Õiguse alused eksami kordamisküsimused (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline ?
  • Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline ?
  • Kuidas määratlete riigi olemust ?
  • Millised on riigivalitsemise vormid ?
  • Millised on riikliku korralduse vormid ?
  • Mida mõistetakse poliitilise reziimi all ?
  • Mis on riigi funktsioonid ?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ?
  • Kuidas riigiorganeid liigitatakse ?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos ?
  • Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik ?
  • Mis on sotsiaalriigi printsiip ?
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki ?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika ?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed ?
  • Kuidas defineerida õigust ?
  • Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust ?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust ?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine ?
  • Milline norm on sotsiaalne norm ?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid ?
  • Milline on õiguse ja moraali seos ?
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet ?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur ?
  • Miks just selline ?
  • Mis on õigusnormi hüpotees ?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon ?
  • Kuidas dispositsioone liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon ?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse ?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides ?
  • Mis on õigusharu ?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse ?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod ?
  • Mis on õigusinstituut ?
  • Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga ?
  • Mis on õigussüsteem ?
  • Mis on õigusperekond ?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse ?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes ?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all ?
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad ?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem ?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele ?
  • Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus ?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem ?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis ?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord ?
  • Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud ?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses ?
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid ?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur ?
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt ?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid ?
  • Kuidas defineerite õiguse rakendamise mõiste ?
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte ?
  • Milles seisneb õiguse tõlgendamine ?
  • Kuidas toimub sätte tõlgendamine ?
  • Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja kuidas need toimivad ?
  • Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse ?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest ?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks ?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ?
  • Mis on õigusrikkumise objekt ?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Mis on juriidiline vastutus ?
  • Milline on Eesti Vabariigis toimiv õiguskaitsesüsteem ?
  • Kuidas toimub vaidluste lahendamine ?
  • Mis on tõendid ja millised on tõendite liigid ?
  • Mida hõlmab riigiõigus ?
  • Mis on riigiõiguse allikad ?
  • Mis ja millised on põhiseaduse printsiibid ?
  • Mis ja millised on põhiõigused ?
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata ?
  • Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus ?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele ?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid ?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad ?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted ?
  • Kes on avaliku halduse kandjad ?
  • Milline on olnud rahvusvahelise õiguse ajalooline areng ?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis ?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded ?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid ?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel ?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel ?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus ?
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele ?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu ?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost ?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ?
  • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Kuidas tulemit hinnata ?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid ?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik ?
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid ?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi ?
  • Millised on karistused väärteo eest ?
  • Kes lahendavad väärteoasju ?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg ?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus ?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus ?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus ?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded ?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus ?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid ?
  • Millised on kohtunike kohustused ?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus ?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel ?
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod ?
  • Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ?
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid ?
  • Mis on hea usu põhimõte ?
  • Mis on mõistlikkuse põhimõte ?
  • Mis on õigusvõime ja teovõime ?
  • Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime ?
  • Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse ?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused ?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus ?
  • Mis on tingimuslik tehing ?
  • Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ?
  • Millal volitus lõpeb ?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid ?
  • Mis on aegumine ?
  • Mis tähtsus sellel on ?
  • Millised on aegumise tähtajad ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust ?
  • Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust ?
  • Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel ?
  • Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele ?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule ?
  • Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine ?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule ?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt ?
  • Mis on valdus ja kuidas valdus tekib ?
  • Mis on omand ja millised on omandi liigid ?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
  • Mis on reaalservituut ?
  • Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb ?
  • Mis on kasutusvaldus ?
  • Kuidas see tekib ?
  • Mis on isiklik kasutusõigus ?
  • Mis on hoonestusõigus ?
  • Mis on ostueesõigus ?
  • Kuidas see seatakse ?
  • Mis on pant? Millised on pandi liigid ?
  • Mis on registerpant ?
  • Kuidas toimub transpordivahendi pantimine ?
  • Mis on kommertspant ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Mis on õiguste pantimine ?
  • Mis on hüpoteek ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine ?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek ?
  • Mida reguleerib võlaõigusseadus ?
  • Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid ?
  • Mis on võlasuhe ja millest see tekib ?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad ?
  • Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil ?
  • Millised nõuded esitatakse tehingu vormile ?
  • Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel ?
  • Mis on eelleping ?
  • Mida tähendab seaduse dispositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi) ?
  • Mis on lepingute siduvuse põhimõte ?
  • Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted ?
  • Millega määratakse lepingupoolte kohustused ?
  • Kuidas toimub lepingu sõlmimine ?
  • Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud ?
  • Kuidas võib lepingut muuta ?
  • Millal loetakse kohustus täidetuks ?
  • Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju ?
  • Mis on kõrvalkohustused ?
  • Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine ?
  • Mis on käsiraha ?
  • Mis on leppetrahv ?
  • Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek ?
  • Mis on müügileping (mõiste) ?
  • Mis on vahetusleping ?
  • Mis on faktooringleping ?
  • Mis on kinkeleping ?
  • Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe ?
  • Mis on üür ja kõrvalkulud ?
  • Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja ­võtja kohustused ?
  • Mis on litsentsileping ?
  • Mis on frantsiisileping ?
  • Mis on ehitise ajutise kasutamise leping ?
  • Mis on tasuta kasutamise leping ?
  • Mis eristab laenu- ja krediidilepingut ?
  • Mis on laenuintress ?
  • Mis on elurendis ja ülalpidamisleping ?
  • Mis on kompromissleping ?
  • Mis on seltsinguleping ?
  • Mis on käsundusleping ?
  • Mis on töövõtuleping ?
  • Mis seda iseloomustab ?
  • Mis leping on maaklerileping ?
  • Mis on agendileping ?
  • Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad ?
  • Mis on komisjonileping ?
  • Mis on maksekäsund ja arveldusleping ?
  • Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused ?
  • Mis on kaubaveoleping ?
  • Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas ?
  • Mis on ekspedeerimisleping ?
  • Mis on pakettreisileping ?
  • Mis on hoiuleping ?
  • Mis on hoiutasu ?
  • Milles seisneb hoidja vastutus ?
  • Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele ?
  • Mida reguleerib äriseadustik ?
  • Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala ?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada ?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja ?
  • Mis on ärinimi ?
  • Kuidas neid eristatakse ?
  • Kuidas neid kaitsta saab ?
  • Mis on prokuura ?
  • Mis andmeid saab äriregistrist ?
  • Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine ?
  • Kuidas toimub osaühingu asutamine ?
  • Kuidas toimub osaühingu juhtimine ?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid ?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted ?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted ?
  • Missugune on aktsiaseltsi struktuur ?
  • Mis on aktsiaseltsi juhtorganid ?
  • Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted ?
  • Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted ?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud ?
  • Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
  • Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus ?
  • Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada, ümberkujundada ?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord ?
  • Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse ?
  • Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja ?
  • Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus ?
  • Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses ?
  • Millest moodustub pankrotivara ?
  • Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses ?
  • Kuidas toimub pankrotivara valitsemine ?
  • Kuidas pankrotimenetlus lõpeb ?
  • Mis on kompromiss pankrotimenetluses ?
  • Mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Mis on saneerimine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus algatatakse ?
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded ?
  • Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse ?
  • Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad ?
  • Mida reguleerib pärimisseadus ?
  • Mis on pärimisõigus ?
  • Kuidas toimub pärimine seaduse järgi ?
  • Milline on abikaasa seisund pärijana ?
  • Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks ?
  • Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi ?
  • Mis on annak ja selle ese ?
  • Mis on sihtkäsund ja selle ese ?
  • Mis on sihtmäärang ja selle ese ?
  • Kes on testamenditäitja ?
  • Millised on testamenditäitja kohustused ?
  • Mis on testament ja millised on testamendi liigid ?
  • Mille poolest erineb pärimisleping testamendist ?
  • Mis on pärandi avanemine ?
  • Kuidas saab pärandist loobuda ?
  • Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus ?
  • Kuidas toimub testamendi täitmine ?
  • Kes on kaaspärija ?
  • Milles seisneb pärandvara ühisus ?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus ?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos ?
  • Mis on tööleping ?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus ?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused ?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping ?
  • Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla ?
  • Millised on töötaja kohustused ?
  • Millised on tööandja kohustused ?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida ?
  • Kuidas saab töölepingut muuta ?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused ?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda ?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse ?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine ?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse ?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis ?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust ?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse ?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes ?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale ?
  • Mis on töölähetus ?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine ?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused ?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded ?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine ?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle ?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ?
  • Kes lahendab töövaidlusi ?
  • Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused ?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks ?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada ?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid ?
  • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine ?
  • Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks ?
  • Millega tegeleb õigusteadus ?
  • Millised on õigusteaduse harud ?
  • Millest koosneb õiguse idee ?
  • Kuidas defineerida õiglust ?
  • Milline on õiguse ja õigluse seos ?
  • Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord ?
  • Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused ?
  • Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel ?
  • Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus ?
  • Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel ?
  • Kuidas defineerida õiguskindlust ?
  • Mida peab õiguskindlus tagama ?
  • Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus ?
  • Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus ?
  • Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte ?
  • Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel ?
  • Mis on legaaldefinitsioon ?
  • Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid ?
  • Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine ?
  • Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia ?
  • Mida oodatakse juristilt ?
  • Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses ?
  • Kuidas lahendatakse kaasuseid ?
  • Kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem ?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne ?
  • Millised on tarbija põhiõigused ?
  • Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused ?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus ?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed ?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted ?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus ?
  • Kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem ?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne ?
  • Millised on tarbija põhiõigused ?
  • Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused ?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus ?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed ?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted ?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus ?
  • Kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline ?
  • Mida nad lepingu abil teha tahavad ?
  • Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline ?
  • Miks ei toimi ärikeeld ?
  • Miks tuleb normi just nii mõista ja mitte teisiti ?
  • Miks on õiguslik institutsioon kujunenud just selliseks ?
  • Mida on küsitud ?
  • Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad ?
  • Milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane ?
  • Millised need on ja mida nende rakendamiseks teha tuleb ?
  • Mis on siis toimunud ?
  • Kuidas seda aset leidnut õiguslikult hinnata ?
  • KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL ?
  • Milline on täitemenetluse territoriaalne alluvus ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...........................................................................148 Sotsiaalsete normide funktsioonid............................................................................................151 Sotsiaalsete normide liigid........................................................................................................152 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE..........................................................................................156 RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED...........................................................................................156 Riigiteooriad.............................................................................................................................158 Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus.......................................................................................162 Õiguse tunnused........................................................................................................................165 Õiguse ülesanded......................................................................................................................165 Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline?............................................................167 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad...............................................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.............................................................................182 ÕIGUSTLOOVATE JA ­RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS ...................................................................................................................................................190 Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri........................................................190 MUUD NORMATIIVAKTID.................................................................................................191 Tööandja ja töökollektiivi vaheline..........................................................................................191 Äriühingu üldkoosoleku otsus...............................................................................................191 ÕIGUSE ALLIKATE HIERHARHIA..................................................................................192 2 ÜLDIST INFOT SISALDAVAD ALLIKAD, MIS ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD.......194 EESTI.EE EESTI ÕIGUSSÜSTEEMIST............................................................................194 Õiguse allikad..........................................................................................................................194 Õigusaktide liigid ­ kirjeldus....................................................................................................194 Õigusaktide hierarhia................................................................................................................196 Institutsiooniline raamistik....................................................................................................197 Õigusaktide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid................................................197 Otsuste tegemise protsess.......................................................................................................198 Algatamine................................................................................................................................198 Eelnõu menetlemine..................................................................................................................198 Vastuvõtmine.............................................................................................................................199 Väljakuulutamine......................................................................................................................201 Õigusaktide avaldamine............................................................................................................201 Lühike sisukirjeldus..........................................................................................................201 EESTI.EE EESTI ÕIGUSHARUDEST................................................................................205 Õigusharud................................................................................................................................205 Riigiõigus..................................................................................................................................205 Tsiviilõigus................................................................................................................................206 Haldusõigus...............................................................................................................................206 Karistusõigus.............................................................................................................................207 Protsessiõigus............................................................................................................................207 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM.................................................................................209 ELi õiguse allikad.....................................................................................................................209 ELi esmane õigus (aluslepingud)......................................................................................209 ELi teisene õigus (õigusaktid, lepingud, kokkulepped jne)..............................................210 Õigusaktide kokkuvõtted ja lisateave.......................................................................................210 Õiguse allikad...........................................................................................................................211 Õiguse valdkonnad....................................................................................................................211 ÕIGUSALLIKATE TEEMA ANNAB AINET MÕTISKLUSTEKS.................................212 Järgmiselt esmalt mõned näited sellest, et õigusallikate teema annab põhjust aruteludeks. Seejärel näiteid meie õigussüsteemi osade täiendavatest kirjeldustest..............................212 Avalik- ja eraõigus..................................................................................................................214 Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline?.........................................................214 Riigiõigus.................................................................................................................................215 Haldusõigus............................................................................................................................215 Karistusõigus...........................................................................................................................216 Protsessiõigus..........................................................................................................................216 Rahvusvaheline õigus..............................................................................................................217 EV ERAÕIGUS.......................................................................................................................218 Tsiviilõigus................................................................................................................................218 TSIVIILÕIGUS.......................................................................................................................222 VÕS § 293. Maksud ja koormised....................................................................................222 VÕS § 573. Ülalpidamislepingu vorm..............................................................................222 Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud.....................................................222 3 Tsiviilõiguse mõiste..................................................................................................................226 VÕLAÕIGUS..........................................................................................................................227 ASJAÕIGUS............................................................................................................................227 KAUBANDUSÕIGUS, MAJANDUSÕIGUS, ETTEVÕTLUSÕIGUS (vahel ka äriõigus)228 ÄRIÜHINGUÕIGUS..............................................................................................................230 ÜHINGUÕIGUS.....................................................................................................................231 PEREKONNAÕIGUS............................................................................................................231 Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid. Iseloomulik on autonoomia meetod aga spetsiifiline reguleerimisobjekt (perekonnasuhted).............................................................231 PÄRIMISÕIGUS....................................................................................................................231 TÖÖÕIGUS.............................................................................................................................231 TSIVIILPROTSESSIÕIGUS....................................................................................................231 KOKKUVÕTE TEEMAST TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD................................................232 ÕIGUSPOLIITIKAST...........................................................................................................236 SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS........................................................................................237 ÕIGUSTEADUSE ASEND TEADUSE ÜLDISES STRUKTUURIS.................................242 JURISPRUDENTS.................................................................................................................245 TÕLGENDAMINE.................................................................................................................249 METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT-STIILIS LAHENDAMISEKS...............................................................................................................251 Sissejuhatus...............................................................................................................................251 Abiskeem:................................................................................................................................259 Kaasus täitemenetlusõiguses.....................................................................................................260 TÄITMISAVALDUS........................................................................................................262 4 Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Teovõime- täisealine ning võimeline iseseisvalt tegema kehtivaid tehinguid Tööleping-sõlmin isiklikult kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA I. Riik. Riigi tekkimine ja olemus. 1. Kuidas määratlete riigi olemust? Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Tänapäevane riik kujutab endast universaalset poliitilist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne riigivõim. Riigi tunnused on Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia ­ on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. 5 F. Vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik ­ kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik ­ kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik ­ seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik ­ seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik ­ kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik ­ on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik ­ on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid ­ on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise 6 või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia ­ kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. (nt. Korsika, Ahvenamaa jne). 7 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüübid on demokraatlik, autoritaarne ning totalitaarne reziim. ( lisa lk 23) 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliu ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuuriliskasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse 8 Politseiriik on riigikorra korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema isesisvuse. Totalitaarriik- kogu võim on koondunud ühe isiku või partei kätte ning kogu riigi tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt. 9. Mis on sotsiaalriigi printsiip? Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi. Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini. 10. Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. 11. Õigusriigi kujunemine, põhimõtted, tunnused. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. 9 Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 12. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. 13. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. Õigus on majanduse peegeldus. Kui majanduses toimuvad olulised muudatused, siis peavad need toimuma ka õiguses. Samas avaldab õigus mõju ka majandusele. Õigusel on majandusele reguleeriv toime: ta võib lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. 14. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, 10 orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu? Teooriad- seotud tööjaotuse kujunemisega,territoorium. Lepinguteooria,orgaaniline teooria, võimu teooria. Lepinguteooria-riik luuakse lepingu sõlmimisega. Orgaaniline teooria-riik ise on loomulik,orgaaniline yhiskonna struktuur,kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Võimuteooria-tänu yhe inimgrupi võimule luuakse poliitiline yhendus.riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. II. Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. 15. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. // Õiguse tunnused: 1) Käitumisreeglite kogum ehk terviklik süsteem. 2) Riigi poolt kehtestatud normide kogum/ või sanktsioneeritud. Õigusnorme loob ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi 6)õigus peab vastama yhiskonna õiglustundele. 16. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 17. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. 11 Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, sugukonna käitumist juhtisid tavad, eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud (erinevalt riigivõimust). 18. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine on inimeste käitumisele piirde kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. 19. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalse regulatsiooni eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Team puuduseks aga tuleb läbitöötada lõpmata palju kongreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osaetandab lahendaja suva. Normatiivne regleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. 20. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimsete käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) 21. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid 12 22. Milline on õiguse ja moraali seos? Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.) Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel.funkt-on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. 24. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 25. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon. Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) ­ vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti 13 mängureeglitele. 26. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abilnormi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Kongreetse astme järgi eristatakse kasulikke ja abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. : 1) Määratletud hüpotees ­ Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees ­ Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees ­ Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees ­ Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees ­ Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees ­ Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2) Liithüpotees ­ Nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheagselt esineva tingimuse olemasolu. 3) Alternatiivne hüpotees ­ Seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. 27. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Dispositsioonide liigitus normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1) Lihtne dispositsioon ­ Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2) Kirjeldav dispositsioon ­ Iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt. // Dispositsioonide liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud ­ Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, 14 jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud ­ Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon ­ Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon ­ Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. 28. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjustusevahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid ­ Kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid ­ Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid ­ Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid ­ Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid ­ Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon ­ Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon ­ Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon ­ Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon ­ Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon ­ Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. 29. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? 15 Õigusnormid väljendadakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetava käitumismudeli adekvaatselt edasi selle adressaadile, isikutele, kellele see käitumismudel on ettenähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisaltuvaid norme. 30. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid 31. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Õigusnormide õigusharudesse liigitamise kriteeriumideks on õigusliku reguleerimise objekt ja meetod. Õigusliku reguleerimise objekt ­ Teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted. // Õigusliku reguleerimise meetod ­ Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks 32. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine). 33. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 34. Mis on õigussüsteem? 16 Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. 35. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 36. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile. Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekonda iseloomustab madalam abstraktsuse aste kui romaani-germaani perekonda, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 37. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 38. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 17 39. Esitage skemaatiliselt: ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus, haldusõigus (laieneb veel omakorda materiaalne, formaalne,), kriminaalõigus (materiaalne, formaalne), protsessiõigus (laieneb tsiviilprotsessiõigus, kriminaalprotsessiõigus), finatsõigus. kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa. Õigus laieneb eraõiguseks ja avalikuks õiguseks Eraõigus: Laieneb tsiviilõiguseks mis omakorda tsiviilmenetlusõiguseks (s tsiviiltäitemenetluseks, asjaõiguseks (laieneb maaõiguseks), võlaõigus (laieneb tööõiguseks), pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Avalik Õigus: Riigiõigus, finantsõigus, haldusõigus (jaguneb omakorda haldusmenetlusõiguseks), Rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus (jaguneb omakorda kriminaalmenetlusõigus, sh kriminaaltäitevmenetluseks) (lk 26) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Vaatamata paljudele erisustele tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 40. Esitage üksikute õigusaharude iseloomustus. https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/oigusest_uldiselt/millised_on_oigusharud Riigiõigus-õigusnormide ja institutsioonide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon(riigivalitsemise vorm) , riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem,õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Haldusõigus e administratiivõigus- reguleerib riigi täitev ­korraldavat tegevust,sõltumata 18 riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Finantsõigus-reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes Karistusõigus- võitlus süütegude vastu , rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus- reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus-reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilprotsessiõigus- reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel jaa nendevaheliste vaidluste lahendamisel Perekonnaõigus- reguleerib abielu ja perekonnasuhteid, suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest laste vastu. Tööõigus- reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja nendega seotud suhteid. Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord Rahvusvaheline õigus- reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. IV Õiguse allikad ehk vormid. 41. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava (tekkis ürgühiskonna imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamise. Õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne, kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevadi suhteid.), juristide arvamus (ehk õigusteadus etendas õigust tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas, kus mõned juristid said anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud.), kohtu- ja halduspretsedent (saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu jägrmiste samasisuliste asjade lahendamisel.), leping ja normatiivne akt (leping pole üldjuul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem 19 juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kinldaks lepingupoolte konkreetsed kohustused ja õigused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid.). 42. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk ­pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid 43. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? EL-i liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud selle ühenduse arengu käigus ja mis määrav kindlaks mitte ainult liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks olev riik. EL-i liikmesriikide põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus ­ Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL- i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus ­ Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on 20 liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (e. primaarset) ja teisest (e. sekundaarset) õigust. ELi esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Lepingud liigitatakse: 1. ühenduse asutamilepinguteks (nt. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping); 2. riikide liitumislepingud; 3. olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt. 1992.a Maastrichti leping EL loomiseks); 4. eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament, Eur. Komisjon, Eur. Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid), otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid 44. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Kohustavad õigusaktid kõikidele liikmesriikidele on määrused ja direktiivid. Otsused, soovitused ja arvamused on suunatud konkreetsetele subjektidele, kas siis riigile, organisatsioonile või üksikisikule, ning on ainult temale kohustavad. 45. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab 21 üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Samas nimetatakse ka üld- ehk normatiivakti õigustloovaks aktiks, kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Üksikakt ehk mittenormatiivakt on selline akt, mis annab subjektiivseid (antud objektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektidele või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Üksikaktiks on nt. kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, armuandmise otsused jms. 46. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus ­ s.o. normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks 47. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine ­ Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine ­ Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. 3) Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena ­ Toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv 22 sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon ­ Seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine ­ Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. 48. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Justiitsministeeriumi peamisi töövaldkondi on õigusloome ehk õigusaktide eelnõude koostamine. Peale eelnõude koostamise kontrollib justiitsministeerium alati teiste ministeeriumide algatatud eelnõude vastavust põhiseadusele ja teistele seadustele ning era- ja avaliku õiguse üldpõhimõtetele. Kui eelnõu on läbinud kõikide ministeeriumide kooskõlastusringi, esitab valitsus selle riigikogule. 49. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Vabariigi Valitsus teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda ,,seaduse alusel ja täitmiseks". Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üldküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha jne.). Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ,,Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelvalve teostamiseks", kehtestab aga nõude, et määrus peab viitama selle andmise aluseks olevate seaduse sättele. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määrus ­ Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on 23 seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (linna- ja vallavalitsusel). Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda "seaduse alusel ja täitmiseks". Vabariigi Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi. Need on üksikaktid, mis täidavad õiguse raknedamise ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. 50. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad 24 olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse riigikantseleile avaldamiseks, otsused aga saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär., need peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras kas avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele; korraldused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele. 51. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Mahukamate ja suuremate seaduste korral on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses, kusjuures seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse pikem ajavahemik, et seaduse täitjatel oleks võimalik uue seadusega kohaneda ja teha selle rakendamiseks vajaduse korral ka vastavad ettevalmistused. Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast väljakuulutamist. Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad 3. päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. // Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt juriidilise jõu juhul, kui ta on kehtestatud kindlaksmääratud tähtajaks, st on ajutine õigusakt. Selliseid akte võetakse vastu harva, tavaliselt kehtestatakse alalised õigusaktid, st nad jõustatakse määramata ajaks. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine või 2) uue samasisulise normatiivakti vatuvõtmisega, mis kehtestab suhtele uue 25 reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. 52. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit: 1.tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 53. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. 54. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 55. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine, kuidas ja millistes vormides see toimub? Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Normatiivse materjali süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: 1) Inkorporiseerimine ­ Normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu 26 õigusaktide sisulist töötlust. Tulemuseks on õigusaktide kogumik. 2) Kodifitseerimine ­ Normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt. V-VII Õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õigussuhe. Õiguse rakendamine. 56. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õiguse realiseerimine- õigusnormide elluviimine õiguse subjektide tegevuses ja see väljendus subjektide käitumises. Vormid-õigusnormide nõuetest kinnipidamine:õigusnormide täitmine,et subjekt käituks kooskõlas õigusnormi nõuetega. Õigusnormide kasutamine:õigussubjekti poolt om aõiguste aktiivses teostamises . Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine: 57. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise taga riik. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. 1) Tekib õigusnormi alusel. 2) Tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) Säilimise tagab riik. 4) Kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. 58. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkib isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte struktuursed elemendid: 1) Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled. 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, 27 mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt. 59. Kes on õigussuhte subjektid ja millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. // Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. // Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. // Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 60. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Õigussuhte juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespodeeruvad ehk juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupid ning nede vastastikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. // Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, vajadusel ka sunnivahenditega. Seega on subjektiivne õigus lubatud käitumise määr. Teiselt poolt seob subjektiivne õigus selle kandjat kohustatud isikuga, lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid (seaduslikke) nõudmisi. Seega on subjektiivne õigus ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. // Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Seosed on vastupidised: see, mis on õigustatud subjektile õiguseks, on kohustatud subjektile kohustuseks. Juriidiline 28 kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõudiste kohaselt. 61. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 62. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid ning millised on õigussuhte põhiliigid? 1) Reguleeritavate suhete valdkonna järgi: riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted. 2) Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (õigused ja kohustused) ja ühepoolsed õigussuhted (ühe subjekti tahteavaldus). 3) Õigussuhte funktsiooni järgi: regulatiivsed (tekitavad subjektidele õiguseid ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega) ja kaitsvad õigussuhted (riikliku sunni kohaldamine isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi). 63. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses asetleidvad muurused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Tegu on tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusevastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. a) juriidiline akt ­ selline käitumine mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele. b) juriidiline toiming ­ toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest. c) juriidilise resultaadiga tegu ­ käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele. Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi. Õiguslike tegude järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse 29 õigusloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. 64. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus? 1) Juriidilise fakti seotuse alusel subjekti tahtega: sündmused (tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest) ja teod (tegelikkuses aset leidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, jaguneb õiguspärane ja õigusvastane tegu. 2) Õiguslike tagajärgede järgi: õigustloovad, õiustmuutvad ja õigustlõpetavad juriidilised faktid. 3) Juriidilise fakti struktuuri järgi: lihtfakt (kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje), liitfakt (sisaldab ühes käitumisaktis samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge), juriidiline ehk faktiline koosseis (avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes). Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. 65. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? Kuidas defineerite õiguse rakendamise mõiste? Õiguse realiseerimise vajadus tekib: 1. kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms); 2. õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamine võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms); 3. kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kahaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Oma sisult seisneb õiguse rakendamise individuaalse õigusakti ehk üksikakti ehk õiguse rakendamise akti 30 andmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (pannakse talle uusi või vähendatakse või muudetakse vanu ülesandeid või määratakse karistus). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormid elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, rakendamine nõuab riigiorganilt sageli ulatuslikku organiseerivat tegevust, mis mõnikord peab toimuma erilises, seadusega ettenähtud vormis. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormdie realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Õiguse rakendamine- ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid 66. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? Millised on õiguse rakendamise staadiumid? Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevadi staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüsTeine staadium on õigusnormi . valik ja analüüs. See staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele. Kuigi teo lõplik õiguslik kvalifikatsioon võidakse anda hiljem otsuse tegemisel, määratakse sellele staadiumil kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiilne alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks ja tagamiseks peab tähelepanelikult ja kriitiliselt analüüsima kasutatavat õiguslikku materjali. Vajadusel toimub sellel õiguse rakendamise staadiumil ka õiguse tõlgendamine, mille käigus mitmesuguste võtete kasutamisega tehakse kindlaks õigusakti tegelik sisu. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. 67. Õigusnormi rakendamine- ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid Faktiliste asjaolude väljaselgitamine, asjakohase õigusnormi kindlakstegemine, õigusnormi lahkamine, subsumeerimine ehk allutamine- Subsumeerimine on 31 õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes., õigusliku tagajärje kindlaks tegemine, õigusliku tagajärje kohaldamine. 68. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, otstarbekuse, õigluse seisukohalt? Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normides, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel. 1) Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. 2) Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast. 4) Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada. 5) Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. // Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. // Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest aspektist. 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. 2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse ramides võib olla teatavates piirides erinev. //Õiguse rakendamise õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. 69. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: 1) Regulatiivsed aktid ­ Määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2) Juridiktsioonilised aktid ­ Kohaldatakse kaisvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. // Akti välja andnud organite järgi: 1) Seadusandliku võimu aktid 2) Täidesaatva riigivõimu aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontroll- ja järelevalveorganite aktid. 70. Milles seisneb õiguse tõlgendamine? Kuidas toimub sätte tõlgendamine? Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja kuidas need toimivad? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava 32 normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv- teleoloogiline- Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine- Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. Nt.rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jm. 71. Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse? Kuidas toimub seaduslünga ületamine, vastuolu lahendamine? Milline on rakendaja otsustusruum? (Vt Sander Põllumäe, lk 80-101.) Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes saab saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. 72. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. // Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriigilist kohustust või ületab tema käitumsele õigusnormidega lubatud piirid. 73. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Defineerige õiguserikkumise mõiste. 33 Õigusrikkumine- õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriigilist kohustust või ületab tema käitumsele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumise koosseis on käitumise elementide tervik. 1) Õigusrikkumise subjekt ­ õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. 2) Õigusrikkumise subjektiivne koosseis ­ Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü ­ Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. 4) Õigusrikkumise objekt ­ Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 5) Õigusrikkumise objektiivne koosseis ­ Inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel ka tegevusetus. 74. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene sõltumata tema seosest riigiga ­ nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik. 75. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste? Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü ­ Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. //// Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja sell tagajärgedesse. süü 1) tahtlik: otsene või kaudne 2) ettevaatamatus: kuritegelik kergemeelsus või kuritegelik hooletus 76. Mis on õigusrikkumise objekt? Õigushüve, mille vastu on suunatud õigusrikkumine 34 77. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Aktiivne tegu või tegevusetus. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus 78. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon,eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kutsealase kohustuste täitmisel toime pandud tegu, oma õiguste teostamisele suunatud tegu, alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine 1) Hädakaitse ­ Kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. 2) Hädaseisund ­ Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuis mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine. Olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine ­ Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu. 4) Kuritegude matkimine ­ Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon ­ Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus ­ Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ekslik arusaam oma käitumise aluseks olevatest asjaoludest, olukorra ebaõige hindamine. 7) Kannatanu nõusolek ­ Näiteks oaniku nõusolek tema omandit kasutada. Nõusolek peab olema õiguspärane ja ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. 8) Teenistus- või kutsealaste 35 kohustuste täitmisel toime pandud tegu. 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. 10) Allluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine ­ Üldine põhimõte on, et käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja. 79. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastutus on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel 80. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu ­ Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu ­ tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine ­ Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine ­ Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu ­ Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus ­ Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus ­ Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus ­ Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) 36 Kohtulik vastutus ­ Seda kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusvastutus ­ Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav mõjutusvahend ­ Kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu õigusrikkujale tema taunitava õigusvastase käitumise pärast, samuti mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma sellisest käitumisest. 2) Õigusttaastavad ­ Üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Peaeesmärk on ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe. 81. Milline on Eesti Vabariigis toimiv õiguskaitsesüsteem? Millised on võimalikud õiguskaitsevahendid? Kuidas toimub vaidluste lahendamine? Kuidas toimub tõendamine? Mis on tõendid ja millised on tõendite liigid? AVALIK ÕIGUS VIII Riigiõigus 82. Mida hõlmab riigiõigus? Riigiõiguse mõiste. Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused 83. Mis on riigiõiguse allikad? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. 84. Mis ja millised on põhiseaduse printsiibid? Eesti õigusloome reguleerimise, ÕMA ja õigusaktide kvaliteedi hindamise aluseks on esijärjekorras Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatud õigusaktide väljatöötamisele kohalduvad printsiibid. Põhiseaduse printsiipidest saab seadusandjale kohustuslike 37 kvaliteetse õigusloome peamiste alustena nimetada kolme: demokraatia printsiipi, õigusriigi printsiipi ja võrdsuse printsiipi 85. Mis ja millised on põhiõigused? põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. põhiõigused kui riikliku õiguskorra olulised elemendid ühelt poolt ja teiselt poolt põhiõigused ulatuvalt üle riiklikest õigussüsteemidest: sisaldavad inimõigusi (Inimõiguste Ülddeklaratsioon) Euroopa liikmesriikide Euroopa põhiõiguste tasand (Euroopa Liidu põhiõiguste Harta) 86. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? Põhiõigusi saab piirata ainult seadustega (mitte alamalseisva õigusaktiga. Kui piirangu eesmärgiks on tagada teiste isikute põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi. Põhiõigusi või piirata kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tõkestamiseks (tohib rikkuda kodu puutumatust")õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi IX Haldusõigus ja avalik haldus. 87. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja toimimist ning seejuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide elluviimine Haldusõiguse ülesanne on luua avaliku haldust teostavate organite moodustamise alused, sisustada nende pädevus ja luua õiguslikud raamid pädevuse teostamisel 38 tekkivatele suhetele 88. Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised tunnused ja ülesanded? on täidesaatva riigivõimu tegevus. Riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine. Ülesanded: · Avaliku korra ja julgeoleku kaitse · Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine · Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine · Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine · Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid o Tunnused: · Ühiskondlik, inimestevaheline tegevus · Suunitletus avalikele huvidele · Aktiivne, sageli tulevikku suunatud · Sisuks kindlate abinõude rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja tegevuskavade teostamine · Ulatusliku järelevalve olemasolu · Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel · Üldtegevusvahendid ennustamine- kavandamine, täitmine ja järelevalve 89. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? Traditsiooniliselt eristatakse koormavat haldust ja soodustavat haldust. Koormava haldusega on tegu kui haldus sekkub isiku õigussfääri ja piirab tema õigusi või vabadusi, seega kui ta paneb isikule kohustusi või koormisi. Soodustava halduse olemasolu tuleb eeldada, kui see tagab isikule soodustavad toetused. Esimesel juhul toimib haldus käskivalt ja viib oma käsud vajadusel ellu sunni abil, teisel juhul pakub haldus abi ja soodustusi. 90. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid? 39 FUNKTSIOONID : - planeerib riiklikku ja ühiskondlikku tegevust; - teostab järelevalvet ja korraldab või juhib üksikisikute ja gruppide tegevust; - ta tagab soodustused abivajajatele ja jaotab vahendeid ning - ta edendab ühiskondlikke ettevõtmisi Vorm: Haldus toimib reeglina võimualaselt, s.t. Haldusõiguse vastava valdkonna normide kohaselt ja seega avalik- õiguslikult (võimuhaldus) ta võib aga teatud tingimustel kasutada ka eraõiguse õiguslikke vorme (eraõiguslikult toimiv haldus). 91. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja toimimist ning seejuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide elluviimine. Reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigusliku reguleerimise mehhanism kujutab endast selliste suhete juriidilise vahendamise vormi, kus üks pool esineb haldaja ja teine hallatava rollis. Sellised suhted eeldavad alati hallatavate tahte teatud allutamist haldaja ühtsele tahtele, mille väljendajaks on täidesaatva võimu teatud subjekt. Järelikult on haldusõiguslik reguleerimine mõeldud valdavalt selliste ühiskondlike suhete jaoks, mille on välistatud nende osaliste juriidiline võrdsus. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod. 92. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus. haldusõiguse üldpõhimõtted, kohtunikuõigus, rahvusvahelised lepingud, täiendavad allikad 93. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. 40 a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile; d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. 94. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalikomavalitsus Avaliku halduse subjekt ­ institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks: Riik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad: Avalik-õiguslik korporatsioonid Avalik-õiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri. 95. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Põhimõtted: Õiguste kaitse, Kaalutlusõigus-haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel , Vormivabadus- ja eesmärgipärasus- Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan 41 kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. , Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus. Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses . Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. (3) Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. 42 [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme . (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. (7) Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusorgan (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti X Rahvusvaheline õigus http://www.lvrkk.ee/kristiina/rahv.oig/sissejuhatus.html 96. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja olemus. Rahvusvaheline õigus - on õigusnormide ja -printsiipide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid kui ka teatud määral nende suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. 97. Milline on olnud rahvusvahelise õiguse ajalooline areng? Rahvusvahelise õiguse ajaloolist arengut on võimalik periodiseeida mitmeti... Varajasest ajaloost Kolmekümneaastase sõja lõpuni (kuni1648); Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1919); 43 Rahvaste Liiga loomisest Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945); ÜRO loomisest kuni Külma sõja lõpuni (1945-1989); Külma sõja lõpust tänapäevani (alates 1989). Teist ja kolmandat perioodi tuntakse kui rahvusvahelise õiguse klassikalist ajastut ning viimast kahte perioodi ühiselt kui rahvusvahelise õiguse kaasaegset ajastut. Rahvusvahelise õiguse termin pärineb aastast 1789 . Mõiste looja oli J. Bentham. Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni poolt, mille märksõnad olid eurotsentrism, ristiusk, vabaturumajandus. Kõik rahvusvahelise õiguse normid olid loodud euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt (koloniaalimpeeriumite poolt) peamiselt nende enda huvides. Rahvaste Liidu loomisest Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945) Esimene maailmasõda mõjutas oluliselt rahvusvahelise õiguse arengut. Võitjad otsustasid luua Rahvasteliidu (1919), mis aitaks vältida laiaulatuslikke relvakonfliktide tekkimist. 1928 sõlmiti üldine sõjast loobumise leping - Briand-Kellogg´i pakt. Hakati tähelepanu pöörama üksikisiku ja vähemusgruppide kaitsele. ÜRO põhikiri ja külma sõja lõpp 1945-1989 1945 loodi Ühinenud Rahvaste organisatsioon. Rahu ja stabiilsus muutusid Teise maailmasõja tagajärjel üldiseks ja peamiseks eesmärgiks. ÜRO põhikiri keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise. Keeld hõlmab kõiki relvakonflikte. Põhikirjaga loodi julgeolekunõukogu, keda volitati tarvitusele võtma meeetmeid, juhul kui mõni riik rikub vastavat keeldu. Külma sõja lõpp tänapäevani Oluline muutus rahvusvahelises ühiskonnas toimus Nõukogude Liidu lagunemisega, millega kadus põhimõtteline vastasseis endise sotsialistliku bloki riikide ning lääneriikide vahel. Sel perioodil võib täheldada USA positsiooni tugevnemist lääneriikide eesotsas. Varasemal perioodil kujunesid välja rahvusvahelise õiguse erinevad harud (nt inimõiguste õigus, humanitaarõigus, keskkonnaõigus, kaubandusõigus, kriminaalõigus, riikide vastutuse õigus). 98. Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid. Rahvusvahelise õiguse põhimõtted: Riigi siseasjadesse sekkumise keeld. 44 Tülide rahumeelse lahendamise kohustus. Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise e agressiooni keeld. Rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus. 99. Rahvusvahelise õiguse kehtivus. Rahvusvahelise õiguse kehtivus põhineb otsesel või varjatud kokkuleppel: kehtib siis, kui riigid tunnustavad/järgivad (voluntarism, konsensualism). Loomuõiguse varjatud mõju ius cogensi käsitluse arengule. Üldtunnustatud tava ja uued tavad. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Vajalikkuse põhimõte: rahvusvahelise õiguse tunnustamise taga on praktiline vajadus, muidu ubi societas, ibi ius 100. Rahvusvahelise õiguse allikad. Rahvusvahelise õiguse allikad jagunevad: Formaalseteks - tähendavad vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks . Materiaalsed - milles õigusnorm tegelikult väljendub. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikaid: üldised allikad - tavad jaõiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte; partikulaarsed allikad - rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelisi õiguse allikaid liigitada: põhiallikad - tavad ja lepingud; lisaallikateks - õiguse üldpõhimõtted (rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus) 101. Rahvusvahelise õiguse subjektid Põhilised subjektid on riigid Teised toimijad on: 45 Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e. johanniidid e. hospidalivennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt. Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st. samuti esmatasandi subjektideks Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused Rahvusvahelised e. hargmaised suurettevõtted (MNC-d) Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm. vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina 102. Rahvusvahelised käitumisaktid ja nende tagajärjed Tava välendusvormidena on loetletud väga erinevaid rahvusvahelisi ja riiklikke dokumente ning käitumisakte: diplomaatiline kirjavahetus; poliitilised avaldused; pressiteated; ametlike õigusnõunike arvamused; täitevvõimu korraldused ja toimingud; riikide esindajate kommentaarid; siseriiklik õigus; rahvusvahelised ja siseriiklikud kohtuotsused; rahvusvaheliste lepingute ja muude instrumentide preambulad; samasisuliste rahvusvaheliste lepingute kogum; rahvusvaheliste organite praktika; ÜRO Peaassamblee õigusalased resolutsioonid jne. 103. Rahvusvahelise õiguse järgimise tagamine Lisaks lepingutele on rahvusvaheline kogukond loonud viimasel poolteisesajal aastal mitmeid institutsioone, mis peavad tagama rahvusvahelise õiguse järgimise: Alaline Ar- 46 bitraazikohus, Rahvusvaheline Kohus, Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvasteliit ja terve rida institutsioone, mis moodustavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. 104. Diplomaatiline õigus Diplomaatiline õigus laiemas mõistes on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib diplomaatilist suhtlemist. Diplomaatiline õigus reguleerib diplomaatiliste suhete sisseseadmist ja lõpetamist, käsitleb rahvusvahelise suhtlemise organite ja nende töötajate õiguslikku seisundit ja tegevust, privileege ja immuniteete. Diplomaatilise õiguse kitsamas mõistes saab jagada: passiivseks aktiivseks diplomaatiliseks õiguseks. XI Karistusõigus. 105. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Kar.õiguse ül. On tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. Karistusõigus kuulub üldisesse erinevatest era- ja avalik-õiguslikest õigusnormidest moodustuvasse õigussüsteemi 106. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõiguse ülesanne on kindlaks määrata süüteod, neid lahendavad organid, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja teiste õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid jne, selleks et kaitsta isikut seaduslike vahenditega õigusvastaste rünnete vastu. 107. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Kar. õigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et 47 seaduslike vahenditega kaitste isikut õigusvastaste rünnete vastu. See peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Karistusõigus peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel. Lähtudes õigushüve teooriast, peab karistusõigus hoidma tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsma isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Samas peab karistusõigus aitamataastada süüteoga tekitatud kahju ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Kuna karistuõigus peab kaitsam nii riigi, kui ka isiku õigustatud huve, on tema ülesandeks leida mõistlik kompromiss riigi ja isiku huvide kaitsel. 108. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? Karistusseaduse väljatöötamise aluseks võeti 1975. a Saksa karistusseadustik ja 1994.a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi sugemeid. Eesti kar. sead. Põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega 109. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Karistusseaduse sätete kohaldamise korral lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Kar.õig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks põhiseadusele ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik. 110. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo 48 mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 111. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karitusseadusest. Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tulenebn välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda. 112. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? 1.Kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdistatavad füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud. 2. Süüdimatud, ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist juhtima vastavalt sellele seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 113. Milline tegu või tegevus on süütegu? Süütegu on tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod 114. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. 49 Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 115. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. 116. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus. Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg. Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus 117. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli vastutusvõimeline vaimse seisundi, situatsioonist tingitud hingelise seisundi e afektiseisundi tõttu, kas isikut ei ole selle teo eest juba varem karistatud jne). 50 118. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? Välistavad asjaolud: 1)hädakaitseseisund- seotud õigusvastase ründe tõrjumisega, tegu pole õigusvastne kui isik vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedel, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire, 2)hädaseisund- tuleb lähtuda ähvardanud ohu suurusest ja selle tõrjumisel teo ohtlikkusest, kas puudusid mud võimalused ohu kõrvaldamiseks, 3)kohustuste kollisioon- kui isik peab täitma samaaegselt mitut õiguslikku kohustust j ata ei ole võimeline kõiki neid üheaegselt täitma, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus, 4)eksimus teo toimepanemisel- seotud oma käitumise asjaolude ebaõige hindamisega, 5)muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu. 119. Nimetage kuritegude raskusastmed? Esimese astme kuritegu- seaduseandja on ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks või enamaks aastaks või eluaegse vangistuse ja juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuritegu- seaduseandja on ette näinud kas rahalise karistuse või vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta. 120. Millised on süüteost osavõtu vormid? Kihutaja- isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja- isik, kes tahtlikult osutab kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, millel on kuriteo tunnused. Süüteo toimepanija on täideviija ja osavõtja. Süüteost osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja 121. Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik? Süüdimatu- ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist juhtima vastavalt sellele seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Piiratud süüdivusega- kui isik on eelnevast tingituna vaid 51 oluliselt piiratud 122. Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid? Karistus- vastus sellele, et süüdlane kuritegu toime panes, lähtudes oma tahtevabadusest, valis seadusega keelatu ja otsustas ebaõigsuse kasuks, kuigi tal oli võimalus otsustada õigsuse kasuks. Karistus peab aitama tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama. 123. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 124. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid (üle 14a - hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). 125. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Talle kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning vöörteo eest rahatrahv. Võib lisanduda lisakaristus. 52 126. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kergendavad: 1)süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, 2)kahju vabatahtlik hüvitamine, 3)süüdlase süü vabatahtlik ülestunnistusele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, 4)süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5)süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul 6)süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esilekutsutud hingelise erutuse mõjul 7)süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel 9)leppimine kannatanuga. Raskendavad: 1)kur.töö toimep. Omakasu või muu madal motiiv, 2)süüteo toimep. Erilise julmusega või kannatanut alandades, 3) sü.t. toimep. Teadvalt noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes, 4)süüteo t.p. isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses, 5)s.t. toimep. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, 6) s.t. toimep. Ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades, 7) s.t. toimep. Üldohtlikul viisil, 8)süüteoga raske tagajärje põhjustamine, 9) s.t. toimep. Teise s.t. hõlbustamiseks või varjamiseks, 10)s.t. toimep. Grupi poolt, 11) s.t. toimep. Hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine 127. Millal kohaldatakse liitkaristusi? ? Kui isik paneb toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nende eest varem karistatud. Kui isik paneb toime mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod ja teda ei ole nende eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga kuriteo eest eraldi ning seejärel liitkaristus kas karistusi liites või ühte neist suurendades, lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. Kui peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Seejuures ei tohi liitkaristus olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada kolmekümmet aastat. Juhul kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi 53 sanktsiooni ülemmäära. 128. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Liitkaristus ei tohi olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada 20 aastat. Kui kuritegudeks olid samas paragr. Ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. KUi üks karistustest on eluaegne vangistus, on see ainsaks karistuseks. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 129. Millised on karistused väärteo eest? Põhikaristused: rahatrahv või arrest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32­32 000 eurot. 130. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu (n. politseiperfektuur, julgestuspolitsei, inspektsioonid, ministeeriumid jne).Kohtulik menetlus toimub juhul, kui: 1. selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses 2. on vaja otsustada aresti mõistmine 131. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? 3.a Väärteo aegumine ei uuene, kui selle toimepanemisest on möödunud kolm 54 aastat. 132. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline menetlus toimub kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Kohtuliku menetluse käigus teeb kohus otsuse rahatrahvi, aresti mõistmise või väärteomenetluse kohta. Kohtuväline- toimub kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. (vt lk 381). Kohtulik- pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisakt. Iga üksikisiku süüteokoosseisu kirjeldus on antud ühesuguse konstruktsiooniga, mis sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. 133. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle esimeses lõikes on antud vastava süüteo lihtkoosseis e. põhikoosseis ja sama, kuid oma iseloomult ohtlikuma teo kirjeldus vastavalt teises, mõnikord ka kolmandas lõikes. 134. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa 17 peatüki vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod või nende karistusseadustikku koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused. 135. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? ? Esikohale on seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. XII Kohtukorraldus 55 136. Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1)maakohtud, 2)halduskohtud, 3)ringkonnakohtud, 4)riigikohus. Ülesanded: Rahu tagamine, Avaliku võimu kontroll, Põhiseaduslikkuse järelevalve,Vaidluste lahendamine eraisikute vahel,Kriminaalasjades esitatavad süüdistused,Õiguse kujundamine ja loomine 137. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab? Eesti kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida EV tunnustab vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele ja kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu. Riigikohtu esimehe nimetab 9 aastaks Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. 138. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus? Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest tuleb kavandada teistes kohtutes selliselt, et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses nii maa-, haldus- kui ringkonnakohtus. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. 139. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? Maakohtud- arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud- pmst sama mis eelmine...vist . ringkonnakohtud- Iga ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi. 56 Riigikohus- vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus 140. Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmia teenistushuve ka väljaspool teenistust. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. 141. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel 142. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitsmise eest, samuti väärteo eest. Karistuseks võib olla: 1)noomitus, 2)rahatrahv kuni 1 kuu palga ulatuses, 3)ametipalga vähendamine kuni 30% kuni 1 aastaks, 4)ametist tagandamine. 143. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Eestis kuuluvad kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse Ministeerium tegeleb õigusloome koordineerimise, õigusaktide terviktekstide koostamise, Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamise, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemise, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi tegevuse, notariaadi ametitegevuse, kohtutäituri- ja vandetõlgiteenistuse, õigusteenuse ja pankrotihaldurite töö korraldamise, kuriteoennetuse koordineerimine 57 ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamisega ministeeriumi pädevuse kohaselt. 58 ERAÕIGUS XIII Tsiviilõiguse üldküsimused. 144. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? See on õiguse osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel Eraõiguslikel suhetel ei ole iseloomulikud reeglina alluvussuhted (nagu haldusõiguses), eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus 145. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik? Tsiviilseadustiku üldosast 146. Millised on tsiviilõiguse printsiibid? Tsiviilõiguse printsiibid on teatud aluspõhimõtted, millel rajaneb tsiviilõiguslik regulatsioon. 1) Tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip ­ Võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks. 2) Rikutud õiguste taastamise printsiip ­ See tähendab enne rikkumist kehtinud olukorra taastamist, aga ka sellise tegevuse kõrvaldamist, mis rikub õigusi või tekitab selle rikkumise ohu. 3) Omandi kaitse printsiip ­ Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. 4) Lepinguvabaduse printsiip ­ Füüsilised ja juriidilised isikud on lepingute sõlmimisel vabad. Nad ise võivad otsustada, kellega lepingulisse suhtesse astuda või mitte astuda. 5) Tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip ­ Isik teostab oma õigusi omal äranägemisel. Selle õiguse teostamise piirid ja piirangud kehtestatakse seadusega. 6) Tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip ­ Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast loteriist või kihlveost tulenev kohustus. 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale 3)mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus 4)kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ettenähtud 59 147. Mis on hea usu põhimõte? Väljendab isikute soovitavat käitumist üksteise suhtes nii lepingulistes kui ka lepinguvälistes suhetes. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetel. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Mõistlikuks loetakse võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Seega on mõistlik see, kuidas isikud tema olukorras on alati või enamasti käitunud ja mida on peetud õigeks. 148. Mis on mõistlikkuse põhimõte? Eesmärgiks on tagada lepinguliste suhete majanduslik efektiivsus, kindlus ja ettenähtavus 149. Mis on õigusvõime ja teovõime? Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? Õigusvõime ­ Võime omada tsiviilõigusi ja ­kohustusi. Teovõime ­ Isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Võime teostada tsiviilõigusi ja ­kohustusi. // Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu) Füüsilise isiku õigusvõime: igale füüsilisele isikule kuuluv ühetaoline ja piiramatu võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Teovõime on isiku võime osaleda õiguskäibes ja teha tehinguid. Füüsilise isiku teovõime: isiku võime teha iseseisvalt tehinguid. 150. Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse? Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. // Eraõiguslik juriidiline isik ­ Loodud erahuvides. Liigitatakse: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja MTÜ. // Avalik-õiguslik juriidiline isik ­ Loodud avalikes huvides. Liigitatakse: riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik. 151. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused? Tsiviilõigused ja ­kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja ­kohustuste tekkimise, samuti 60 õigusvastastest tegudest. Tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseadustiku sisu ja mõttega, kuigi nad ei ole seaduses sätestatud. Tsiviilõigused ja ­kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusena, kui need ei ole isikuga lahutamatult teostud seaduse järgi. Õigusjärgluse aluseks võib olla tehing või seadus. 152. Mis on tehing? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed ja mitmepoolsed. // Tühised on tehingud: 1) Kasutuskeeldu rikkuv tehing (seaduses määratud või kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral). 2) Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing. 3) Seadusega vastuolus olev tehing. 4) Näilik tehing. 153. Mida tähendab tehingu vormivabadus? Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. 1) Tehingu kirjalik vorm. 2) Tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. 3) Tehingu elektrooniline vorm. 154. Mis on tingimuslik tehing? Tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. // Edasilükkava tingimusega tehing ­ Tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõlub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. // Äramuutva tingimusega tehing ­ Tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei. 155. Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes? Mis osa on volitusel ja millal volitus lõpeb? Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindaja tegutseb esindatavalt saadud volituse alusels. Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, 61 kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Volitus lõpeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud, või tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks või volituse tähtaeg möödub, samuti siis, kui saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine; esindatav võtab volituse tagasi või sureb; kui esindaja loobub volitusest; kui volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev tehing lõpeb; esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; kuuulutatakse välja esindatava pankrot või esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. et isikut esindada on vaja esindusõigust,selle võib esindatav anda volituse andmisega esindajale. Volitus lõppeb : a)kui esindaja on teinud tehingu,milleks volitus anti, b)tehingu tegemine,milleks volitus anti,on muutunud võimatuks,c)volituse tähtaeg möödub, d)saabub äramuutev tingimus,millega on seotud volituse lõppemine e)esindatav võtab volituse tagasi f)esindaja võtab volituse tagasi. g)see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust h)volituse andmise aluseks olev leping lõpeb i)esindatav sureb j)esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb k)kuulutatakse välja esindatava pankrot l)muu seaduse säte volituse lõppetamiseks. 156. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid? Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hage esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile ­ kostjale. Hagi saab esitada egumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil,samuti selliselt,et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest,mittearusaamisest,õnnetusest ja hädast. 157. Mis on aegumine? Mis tähtsus sellel on? Aegumine on seotud kindla tähtajaga,mille möödudes ei saa enam hagi esitada. Aegumistähtajad on seadusega määratud ning on erinevate rikkumiste puhul erineva 62 pikkusega. 158. Millised on aegumise tähtajad? Aegumistähtajad on seadusega määratud ning on erinevate rikkumiste puhul erineva pikkusega.Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega,kui seaduses pole teisiti sätestatud.Näiteks: Tehingust tulenea nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seadusest tuleneva nõude täntaeg on 10a selle nõude sissenõutavaks muutumisest,kui seadus ei sätest teisiti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3a. 159. Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust? Rahvusvahelist eraõigust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. 160. Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust? Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. 161. Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel? Eesti õigust 162. Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele? Tema elukohariigiõigust, kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet. 163. Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule? Selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Juriidilisele isikule kohaldatakse selle 63 riigi õigust,mille kohaselt ta on asutatud. Kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestist või tema põhitegevus toimub Eestis,kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust 164. Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. . Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi,kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. 165. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust,mille kohaldamises pooled on kokku leppinud 166. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah võivad,kui see kahju tekkis Eesti vabariigi pinnal XIV Asjaõigus 167. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 168. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on 1) Kinnis- (maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi). 2) Asendatavad asjad (määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja tal puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused). 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse). 169. Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (nt asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu 64 (nt korteri võrme üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest 170. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. // Omand võib olla: 1) Vallasomand. 2) Kinnisomand. // Ühine omand võib olla: 1) Kaasomand ­ Kahele või enamale isikule üheagselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuulub majavaldus omandi osadega ½ majast. 2) Ühisomand ­ Kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 171. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. 172. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut ­ Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. See tekib kinnistusraamatusse kansmisega ja lõpeb kustutamisega. 173. Mis on kasutusvaldus? Kuidas see tekib? 65 Kasutusvaldus tähendab, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvaldus vallasasjale tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus õigusele tekib vastava õiguse üleandmisega. Kasutusvaldus võib lõppeda poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõppemist, kui 1) see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse; 2) omaniku7 kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust; 3) kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist. 174. Mis on isiklik kasutusõigus? Isiklik kasutusõigus tähendab, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile 175. Mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus ­ Võõrandatav või pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõiguse mõistest tuleneb, et see on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks. See tähtaeg võib kujuneda lühemaks, kui ehitise omanik kasutab talle seadusega antud õigust nõuda, et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks lühem kui ehitise eeldatav püsimise tähtaeg või maaomanik kasutab talle sama sättega antud õigust nõuda, 66 et see tähtaeg ei oleks pikem kui ehitise eeldatav püsimise tähtaeg. 176. Mis on ostueesõigus? Kuidas see seatakse? Ostueesõigus ­ Õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Seda võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ssee õigus võib tekkida seaduse või tehingu alusel. Tehingu alusel tekib ostueesõigus kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. Seadusejärgne ostueesõigus kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus. Ostueesõiguse mõiste ei tulene, et müüjal on kohustus teatada seda eesõigust omavale isikule soovist asi müüa. Küll aga müüja, kui ta ei teata, võtab endale riski, et ostueesõigust omav isik kasutab kinnisasja müümisel oma õigust asuda omandaja asemele. 177. Mis on pant? Millised on pandi liigid? Pant ­ Õiguslike kohustuste täitmise tagamise üks olulisemaid vahendeid. Isikul, kelle kasuks on pant seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, seega nii asju kui ka õigusi, v.a selline vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata. // Pandi liigid: 1) Vallaspant ­ Vallasvara tagatisel antav pant. Jaguneb ksäipant, registerpant, kommertspant, õiguste pant. 2) Kinnispant ehk hüpoteek ­ Kinnisvara tagaitsel antav pant. Jaguneb lepinguline hüpoteek ja kohtulik hüpoteek. 178. Mis on registerpant? Registerpant ­ Vallaspant, mille puhul valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris. Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et pandituud asi jääb pantija valdustesse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. 179. Kuidas toimub transpordivahendi pantimine? Transpordivahenditele seatakse registerpante. See saab toimuda autoregistrisse kantud 67 autode või lennuregistrisse kantud õgusõidukite suhtes. Sealjuures registerpant ulatub nii transpordivahendile kui ka selle päraldistele, kindlustushüvitusele, veorahale ning avarii puhul makstavate viivistele kui pandileping ei näe ette teisiti. 180. Mis on kommertspant? Kuidas see tekib ja lõpeb? Kommertspant ­ Valduseta pandi liik. Registreeritakse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registripandi kohta sätestatud, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti. Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. // Kommertspandi kanne jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, v.a siis kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti. 181. Mis on õiguste pantimine? Üks tagatise liike. Õiguste pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kirjalikku kokkulepet pandi seadmise kohta. Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätted, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pantimisele ei kohaldata AÕS paragrahv 282.3 lõikes sätestatut 182. Mis on hüpoteek? Kuidas see tekib ja lõpeb? Isikule, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid kka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteetgiga koormatud kinnisasja omanikule jääb kinnisasja esasise valdamise ja kasutamise ning koormamise õigus ainult niivõrd, kuivõrd ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtusts ega kahjusta 68 hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. Hüpoteegipidaja võib hüpoteeki käsutada, sh pantida või võõrandada. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Samuti nagu kõik kinnisasja koormavad asjaõigused, lõpeb ka hüpoteek kande kustutamisega kinnistusraamatust. Kkinnistusraamatusse kandmisel saab hüpoteek järjekoha, millel on suur majanduslik ja õõiguslik tähtsus. Esimesel järjekohal oleva hüpoteegi puhul on laen alati tagatud. Sellist kindlust ei ole teisel ega kolmandal järjekohal oleval hüpoteegil. Sundtäitmisel võib juhtuda, et neil järjekohtadel asuv hüpoteek langeb kas osaliselt või täielikult välja 183. Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine? Hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamine võib toimuda kas nn vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel, poolte kokkuleppel või mõnel muul rahategemise viisil. Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank. Vabakäeline müük on otstarbekam , sest lahendus on kiiremini saavutatav. Kinnisasja sundmüül toimub avalikul enampakkumisel, Selle korraldab kohtutäitur. Sundtäitmisest saadud raha jagatakse hüpoteegipidajate vahel, kes sundtäitmist taotlesid, vastavalt nende hüpoteekide järjekohtadele, kusjuures järgenevl järjekohal asuv nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist. 184. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. 69 (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. XV Võlaõigus 185. Mida reguleerib võlaõigusseadus? koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). 186. Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid? 1) VÕS seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. 187. Mis on võlasuhe ja millest see tekib? võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku ( kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus on nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tekib: 1) lepingust 2)kahju õigusvastasest tekitamisest 3) alusetust 70 rikastumisest 4)käsundita asjaajamisest 5) tasu avalikust lubamisest 6)muust seadusest tulenevast alusest 188. Mis on tsiviilõiguse allikad? Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb Vana-Rooma õigusest. 189. Mis on tehing? tehing on toiming või omavahel seaotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaastootmisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on vastavalt kas ühe- või mitmepoolsed. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. 190. Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil? Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Pakkumus (ofert), nõustumus (aktsept) leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et tehingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.s juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. 191. Millised nõuded esitatakse tehingu vormile? Tehingu vormivabadus selle üldine põhimõte on, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. 192. Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel? 71 Lepingupoolte tahteavaldus on tsiviilõigusliku lepingu aluseks. See võib olla väljendatud nii otseselt (sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg) kui kaudselt (väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg). tsiviilõigusliku lepingu aluseks on lepingupoolte tahteavaldus. See võib olla väljundatud mis tahes viisil, kui seadusesa ei ole ette nähtud teisiti. Võib olla väljendatud kahel viisil: 1) Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldubtahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 2) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega on tahteavaldamine võimalik nii kõnes, kirjas kui ka vastavates märkides, millel on sõnaline tähendus. Tahteavalduseks loeatakse samuti vaikimist või isegi tegevusetust. 193. Mis on eelleping? Kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 194. Mida tähendab seaduse dispositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi)? seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. 195. Mis on lepingute siduvuse põhimõte? VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. VÕS annab mitmeid võimalusi kõrvuti TsÜS-s sätestatud alustega (pettus, eksimus, raskete asjaolude ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi tingimusteta täitma. 196. Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted? Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda 72 hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest tuleb kohustus täita sellel päeval. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. 197. Millega määratakse lepingupoolte kohustused? Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) Lepingu olemusest ja eesmärgist. 2) Lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. 3) Lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest. 4) Hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest. 198. Kuidas toimub lepingu sõlmimine? Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. 199. Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud? (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. (2) Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui 73 lepingule on antud ettenähtud vorm. (3) Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. (4) Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 200. Kuidas võib lepingut muuta? Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing tehtud on, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuda muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. (1) Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. (2) Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. (3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 201. Millal loetakse kohustus täidetuks? Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. (2) Kui kohustus täideti võlgnikule enne pankrotiteate avaldamist, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitnud isik ei teadnud täitmise ajal pankroti väljakuulutamisest ega pidanudki sellest teadma. 202. Mis on kohustuse rikkumine ja millised on rikkumise korral rakendatavad 74 õiguskaitsevahendid? Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohutuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) Nõuda kohustuse täitmist. 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. 3) Nõuda kahju hüvitamist. 4) Taganeda lepingust või öelda leping üles. 5) Alandada hinda. 6) Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. 203. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud? Kohutuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) Nõuda kohustuse täitmist. 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. 3) Nõuda kahju hüvitamist. 4) Taganeda lepingust või öelda leping üles. 5) Alandada hinda. 6) Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. 204. Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju? Varaline kahju ­ Võib olla kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. // Mittevaraline kahju ­ Ennekõike kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatused. 205. Mis on kõrvalkohustused? Kohustused, mille ülesanne on tagada võlasuhtest tulenevate kohustuste kohane täitmine. käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused 2) käsiraha andmisest 75 tulenevad kohustused 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused 206. Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine? käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija - tarbijakäendusleping. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a tarbijakäendusleping, mille puhul käendaja avaldus peab olema kirjalikus vormis. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega, milleks võivad olla tunnistajate ütluse, kontoülekanded, kirjavahetus. Käenduslepingu muutmine peab toimuma samas vormis, kui käendusleping oli sõlmitud. Seda võib ka vaidlustada. vastuolu korral võib käendusleping olla tühine. Garantii alla moistetakse oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garantiiandja) lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant(garantiiandja) täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. 207. Mis on käsiraha? Ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. 208. Mis on leppetrahv? Leppetrahv - on lepingus ettnähtud lepinut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud lepingusumma. Leppetrahv ei pea olema tingimata raha, võib olla ka tegu. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus leppetrahvi vähendada 209. Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek? Ettevõtte üleminek tähendab kõige lihtsamalt seda, et üks isik omandab tehingu või seaduse alusel ettevõtte 210. Mis on müügileping (mõiste)? 211. Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused Leping, millega kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku 76 ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu 211. Mis on vahetusleping? vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. vahetusleping on oma olemuselt sarnane müügilepinguga 212. Mis on faktooringleping? Leping, millega üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. 213. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama 214. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. 215. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping ­ Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). // Rendileping ­ Leping, millega üks isik (rendileandja) kohustub andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu. // Üüri- ja rendilepingut eristab asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. 77 Üüri- ja rendilepingu eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte, rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhu aaga kasutamine. 216. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür ­ Tasu, mida üürnik on kohustatud üürileandjale maksma. // Kõrvalkulud ­ Muud üüritud asjaga seotud kulud, mida peab üürnik kandma vaid juhul, kui selles on kokku seotud. 217. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja ­võtja kohustused? Leping, millega liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. // Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui liisingueset ei ole liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, võib ta lepingust taganeda. // Liisinguvõtja on kohustatud: 1) Liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti 218. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 219. Mis on litsentsileping? litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse 78 teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksama selle eest tasu (litsentsitasu). 220. Mis on frantsiisileping? Leping, millega üks isik (frantsiisiandja) kohustub andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjate kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärdile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 221. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping? Leping, millega annab või kohustub kutse. või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. 222. Mis on tasuta kasutamise leping? Leping, millega üks isik (kasutusse andja) kohustub andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Seadus sätestab üksikasjalikult kasutaja kohustused ja vastutuse. 223. Mis eristab laenu- ja krediidilepingut? Mis on laenuintress? Laenuleping ­ Leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohusutb tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping ­ Leping, millega üks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress ­ Rahasumma, mida makstakse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 224. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping ­ Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või 79 maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. // Kindlustusrisk ­ Oht, mille vastu kindlustatakse. // Kindlustusjuhtum ­ Eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ja see on alati sätestatud lepingus. // Kindlustussumma ­ Kindlustusobjekti kindlustusväärtus. // Soodustatud isik ­ Isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. 225. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis ­ Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping ­ Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama 226. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. 227. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut 228. Mis on käsundusleping? 80 Leping, millega kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud 229. Mis on töövõtuleping? Mis seda iseloomustab? Leping, millega kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 230. Mis leping on maaklerileping? Leping, millega kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). 231. Mis on agendileping? Leping, millega üks isik (agent) kohustub teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohusutb maksma talle selle eest tasu. 232. Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad? Maakler ­ Tutvustab käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimie võimalusi, tutvustab lepingu sõlmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sõlmimisel. Kogenud maaklerid koostavad sageli ise vastava lepingu projekti, tellivad notari teenuse ja teevad muid lepingu sõlmimisega kaasnevaid toiminguid. // Agent ­ Lähendab ostjat müüjale, ta kogub ostjate müügitellimused ja annab need ettevõtjale, hoides sellega kokku ettevõtja aega ja avhendeid, kes vastasel korral peaks ise tegelema väikeostjaga 233. Mis on komisjonileping? Leping, millgea üks isik (komisjonär) kohustub teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või 81 ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komijsonitasu). 234. Mis on maksekäsund ja arveldusleping? Maksekäsund ­ Sellega käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arevl kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. // Arveldusleping ­ Leping. millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga kohustub maksma selle eest tasu. 235. Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused? Leping, millega kohustub üks isik (tervishoiuteenuste osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemusest. Tervishoiuteenuste osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega osaliselt seotud tegevust. // Tervishoiuteenuse lepingu täitmise eest on kehtestatud arsti ja keskmeditsiinipersonali isiklik vastutus. // Tervishoiuteenuse leping loetakse sõlmituks ka tervishoiuteenuse alustamisega või selle teenuse ostuamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Selline lepingu sõlmimise erisus tuleneb tihti esinevast olukorrast, kus arst peab iseseisvalt kiiresti otsustama abi andmise ja seda ka reaalselt kandma võttes riski endale. // Tervishoiuteenuse leping on omamoodi ka n-ö sundleping. Arst on kohustatud osutama meditsiiniteenust isikule, kes seda taotleb, kui taotletavad lepingutingimused ei ole vastuolus seadusega ega tervishoiuteenuse ostuamise lepingu tüüptingimustega 82 236. Mis on kaubaveoleping? Veoleping, millega kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) eest vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saaja). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). 237. Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas? Reisijaveoleping ­ Veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). // Tsarterleping ehk tellimusveoleping ­ Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. // Pagas ­ Asjad, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. 238. Mis on ekspedeerimisleping? Leping, mille kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu 239. Mis on pakettreisileping? Leping, millega kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). 240. Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiuleping ­ Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. // Hoiutasu ­ Tasu, mida hoidjal on õigus saada, kui hoiulepingu pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist ning sel juhul peab hoiuleandja hoiutasu maksma hoidmise lõppemisel. Hoidja vastutus Vastutus tasuta hoidmise puhul Tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse 83 tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel. Vastutus asja kaotsimineku või kahjustumise eest Hoidja peab hüvitama asja kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju, kui see tekkis ajavahemikul asja ladustamiseks vastuvõtmisest kuni asja väljaandmiseni. Hoidja vastutab ka juhul, kui ta ladustas asja kolmanda isiku juures 241. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? http://www.tallinn.ee/est/tarbija/Millal-ei-vasta-teenus-lepingutingimustele-ja-tellijal- on-oigus-pretensiooni-esitamiseks Tööl ei ole kokkulepitud omadusi. 2. Kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma.. 3. Töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. 4. Kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. 5. Tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel. XVI Äriõigus (Äriühinguõigus) 242. Mida reguleerib äriseadustik? Majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt (kuid ei reguleeri nt kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis sätestatud võlaõiguses) 243. Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala? Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks, või seaduses sätestatud äriühing; on õiguste ja kohustuste kandja, kes on juriidiliselt lepingupooleks, omavad õigus- ja teovõimet jne Ettevõte- kasutatakse objekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluvad 84 kinnis- ja vallasvara, sh ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olle lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jne. Tegevusala- valdkond, millega tegeldakse 244. Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada? Täisühing- kaks või enam osalist tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga Usaldusühing- kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja usaldusosanik vastutab oma sissemakse ulatuses Osaühing- äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsikapital, osanikud ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest, OÜ aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga; miinimumkapitalinõue on 2500 eurot Aktsiaselts- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult Asi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga; miinimumkapitalinõue on 400 000 krooni ehk ligikaudu 25 565 eurot Tulundusühistu- äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu või mõnel muul sarnasel viisil. Kui põhikirjas pole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni ehk ligikaudu 2500 eurot. Pole reguleeritud Äsis, vaid tulundusühistuseaduses. 245. Kes on füüsilisest isikust ettevõtja? Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. peab olema kantud äriregistrisse, kui ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud maksuametis. Muul juhul ei ole äriregistrisse kandmine kohustuslik, vaid sõltub ettevõtja oma soovist. Registrikandel pole füüsilise isiku õigusvõimetele mingit tähendust. Füüsilise isiku ettevõtlus pole ka põhimõtteliselt 85 piiratud ei tegevusala ega tegevuse ulatusega (kaupluse pidamiseks ei pea moodustama AS-i) 246. Mis on ärinimi? Kuidas neid eristatakse? Kuidas neid kaitsta saab? Ärinimi- ettevõtja poolt äriregistrisse kantud nimi, mille alla ta tegutseb ehk firma Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit: TÜ, UÜ jne. Tulundusühistu puhul seadus lühendi kasutamise võimalust ette ei näe. Äriühingul või olla ainult üks nimi. Fie ärinimi peab erinema kõigi nende ettevõtjate ärinimedest, kes on kantud registrisse samas piirkonnas. Peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime või talu nimi. Äriühingu nimi peab olema suurema eristatavusega, ei või olla eksitav, vastuolus heade kommetega, ei või kasutada KOV organite ega asutuste nimesid. Kaitsmiseks- kohus võib keelata kasutada nime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust ja keelu rikkumise korral rikkujat karistada 247. Mis on prokuura? Prokuura- volitus, millega ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, v.a kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib prokuristile anda eraldi. 248. Mis andmeid saab äriregistrist? 1) Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, kus ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jm ettevõtjat iseloomustavad andmed. 2) Äritoimikus säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise on enda kohta seaduse alusel äriregistrile esitanud, n.o kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping, nõukogu liikmete nimekiri jms. 3) Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras. 86 249. Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine? Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalselt. Äriühing on võimalik asutada ka veebipõhises kiirmenetluses. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantud ühingul vara reaalselt puudub või pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist. 250. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine: 1) sõlmida asutamislepingu 2) tasuda osade eest 3) esitada kandeavaldus Seadus annab võiamluse asutada osaühing ka ühel isikul. Pärast osade eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse OÜ kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid: 1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud 2) põhikiri 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta 4) kui tasutakse mitterahaliselt pole audiitori kontrolli sissemakse hindamiseks vaja, ta peab seda tegema üksnes juhul, kui väärtus ületab 40000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist 5) teave kavandatud põhitegevusala kohta 6) nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid 7) sidevahendite andmed 8) Eesti väärtpaberite keskregistripidaja teatis OÜ registreerimise kohta 87 9) seaduses sätestatud dokumendid 251. Kuidas toimub osaühingu juhtimine? Osaühingu juhtorganiks pole vaid koosolek, vaid ka osanike pädevus. Seadus annab võiamluse kutsuda koosolek kokku siis, kui see on OÜ huvides vajalik, aga annab ka teatud juhtudel osanikele pädevuse otsuseid vastu võtta koosoleku kokku kutsumata. Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. Koosoleku kutsub kokku juhatus. Kui osanike otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, peab juhatus saatma kõigile osanikele kirjalikult otsuse eelnõu, et saaks hääletada nn kirja teel. Osanik, juhatus või nõukogu võivad pöörduda kohtusse, nõudes osanike otsuse kehtetuks tunnistamist (nõue 3 kuu jooksul). 252. Millised on osaühingu lõpetamise alused? 1) osanike otsusega 2) kohtumäärusega 3) seaduse või põhikirjaga ettenähtud muudel alustel 253. Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine? Aktsiaseltsi asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik ja seltsi võib asutada aktsiate märkimiseta. Aktsiaseltsi võib asutada ka üks asutaja. Asutamiseks peab asutajapool tegema 3 õigustoimingut: 1) sõlmida asutamisleping (notariaalselt tõestatud) 2) tasuda osade eest (rahaga või mitterahaliselt) 3) esitada kandeavaldus 88 Asutamise korral kinnitatatakse asutamislepingga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor. Aktsiate eest tuleb tasuda enne ASi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Koos avaldusega esiatada järgmised dokumendid: 1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud 2) põhikiri 3) panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta 4) kui tasutakse mitterahaliselt, siis leping sissemakse üleandmise kohta ASile ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, samuti audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta 5) teave kavandatud põhitegevusala kohta 6) nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid, samuti audiitorite 7) sidevahendite andmed 8) Eesti väärtpaberite keskregistripidaja teatis ASi registreerimise kohta 9) seaduses sätestatud dokumendid 254. Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine? Aktsionäril on võimalus kasutada oma õigusi aktsiaseltsi suhtes ainult üldkoosolekul osalemise kaudu, mis on kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolek saab võtta vastu otsuseid ainult seadusega tema pädevusse antud küsimustes. Üldkoosolekud on korralised (1 kord aastas) ja erakorralised, mille kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. Üldkoosolek viiakse läbi Asi asukohas. Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võivad taotaleda aktsionär, juhatuse või nõukogu liige (3 kuud). Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll. Seltsi juhtimisorganiteks on nõukogu ja juhatus. Juhatus esindab ja juhib seltsi. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär, kuid teovõimeline füüsiline isik. Osanike 89 otsusega määratakse liikme tasu. Seltsi esindamiseks pole tal vaja volitust. Nõukogu annab juhatusele korraldusi seltsi juhtimise korraldamisel. Tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine.Nõukogul tavaliselt kolm liiget, kuid ei pea olema aktsionär. Liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, kes kutsub kokku nõukogu koosoleku, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. Koosolek protokollitakse. Liikme suhtes kehtib konkurentsikeeld (nt ei või olla FIE). Üldkoosolek määrab liikme maksmise tasu. 255. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid? Aktsia- väärtpaber, mis tõendab teatava summa sissemaksmist aktsiaseltsi põhikapitali Lihtaktsia- ühesuguste õigustega aktsiate liik; võrdse nimiväärtusega, mis annavad ka võrde häältearvu Eelisaktsia- hääleõiguseta aktsia, kuid annab eelisõiguse dividendide väljamaksmisel ja Asi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel 198. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted? Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Erinevused õigustes saavad tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate erinevusest. Igale aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsia nimiväärtusele. Aktsionäri mittevaraline õigus on teabe saamise õigus üldkoosolekul. Aktsiaselt ei või anda laenu ega seda tagada teatud juhtudel. 256. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted? Aktsionäre või osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Niisugune võrdse kohtlemise põhimõte on suhete eelduseks. Erinevused õigustes saavad tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate erinevusest. Väljamakseid aktsionärile võib teha ainult puhaskasumist. Aktsionäri peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. 90 257. Missugune on aktsiaseltsi struktuur? Mis on aktsiaseltsi juhtorganid? Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine? Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kusjuures üldkoosolek(korraline 1kord aastas, erakorraline aktsionäride taotlusel, need kelle vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, samuti kapitalikaotuse korral) on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolek viiakse läbi AS-i asukohas Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. AS-i juhtimisorganiteks on juhatus ja nõukogu. AS-i juhatus esindab ja juhib AS-i. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. AS-i juhatuse liige ei pea olema aktsionär ega ei tohi olla nõukogu liige.....edasi lk 245 AS-i nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, kelle valivad nõukogu liikmed endi hulgast. 258. Millised on aktsiaseltsi lõpetamise alused ja protseduurid ehk selleks vajalikud sooritused? 1) üldkoosoleku otsusega- nõutav 2/3 aktsionäride häälteenamus 2) kohtulahendiga- sundlõpetamisega lõpetatakse, kui üldkoosolek pole võtnud vastu lõpetamisotsust, kuigi nad on selleks kohustatud seaduse alusel või kui juhatuse volituse tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2a tagasi ja uut pole valitud; kohtumäärusega lõpetatakse kui kahe viimase majandusaasta jooksul pole toimunud üldkoosolekut 3) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel Lõpetamine kantakse äriregistrisse. Asi lõpetamisel ta likvideeritakse.Likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerija kohus.Likvideerija kohuseks on ärisühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, samuti esitama pankrotiavalduse, koostama bilansi. Asi varadae jaotamine toimub likvideerija poolt koostatud jaotusplaani alusel. Väljamaksed tehakse rahas. Likvideerijad annavad seltsi dokumendi hoiule. Aktsiaselts lõpeb tema registrist kustutamisega, dokumente säilitatakse tavaliselt 10 a. 91 259. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kasumi jaotamise otsuses märgitakse: 1) puhaskasumi suurus; 2) eraldised reservkapitali; 3) eraldised teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus esitab käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmed kasumi jaotamise otsuse kohta äriregistrile koos majandusaasta aruandega, kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest. 260. Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted? Aktsiakapitali suurendamine- toimub kas täiendavate sissemakstega või sissemakseid tasumata ehk fondiemissioonina (uute aktsiate väljalaskmine või olemasolevate nimiväärtuse suurendamine); erivormina on lubatud suurendamine nõukogu otsusega 92 (kiire; täiendavad rahalised sissemaksed) ning aktsiakapitali tingimuslik suurendamine (võlakirja vahetamine aktsia vastu). Suurendamise otsustab üldjuhul üldkoosolek. Suurendamisel peab igal juhul toimuma aktsiate märkimine. Aktsiakapitali vähendamine- aktsiate nimiväärtuste vähendamine või aktsiate tühistamine. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine on vähendamise erijuht ja võib kasutada kahjumi katmiseks. Sel juhul aktsionäridele väljamakseid ei tehta (võlausaldajaid ei pea teatama). Vähendamisel peab olema tagatud võlausaldajate huvide kaitse, selleks on ette nähtud teatamine 261. Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud? Aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu. Taotlus esitatakse juhatusele, kes kutsub kokku üldkoosoleku, kellele põhiaktsionär esitab ülevõtmisaruande, mille kontrollib audiitor. Ülevõtmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 95/100 aktsiatega esindatud häältest. Otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Kohus võib tunnistada otsuse kehtetuks. Avaldus koos otsuse ärakirjaga esitatakse Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale. Tehakse, et ettevõte saaks laiendada tegevust, kuna väikeaktsionärid pole tavaliselt võimelised investeerima. 262. Millised on äriühingute juhtimisorganid? Juhatus, nõukogu 263. Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus? Välismaa äriühingu filiaal pole iseseisev juriidiline isik, vaid on välismaa äriühingu 93 osa. Seega vastutab välismaal asuv äriühing Eestis asuva filiaali poolt võetud kohustuste eest. Filiaali asutamisel peab ühing määrama isiku, kes Eestis filiaali tegevust korraldab, ühingut esindab ja filiaali tegevuse eest vastutab. Vähemlat ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis. Juhataja nimi tuleb kanda äriregistrisse. Filiaal kantakse registrisse filiaali juhataja avalduse alusel. Välismaa äriühing peab pidama filiaali kohta eraldi raamatupidamist. Filiaal ei saa jääda püsima, kui lõpetatakse filiaali asutanud äriühingu tegevus. Filiaali registrist kustutamine toimub siis, kui äriühing on lõppenud, ühingu enda taotlusel, kui filiaalil pole juhatajat ja teda ei määrata 3 kuu jooksul pärast hoiatust või ei esitata nõutavaid aastaaruandeid ega tehta lisatähtaja jooksul; samuti sunkorras kohtumääruse alusel. Enne filiaali registrist kustutamist tuleb läbi viia likvideerimine. 264. Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada, ümberkujundada? Ühinemine: 1) äriühing võib ühineda teise äriühinguga, kusjuures teine loetakse lõppenuks 2) äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Mõlemal juhul toimub ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühineda võivad kõik omavahel, v.a tulundusühingud võivad ühineda vaid omavahel. Ühinemiseks tuleb koostada ühinemisleping, vajadusel teha audiitorkontroll, koostada ühinemisaruanne, kiita otsus heaks, teatada võlausaldajaid ja esitada avaldus äriregistrile. Jagunemine: 1) jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb 2) eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise eksisteerima 94 Jagunemine toimub etapiti nagu ühineminegi, samad on ka põhimõtted jagunemislepingu audiitorkontrolli läbiviimise kohta. Eraldumise erijuht on ettevõtja poolt 100 %-lise tütarettevõtja asutamine emaettevõtja poolt üleantud vara baasil. Sel juhul ei pea läbima kõiki etappe. Sel juhul vastutavad jagunemisel osalenud ühingud võlausaldajate suhtes solidaarselt. Ümberkujundamine: Toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks livideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib.Pole lubatud tulundusühistutele. Etapid: 1) ümberkujundamisaruande koostamine (kirjalik, kus selgiatada tagajärgi) 2) ümberkujundamisotsuse tegemine 3) võlausaldajate teavitamine 4) vara hindamine 5) avalduse esitamine äriregistrile ja ümberkujundamise registrisse kandmine (peale kandmist loetakse ühing ümberkujundatuks) 265. Milline on piiriülese ühinemise kord? Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine). Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu Tuleb koostada ühinemisleping, ühinemisaruanne, kus selgitada tagajärgi ka töötajatele ja võlausaldajatele, tuleb läbida audiitorkontroll, peab toimuma ühinemisotsus, koostada ühinemiskanne ja -tõend. 95 XVII Pankrot ja saneerimine 266. Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus? Pankrotiseadus reguleerib pankrotiga seonduvate probleemide lahendamist ja sätestab nende õigusliku menetlemise korra. // Saneerimisseadus reguleerib saneerimisega seonduvaid probleeme. Pankrotiseadus reguleerib pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemise järjekorda. Kehtiva korra kohaselt tehakse enne võlausaldajatele jaotiste aluse 267. Mis on pankrot? Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõetus 268. Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse? Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse esitada ka tema pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitada ka muu isik. Selleks, et pankrotiavaldust esitada, peab esinema maksejõuetus. Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. // Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohtul on õigus pankrot välja kuulutada ka siis, kui selgub, et pankrotiavaldus ei olnud piisavalt põhjendatud või kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud 96 õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Tuleb esitada pankrotiavaldus. Seda kas võlausaldaja või võlgnik 269. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. 270. Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? 1) Pankrotihaldur ­ Pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri pädevus on erinev sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgiku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoiminugtes, füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha ainulte neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. 2) Pankrotitoimkond ­ Esindab võlausaldajate huve, valavb halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Toimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. 3) Võlausaldajate üldkoosolek ­ Selle pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; kompromissi tegemine; nõuete kaitsmine; 97 pankrotitoimkonna liikmete tasustamiseotsustamine jt küsimused. 4) Kohus ­ Teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtunikuabi on pädev tegema juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet ning osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtu ainupädevusse kuuluvad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. 271. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. // Võlgniku kohustused: 1) Andma teavet oma vara kohta. Kohus võib kohustada võlgnikku oma teabe õigsust kinnitama vandega. 2) Peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetluse toimingutest. + 3) Kohtuotsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, suntoomist ja aresti, ärikeeldu 272. Millest moodustub pankrotivara? Pankrotivara on vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik pmandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotivara hulka ei arvestata vara, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet 273. Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses? Tagasivõitmisel tunnistab kohus pankrotiseaduse §-des 110­114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Välistamine: Võlgniku valduses oleva teistele isikutele kuuluva vara tagastamine pankrotihalduri poolt (pankrotiseadus) 274. Kuidas toimub pankrotivara valitsemine? Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse 98 läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või FIE majandustegevuse korraldamises. Haldur koostab pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja. Võttes aluseks pankrotivara nimekirja, teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlausaldajad otsustavad, kas on võimalik võlgnikule kuuluva ettevõtte tegevus lõpetada või saab teda tervendada. Kui üldkoosolek otsustab ettevõtte tegevuse lõpetada, siis peab haldur lõpetamisotsuse esitama kohtule kinnitamiseks. Kui üldkoosolek otsustab koos ettevõtte tegevuse lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur ka selle otsuse kohtule kinnitamiseks. Kui juriidilise isiku tegevus lõpetatakse, on likvideerijaks haldur. Haldur peab esitama kohtule ja toimkonnale ettekande pankrotivara kohta, lisades sellele raamatupidamise aastaaruande. 275. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? Pankrotivara lõppetmise alused: 1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine. 2) Pankrotimenetluse raugemine. 3) Pankroti aluse äralangemine. 4) Võlausaldajate nõusolek. 5) Lõpparuande kinnitamine. 6) Kompromissi kinnitamine. 7) Muu seadusest tulenev alus 276. Mis on kompromiss pankrotimenetluses? Võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu või pikendatakse nende tasumise tähtaegu. 277. Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused? Kohustustest vabastamist peab taotlema võlgnik. Avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. Kohus ei algata kohustusest vabanemist, kui võlgnik on toime pannud kuriteo, varjanud oma vara ja kohustusi, ise põhjustanud maksejõuetuse, raisanud vara või viivitanud 99 pankrotiavalduse esitamisega. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik tegema tööd või seda otsima, saadud tulust tuleb osa üle kanda kohtu poolt määratud usaldusisikule. Kui võlgnik ise 5 a jooksul, arvates kohustusest vabastamise menetluse algatamist, on täitnud oma kohustusi pankrotimenetluse kestel ega ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui võlgnik 5 a jooksul on täitnud oma kohustusi pankrotimenetluse kestel ega ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohustusest vabastamise puhul lõpevad võlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul kohustustest vabastamisest, selle vabastamise määruse tühistada. Selle tagajräjeks on, et võlausaldajad saavad jälle esitada menetluse kestel rahuldamata jäänud nõudeid 278. Mida reguleerib saneerimisseadus? Saneerimisseadus reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus 279. Mis on saneerimine? Abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks 280. Kuidas saneerimismenetlus algatatakse? Saneerimismenetluse algatab saneerimisavaldus, mille peab esitama ettevõtja ise. Selles esitab ta selgituse majandusraskuste põhjuste kohta ja märgib et: 1) Tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on ebatõenäoline. 2) Ettevõte vajab saneerimist. 3) Ettevõtte jätkusuurlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. 100 Avaldusele tuleb lisada mitmeid dokumente, nt raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise aja seisuga 281. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? Teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majandusolukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. 282. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? 1) Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. (2) Kui saneerimiskava koostatakse pärast saneerimismenetluse algatamist, tuleb käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul: 1) selgitada välja ettevõtte saneerimise võimalused ja finantseerimise allikas; 2) vajaduse korral pidada võlausaldajaga läbirääkimisi nõuete ümberkujundamiseks; 3) teha muid ettevõtte saneerimiseks vajalikke toiminguid. (3) Vähemalt kaks nädalat enne käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaja lõppu toimetatakse saneerimiskava projekt võlausaldajale kätte sellega tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. (4) Saneerimiskava projekt toimetatakse võlausaldajale kätte, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 saneerimisteate kättetoimetamise kohta sätestatut. Kinnitamine: (1) Kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega. 283. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? Saneerimismenetluse lõpetamise alused on sätestatud saneerimisseaduse paragrahv 38. Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, 101 saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja ,õõdumist.Saneerimismenetlus võib ka lõppeda saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel 284. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad? Saneerimine on pankrotikaitse kava sisuliselt. Põhja läinud ettevõtte põhjast väljatõmbamise kava on saneerimine. , pankrott tuleb siis kui saneerimine ebaõnnestub XVIII Pärimisõigus 285. Mida reguleerib pärimisseadus? Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt kinnitatud 286. Mis on pärimisõigus? Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, Rooma õigeuse põhimõtetele tugineb. Objektiivse õiguse tähenduses: Pärmisõigus on normide kogub, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega antud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste (üldjuhul vara) suhtes 287. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Kolmes järjekorras on pärijad. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. ) Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja 102 nende alanejad sugulased 288. Milline on abikaasa seisund pärijana? 1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. (3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. (3) Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude. 289. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? (1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. (2) Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik. 290. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? Pärimisseaduse järgi on selleks testament. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma 103 puhuks pärandi kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult 291. Mis on annak ja selle ese? Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (asja või rahasumma) annakusaajale üle andma. Kui annakut ei täideta tuleb pöörduda kohtusse ja vajadusel saab lasta annakusaaja kinnistusraamatusse sisse kanda märkuse oma õiguste tagamiseks. Annakut ei pea täitma, kui pärandaja varast ei jätku tema kohustuste katmiseks vahendeid. Annakust saab sama moodi loobuda nagu pärandist ­ kolme kuu jooksul annakusaamisest teadasaamisest. 292. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale (sihtkäsunditäitjad) kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. (2) Kui testamendist ei selgu, kas testaator on teinud tingimusega korralduse (§ 33) või sihtkäsundi, loetakse, et tehtud on sihtkäsund. 293. Mis on sihtmäärang ja selle ese? (1) Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta määrab testamendis pärandile või selle osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pärandit või selle osa määratud otstarbel peab valitsema (sihtmäärangutäitja). (2) Sihtmäärangutäitjaks võib olla olemasolev õigus- ja teovõimeline füüsiline või juriidiline isik või sihtmäärangu kohaselt selleks loodav juriidiline isik. 104 294. Kes on testamenditäitja? Testaator võib testamendis määrata selle täitjaks ühe või mitu isikut. Kui määratud isik seda ülesannet ei täida, võib testaator nimetada testamenditäitjaks teise isiku. (2) Testamenditäitjaks võib määrata üksnes teovõimelise isiku 295. Millised on testamenditäitja kohustused? 1) Testamenditäitja täidab seadusest ja testamendist tulenevaid ülesandeid. (2) Testamenditäitja võib testamendis antud ülesannetest huvitatud isikute nõusolekul kõrvale kalduda, kui see on testaatori viimse tahte täitmise huvides. Kui huvitatud isikud testamendis antud ülesannetest kõrvalekaldumisega ei nõustu, lahendab vaidluse testamenditäitja nõudel kohus. (3) Kui testamendiga ei ole testamenditäitja ülesanded määratud, on testamenditäitja kohustatud hoolt kandma, et testaatori viimne tahe saaks täidetud. Kui see on testaatori viimse tahte täitmiseks vajalik, peab testamenditäitja pärandit hoidma ja selle pärijale ja annakusaajale üle andma. (4) Kui pärija ei ole pärandit vastu võtnud ning pärandi hooldajat ei ole määratud, täidab testamenditäitja pärandi valitsemisel hooldaja kohustusi kuni pärandi vastuvõtmiseni või pärandvara hooldaja määramiseni. (5) Pärandisse kuuluvaid asju võib testamenditäitja võõrandada üksnes siis, kui see on ette nähtud testamendis või vajalik pärandi korrashoiuks või säilitamiseks või testamendi täitmiseks. (6) Testamenditäitjal on õigus testamendi täitmiseks esitada testamendiga õigustatud isikute huvides nõudeid kohustatud isikute vastu, kui testamendist ei tulene teisiti. 296. Mis on testament ja millised on testamendi liigid? 19. Testamendi mõiste (1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult. § 20. Testamendi liigid 105 (1) Testament võib olla notariaalne või kodune. (2) Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. (3) Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 297. Mille poolest erineb pärimisleping testamendist? Pärimisleping on selles mõttes "karmim", et muuta seda ühepoolselt reeglina ei saa. Pärandaja võib seda ühepoolselt tühistada või muuta ainult juhul, kui isik, kelle kasuks pärimisleping on tehtud, on toime pannud kuriteo pärandaja või tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu. Testamendi tühistamiseks või muutmiseks selliseid piiranguid ei ole. Pärimislepinguga võib määrata teise lepingupoole (ehk siis pärija või annakusaaja) kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisele. Testamendis neid jällegi määrata ei saa (kuna tegu on ühepoolse tehinguga ning selle sisu kuulub avalikustamisele alles peale pärandaja surma, kui pärandaja seda varem teha ei soovi). 298. Mis on pärandi avanemine? Pärandaja surm või surnuks tunnistamine, pärandi avamisel tekib ppärijal õigus pärida 299. Kuidas saab pärandist loobuda? (1) Pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. (2) Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. 300. Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus? Pärandi vastuvõtmine on pärija tahteavaldus asuda pärija õigustesse. Pärimistunnistus on notari poolt pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale 106 väljastatav tunnistus pärimisõiguse kohta, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud 301. Kuidas toimub testamendi täitmine? § 78. Testamenditäitja määramine (1) Testaator võib testamendis määrata selle täitjaks ühe või mitu isikut. Testaator võib määrata asetestamenditäitja. (2) Testamenditäitja võib olla üksnes teovõimeline isik. 83. Testamenditäitja vastutus (1) Testamenditäitja vastutab oma kohustuste rikkumisega pärijale või annakusaajale süüliselt tekitatud kahju eest. (2) Kui testaator on määranud mitu testamenditäitjat, kuid ei ole ülesandeid nende vahel jaganud, täidavad testamenditäitjad oma ülesandeid ühiselt ja vastutavad solidaarselt. Üksikult tegutseda on neil lubatud möödapääsmatu vajaduse korral. Testamenditäitjad vastutavad solidaarselt ka siis, kui nad on ülesanded omavahel ära jaganud. (3) Kui mõni testamenditäitja oma ülesandeid ei täida või täita ei saa, jätkavad teised testamenditäitjad testamendi täitmist. § 84. Testamendi täitmise kulutused ja testamenditäitja tasu (1) Vajalikud kulutused, mida testamenditäitja on oma kohustuste täitmiseks teinud, hüvitatakse pärandi arvel. (2) Testamenditäitja võib nõuda oma tegevuse eest mõistlikku tasu, kui testamendist ei tulene teisiti. Kui testamenditäitja on pärija või annakusaaja, tuleb tasu määramisel arvestada pärandiosa või annaku väärtust, kui testaator ei ole määranud teisiti. (3) Kui pärijad, annakusaajad ja testamenditäitja ei jõua tasu suuruses kokkuleppele, määrab testamenditäitja nõudel tasu suuruse kohus. § 85. Testamenditäitja aruanne (1) Testamenditäitja on kohustatud oma tegevusest pärijatele ja annakusaajatele aru andma. (2) Testamenditäitja on kohustatud viivitamata pärast oma ülesande vastuvõtmist esitama pärijale nimekirja pärandi esemetest, mida ta vajab oma kohustuste täitmiseks. 107 § 86. Testamenditäitja ülesandest vabastamine Kui testamenditäitja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, võib kohus ta pärija, annakusaaja või muu pärandist huvitatud isiku nõudel testamenditäitja ülesandest vabastada. 302. Kes on kaaspärija? Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. 303. Milles seisneb pärandvara ühisus? Sisuliselt tähendab see mõiste seda, et juhul kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus. Ükski kaaspärijatest ei saa osa konkreetsetest pärandvara hulka kuuluvatest esemetest ja õigustest, vaid osa pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist XIX Tööõigus 304. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekjivad töötaja ja tööandja vahelsõlmitava töölepingu alusel. Tööõigus on eraõiguse eriharu. Turvalise paindlikkuse põhimõte: TLS seadus lähtub turvalise paindlikkuse (flexicurity) põhimõttest ja viib Eesti tööõiguse kooskõlla eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni kehtinud seadust asendusid ühe tervikliku õigusaktiga, võimaldades tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud halduskoormust. Uus seadus soosib töötaja ja tööandja partnerlussuhet ning suunab pooli rohkem omavahelisi kokkuleppeid sõlmima 108 305. Mida reguleerib töölepingu seadus? Töölepingu vormistamise nõuded. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu 306. Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos? Võlaõigusseaduses sätestatut kohaldatakse ka töölepingule 307. Mis on tööleping? Tööleping on leping kus 1 isik (töövõtja) kohustub töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 308. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus? Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu 309. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused? Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 109 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused, töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused. Töölepingus võib täiendavalt kokku leppida ka muudes küsimustes. Üldjuhul sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida: 1) teatud töö tegemise ajaks; 2) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks; 3) tööde mahu ajutisel suurenemisel; 4) hooajatööde tegemiseks; 5) kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (nt väljaõpe tööandja kulul); 6) seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrustega ettenähtud juhtudel 310. Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping? Oleneb kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu lepinguga. (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. (3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmis 311. Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla? § 33. Katseaeg (1) Töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. 110 (2) Katseaeg ei või ületada nelja kuud. (3) Katseaja hulka ei arvata aega, mil tööleping oli peatatud § 55 punktide 1­6 alusel. (4) Katseajal on töötajal kõik seadustest, haldusaktidest ning kollektiiv- ja töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. (5) Katseaega ei rakendata: 1) alaealistele; 2) invaliidide töölevõtmisel neile ettenähtud töö- (ameti-) kohtadele 312. Millised on töötaja kohustused? (1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. (2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti 313. Millised on tööandja kohustused? 111 (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse jatöötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 314. Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida? § 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega 112 (1) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. (2) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis: 1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2) ohustab alaealise kõlblust; 3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Tööandja võib 13­14-aastase alaealisega või 15­16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7­12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine 315. Kuidas saab töölepingut muuta? Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel 316. Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust? VÕS § 180. Ettevõtte üleminek (1) Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. (2) Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. 113 317. Mis on töölepingu lõppemise alused? § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. § 80. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. (3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. § 81. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga Tööleping lõpeb töötaja surmaga. § 82. Töölepingust taganemise keeld Töölepingust taganemine on keelatud. § 83. Töölepingu lõppemine ülesütlemisega Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel. 318. Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda? (1) Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. (2) Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. 114 319. Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Tööaeg on aeg mil töötaja täidab tööüöesandeid. Tööaeg võib olla päevane või öötöö (22:00-06:00). Tavaline tööaeg jaguneb täistööajaks, osaliseks tööajaks ja lühendatud tööajaks. (8 tundi, 50 tundi nädalas) Lühendatud tööaeg on 7-12 aastastel (3 tundi päevas) 15 nädalas 13-14 või koolikohustuslikul, 4 tunmdi päevas, 20 nädalas 15 aastasel kes ei ole koolikohustuslik, 6 tundi päevas, 30 nädalas. 16, kes ei ole koolikohustuslik, 7 tundi päevas, 35 nädalas. 320. Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Ületunnitöö on töö tegemine ole kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. (2) Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. (3) Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 321. Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? § 51. Igapäevane puhkeaeg (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi 115 järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt: 1) 7­12-aastasele alaealisele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega; 2) 13­14-aastasele alaealisele või koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega; 3) 15-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 18 tundi järjestikust puhkeaega; 4) 16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17 tundi järjestikust puhkeaega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9­19) artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. (5) Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib jagada osadeks töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9­19) artikli 17 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et ühe puhkeaja osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust. [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] § 52. Iganädalane puhkeaeg (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 116 vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval. 322. Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse? Osalise tööajaga on tegemist kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud täistööajast, sealhulgas lühendatud tööajast, lühemas tööajas. Tööandja on kohustatud teavitama täistööajaga töötajat osalise ajaga töötamise võimalusest. Ning vastupidi. Üldjuhul ei tohi osalise tööajaga töötaja suhtes rakendada töösuhtes ebasoodsaid tingimusi täistööajaga töötajaga võrreldes 323. Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Puhkus on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Puhkuse liigid: 1. põhipuhkus 2. vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lepsepuhkus) 3. õppepuhkus. 28 päeva aastas (põhipihkus kui ei ole kokku lepiutud pikemas puhkuses) Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva aastas. (kui kokku pole lepitud pikemas puhkuses) 324. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine? Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, kusjuures põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks: 1. ajutise töövõimetuse aeg 2. puhkuse aeg 3. aeg, millal töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtus juhtudel 117 töötajaid ja 4. muu aeg, milles pooles on kokku leppinud. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei arvestata: 1 lapsehoolduspuhkust ja 2. poolte kokkuleppel antud tasustamatta puhkust . 325. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lepsepuhkus). 326. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis? § 70. Puhkusetasu (1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. (2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. (3) Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine. § 71. Kasutamata puhkuse hüvitamine Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 327. Mis tingimustel antakse õppepuhkust? TLS§ 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks 118 328. Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse? Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töötasu suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Tööandja täiendavalt teavitab töötajat: 1. majandustulemustelt ja tehingutelt 2. makstavast tasustamatatöötasu arvutamise viisist 3. maksmise korrast 4. sissenõutavaks muutumise ajast (palgapäevast) 5. tööandja makstavatest ja kinnipeetevastes maksudest ning maksetest. 329. Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes? Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. Öötöö eest makstakse 1,25 kordset töötasu iga öötunni eest, kui ei ole kokku lepitud kõrgemas määras. Öötöö kompenseerimisel vaba ajaga tuleb iga tunni eest anda 15 min vaba aega. Riigipühal on tasu kahekordne. 330. Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale? Töökähetuse puhul on õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulude hüvitamist vastavalt VÕS 628 (mõistlikud kulud tuleb hüvitada) On õigus nõuda võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetuse algust. On õigus keelduda lähetusest kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud ja on õigus saada välislähetustel päevaraham kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. TLS sätestab veel hulga hüsvituisi 331. Mis on töölähetus? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta 119 332. Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine? TLS § 78. Tasaarvestamise erisus (1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks. (3) Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. 333. Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? TLS § 75. Varalise vastutuse kokkulepe (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. (2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist 334. Millised on kahju hüvitamise põhialused? VÕS 128 Hüvitatava kahju liigid , VÕS 104 Vastutus süü puhul, 120 TLS 16. Töötaja hoolsuse määr 335. Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded? TLS 75, lõige 2: (2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist 336. Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine? Kohtuväliselt võib tööandja teha tasaarvestuse töötaja palgast, selleks peab aga ka töötaja kirjalikult nõus olema. Tööandja järgib selle juures täitemenetluse seadustiku 132 paragrahvi. 337. Millised on töötaja õigused ja kohustused töötingimuste tagamisel, sh töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas? TTS (töö-tervishoiu seadus)§ 14. Töötaja kohustused ja õigused (1) Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks 121 tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse; 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (2) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (3) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] (4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest. (5) Töötajal on õigus: 1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli 122 tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule; 5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist; 51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; 6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses; 7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. 338. Millised on tööandja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas? 339. Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus töösuhetes? t öötajate usaldustiku seadus: § 19. Informeerimise ja konsulteerimise mõiste (1) Informeerimine tähendab usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele asjakohasel tasandil teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. 123 (2) Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas. 340. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle? Tööinspektsioon 341. Mis on individuaalne töövaidlus? ndividuaalse töövaidluse lahendamise seadus. § 2. Individuaalse töövaidluse mõiste Individuaalne töövaidlus on töötaja( te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel 342. Kes lahendab töövaidlusi? Töövaidluskomisjon 343. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? Töötajate usaldusisiku seadus § 2. Usaldusisik (1) Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek) oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. (2) Usaldusisikut käsitletakse töötajate esindajana Eesti Vabariigi töölepingu seaduse tähenduses. § 9. Usaldusisiku õigused 124 Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 3) [kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] 4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 5) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 6) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; 7) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse; 8) saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras; 9) kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte; 10) kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid. § 10. Usaldusisiku kohustused Usaldusisik on kohustatud: 1) osalema informeerimisel ja konsulteerimisel; 2) vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; 3) jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile; 4) töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi 125 lahendavasse organisse pöördumist; 5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik; 6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga 344. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandjate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid (Kollektiivlepingu seadus KLS 35) 345. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. 346. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi 347. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? A. Streik on kollektiivne töötüli, mida reguleerib Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTLS). Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes b. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingutelt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes 126 c. Korraldamine ­ juhib streigijuht. XX VARIA 348. Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks? Jurist on isik kellel on eriharidus õigusteaduse alal. Juristiks saab õppida kõrgkoolis. 349. Millega tegeleb õigusteadus? Millised on õigusteaduse harud? Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu.[1] Tavakasutuses jäävad tahaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse küsimustele õigusnormide sisust 350. Millisel alusel jaotatakse õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemise protsess õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks? Kuidas seonduvad selle jaotusega mõisted "ius non scriptum" ja "ius scriptum"? Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mida vôiks tinglikult jagada ôiguse eelajalooks ja ôiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjaliku ôiguse allikate olemasolu vôi nende puudumine. Kuna ôigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi ôiguse ajaloos vôibki nimetada ôiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Nii kohtab ôiguse ja ôigusemôistmise tunnusjooni juba sugukondliku korra ajal, kus sugukonna koosoleku positiivselt vôi negatiivselt otsustatud küsimus muutus üldkohustuslikuks 127 otsuseks. Näiteks tavade vastu eksimise korral sugukonnast väljaheitmine, mis sisuliselt vôrdus surmanuhtlusega (kiviaja tingimustes üksi elamine). Igal juhul on siin olemas kriminaalkaristuse Õigusteaduse valdkond Uurimisobjekt Meetod Õigussotsioloogia Kogemuslik Õigusdogmaatika Õigusnormid Õigusajalugu Õigusnormide areng Ajaloolised meetodid Võrdlev õigusteadus Õiguselu seaduspärasused Tõlgendamine (ja süstematiseerimine) Teiste maade õigusnormid Tõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid. pôhitunnused hukkamôistva hinnangu ja väljaheidetule kitsenduste ja keeldude näol. Ajaloost on tuntud ka näiteks veretasu (sisuliselt veel eelmise sajandi algul, teatud tasemel rahvaste juures) kui kättemaks perekonna vôi sugukonna liikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et ôigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud moraali- ja tavakorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad ja primitiivsed. Hiljem omandab ôiguse üks vôi teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab ôiguse ajalugu - ius scriptum. Vanimad kirjapandud ôiguse allikad on näiteks: Manu seadused, XII tahvli seadused (Leges duodecim tabularum) Russkaja pravda. Ius scriptum'i algperioodil säilisid veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Nii ei iseloomusta ius scriptum'i algperioodil ôigusnormide sunniseloom riikliku sunni tähenduses. Rooma riigis 128 eksisteeris kuni III sajandini pärast kristust eriline ôiguse süsteem ühelt poolt rooma kodanike ja teiselt poolt vôôramaalaste jaoks; pikka aega eksisteeris ka Mandri- Euroopa riikides nn. isiklik süsteem, mis tähendas et igal ühiskondlikul grupil (näiteks käsitööliste tsunftil, asustatud punktil jne. vôis olla oma ôigus (ka Eesti territooriumil keskajal näit Tallinnas Lüübeki linnaôigus). 351. Millest koosneb õiguse idee? "Ius est ars boni et aequi" - ôigus on headuse ja ôigluse kunst.. õiguse idee koosneb õiglusest, eesmärgipärasusest ja õiguskindlusest. Õiguse idee koosneb kolmest pôhielemendist: 1) ôiglusest; 2) ôiguslikust garanteeritusest; 3) eesmärgipärasusest 352. Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? Õiglus on inimeste kooselu pôhiväärtus. Täiuslik ôigluse definitsioon puudub tänase päevani ja vaevalt seda kunagi leitaksegi. Küll aga on läbi aegade ôigusteadlased ja filosoofid püüdnud leida ôiguse ja ôigluse vahelisi seoseid. Valdavalt on jôutud järeldusele, et ôiglus ei esita ôigusele nôuet "igaühele vôrdselt", pigem on see nôue "igaühele oma". Nii näiteks kohtleb ôigus alaealist soodsamalt kui täiskasvanut. Vôi nende suhtes kellel on füüsilisi puudeid (soodustused invaliididele). Seega ei ole ôiglane ôigus "sobiv" ôigus. Küll aga on sobiva ôiguse näiteks kohtuniku otsus. Tegu on otsusega, mis peab arvesse vôtma kôiki üksik juhuga seotud juriidilisi fakte ja otsustamisel lähtuma objektiisest ôigusest. Pôhimôtteliselt sisaldab ôiguskord kahte liiki ôiglust: vôrdsustavat ja jaotatavat. Vôrdsustav ôiglus realiseerub valdavalt eraôiguse valdkonnas. Jaotatava puhul peetakse silmas riigi suhet kodanikesse. Relatiivne, subjektiivne õigus, millele vastab ainult teatava isiku 129 või teatavate isikute kohustus. Absoluutne, subjektiivne õigus, millele vastab kõikide kohustus. 353. Mida tähendab kaks lähenemist õigusele: legistlik (lad. k. Lex ­ seadus) ja juristlik (lad. k. Jus ­ õigus) 354. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Ülipositiivne õigus ehk teistesõnadega loomuõigus on põhi õigusnormide kogum, mis vastavad inimese loomusele. Esamlt võeti kasutusele loomuõiguse mõiste Rooma riigis seoses eraõiguse kujunemisega (ladina keeles terminiga ius naturale). Ülipositiivseks õiguseks võiks nimetada kõike seda, mida inimesed on looduselt õppinud. Loomuõigust on püüd ühendada moraalne juriidilise seadusandlusega ehk siis positiivse õigusega. Õigus seisab paljuski kõrgemal inimlikest seadusandijate toimingutest, moodustades objektiivse printsiibikogumi. Tänapäeva rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat. Tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud ülipositiivse õiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks ­ õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta 355. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170­228 eKr) 130 sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Avaliku õiguse tüüpiline reguleerimisvorm on ühepoolne ja kohustuslik (nt seadus), eraõigusele on omane leping. Ka see teooria ei ole rahuldav, kuna ka eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping) Subjektiteooria Subjektiteooria kohaselt on avalik õigus õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja. Teooriate rakendamine Üksikjuhul on kõikide teooriate kriteeriumid rakendatavad, kasutatakse ka erinevaid teooriaid koos. Praktika Praktikas, õigustoiminguid tehes on era- ja avaliku õiguse normid üksteisest raskesti eristatavad. Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel seaduses toodud vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu tühisuse. Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega. Struktuurselt: Eraõigus: Tsiviilõigus, kaubandusõigus, majandusõigus. Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. 356. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? 131 Ülipositiivse õigusega võiks olla see kooskõlas. , arvestab nii loomuõigusega ja õiguspositivismiga 357. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt. Funktsionaalne liigitus: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt 358. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal-delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused? Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on ühekordne, seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1.Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; 2. praeter legem määrused - kus sisaldub uus ôigus; 3. contra legem määrused - määrused, mille vastuvôtmiseks peab olema pôhiseaduslik volitus. Eesti ôiguskorras vôivad valitsus ja ministrid vastu vôtta intra legem ja praeter legem määruseid. Intra legem määruste vastuvôtmine tuleneb pôhiseaduse §-dest 87 ja 94 ja praeter legem määruste vastuvôtmine pôhiseaduse §-dest 3, 87, ja 94. 359. Mida tähendab, et õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid? 132 Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on ius scriptumis lause vorm. Tegemist on nn. " ôiguslausega". Seega on ôiguslaused sellised laused, mis sisaldavad ülestähendust ôiguse sisu vôi ôiguse kehtimise kohta. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab vôi jätab koguni millestki ilma. Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud ôiguslausetena. Õigusnomid on kas kehtivad vôi mitte (ei sa öelda tôesed vôi väärad). "Õigusnormi ülesanne on kontinentaalses ôigussüsteemis anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja môistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud minimaalselt pingutades vôiksid määratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada" - R. David. 360. Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik õigustus? Absoluutsele subjektiivsele õigustusele vastab kõikide kohustus. Relatiivsele subjektiivsele õigusele vastab teatava isiku või teatavate isikute kohustus. Konstitutiivne õigus ehk riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite omavahelisi nind riigi- ja kohaliku pmavalitsuse organite ja isikutevahelisi suhteid, riigi- ja kohaliku võimu teostamist ning isikute põhiõigusi ja vabadusi. Õigustus on juriidiline luba sooritadaoma äranägemisel teatud toiminguid. Eraõiguslikud subjektiivsed õigused Tulnenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1.Absoluutsed õigused - subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand. 2.Relatiivsed õigused - nõudeõigused. Õigus nõuda kolmandatelt isikutelt tegevust / tegevusetust. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. Nt õigus nõuda omandi tagastamist. 3.Konstitutiivsed õigused - annavad isikule õiguse ühepoolselt õigusi luua/muuta/lõpetada. Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu 133 annulleerimine. Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1.Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule 2.Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. 3.Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve 361. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus? 1) huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt. 2)inimeste huvide koondamine ( agregatsioon ), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks; 3)poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas ( kool ,massiteabevahendid) kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid; 4)seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmisekontrollija; 5)poliitline kommunikatsioon, st poliitilise informatsiooni edastamise mehhanismi, riik juhib seda suurel määral; 6) teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. 362. Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Jurisprudents on õigusdogmaatika. Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse tõlgendamiseks. [4] Tõlgendamine ongi jurisprudentsi meetod, mille objektiks on õigusnormid. Uurimisobjekti järgi võib jurisprudentsi täpsemalt liigitada, näiteks karistusõigusjurisprudentsiks, riigiõigusjurisprudentsiks jne. Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest 134 363. Kuidas defineerida õiguskindlust? See on põhimõte, mille kohaselt ametiasutused respekteerivad kehtivat õigust, õigusaktidel puudub tagasiulatuv jõud, isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes 364. Mida peab õiguskindlus tagama? Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes 365. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelike eluliste asjaolude suhtes. Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 366. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõigus ehk menetlusõigus.- menetlusosalisele kuuluv õigus. Tsiviil- haldusmenetluse korda reguleerib, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust. Subjektiivses osas on see menetluse osalisele kuuluv õigus 367. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? RKHKo 06.11.2003, 3-3-1-72-03, punktid 15 ja 16: "Samas on seaduse tekst vaid lähtekohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel. Seadusandja tahte väljaselgitamise edasisel täpsustamisel tuleb kasutada lisaks nii klassikalisi tõlgendusviise, nagu teleoloogiline, süstemaatiline, ajalooline kui ka vajadusel muid täiendavaid tõlgendusargumente 368. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise 135 koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 369. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames 370. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Alternatiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Konsumtiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele. 371. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? A) Grammatiline tõlgendamine- iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadusesättest B) Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine- tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. C) Ajalooline tõlgendamine- see on subjektiivne tõlgendamisteooria.Tõlgendamise eesmärgiks võib olla välja selgitada millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. D) Objektiiv-telegoogiline tõlgendamine- See on nagu ajalooline tõlgendaminegitahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv väärtsüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. 372. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? 136 Lünk on auk seaduses. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate javäärtlünkade esinemisel. Kõige üldisemalt õeldes saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Ehtsad lüngad on tungitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja, selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole, siis ongi tegemist ehtsa lüngaga. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Sellisel juhul ei õnnestu probleemi lünga ületamisest või täitmisest, sest see on näiv lünk. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Väärtlüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldsise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul . 373. Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia? Seaduse analoogiat nimetatakse ükiskanaloogiaks. Otsuste tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis summa summarum põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldisel põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga 374. Mida oodatakse juristilt? Peab tundma hästi kehtivat normi. Teadmisi normi olemusest , loogikast, liikidest, 137 struktuursetest seostest, funktsionaalsetest seostest jne 375. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel? Vaadatakse läbi vastavad seadused ja õigusaktid, uuuritakse senist kohtupraktikat antud küsimustes ja välisriikide lahendeid antud küsimustele. Õigusliku, sealhulgas ka eraõigusliku kaasuse lahendamisel tuleb kasutada analüüsivat stiili, st tuleb toimida järgmiselt: 1) hüpoteetilise tulemuse esitamine; 2) selle tulemuse eelduste kirjeldamine; 3) eelduste kontrollimine; 4) tulemuse kindlakstegemine Otsuse stiilis arvamus tähendab, et otsus tehakse vastavalt seadusele. Ekspertstiilis uuritakse seaduseid ja õigusakte ja senist praktikat ja lähtuvalt sellest kujundatakse välja arvamus. VALMISTUGE LAHENDAMA ÜLESANDEID, MIS NÕUAVAD OSKUST LEIDA VAJALIKKE ÕIGUSAKTE, ET VASTATA ALLJÄRGMIST LAADI KÜSIMUSTELE: 376. Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töötaja, kes asus tööle suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tööandjalt kahe kuu jooksul tööle asumise päevast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega kirjalikku või 138 kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu sõlmimise ja tingimuste kohta, kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut? Mida saab ja peaks töötaja tegema oma eesmärgi saavutamiseks? Tuleb ühendust võtta tööandjaga kirjalikult ja paluda tööleping sõlmida viidates töölepingu seadusele. Võiks ka mainida, et vastasel korral tuleb põõrduda töövaidluskomisjoni. Pparagrahv 4, lõige 2: 2 Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest 377. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Mis on maks? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis ja võimalikud kohalikud maksud. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Maksukorralduse seadus paragrahv 3: § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 139 8) raskeveokimaks. 378. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Tarbijakaitse seadus paragrahv 1, punkt 2: (2) Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest 379. Kes on tarbija? Tarbijakaitse seaduse tähenduses, ehk siis tuginedes tarbijakaitse seadusele paragrahv 2 ja punkt 1, siis: 1) tarbija ­ füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega 380. Millised on tarbija põhiõigused? Jällegi, tarbijakaitse seadus, seekord siis paragrahvi 3 kõik punktid: § 3. Tarbija põhiõigused Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. 381. Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused? 140 Kui tuua välja tarbijaitse seaduses olevad üldised nõuded, siis antud seaduse 3 peatükk, 1 jagu paragrahv 9: § 9. Üldine nõue (1) Kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele võlaõigusseaduses sätestatu kohaselt. (2) Nõuded kauba ja teenuse ohutusele, tootja ja kaupleja sellealased kohustused ning vastutus on sätestatud toote ohutuse seaduses ja teistes õigusaktides. (3) Sihipärasel kasutamisel tarbija elule, tervisele või varale ohtlikuks osutunud kaubast või teenusest teabe saamisel edastab kaupleja selle viivitamata pädevale järelevalveasutusele. 382. Mis on maks? Maks on maksuseadusega riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ilma otsese vastutuseta rahaline kohustus. 383. Mida tähendab töölepingu seaduse eelnõule seatud eesmärk reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tulenev piisav turvalisus? Andke hinnang, kas see eesmärk on saavutatud. Põhjendage oma hinnangut. Minu subjektiivsel hinnangul aitab see seadus eesmärki saavutada, kuid kahtlen kas eesmärk on juba saavutatud, siiski usun, et meie töötav ühiskond liigub sinna poole. Nagu jurist ja USA 37 president Richard Nixon on õelnud: "Muutus võtab alati aega", seega ka selle seadusega, läheb aega enne kui me näeme tulemust 384. Mida reguleerib perekonnaseadus? 141 Perekonnaõigusega (Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt). 385. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed? (1) Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. (2) Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumine võib olla üksnes abielu lahutamise nõude aluseks. 16. Perekonna ülalpidamise kohustus (1) Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. (2) Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). (3) Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel 142 nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. (4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. § 17. Kulutused perekonnale Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. 386. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? (1) Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. 387. Mis on sugulus? On põlvnemisel või lapsendamisel põhinev suhe isikute vahel 388. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? On kohustatud ülaval pidama. Ülalpidamist on õigustatud saama: 143 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. 144 ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED. SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE. LOENGUKONSPEKTI I OSA KURSUSEL OSALEVAD ÜLIÕPILASED PEAVAD OLEMA VALMIS LAHENDAMA ÜLESANDEID, MIS NÕUAVAD OSKUST LEIDA VAJALIKKE ÕIGUSAKTE, ET VASTATA ALLJÄRGMIST LAADI KÜSIMUSTELE: Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töötaja, kes asus tööle suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tööandjalt kahe kuu jooksul tööle asumise päevast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu sõlmimise ja tingimuste kohta, kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut? Mida saab ja peaks töötaja tegema oma eesmärgi saavutamiseks? 376 Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Mis on maks? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis ja võimalikud kohalikud maksud. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Kes on tarbija? Millised on tarbija põhiõigused? Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused? Mis on maks? Mida tähendab töölepingu seaduse eelnõule seatud eesmärk reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tulenev piisav turvalisus? Andke hinnang, kas see eesmärk on saavutatud. Põhjendage oma hinnangut.382 Mida reguleerib perekonnaseadus? Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed?385 Millised on abikaasade võimalikud varasuhted?386 Mis on sugulus? 145 Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus?388 Mis on narkootilise aine käitlemine suures ulatuses ja milline võib olla selle eest mõistetav karistus? § 184 ­ Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (suur kogus on aine hulk, mis põhjustab joovet kümnele või enamale inimesele. Käitlemine tähendab sedasama, mis eelmiseski paragrahvis) ­ karistatakse vangistusega ühest aastast kuni eluaegse vangistuseni; NPALS jms 146 MÕISTED (Näitlik loetelu, täieneb kursuse käigus) Üliõpilane peab oskama: A. Seletada (defineerida ja/või tunnuste jms abil seletada) ja kasutada kontekstis õigesti kursusega seonduvaid mõisteid, sh alljärgmisi. Sotsiaalne reguleerimine, sotsiaalne norm, õigusnorm, õigusnormi loogiline struktuur, hüpotees, dispositsioon, sanktsioon, tava, õigus, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika õigussüsteem, eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas, rahvaste enesemääramisõigus, õigusliku järjepidevuse printsiip, õigusriik, õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, õiguse rakendamine, õigusotsustus, kaalutlusõigus, subsumeerimine, tõlgendamine, lünk, lünkade ületamine, juriidiline isik, juriidilise isiku organ, õigusvõime, teovõime, inimõigused, põhiõigused, kodanikuõigused, autoriõigused, inimõiguste subjekt, pärimine ja pärandamine, perekond, perekonnaseisuasutus, perekonnaseisuakt, perekonnaseisutunnistus, abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara, ülalpidamiskohustus, elatis, elatisraha, vanemlikud õigused, pärimine, pärandaja, pärand, pärija, annak, pärandi avanemine, pärimisleping, testament, seaduse järgi pärimine, omand, valdus, asi, kinnisasi, vallasasi, omaabi, kinnistu, piiratud asjaõigused, leping, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, notariaalne leping, notar, lepinguline kahju, lepinguväline kahju, mittevaraline kahju, viivis, leppetrahv, käendus, tööleping, katseaeg, töövaidluskomisjon, töövõtuleping, avalik teenistus, tarbija, kaup, teenus, kvaliteet, hind, pretensioon, süütegu, süüteo koosseis, tahtlus, kavatsetud tegu, kaudne tahtlus, ettevaatamatus, kergemeelsus, hooletus, süü, õigusvastane tegu, süüvõimelisus, karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, riigikohus, hagiavaldus, võistlevuse printsiip, uurimisprintsiip, inkvisitsiooniline menetlus, süütuse presumptsioon, esindaja, kaitsja, võimude lahusus, avalik haldus, riik, kohalik omavalitsus. 147 B. LAHENDADA ÜLESANDEID, mis nõuavad oskust leida vajalikke õigusakte, et vastata alljärgmist laadi küsimustele: Mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 22.12.2011 vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012)? jms C. ANALÜÜSIDA õppejõu poolt nimetatud või vabalt valitud õigusakti vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga sätestatud nõuetele ning D. ESITADA omapoolseid ettepanekuid mingi küsimuse õiguslikuks reguleerimiseks (nt olemasoleva õigusakti täiendamiseks, parandamiseks, muutmiseks vms). MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA. SOTSIAALNE REGULEERIMINE Saab väita, et inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad reeglina kõige rohkem riik, ühiskond, usk ja perekond ning inimese sotsiaalset käitumist (vähemalt ilmalikus valdkonnas) kujundavad õigus, tava ja kõlblus. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused. Ühiskonnale on omane määrata kindlaks, millisel viisil peab inimene mingis olukorras, kus tal on tema tahtest sõltuvad käitumisvariantide valikud, käituma. See tähendab, et inimühiskonna eksisteerimiseks vajalik inimeste omavahelise suhtlemise normatiivne reguleerimine saavutatakse sotsiaalsete normidega ja sotsiaalse reguleerimisega. Sotsiaalne reguleerimine on inimese kui ühiskonna liikme käitumise mõjutamine kavandatud soovitud suunas, mis ideaaleesmärgina peaks silmas pidama ühiskonna 148 säilitamise ja arengu eesmärke. Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, milles ühe elemendina toimivad ka õigusnormid. Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Eeltoodud eesmärkidele vastav sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või mõne konkreetse ühiskonna osaks oleva sootsiumi huvides. Selline sotsiaalne norm tähendab eelkõige sotsiaalset kohustust. Sotsiaalne reguleerimine saab toimuda kahel viisil: individuaalse ehk kasuaalse reguleerimisena ja normatiivse reguleerimisena. Individuaalse ehk kasuaalse reguleerimise iseloomulik tunnus on, et inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktidega. See tähendab, et iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle konkreetse juhu kohta konkreetsele isikule või konkreetsetele 149 isikutele antava ettekirjutusega. Ühelt poolt on positiivne, et individuaalne reguleerimine võimaldab probleemi lahendamisel maksimaalselt arvestada situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjekti spetsiifikat, aga teiselt poolt on selle puuduseks, et individuaalse reguleerimise meetodil ühiskondlikke suhteid reguleerides tuleks lahendada lõpmata palju konkreetseid olukordi, võtta vastu lõpmatult palju alati individuaalseid otsuseid, millega paratamatult kaasneb, et puuduvad ühesed lahendid, oluliselt määrav on otsuse langetaja suva ning tagatud ei ole võrdne kohtlemine. Normatiivne reguleerimine saavutatakse inimeste käitumise üldiste reeglitega, mis määravad kindlaks käitumismudeli, nn käitumisetaloni, mida rakendatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide ja -subjektide suhtes (st kõigi isikute suhtes või teatud sarnaste tunnustega kogumi isikute suhtes, kes satuvad konkreetsesse olukorda ehk suhtesse, mida antud norm reguleerib), korraldamisega. Eelduseks on, et asjakohane norm kehtestab selleks, et inimesed saaksid konkreetsetes elulistes situatsioonides mõista ja otsustada, milline reegel sellisel juhul juhindumiseks tuleks võtta ning kuidas on lubatud ja õige käituda, piisavalt selged ja täpsed reeglid. Just viimatinimetatud tingimustele vastav normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes; saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust; vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis; ning on seetõttu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni peamiseks vahendiks ja aluseks. Eestikeelsetes õiguskirjanduses on ülaltoodud tänaseks üldiselt teada olevaid seisukohti põhjalikult esitanud õigusteadlased Raul Narits ja Advig Kiris. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Kohustus normis tähendab, et inimene peab käituma üksnes teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu võib siinjuures esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Seetõttu annab kohustus konkreetses normis kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käituda nii, st sooritada just selline tegu või hoiduda sellest. Käitumise vastavust normile (reeglile) hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile (st prognoositud teole ja 150 tagajärjele). Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud alljärgmised põhitunnused: 1. Sotsiaalsel normil on eesmärk: sotsiaalse normi eesmärk on saavutada kehtestatud reegli või malliga ettenähtud vajalik (prognoositud) käitumine. 2. Sotsiaalsel normil on inimeste käitumist motiveeriv toime: sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib neid mitmete valikuvõimaluste hulgast toimima just normis antud reegli ehk malli kohaselt. 3. Sotsiaalne norm on kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale, kusjuures normi autoriteedi tingivad üksikisiku jaoks välised põhjused ­ näiteks austus, jõud või võim, mida valdab normiandja. 4. Sotsiaalse normiga seondub selle realiseerimise viis: sotsiaalne norm täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul. 5. Sotsiaalne norm on abstraktne: sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistusele. 6. Sotsiaalset normi iseloomustab konkreetne ajaline ja ruumiline kehtivus, kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes. Üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv 2) koordineeriv 3) stabiliseeriv 151 4) sotsialiseeriv. Sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud või neile allutatud isik integreeritakse normide abil vastavasse sootsiumi. Sotsiaalsete normide olemasolu tõttu pole inimene oma tahteaktides enam absoluutselt vaba. Ta peab arvestama üldisi huvisid ning tagajärgi, mida tooks kaasa üldiste huvide eiramine. Sotsiaalsed normid on seega inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks ning seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Kõik need sotsiaalsete normide funktsioonid on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalne regulatsioon kui nähtus on käsitatav ühiskonna alalhoidlikkuse, nö sotsiaalse enesekaitase ilminguna. Liigist sõltuvalt seisneb vastava sotsiaalse normi funktsioon kas vastava sootsiumi või ühiskonna terviku käitumise mõjutamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalse normi koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises. Sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust. Sotsiaalsete normide stabiliseeriv funktsioon seisneb selles, et sotsiaalsed normid vähendavad huvide konflikti võimalust, ehkki inimestel võib olla ka selliseid huvisid, mis pole sootsiumile vastuvõetavad. Sotsiaalsed normid aitavad kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle. Sotsiaalsete normide sotsialiseeriv funktsioon seisneb selles, et osa sotsiaalseid norme võib toimida mitte kogu ühiskonna vaid vastava sootsiumi tasandil. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalsete normide ülesandeks on reguleerida konkreetset liiki ühiskondlikke suhteid. 152 Sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus on alljärgmine: tavanormid kõlblus- ehk moraalinormid õigusnormid Ühiskonna vastavaid valdkondi nimetatakse tavaks, kõlbluseks (moraaliks) ja õiguseks. Samas on olulised sotsiaalsed normid veel: korporatiivseid normid ning religioossed normid ja kombed. Kõigi sotsiaalsete normide puhul on oluline asjaolu, et need hakkavad ühiskonnas või mingis sotsiaalses grupis kehtima siis, kui 1) ühiskonna või grupi liikmed seda järgivad ja 2) norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni. Tavanormid ehk tavad on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel. Pikemaajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus, mida kasutajad tunnustavad kui siduvat. On universaalseid tavanorme (nt tervitamine, külalislahkuse osutamine), aga ka ainult teatud sootsiumide käitumist reguleeriv. (Tavast, kui õiguslikku tähendust omavast sotsiaalsest reeglist, võib üritada eristada kombeid, kui vähema tähtsusega rituaalseid käitumisnorme.) Riikluse tekkides ja arenedes jäi üks osa tavanorme kehtima senisel traditsioonilisel kujul (nn kirjutamata õigus, ius non scriptum). Selle osa kohta öeldakse selle maa tava. Teine osa aga pani aluse kirjutatud õigusele (ius scriptum) ehk kehtestatud õigusele. Tavanormide seast on selekteerunud ka teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (nt saadikupuutumatus ehk immuniteet), kuid riiklus tekitas ka uusi spetsiifilisi tavasid (nt parlamentaarsed tavad). 153 Kõlblus- ehk moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks. Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlblusnorm on alati käitumise kohustus, millel pole alternatiivi. Kõlblusnormid toimivad kas kogu ühiskonnas või mingi sootsiumi piires. Samas on kõlblusnormid ka kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvõetud kõlbluspõhimõtetele. Kõlblusprobleemid on lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. (Sealhulgas ka ärieetikaga.) Kõlblusnormide seast on selekteerunud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus, vägivalla eitamine jne). Kõlblusnormid omandatakse õppimise teel. Kõlblusnormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele. Ühiskondlik praktika on näidanud, et kõigist sotsiaalsetest normidest on kõlblusnormid kõige vähem sõltuvad jõu ning võimu alustest. Samas on demokraatlikus riigis üldhumanistliku kõlbluse normid õigusloome aluseks ja kriteeriumiks. Õigusloome praktikas toetatakse neid igati. Ideaaljuhul kattub kõlblusnorm õigusnormiga (nt õiglus on õiguse sisuks). Korporatiivsed normid on erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni (nt klubi, erakond) liikmete suhtes. Need normid reguleerivad organisatsiooni liikmete käitumist organistasiooni sisestes suhetes ja ka väljapoole suunatud suhetes (suhetes teiste isikutega). Korporatiivsed normid võivad olla kehtestatud üldaktiga, mis kehtestab üldised käitumisnormid, või üksikaktiga (nt juhtimisotsusega). Järgitakse neid norme huvi tõttu kuuluda just sellesse korporatiivsesse organisatsiooni. 154 Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid. Üksikaktiks olevad juhtimisotsused aga käsitlvad organisatsioonisiseste ja organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge. Kogumis koosneb elu ühiskonnas mitmetest omavahel suuremal või vähemal määral põimunud sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast, õiguskorrast jne, sest eelnimetatud kordade kujunemise aluseks on eriliigilised sotsiaalsed normid. Kordadest, mida iseloomustab samaaegselt ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus, sest suhted süsteemi sees on arvukad ja tugevad. (Vt Narits, 2004, lk 91-92.) Tava ja kõlbluse (moraali) paremaks mõistmiseks on asjakohane selgitada järgmist. Tava ja kõlbluse (moraali) struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk tava- ja kõlblusnormidest. Tava ja kõlblus (moraal) on sotsiaalsed harjumused, mis korrastavad inimkäitumist. Tava ja kõlblus vastavad ühiskondlikule tahtele (ühiskondlike gruppide või ühiskonna terviku ehk suurema osa tahtele) ning reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Tava ja kõlblus on välja kujunenud pikaajalise inimkäitumise tulemusena. See (inim)käitumine, mida me nimetame "tavakäitumiseks", peab olema kujunenud inimesele harjumuspäraseks käitumiseks. 155 Tava ja kõlblus on kindla sisuga. Kindlast sisust saab rääkida seetõttu, et antud ajas ja ruumis eksisteerib ühiskonnas valdavalt üks tava ja kõlblus (moraal). See tähendab, et domineerib üks tava ja moraal (kõlblus). Ühiskond ootab inimestelt tava- ja kõlblusnormidest kinnipidamist. Tava või moraali (kõlbluse) vastu eksija peab arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Kuid käitumistavade ja kõlblus- ehk moraalinormide taga ei ole sellist sundi, mis tagaks tava- ja kõlblusnormide rakendumise. (Välja arvatud juhud, kui kõlblus- või tavanorm on ühtlasi õigusnorm.) Seega on tava- ja kõlblus- ehk moraalikorra kindlus otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Põhimõtteliselt otsustab igaüks ikkagi ise, kuidas käituda. Kes eksib kõlbluse ehk moraali või tava vastu, peab arvestama ühiskonna võimaliku negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Käitumistavade taga ei seisa arvestatavaid võimuvahendeid (sundi), mis nende tavade piiramatu realiseerumise kindlustaks. Kõlbluse (moraali) ja tavakorra kindlus sõltub ikka otseselt inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui selline valmisolek on olemas, siis määrab käitumise eelkõige sisemine veendumus, mitte väline mõjutusvahend. Sellisele sisemisele valmisolekule ei saa aga lootma jääda. Seepärast reguleeritakse ühiskonna eksisteerimise seisukohalt olulisemad ühiskondlikud suhted õigusega, mille järgimine tagatakse riigi poolt. ÕIGUSLIK REGULEERIMINE RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED Demokraatliku tsiviilühiskonna riikliku poliitika üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse põhimõtte järgimine. Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 156 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele alates perekonnast ja lõpetades riigiga. (Kiris, 2012, lk 8.) 157 Riigiteooriad 1990-ndate aastate alguseks välja kujunenud riigiteooriate põhiseisukohtadest annab hea ülevaate Eesti Haldusjuhtimise Instituudi poolt kirjastuses Külim 1995. aastal välja antud eesti keelde tõlgitud Patryk Dunleavy ja Brendan O`Leary teos ,,Riigiteooriad. Liberaalse demokraatia poliitika". Selles teoses esitatud ülevaadet peetakse oluliseks, sest vaja on mõista kuidas meie poliitiline süsteem toimib. Selle mõistmiseks on omakorda oluline mõista, kuidas toimib riik. Teoses esitatud seisukohad saab kokku võtta alljärgmiselt. Paljudel hinnangutel on riik nüüdisaegsetes keerulistes ühiskondades vältimatu ja hädavajalik nähtus. Riigi mõiste ise on kindlasti teatud abstraktsioon. Määratledes riiki organisatsioonilisest ja funktsionaalsest aspektist lähtudes, saab välja tuua alljärgmise. Organisatsioonilises määratluses esitatakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, millest olulisemad on riigi suunamise ja reguleerimise, seadusandluse ja kontrollimise protsess. Üldine arvamus on, et mõned valitsemisvormid on iseloomulikud enamikule inimühiskondadele, sest mõeldamatuks peetakse inimühiskonda, mida üldse ei kontrollita, suunata ega reguleerita. Samas ei ole organisatsiooniliselt määratletud riik kui valitsemisinstitutsioonide kogum olnud iseloomulik mitte kõigile ühiskondadele ning ka tänapäeval esineb ühiskondi, kus riik puudub. See tähendab, et ei eksisteeri mingit spetsiaalset valitsust ning reeglid ja otsused tehakse kollektiivselt juhindudes seejuures sageli tavadest või religioonist. Nüüdisaegsele riigile kui spetsiifilisele valitsemisinstitutsioonile peetakse aga iseloomulikuks viit peajoont, mis eristavad neid varasematest riigisüsteemidest. 1. Riik on ülejäänud ühiskonnast eristuv (ja koguni eraldiseisev) spetsiifiline institutsioon või institutsioonide kogum ning ühiskonnas eristuvad riigi ja eraelu valdkonnad (avalik- ja eraõigus?). 2. Riik on suverään, oma territooriumil kõrgeima võimu kandja, ning omab absoluutset võimu kõikide seaduste kehtestamiseks ja elluviimiseks ning selleks vajalikke sunnivahendeid. Seejuures loovad avaliku õiguse riigiametnikud ning riigi tahte elluviimise tagab riigile kuuluv jõu kasutamise formaalne monopol. 3. Riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele, sh ka seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu teostajatele, mistõttu ei samastu suveräänsus isikute grupiga, kes mingil ajahetkel omavad riigis mingit rolli valitsemisinstitutsioonides. 4. Riigi institutsioonide koosseis värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks. 5. Riigil on õigus koguda oma tegevuse finantseerimiseks makse ja riik teostab seda õigust. Funktsionaalselt määratletakse riiki kahel viisil: 1. Ex ante lähenemisviis määratleb riiki kõigi institutsioonide kogumina, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi, sihte (riiklikke funktsioone). 2. Ex post lähenemisviis määratleb riiki selle tegevuse tulemuste alusel, so ­ sotsiaalse 158 korra tagajana, ja riiki samastatakse nende institutsioonide ja/või käitumisstruktuuridega, millel on stabiliseeriv toime. Funktsionaalsete käsitluste osas on väidetud, et need määratlevad riiki ühtse subjektina, mis välistab riigi käsitlemist indiviidide kogumina. Nii on jõutud järelduseni, et kui riigi üheks põhiülesandeks peetakse sotsiaalse terviklikkuse kujundamist ja selles on oma osa perekonnal, siis saab ka perekonda riigi osaks pidada. Riik liberaalse demokraatia kontekstis Liberaalse demokraatia tingimustes ei osale kodanike hulgad otseselt poliitika kujundamises ja haldusjuhtimises. Seadusi teevad ja poliitikaid kujundavad kodanike esindajad. Nende realiseerimise ülesanne on pandud pidevalt ametis olevatele riigiteenistujatele (keda on nimetatud ka bürokraatideks). Liberaalse demokraatia põhisisu seisneb arusaamas, et ühiskonnas peavad olema teatud individuaalsed vabadused, mis tagavad vabaduse ka riigist endast, st - peavad olema sellised individuaalsed vabadused või õigused (nt õigus vabaks eneseväljenduseks, organiseerumiseks, vabadeks valimisteks), mis on kaitstud nii riigi kui enamuse põhimõttel otsustamise eest. Riik peab liberaalses demokraatlikus ühiskonnas reguleerima ühiskonnas eksisteerivaid konfliktseid huvisid. Ülaltoodut arvesse võttes on liberaalset demokraatiat iseloomustatud kui enamuse võimu põhimõttel rajanevat representatiivvõimu süsteemi, milles mõned kindlad oluliseks peetavad indiviidiõigused on kaitstud riigi sekkumise eest ning neid ei saa piirata ka mitte valijaskonna enamus. Arvamus selles osas, milline on riigi roll ja sekkumise tase ühiskonna asjadesse, on erinev. Praktilise poliitika tasemel eristatakse vähemalt kaht riigi sekkumise valdkonda. 1. Ühiskonna õigusliku süsteemi loomine. Seaduse ja korra tagamine. Territooriumi kaitse väliste ohtude ja rünnakute vastu. Ühiskonnas levinud väärtuste toetamine ja kaitsmine. 2. Majandussüsteemi toimimiseks vajalikud tegevused. Väidetavalt saab iga eelmise aastatuhande viimastel kümnenditel domineerinud nüüdisaegse lääneliku liberaalse riigiteooria puhul välja tuua kolm erinevat nägemust riigist. 1. Riik kui passiivne kodeerimismasin, mis teeb seda, mida ühiskonnas domineeriv (valitsev) grupp riigilt nõuab. 2. Riik kui parteistunud institutsioon, mis realiseerib ennekõike valitsevate riigiametnike eesmärke sobitades neid kokku ühiskondlike gruppide, kellega on vajalik teha koostööd, huvidega. 3. Riik kui eestkostja, mis lähtub pikaajalistest ja/või üldistest huvidest ja suudab ümber kujundada ühiskonnas eksisteerivate jõudude vahekorda. Mõistagi nähakse huvisid erinevalt. Näiteks ühiskonna sotsiaalse heaolu kontseptsiooni arendamisena; õigluse ja poliitilise stabiilsuse tagamisena jne. 159 Aktuaalne on riigi ja kodanikuühiskonna ning riigi ja indiviidi suhte küsimus; mõjuvõimsate sotsiaalsete huvide ja valitsemisaparaadi vastastikuste suhete küsimus; kuidas sotsiaalne ja majanduslik võim piiravad poliitilist käitumist ja valikuid. Äramärkimist väärivaks peetakse (vt lk 247) esitada ülevaade W. Brunham`i poolt 1982. aastal ilmunud raamatus ,,The constitution, capitalism and the need for rationalised regulation": R. Goldwin ja W. Schambra (eds.) How Capitalistic is the Constitution? (Washington DC: American Eneterprise Institute, lk 75) avaldatud arvamus, mille kohaselt efektiivse valitsemissüsteemi sihiks on tegutseda ühiskonnas kõige enam võimu omava grupi või gruppide huvides ning igasugune riik täidab seejuures kolme põhifunktsiooni: 1. Kaitseb nende põhivajadusi ja ­huvisid, kes kontrollivad antud ühiskonnas tootmisvahendeid. 2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus ,,Poliitika ja valitsemise alused", esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. " Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle saavutanud pika arengu tulemusel, mille käigus on varastest linnriikidest ja andamile tuginenud impeeriumidest feodalismi, seisuseriigi ja absolutismi kaudu jõutud modernse rahvusriigini. Tänapäeva riik on kodanikeriik, kus avalik võim on kodanike teenistuses ja kodanike valitud. Ka kodanikeriigis struktureerib avalik võim riigi toimimist ning selle tegevus mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja inimeste heaolu. Riigiaparaadi töökorraldust ning kodanikega seostumise viisi seletavad mitmesugused riigiteooriad. Kodakondsus on inimese seisund poliitika subjektina ­ nii rahvana kõrgeimat riigivõimu teostades kui ka üksikisikuna õigusi ja vabadusi kasutades. Suurema osa ajaloost on inimesed olnud pigem valitseja väheste õigustega alamad kui kodanikud. Kodanikeriik kujunes Lääne-Euroopas välja 18.-19. sajandil. Kaks põhilist vaadet riigi ja kodanike suhtele on vabariiklik ja liberaalne traditsioon. Vabariiklik (sügav) kodakondsus eeldab indiviidilt positiivset aktiivsust, liberaalne (õhuke) ei pea seda obligatoorseks ning väärtustab rohkem indiviidi vabadusi ja õigusi." 160 Viimatinimetatud teoses esitatakse üldistatult riigi 5 tunnusjoont, mis on järgmised: 1. Riik on sidus kogum konkreetsel maa-alal tervikliku avaliku korra loomisele suunatud võimuinstitutsioone (riigiaparaat). 2. Riigiaparaadi ülesanne on saavutada kollektiivselt siduvad ja järgitavad (täidetavad) otsused. 3. Riik on suveräänne, sh tunnustatud de iure rahvusvahelises suhtlemises. 4. Riik on legitiimne (st ­ elanikkonna arvestatava osa poolt tunnustatud). 5. Riigiaparaadi tegevus kujundab tegevuse eesmärkide ja põhimõtete poolest erasektorist eristuva avaliku sektori, mis määratleb ja viib ellu avalikke huve, kehtestab õiguskorra ning vajadusel kasutab selle tagamiseks jõudu. 161 Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt "tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada." (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanuses õpilastele ka mingit muud õiguse määratlust esitada. Õigust on tõepoolest sageli nimetatud riigi sunninormide kogumiks, mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Kuid see on vaid üks paljudest määratlustest. Tänapäeval ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist, kuid kultuuri enda määratlusi on väidetavalt üle 900. Sama kehtib ka õiguse kui kultuuri osa kohta. Eesti keeleski on sõnal "õigus" mitmeid erinevaid tähendusi ning juristi ja tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. (Anepaio, T. jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2005, lk 17.) Siinkohal on põhjust märkida, et ka Eesti keeles on sõnal "õigus" segadust tekitav mitmetähenduslikkus. Tavaliselt tähistab sõna "õigus" eesti keeles nelja kategooriat või nähtust. Esiteks, õigus kui ajalooliselt muutuv ühiskondlik nähtus ja üldine sotsiaalne kategooria (selliste mõistete kõrval ja seostes, nagu ühiskond, riik, majandus, kultuur jt). Teiseks, õigus kui konkreetne õiguse allikate süsteem; samuti õigus kui antud ühiskonnas 162 selle liikmete suhtes kehtiv, või rahvusvaheliste või rahvusüleste subjektide suhtes kehtiv õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm". Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.) Õiguse arengus eristatakse kolme ajaloolist arengujärku: 1. Tavaõigus ­ õigus kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. 2. Kohtutavaõigus ­ õiguseks kujunes see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult siduvana ja mida kohus võttis aluseks küsimuste otsustamisel. 3. Riiklik õigus ­ õigus on käitumisreegel, mida riik õigusena loob või tunnistab. 163 Nagu keeruliste mõistete puhul omane, on ka õiguse mõistet võimalik avada läbi selle oluliste tunnuste nimetamise. 164 Õiguse tunnused Kursuse programmis nimetatud õpikutes esitatakse järgmised õiguse tunnused, millega seonduvalt kirjeldatakse ka õiguse ülesandeid. Normatiivsus. Õigusega määratakse kindlaks, mida peetakse konkreetsel ajahetkel selles ühiskonnas heaks ja mida halvaks, mida soodustada ja mida mitte. Regulatiivsus. Õigusega kujundatakse inimeste käitumist. Ühiskondlikkus. Õiguse normid reguleerivad inimese käitumist ühiskonnas, inimeste suhteid teiste inimestega. Ajaloolisus. Õigus kujuneb ja muutub aja jooksul. Õiguse ülesanded Õigusel on ühiskonna elu korraldamisel oluline ülesanne, sh: Korrafunktsioon. Ülesanne tagada kord inimeste vahelistes suhetes ja inimese suhetes riigiga. Määrata kindlaks suhetest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse piirid ning nende teostamise kord. Korrafunktsiooni täitmiseks peab õigus olema kõigi jaoks haaratav (kättesaadav, mõistetav) ning üksikasjalik ja üheselt tõlgendatav. Rahufunktsioon. Ülesanne tagada rahu inimeste vahelistes suhetes. Määrata kindlaks isikute vahelised õigused ja kohustused ning õiguste kasutamise ja kohustuste järgimise kord. Otsustusfunktsioon. Õigusnorm annab isikutele juhise kuidas käituda olukordades, kus on käitumisvariantide valiku võimalus. Laiemalt võib õiguse peamisi ülesandeid nimetada ka alljärgmise jaotusena: 1 sisemise rahu kindlustamine, mis hõlmab konfliktide ennetamist ja lahendamist; 2 vabaduse kindlustamine, mis hõlmab kaitset teiste sekkumise eest isikuvabadustesse; kaitset riigi sekkumise eest; vabaduste realiseerimise garanteerimist; 165 3 õigusliku võrdsuse tagamine; 4 sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine; 5 sotsiaalsete protsesside juhtimine. 166 Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline? Õiguse mõistete probleemi peetakse vähemalt kahetasemeliseks. Esiteks õiguse (eelkõige kehtiva õiguse) mõisted, mida kasutatakse õigusallikate tekstides õigusnormide formuleerimisel ja juriidilistes otsustes õigusnormi rakendamise formuleerimisel. Teiseks õigusteaduse kõrgema abstraktsiooni ja üldistustasemega mõisted, mida kasutatakse õiguse üldiste fenomenide kirjeldamisel ja õiguse kui kõrgema sotsiaalse nähtuse kirjeldamisel; ja/või millega määratletakse või seletatakse kehtiva õiguse mõisteid. Mõisteid ja teooriaid või teoreetilisi seisukohti on tarvis teada eelkõige juristidel ja õigusteadlastel ning tõenäoliselt õigusaktide väljastöötajatel ja õiguse rakendajatel, et mõista õigust, osata seda tõlgendada, rakendada, kujundada. Teatud määral igal inimesel, et mõista õigusega kehtestatud reegleid. Kindlasti kõigil neil, kes soovivad õigust õppida, sest teatud mõttes on õiguse mõistete ja õigusteaduse teoreetiliste seisukohtade tundmine õiguse õppimisel ja mõistmisel sama oluline, nagu sõnade ja keelereeglite tundmine keelteõppes. Asjakohase selgituse eelnimetatud küsimustes on andnud õigusteadlane Mario Rosentau tõdemusega oma 2004. aastal kaitstud väitekirja "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm" alguses sellest, et "kui selle küsimusega mõeldakse õigust kui suurt ja kauget, ühiskondlikku ja abstraktset asja, siis pole paljude inimeste jaoks sellele vastamise raskustel erilist tähtsust: elu läheb edasi ka sellele mõtlemata ning isegi enamik juriidilisi päevaprobleeme saab selge vastuseta lahendatud. Kui aga inimesel tekivad küsimused, et millised on tema õigused, kuidas hoiduda liigsetest kohustustest, kuidas kõige kindlamalt korraldada üht või teist tehingut, siis on ta sunnitud pöörduma selle suure, kauge ja tundmatu õiguse poole. Üllatav küll, aga vaatamata raskustele nii lihtsale ja üldisele küsimusele vastamisega, isiku õiguslikult koormatud probleem saab reeglina edukalt lahendatud. Miks nii? Aga selle pärast, et niiviisi on asjad ka teiste inimeste loodud suurte, kompositsiooniliste ja süsteemsete asjadega: näiteks, kui me kasutame Internetti mingi teabevajaduse rahuldamiseks, siis pole meil vaja teada, mis asi on Internet ja mida kõike muud seal võib olla /.../ (Autori märkus: Siinkohal esitab Mario Rosentau veel näiteid, et vooluvõrgust elektri kasutamisel ei ole vajadust minna otsima elektri allikaid ja laevaga 167 sõitmisel ei pea huvituma sellest, kuidas see on ehitatud, miks see veepeal püsib, kuidas õige kursi leiab, ja jätkab oma mõttekäiku) Kuid veidigi järele mõeldes on igaühele selge, et kõigi nende suurte asjadega on seotud suured hulgad inimesi, kellele sellised fundamentaalsed küsimused on elukutseliselt tähtsad. Ja neid küsimusi kroonib tavaliselt küsimus "mis see on?", ehkki vastusel võib olla pigem tunnetuslik kui praktiline väärtus. Seepärast ka õiguse teoreetikud, alustades suuremaid arutlusi õiguse teemal, esitavad kõigepealt lihtsa küsimuse "mis on õigus?" Tõsi küll, enamik õigusest mõtlejaid sõnastab esmaesituse järel selle küsimuse ümber, lisades filosoofilist sügavust, näiteks: "Mis on õiguse olemus?"" [Autori märkus: Näiteks tuuakse siinjuures Hart, H. L. A. (1961) The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, lk 6.] Mario Rosentau jätkab, et "sellise ümbersõnastusega saab ühtlasi tõstatatud küsimus piirist tavaarusaama ja mingi rafineerituma käsituse vahel, ehk selle vahel, mida inimesed õigusest esmapilgul näevad ja selle vahel, mida metoodiliselt järjekindlad analüüsid, üldjuhul mingid teooriad ja nende rakendused ­ kontseptsioonid ­ võiksid nähtava tagant paljastada. Küsitakse ka "Mis on õiguse alused?" [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986a) A Matter of Principle. Clarendon Press, Oxford, lk 4-5] ning [seda] küsimust peetakse oluliseks ennekõike selle pärast, et vastusest sõltub, kuidas kohtunikud lahendavaid keerulisemaid, mitterutiinseid asju." [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986b) Law`s Empire. The Belknap Press of Harvard University Press, Cambridge, Massachusetts, London, lk 1]. Siinjuures toob Mario Rosentau välja, et nende küsimustega seatakse ülesandeks "millegi sellise avastamine, mida argiselt rutiinses tegevuses otseselt ja silmnähtavalt (prima facie) ei nähta, kuid mis peitub kusagil sügavamal või taamal, argiselt nähtava all või taustal. (Siin võib küsijalt endalt ennatlikult küsida, et kas silmaspeetav taust või alus peab samuti kuuluma õiguse valdkonda või võib see olla õiguseväline või koguni õigusest täiesti puutumatu? Ja sedagi, et kas lepingut sõlmides peavad pooled arvestama sellega, mida kohtunik lepingust arvata võiks, või pigem sellega, mida nad lepingu abil teha tahavad?)" (Rosentau 2004, lk 12-13) Praktika näitab, et vastuseks küsimusele "Mis on õigus?" osutavad õigusteoreetikud reeglina varasema uurimistööga antud vastuste sisulisele ühekülgsusele ja asendavad ühtlaadi ühekülgse määratluse sageli, ja seda teadlikult, teistlaadi ühekülgsusega, keskendudes õiguse mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. 168 (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille "olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu". Viimatinimetatud kontseptuaalse "reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist." (Rosentau 2004, lk 14) Paljud nüüdisajal eksisteeriva õiguse teooriad ongi eelkõige nn kontseptuaalsed reduktsioonid, kus käsu-, efektiivsuse, realistlikkuse jt. õiguse teooriates taandatakse õiguse komponentide kirjeldused "mõnedele baasmõistetele: ähvardusega tagatud käskudele, kohtunike tegevusele õigusemõistmises, õigusliku korralduse käitumuslikule reaktsioonile, jne". Kontseptuaalse reduktsiooni meetodiga kaasneb kaks olulist halba tagajärge: osa õiguse komponentidest ei ole baasmõistetega kirjeldatavad või vajalikul määral kirjeldatavad ning eelnevalt nimetatud puuduse ületamiseks püütakse allesjäetud baasmõistete kirjeldusjõudu suurendada ja "tulemuseks on keerulised, vastuolulised ja argimõistetega mitteühilduvad "kategooriad"". (Rosentau 2004, lk 14) Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis "seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute". Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon "näib olevat enam õigustatud siis, 169 kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused". Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega ­ "on olemas põhjalikud ja tõepärased teooriad ja nende järgi joonduvad koolkonnad, ent üha võib küsida "Mis on õigus?" Kui nii, siis on kaks võialust: 1) õiguse mõiste on keeruline kompleksmõiste (nagu "elu" bioloogias) ja õiguse käsitlused lähevad mõiste taandamisega liiga kaugele, või 2) "õigus" on hägus, täpselt määratlematu mõiste." (Rosentau 2004, lk 15) Mario Rosentau väitekiri uurib õigust temaatilise reduktsiooni meetodil. "Ettevõetud ja piiravateks teemadeks on vajadus õiguse järele, õigusvahendite otstarve (funktsioon) kui rahuldav vastus vajadusele ning õiguse teadmispõhine (episteemiline) funktsioneerimisviis". (Rosentau 2004, lk 15) Doctor iuris kraadi taotlemisel kaitstud väitekirja kohta kirjutab autor ise sissejuhatuses, et "dissertatsioon on õigusest ja filosoofiast ning üritab teostada kahesuunalist kommunikatsiooni ­ filosoofiast õiguse teooriasse ja õiguse teooriast filosoofiasse. Dissertatsiooni kesksed väited ja hüpoteesid on järgmised: 1. Õiguse sisu on avaldatav kindlate juriidiliste funktsioonidena ning funktsionaalsel alusel on liigitatavad ka õiguse põhilised entiteedid, õigusnormid. 2. Juriidilised funktsioonid on sõltuvuses nendest sotsiaalsetest vajadustest (ehk erilistest sunnifaktoritest), mille rahuldamiseks (ehk sunni kõrvaldamiseks) on juriidilised vahendid õigusloome protsessides tekkinud. Sellisena õigus ei saa olla puhtalt positiivne ega ka loomulik. 3. Õiguse funktsioonid on tehislikud ja algoritmilised, ehkki õiguse esmane tekkimine ei ole taandatav selge intentsiooniga õigusloome sammudele; õiguse esmased funktsioonid vastavad teatud tegevusskeemide täpsustamise ja kindlustamise vajadustele. 4. Õiguse funktsioonide hulgas leiduvad sellised, mis on analoogsed etteprogrammeeritud ja signaalselt vallanduvatele algoritmilistele tegevuskavadele; see tähendab, et lisaks autoritatiivsetele käskudele toimivad õiguses ka programmeeritud käsud (algoritmilised sammud). 5. Õiguse funktsionaalses käsitluses ehk juhtumil, kui esineb vajadus tõlgendada teatud 170 õigusnormide hulka juriidilise vahendina mingi ülesande täitmiseks, võib kõnesoleva normisüsteemi struktuurist abstrahheeruda funktsioneerimisviisi mõiste abil; funktsioneerimisviis osutab süsteemi sisemistele funktsionaalsetele seostele ja komponentidele, kuid ei kirjelda süsteemi struktuuri. 6. Õigusel on funktsioone, mis pole lihtsalt moraalselt hinnatavad, vaid mille olemus (efektid ja toimimise viisid) on eetiline. Selline seisukoht avab õiguse funktsionaalsele käsitlusele uue perspektiivi: õigus ei ole moraalineutraalne vahend, millele tuleb eetilised atribuudid "külge pookida", vaid õiguse otstarve (funktsioonid) määravad õiguse eetilise väärtuse. Õiguse olemuslik funktsioneerimisviis on episteemiline. /.../ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus." (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine. "Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda. Nad ründavad teisi ajaloolasi, kes pakuvad kausaalseid teooriaid, mis üritavad seletada ajaloolist arengut kui mingit üldist funktsionalistlikku disaini paljastavat; neil pole raske kaitsta kausaalsete käsitluste vastu vähem struktureeritud lähenemisviise, mis palju rohkem sallivad juhuslikkust." (Dworkin 1986b, lk 273, nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau toob esile ja rõhutab juhuse tähendust viimatinimetatud käsitluses ning väidab, et "õiguse vajadusele vastav õiguse otstarve ei tähenda mingit ajaloolist ettemääratust, kavatsetud disaini, vaid on juhuslik: esiteks ontiliselt, sest vajadused on sotsiaalsed faktid (Mario Rosentau selgitus: Fakt teatavasti on juhuslike fenomenide kategooria; sotsiaalsus omakorda aga osutab juhuslikult emergentsele ühiskonnale.), ja teiseks geneetiliselt, sest vahendite loomine, valik, kasutus ning efektiivsus on juhuslikud suurused ­ kui mitte muu, 171 siis tahteliste ja emotsionaalsete isikute määrava osaluse tõttu". (Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau doktoritöös esitatud algsete käibeskeemide (näiteks väärtustatud asjade üleandmine ühelt inimeselt teisele) analüüs osutab sellele, miks on vajalik käibe-skeemide normatiivne kehtestamine. Seda on vaja, et vältida arusaamatusi, eksimusi, vaidlusi ja konflikte nende realiseerimisel ning tagada "ettenähtud tegude ja ootamatutele sündmustele reageeringute kindlat predikteeritavust". (Rosentau 2004, Rosentau 2004, lk 292). Käitumise õigusliku reguleerimise mehhanism tugineb selle, et vajadusele (midagi reguleerida) vastab mingi otstarbekas vahend, mis omakorda tekitab või tingib tagajärgi (nn funktsionaalseid efekte), mis vastavad vahendi rakendaja ja kasutaja eesmärkidele. Sotsiaalse reguleerimise funktsioon (otstarve) ja seetõttu oluline omadus on rahuldada mingit konkreetset vajadust ­ tekitada vajadust rahuldav efekt. (Rosentau, 2004, lk 292) Õiguse puhul on oluline, et käsitletuna lahus materiaalsetest teostistest, on see (st õigus) vahend inimese vajaduste rahuldamiseks, "mille ainus materiaalne väljendusvorm on kiri või kood, millega vahendit fikseeritakse, säilitatakse ja edastatakse, kuid mis toimivad üksnes läbi inimteadvuse, st eksisteerivad üksnes abstraktsioonidena". (Rosentau 2004, lk 293) Õiguse vahendid on tehislikud vahendid. Keegi on need loonud mingite (loomulike) vajaduste survel neile vajadustele kavatsuslikult vahendlikult reageerides ning see vahendi otstarve on vahendisse sisse kirjutatud, sisse ehitatud. (Rosentau 2004, lk 293). Eelkirjeldatud õiguse entiteetide tehislik funktsioon avaldub eriti selgelt tänapäevases äriõiguses, konkurentsiõiguses, autoriõiguses jms. Need on õigusharud ja õigusliku regulatsiooni valdkonnad, millele varasemad õigusfilosoofid vähe tähelepanu pöörasid ja milles juristi esmane küsimus tänapäeval on suunatud sellele, et tuvastada, kuidas ja milliste juriidiliste vahenditega saaks kavandatava asja parimal õiguspärasel viisil ära korraldada ja maksimaalse hulga ootamatuste vastu ära kaitsta; mitte aga küsimus sellest, mis oli fakt ja mis on kohaldamiseks õige norm. (Rosentau 2004, lk 293). Õiguse nagu paljude teiste tehisvahendite puhul on oluline, kuidas see vahendina toimib. Õiguse toimimise viisist ehk funktsioneerimise moodusest (tööpõhimõttest) sõltub vahendi (üldine ja suhteline) efektiivsus või kasutegur ning vahendi kestvus ja tootlikkus; samuti 172 ebameeldivate või kahjulike kaas- ja kõrvalefektide hulk. (Rosentau 2004, lk 293) Normid eksisteerivad ka operatsionaalsel, formuleerimata kujul. 173 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju ­ kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult dihhotoomilises liigituses, vaid selles, et ka kirjutamata õigus võib olla täpselt sõnastatud aga probleemiks on kirjutamata õiguse kestev säilitamine, selle mälus säilimise tagamine. (Rosentau 2004, lk 245-246) Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolevast kogumikust ka edaspidi. Nüüd aga tõdeme, et nüüdisaja õiguse mõiste määratlemisel tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditest (tavast, moraalist, korporatiivsetest ja religioossetest normidest ja nende süsteemidest), ning määratleda õiguse mõiste nende õigust iseloomustavate tunnuste kogumis. 174 Õiguse argimõiste. H. L. A. Hart on visandanud haritud inimesele intuitiivselt tajutava skeemi õigusest oma 1961.a. avaldatud teoses "The Concept of Law."(Hart, H. L. A. (1961) The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, lk 3.), mis eesti keeles on esitatud Mario Rosentau poolt alljärgmiselt. "Esiteks on olemas normid, mis keelavad või käsevad karistuse ähvardusel kindlaid käitumise tüüpe; teiseks on normid, mis nõuavad inimestelt nende poolt [teatud viisil] tekitatud kahjude hüvitamist; kolmandaks on normid, mis määratlevad kuidas teha testamente, lepinguid või teisi õigust loovaid ja kohustusi tekitavaid korraldusi; neljandaks on olemas kohtud, mis peavad kindlaks tegema, millised on olemasolevad normid ja millal neid on rikutud, ja määrama rikkumise eest karistused ja hüvitused; ja viiendaks on olemas seadusandlus uute normide tegemiseks ja vanade tühistamiseks. Need [eeltoodu] oleksid justkui pertseptuaalsed faktid. Paraku on sellisest tervele mõistusele apelleerivast miinimumist lootusetult vähe õiguse analüüsi alustamiseks. Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid ­ need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta ­ on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne ­ taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt)." 175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn legal due dilligence), mis on juriidilises praktikas konstrueeritud ja sellisena kasutatav praktilise töö vahend. (Rosentau 2004, lk 27). Õiguse otstarve Nõudlus sotsiaalsete normide järele on olemas siis, kui üksikisikud on huvitatud sellest, et iga kollektiiviliikme (individuaalne) käitumine konkreetses valdkonnas sõltuks mitte konkreetse kollektiiviliikme enda vahetust ettekujutusest, vaid ühiskonnast kehtivast standardist. Ka kehtiv õigus on inimeste vaimutegevuse tulemus ning õigus muutub koos ühiskonna ja kultuuri muutumisega. Õigus on reaktsioon ühiskonnas esinevale vajadusele. Subjekti vajadus reguleerida asjade seisu; vajadus sunni järele; vajadus vahendi järele. "Aga õigus teeb enamat, kui pelgalt käseb, keelab, lubab ja karistab". (Rosentau 2004, lk 219) Õiguse "suur väljundfunktsioon" ­ kord anarhiast 176 Õigus kui sotsiaalseid vajadusi rahuldav tegevusprogramm, tegevusjuhiste süsteem. (Rosentau 2004, lk 222-223) Õigus on riigi sunninormide kogum. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumiseeskiri. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õiguskord tagatakse riigi sunnijõuga. Tavanormi ja õigusnormi erinevusest Hästi on Mario Rosentau selgitanud ka tavanormi ja õigusnormi erinevust alljärgmise hästi tuntud tavanormi, mille kohaselt söögilauda istudes võetakse müts maha, ja õigusnormi, mis sätestab keelu autoga punase fooritule alt läbi sõita, näitel. Eelnevalt nimetatud näiteks võetud tavanormi vorm: "on [heaks] tavaks, et söögilauda istudes võetakse müts maha" "Tavanormi kehtivuse kriteeriumid: a) kogukond peab sündsaks ja kiidab heaks, et söögilauda istudes võetakse müts maha; b) kogukond taunib seda, kui söögilauda istudes ei võeta mütsi peast, c) tavaliselt söögilauda istudes võetakse müts peast ja taunitakse neid, kes seda ei tee, d) üldiselt tuntakse ära söögilauda istumise olukord ja osatakse müts peast võtta. Eelnevalt nimetatud tingimus (d) on normi kehtivuse episteemiline eeldus. Normi sõnastuse teadmine ei ole tarvilik tingimus, sest õpetuslause "tee nii nagu teised teevad" ja käitumise matkimine on küllaldased. "Sotsioloogilisest aspektist on huvitav, et tavade juures võib rolli mängida etalon-käitumine: grupi liikmed jäljendavad liidri(te) käitumist." Oluline roll on seejuures kriitikal ja hirmul kriitika ees. Näiteks võetud õigusnormi ehk legaalse käitumisjuhise vorm on esitatav järgmiselt: "on seaduseks, et on keelatud autoga punase fooritule alt läbi sõita". Kehtivuse kriteeriumid: 177 a) On välja kuulutatud seadus, milles on olemas viide nimetatud normile ja sanktsioon, b) on kästud, et seadused on täitmiseks, c) on kästud ja sanktsioneeritud, et õigusnormide täitmist valvavad ametnikud karistavad keelu rikkujaid, d) norm kehtib efektiivselt ehk funktsioneerib, kui seda üldiselt täidetakse, rikkujaid karistatakse ja üldsus kiidab seaduskuulekuse heaks, e) norm kehtib formaalselt, kui tingimused (a), (b) ja (c) on legitiimselt vormistatud ja kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena, f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist: Legaaldefinitsioon (a), konstitutsiooniline üldnorm (b), kompetentset organit volitav sanktsioon (c), formaalse kehtimise tingimus (e) ja normi formaalse kehtivuse üldine episteemiline eeldus (f). Tingimus (g) on normi funktsionaalse kehtivuse eeldus, (h) on õigusnormi funktsioneerimise episteemiline moodus. Tingimused (g) ja (h) kehtivad ka tavanormi puhul, kuid selle erinevusega, et nende lõppemisel lakkab tavanorm eksisteerimast (tavad muutuvad), kuid õigusnormi puhul tekib vastuolu õigusnormi formaalse kehtivusnõude ja normi operatsioonilise (funktsionaalse) kehtivuse vahel. Ühisosaks on imperatiivne atribuut - norm on täitmiseks; sotsiaalne fakt ­ normi täidetakse; täitmisele sundimine ­ normi täitmist tagatakse otsese mõjutamisega. (Rosentau 2004, lk 230-232). Õigus realiseerub, kui õiguse subjektide käitumine on vastavuses õigusnormide nõuetega. Selle ja õiguspärase käitumise saavutamiseks tuleb õigust tunda ja analüüsida. Tuleb endale selgeks teha, mida õigusnormiga öelda tahetakse ja kuidas seda täita. Õigusnorm kui sotsiaalne norm saab olla üldise iseloomuga, ta ei saa anda juhiseid konkreetse 178 juhuse jaoks. Sellepärast leiame õigusnormist elulised asjaolud (juriidilised faktid) üldistatud kujul ning rakendame neid õigusnormi sisu ja mõttega kooskõlas. Õigusnormi ülesannet võib kokkuvõtlikult tähistada järgmiselt: Õigusnormi keskne funktsioon on suunata ja juhtida inimeste (sealhulgas kodanike ja ametnike) käitumist ning stabiliseerida seeläbi suhteid ühiskonnas. Õigusnormi ülesanne (kontinentaalses õigussüsteemis) on anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda. Õigus on inimese tegevuse ja headuse kujundaja siiski ainult juhul, kui inimene võib mõistlikult eeldada, et see, mis õigusena kehtib, viiakse ka tegelikkuses ellu. Õiguskindluse idee kohaselt peab õiguskord olema kujundatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigusnormi loogiline struktuur on samasugune nagu igal käitumisreeglil: KUI ........... (I), SIIS ............ (II), VASTUPIDISEL JUHUL ............ (III). Struktuuri alusel liigitatakse õigusnormid täielikeks ja spetsialiseeritud õigusnormideks. Täielik õigusnorm koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikest tagajärgedest. Täismahus norm koosneb kolmest elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. See on üldistus, mis erinevates õigusnormides avaldub erisustega. 179 Õigusnorme liigitatakse mitmel alusel järgmiselt: 1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed ­ määravad õigused ja kohustused; 2) õigustkaitsvad ­ näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. 2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). 180 Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande täiendatud versioonina ajakirja "Õiguskeel" 2010. aasta numbris 1 avaldatud artiklis "Õigusnormi struktuur" pärast stazeerimist Karlsruhes Saksa Liidukonstitutsioonikohtu juures 2009. aastal Euroopa Liidu personaliarendusmeetme raames. (Ernits, M. Õigusnormi struktuur. Õiguskeel, 2010-1. Vt http://www.just.ee/et/oiguskeele- numbrid-2007 / http://www.just.ee/49512.) 181 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika Õiguse allikate all peetakse silmas õiguse esinemise vormi. Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks ­ vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks ­ suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile. Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja ,,Õiguskeel" 2009 aasta numbris 4 artiklis ,,Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus". (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / http://www.just.ee/47851) Õigus ja selle rakendamise praktika peab olema sihtrühmale selge ja arusaadav. Selle üheks oluliseks eelduseks on selge ja üheselt mõistetava õigusliku regulatsiooni olemasolu. Samuti on tähtis, et regulatsioon oleks mõsitlik ja toimiv. See tähendab, et õigusega reguleeritakse mõistlikul ja arusaadaval viisil seda, mida on vajalik reguleerida ning välditakse ülereguleerimist. Eestis pööratakse tähelepanu samadele asjadele. On ju õigusnormi keskseks funktsiooniks suunata ja juhtida inimeste (sealhulgas kodanike ja ametnike) käitumist; anda neile 182 küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda ning ning stabiliseerida seeläbi suhteid ühiskonnas. Seetõttu on alates 1.01.2012 oluline teada, mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 22.12.2011 vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012)? Tegelikult on igas arenenud ühiskonnas suur hulk erinevaid eluvaldkondi reguleerivaid õigusnorme. Õigusnormid grupeeruvad süstematiseeritult moodustades üheskoos õiguskorra. Õigus ­ õigussugukond ­ õigusperekond ­ õiguskord ­ õigusvaldkond ­ õigusharu ­ õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks. Õigussugukonda saab koondada ajalooliselt õigusteadusliku sekkumiseta kujunenud arhailiseks õiguse, religioosse ja ilmaliku õiguse. Õigusperekond on sarnastel arusaamadel õiguse sisust, lähtealustest ja õigusasutuste korraldusest põhinev rühm õiguskordasid. Suuremad õigusperekonnad on romaani-germaani õiguse perekond; anglo-ameerika õiguse perekond; islami õigusperekond; hinduistlik õigusperekond; judaistlik õigusperekond; Kaug-Ida õigusperekond; Aafrika ja Madagaskari 183 õigusperekond; sotsialistlik õigusperekond. Õiguskord ehk õigussüsteem (õiguse abil loodud terviklik elukorraldus ühiskonnas; õigusnormide hierharhiliselt ja valdkondlikult korrastatud süsteem) on ühe maa (riigi) kehtivate õigusnormide kogum, õigussüsteem kui tervik. Õigusvaldkond (eraõigus ja avalik õigus). Õigusharu ­ õigusnormide ja ­instituutide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on: õigusliku reguleerimise objekt (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted, suhted riigihalduses jne.) ja õigusliku reguleerimise meetod. Õigusinstituut - õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa. 184 ARHAILINE ÕIGUS RELIGIOOSSED ÕIGUSSÜSTEEMID ISLAMI ÕIGUS HEEBREA ÕIGUS KANOONILINE HINDU ÕIGUS Rooma-katoliku ÕIGUS kiriku õigus ILMALIKUD ÕIGUSSÜSTEEMID LÄÄNELIK ÕIGUS QUASI-LÄÄNELIK MITTE- ÕIGUS LÄÄNELIK ÕIGUS ROMAANI-GERMAANI SOTSIALISTLIK KAUG-IDA ÕIGUSPEREKOND ÕIGUS ÕIGUS CIVIL LAW ANGLO-AMEERIKA AAFRIKA ÕIGUSPEREKOND; ÕIGUS ÜLDINE ÕIGUS COMMON LAW SKANDINAAVIA ÕIGUSPEREKOND NB! Viimati esitatud skeemi osas palun analüüsida, kuidas seda on võimalik täiendada ja kas ja kuidas on seda võimalik ka teisiti esitada. Arutasime seda seminaril. Vt lisatud skeeme. 185 ÕIGUS AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS RIIGIÕIGUS TSIVIILÕIGUS ÄRI- e. KAUBANDUSÕIGUS RAHVUSVAHELINE ÕIGUS VÕLAÕIGUS HALDUSÕIGUS ASJAÕIGUS FINANTSÕIGUS PEREKONNAÕIGUS KARISTUSÕIGUS PÄRIMISÕIGUS PROTSESSIÕIGUS TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TÖÖÕIGUS 186 187 NB! Viimati esitatud skeemi osas palun analüüsida, kuidas seda on võimalik täiendada ja kas ja kuidas on seda võimalik ka teisiti esitada. Arutasime seda seminaril. Vt lisatud skeeme. 188 ÕIGUSAKTIDE FUNKTSIONAALNE LIIGITUS LEGISLATIIFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT JURISDIKTSIOONIAKTID Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierharhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks 189 on seadus. Eesti õiguskorra kohustuslikud õiguse allikad on rahvusvahelised lepingud; Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid; EV seadusandliku pädevusega institutsioonide seadused ja määrused; Riigikohtu lahendid; tava, kui see ei ole vastuolus seadusega. Soovituslikud allikad on Riigikohtu ning ringkonna-, maa- ja halduskohtute lahendid; asutuste väljatöötatud juhised; halduspraktika; õigusteadlaste ja teiste asjatundjate arvamused; jms. ÕIGUSTLOOVATE JA ­RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS (NB! LIHTSUSTATUD, MITTETÄIELIK) ORGAN ÕIGUSTLOOV ÜLDAKT ÕIGUSTRAKENDAV ÜKSIKAKT Riigikogu või rahvahääletus Põhiseadus Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri Vabariigi Valitsus Määrus Korraldus Minister (VV liige) Määrus Käskkiri Seejuures peaminister - korraldus Vabariigi Valimiskomisjon Määrus Ministeeriumi kantsler - Käskkiri Ameti peadirektor - Käskkiri Inspektsiooni peadirektor - Käskkiri; ettekirjutus; Otsus Maavanem - Korraldus; käskkiri Volikogu Määrus Otsus Valla- ja linnavalitsus Määrus Korraldus Vallavanem, linnapea - Käskkiri Linnaosa vanem; Osavalla vanem - Korraldus; käskkiri 190 Õiguskantsler Ettepanek Eesti Panga president Määrus Käskkiri Eesti Panga nõukogu Otsus Otsus Kohus - Otsus (kohtuotsus; Kohtumäärus). MUUD NORMATIIVAKTID Kollektiivleping Tööandja ja töökollektiivi vaheline MUUD TÄITMISEKS KOHUSTUSLIKUD AKTID Äriühingu (aktsiaseltsi) juhtorganite otsused: Äriühingu üldkoosoleku otsus Nõukogu otsus Juhatuse otsus Ettevõtte juhtide otsused: Peadirektori, tegevdirektori jt. pädevate juhtide Käskkiri, korraldus, direktiiv, juhend jms. 191 ÕIGUSE ALLIKATE HIERHARHIA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ÜLDTUNNUSTATUD PÕHIMÕTTED NING INIMÕIGUSED JA PÕHIVABADUSED PÕHISEADUS VÄLISLEPING SEADUS SEADLUS VV MÄÄRUS KOV OMAHALDUSMÄÄRUS MINISTRI MÄÄRUS KOV MÄÄRUS 192 ÕIGUSE ALLIKATE HIERHARHIA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ÜLDTUNNUSTATUD PÕHIMÕTTED NING INIMÕIGUSED JA PÕHIVABADUSED PÕHISEADUS VÄLISLEPING SEADUS SEADLUS VV MÄÄRUS KOV OMAHALDUSMÄÄRUS MINISTRI MÄÄRUS KOV MÄÄRUS 193 ÜLDIST INFOT SISALDAVAD ALLIKAD, MIS ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD EESTI.EE EESTI ÕIGUSSÜSTEEMIST Kõige kiiremini kätte saadava esmase ülevaate Eesti õigussüsteemist annab riigiportaalist eesti.ee. (Vt https://e-justice.europa.eu/content_member_state_law-6-ee-et.do?member=1) Õiguse allikad Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi (tsiviilõiguse süsteem). Kõige tähtsamad õiguse allikad on õigusaktid, nagu põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, rahvusvahelised lepingud, seadused ja määrused. Samuti võetakse eeskujuks kõrgeima kohtu ­ Riigikohtu ­ tõlgendused ja asjatundjate kommentaarid (nt põhiseaduse kommenteeritud väljaanne). Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus, õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist õigusakti kohaldada ning kohtutel on õigus kuulutada kõnealune õigusakt põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks). Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Õigusaktide liigid ­ kirjeldus Põhiseadus ­ põhiseaduse § 3 lõike 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadused ­ põhiseaduse § 65 kohaselt võtab seadusi vastu parlament ­ Riigikogu -, kellele kuulub seadusandlik võim. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Määrus ­ põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda 194 seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrus on materiaalses mõistes üldakt. Määrusi võib anda üksnes seaduses sätestatud volituse alusel piiratud ulatuses. Peale Vabariigi Valitsuse on määrusandlusõigus antud ka teistele iseseisvatele õigussubjektidele ­ avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (ülikool) ja asutustele. Lisaks on põhiseaduse § 154 lõike 1 alusel määrusandlusõigus ka kohaliku omavalitsusüksuse volikogudel ja Eesti Pangal (§ 111). Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. Korraldus ­ halduse üksikakt, millega avaliku õiguse valdkonnas administratsioon otsustab ja korraldab õigusliku elu üksikjuhtumeid. Põhiseaduse § 87 punkti 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks korraldusi. Korralduste andmise õigus on ka peaministril, maavanemal, kohaliku omavalitsuse valitsusel. Otsus ­ halduse üksikakt, mis tehakse haldusvaiete või -kaebuste alusel või millega määratakse karistusi. Samuti võtavad otsuseid vastu Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu, Vabariigi Valimiskomisjon ja kohus. Käskkiri ­ põhiseaduse § 94 alusel annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Käskkiri sisaldab üldkohustuslikke käitumiseeskirju ministeeriumi siseselt teenistusküsimustes või ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate riigivalitsemisasutuste struktuuri määramiseks ja tegevuse korraldamiseks. Rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus ­ põhiseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Põhiseaduse § 123 sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse täiendamise seadus sätestab Euroopa Liidu ülimuslikkuse põhimõtte. Nimelt täiendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Välislepingud jõustuvad lepingus sätestatud korra kohaselt. 195 Välisriigi õiguse kohaldamist reguleerib rahvusvahelise eraõiguse seadus. Kui seadus, välisleping või tehing näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldab kohus seda vaatamata vastavasisulise taotluse olemasolule. Välisriigi õigust kohaldatakse vastavalt kohaldatava õiguse tõlgendamisele ja kohaldamise tavadele kõnealuses riigis. Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle tagajärjel tekib ilmne vastuolu Eesti õiguse (avaliku korra) oluliste põhimõtetega. Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. Seadlus ­ kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President põhiseaduse § 109 kohaselt anda edasilükkamatute riiklike vajaduste korral seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Põhiseaduse kohaselt võib president anda: nn eriseadlusi, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral, kui Riigikogu ei saa kokku tulla; nn erakorralisi seadlusi, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral, mis väljenduvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud erakorralistes seisukordades, kui Riigikogu ei saa kokku tulla või tal ei ole kogunemiseks piisavalt aega. Vabariigi Presidendi seadlus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, kui seadluses ei ole sätestatud teisiti. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Põhiseaduse § 110 kohaselt ei saa Vabariigi Presidendi seadlusega kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Õigusaktide hierarhia Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. Õiguse üldaktide kõrval on ka õiguse üksikaktid, mida antakse seaduse alusel ning mis asuvad hierarhias seadustest ja määrustest allpool. Iga tasandi õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgema tasandi õigusaktidega. 196 Institutsiooniline raamistik Õigusaktide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid Eesti institutsioonilises korralduses järgitakse võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet (põhiseaduse § 4). Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seaduste algatamise õigus on põhiseaduse § 103 kohaselt Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil. Vabariigi President võib siiski algatada üksnes põhiseaduse muutmist. Riigikogu arutab eelnõusid ning otsustab eelnõude seadusena vastuvõtmise või tagasilükkamise üle. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse põhjal pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või mõni riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamata välja. Rahvahääletuse otsus on kõikidele riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus. Enamikul juhtudel esitab eelnõud Riigikogu menetlusse Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsusele esitavad seaduse eelnõusid ministeeriumid, kes peavad need enne omavahel kooskõlastama. Vabariigi Valitsuse istungil osalevad sõnaõigusega õiguskantsler ja riigikontrolör, kelle ettepanekud ei ole küll valitsusele siduvad, kuid kelle soovitusi ja ettepanekuid võetakse sageli arvesse. Kui õiguskantsler ja riigikontrolör peavad vajalikuks, võivad nad esitada oma ettepanekud otse Riigikogu vastavale komisjonile, kes tegeleb õigusakti eelnõuga. Õiguskantsler analüüsib põhiseaduse § 139 kohaselt seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti 197 vastu võtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole selle aja jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks (põhiseaduse § 142). Vabariigi President kuulutab Riigikogus vastu võetud seadused välja või jätab need välja kuulutamata. Viimasel juhul saadab Vabariigi President seaduse koos motiveeritud otsusega Riigikogule tagasi uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Justiitsministeerium avaldab vastu võetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seaduse Eesti riigi ametlikus väljaandes Riigi Teataja. Otsuste tegemise protsess Õigusloome protsess Riigikogus koosneb järgmistest etappidest: õigusakti eelnõu algatamine; õigusakti eelnõu menetlemine; õigusakti eelnõu vastuvõtmine. Algatamine Õigusakti eelnõu algatamise õigus on põhiseaduse § 103 kohaselt olnud Vabariigi Valitsusel, Riigikogu liikmetel, Riigikogu fraktsioonidel, Riigikogu komisjonidel ja Vabariigi Presidendil. President võib siiski algatada üksnes põhiseaduse muutmise eelnõu. Õigusakti eelnõu peab vastama Riigikogu juhatuse kehtestatud normitehnika eeskirjale, samuti Vabariigi Valitsuse kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Riigikogu juhatus suunab õigusakti eelnõu ühte Riigikogu alatisse komisjoni, kes on eelnõu juhtivkomisjoniks. Oluliseks muudatuseks selles valdkonnas on rahva representatiivse osa õigusloomealgatuse tunnustamine. Eelnõu menetlemine Õigusakti eelnõu valmistab Riigikogu täiskogu istungiks ette Riigikogu alatine komisjon (õiguskomisjon, põhiseaduskomisjon, majanduskomisjon jt). Juhtivkomisjoni ettepanekul võetakse eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda. 198 Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Seaduseelnõusid arutatakse Riigikogu täiskogu istungil kolmel lugemisel, kus esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Kui juhtivkomisjon ega läbirääkimiste käigus ükski fraktsioon ei tee eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta. Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist võivad Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid kümne tööpäeva jooksul esitada eelnõu muutmise ettepanekuid. Juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Juhtivkomisjon vaatab läbi kõik eelnõu muutmiseks esitatud ettepanekud ning otsustab nende arvestamise eelnõu uue teksti koostamisel. Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse lisatakse kõik arvestatud muudatused ja juhtivkomisjoni enda tehtud muudatused. Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks seletuskirja, mis sisaldab eelnõu menetlemisega seonduvat teavet, nagu muudatusettepanekute arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused, eelnõu algataja või esitaja, eelnõu menetlemisest osa võtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohad. Eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul katkestab Riigikogu eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Kui fraktsiooni teeb ettepaneku lugemine katkestada, pannakse see hääletamisele. Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võib esitada veel muudatusettepanekuid. Kui Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta, loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu saadetakse kolmandale lugemisele. Riigikogu otsuse eelnõu võib pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele. Juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, mida ta pärast teise lugemise lõpetamist keeleliselt ja tehniliselt täpsustab. Juhtivkomisjon võib koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks seletuskirja, milles antakse ülevaade eelnõuga pärast teise lugemise lõppemist tehtust. Eelnõu kolmandal lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu kolmandal lugemisel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus. Vastuvõtmine Seadused ja Riigikogu otsused võetakse vastu Riigikogus toimuval avalikul hääletamisel. 199 Seaduseelnõude kolmandal lugemisel toimub lõpphääletus. Seaduse vastuvõtmiseks nõutav Riigikogu liikmete häältearv tuleneb põhiseaduse §-dest 73 ja 104, mille kohaselt jagunevad seadused: konstitutsioonilisteks ehk Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudvateks seadusteks (101-st Riigikogu liikmest peab üle poole liikmetest seaduse vastuvõtmise poolt hääletama) ning lihtseadusteks ehk poolthäälte enamust nõudvateks seadusteks (seaduse vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama enam Riigikogu liikmeid kui vastu). Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: kodakondsuse seadus; Riigikogu valimise seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; Riigikontrolli seadus; 200 kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi; erakorralise seisukorra seadus; rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Pärast seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist kirjutab sellele alla Riigikogu esimees, tema äraolekul istungit juhatanud Riigikogu aseesimees hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vastuvõtmist. Väljakuulutamine Pärast vastuvõtmist ja allakirjutamist saadetakse seadus Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastu võetud seaduse välja kuulutamata ning saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, välja arvatud juhul, kui seaduses endas on sätestatud teisiti. Õigusaktide avaldamine Tähtsamad õigusaktid ja välislepingud avaldatakse Riigi Teatajas. Seadused ja määrused saavad õigusjõu alles pärast Riigi Teatajas avaldamist. Riigi Teataja on Eesti ametlik võrguväljaanne ja õigusaktide keskne andmebaas. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist annab Riigi Teatajat välja Justiitsministeerium. Lühike sisukirjeldus Riigi Teatajas avaldatakse seadused ja määrused, välislepingud, Riigikogu otsused, Vabariigi Valitsuse korraldused ning võidakse teha kättesaadavaks muu oluline teave (nt eelnõude 201 seletuskirjad). Riigi Teatajas on kättesaadav enamik akte alates 1990. aastast. Alates 2002. aasta 1. juunist on Riigi Teatajas avaldatud seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse määruste ja korralduste, ministrite määruste, Eesti Panga presidendi määruste ja Vabariigi Valimiskomisjoni määruste ametlikud terviktekstid. 2010. aasta 1. juunist avaldatakse Riigikogu otsuste terviktekste ja 2011. aasta lõpust kohalike omavalitsuste määruste terviktekste. Nende õigusaktide igakordse muutmise korral koostatakse muudatusi sisaldav terviktekst ja avaldatakse muutva aktiga samal ajal koos teabega selle kehtivusaja kohta. Terviktekste võib vaadata mis tahes kuupäeva kehtivuse seisuga. Samuti on juurdepääs kõnealuste õigusaktide võimalikele tulevikuredaktsioonidele. Tervikteksti iga redaktsioon on seotud sellele eelneva ja sellele järgneva redaktsiooniga. See võimaldab kasutajatel liikuda kronoloogiliselt tervikteksti eelmiselt redaktsioonilt järgmisele ja vastupidi. Võimalik on ühe ja sama õigusakti tervikteksti eri redaktsioone omavahel võrrelda nii, et kasutaja näeb, millised muudatused on õigusaktis tehtud. Seaduse terviktekstilt on võimalik linkide kaudu avada seaduse alusel kehtestatud määrusi ja määruselt liikuda seadusesätetele, mille alusel määrused on kehtestatud. Riigi Teatajas avaldatud aktidele lisatakse menetlusteave, sealhulgas tehakse kättesaadavaks seletuskirjad (lingid kooskõlastamise infosüsteemile ja menetlusele Riigikogus), seosed Euroopa Liidu õigusaktidega, tõlked jm lisateave, mis on õigusakti mõistmiseks vajalik. Riigi Teataja veebilehel on võimalik otsida jõustunud maa- ja ringkonnakohtu ning Riigikohtu lahendeid. Samuti leiab teavet kohtuistungite toimumise aja ja koha kohta. Riigikohtu lahenditest ja kõikidest Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditest avaldatakse kokkuvõtteid ja ülevaateid. Kokkuvõtted on süstematiseeritud ja Riigikohtu lahendite kokkuvõtteid saab otsida märksõnade või õigusakti viidete abil. EIK lahendite kokkuvõtted on leitavad artiklite kaupa. Riigi Teatajas avaldatakse ka erinevaid seadus- ja õigusuudiseid. 2011. aastast alustati seaduste tõlkimist inglise keelde. Tõlked avaldatakse ajakohases seisus 202 seaduse juures. Kõigi inglise keelde tõlgitud seaduste nimekiri on kättesaadav Riigi Teataja avalehel. 2014. aasta lõpuks on kavas tõlkida kõik Eesti seaduste ajakohased terviktekstid inglise keelde. Lisaks on võimalik kasutada ka õigusaktide eelnõude otsingut, mis võimaldab otsida juba vastuvõetud õigusaktide ja menetluses olevate eelnõude erinevaid menetlusetappe ning nende kaudu juurde pääseda kõikidele menetlusandmetele ja koostatud dokumentidele. Igaühel on võimalik luua oma isiklik kasutajaportaal ja märkida seal aktid lingimärkmikusse ning tellida endale portaali kaudu teavitusi uutest aktidest ja lisandunud teabest oma e-posti aadressil. juurdepääs Eesti õigusaktide andmebaasile on tasuta Juurdepääs Riigi Teatajale, samuti kõik õigusteabeteenused on kasutajale tasuta. Kohaliku omavalitsuse üksustes ja rahvaraamatukogudes (ligikaudu 600) võimaldatakse soovijatel tasuta kasutada Riigi Teatajat ja neid abistatakse aktide leidmisel. Kuni 20 lehekülge väljatrükki peab kasutajale võimaldama tasuta. Eesti õigusaktide andmebaasi ajalugu Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne, mis ilmub alates 1918. aasta 27. novembrist. 1940. aastal Riigi Teataja väljaandmine katkes, kuid seda jätkatakse 1990. aastast. Alates 1996. aastast alustati Riigi Teataja väljaandmist Internetis ja alates 2002. aasta 1. juunist on ametlik Internetis ilmuv Riigi Teataja väljaanne. Alates 2010. aasta 1. juunist ilmub Riigi Teataja ainult Internetis ametliku võrguväljaandena. Sellest ajast Riigi Teatajat paberil välja ei anta. 2010. aasta novembris võeti kasutusele uus kasutajasõbralikum ja rohkem õigusteavet pakkuv Riigi Teataja infosüsteem. Infosüsteem on Riigikantselei juhtimisel välja töötatud Euroopa Liidu regionaalarengu fondi finantseeringuga. Riigikohtu ja EIK lahendite kokkuvõtted, erinevaid õigusuudiseid ning teave jõustunud kohtulahendite ja kohtuistungite toimumise kohta on kättesaadav Riigi Teataja veebilehel alates 2012. aasta 20. jaanuarist. 203 Õigusaktide eelnõude otsing võeti kasutusele 2012. aasta lõpus. 2013. aastast avaldatakse Riigi Teatajas kõigi omavalitsuste vastuvõetud määrused ja nende ajakohases seisus terviktekstid. Elektroonilise Riigi Teataja uue süsteemi arendamise osana luuakse ühendus Euroopa N-Lex portaaliga. (https://e-justice.europa.eu/content_member_state_law-6-ee-et.do?member=1) 204 EESTI.EE EESTI ÕIGUSHARUDEST (https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi/oigusest_uldiselt/millised_on_oigusha rud) Õigusharud Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt ­ teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Riigiõigus Õigusharude iseloomustamist alustatakse traditsiooniliselt riigiõigusest, mis on teistele õigusharudele aluseks, baasiks. Riigiõigus reguleerib üldistatult kõiki riiki ja õigust käsitlevaid õigussuhteid (võimude lahusus, riigi põhitunnused, seadusandlus). Riigiõigus reguleerib riikliku korralduse vormi ning territooriumi haldusjaotust; kõrgeima riigivõimu kandja staatust ja rolli, inimõiguseid; riigi süsteemi primaarsed elemendid (näiteks parlament), nende funktsiooni, juriidilist laadi, struktuuri, pädevust ning moodustamise aluseid ja korda (näiteks valimiste korda), samuti seoseid riigi süsteemi teiste elementidega (näiteks kohaliku omavalitsusega). Kõrgeima õigusjõu tõttu kuuluvad riigiõiguse alla ka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Seega kuuluvad riigiõiguse alla põhiseadusega reguleeritud põhimõtted, mis on kohustuslikud kõigile ja igaühele. Riigiõiguslikeks normideks on ka kõik need õigusnormid, millega reguleeritakse kõrgemate riigiametnike ametisse määramist või valimist. Riigiõiguse järgi toimub ka õigusloome ning õiguse realiseerimine. Riigiõiguslike normide hulk ja iseloom 205 erinevad riigiti ja sõltuvad suuresti riigi valitsemise vormist. Tsiviilõigus Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb Vana-Rooma õigusest. Tsiviilõiguse üldosa (tsiviilseadustiku üldosa seadus) reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla-, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud, esindus, tähtajad ja tähtpäevad, tsiviilõiguste teostamine ja kaitse. Perekonnaõigusega (Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt). Pärimisõiguse (Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega. Võlaõigus (Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Haldusõigus Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik- 206 õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Karistusõigus Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida, et kaitsta õigusemõistmist kohtu omavoli eest, aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei saaks protsessis ebaausat eelist teise suhtes. Protsessinormide oluline rikkumine võib kaasa tuua näiteks kohtuotsuse tühistamise. Kriminaalprotsessi õigus on seotud karistusõigusega. Kriminaalprotsessiõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Kriminaalprotsessi eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi. Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite (majanduskohtud, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi) tegevust. 207 (https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi/oigusest_uldiselt/millised_on_oigusha rud) 208 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad järgima ja kohaldama. ELi õigus on siduv ja üldsusele kättesaadav kõikides ELi ametlikes keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest: aluslepingud: Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, aluslepingute protokollid ja lisad, liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingud ja muud lepingud. Koos sätestatakse nendes lepingutes võimu jaotus liidu ja liikmesriikide vahel, määratakse kindlaks otsuste tegemise protsess, ELi institutsioonide pädevus ja nende tegevuse ulatus poliitikavaldkondade kaupa. Viimati vaadati ELi esmane õigus läbi Lissaboni lepinguga , mis jõustus detsembris 2009. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi. 209 ELi teisene õigus (õigusaktid, lepingud, kokkulepped jne) Teisene õigus sisaldab nn ühepoolseid akte ning lepinguid ja kokkuleppeid. Ühepoolsed aktid on enamjaolt loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused. Peale selle on eelnevatele lepingutele tuginevaid eriakte. Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt lingilt: kokkuvõtted - kriminaalasjad kuni novembrini 2009). Õigusloomeprotsessiga vastuvõetud õiguslikult siduvaid akte, nagu määrused, direktiivid ja raamotsused, nimetatakse õigustloovateks aktideks ehk õigusaktideks. Lepingud ja kokkulepped hõlmavad rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid või konventsioone, millele on alla kirjutanud ühendus või Euroopa Liit ning väljaspool ELi asuv riik või organisatsioon, liikmesriikidevahelisi lepinguid ja kokkuleppeid ning institutsioonidevahelisi kokkuleppeid või lepinguid ELi eri institutsioonide vahel. Õigusaktide kokkuvõtted ja lisateave Lisaks EUR-Lexile , mis sisaldab ELi õiguslike dokumentide terviktekste, on veebisaidil ELi õigusaktide kokkuvõtted esitatud ELi õigusaktide peamised aspektid kokkuvõtlikult ja hõlpsasti mõistetavas keeles. Selles on esitatud umbes 3000 ELi õigusakti kokkuvõtted teabelehtedena, mis on liigitatud ELi tegevusvaldkondadele vastavate teemade kaupa. Teemad ulatuvad põllumajandusest transpordini ja hõlmavad laiaulatuslikku ja ajakohastatud ülevaadet ELi õigusaktidest. Kajastamata on jäetud siiski vaid ajutist huvi pakkuvad juriidilised otsused, nagu toetuse andmise otsused. Praegu on see sait kättesaadav 11 keeles. PreLex veebisaidil jälgitakse õigusloome ettepanekuid ELi institutsioonide otsuste tegemise protsessi käigus ning Europe Direct täiendab muid andmebaase, pakkudes hõlpsasti loetavaid kokkuvõtteid ELi kohati pikkadest ja tehnilistest õigusaktidest (selle kaudu vastatakse ka kodanike küsimustele ELi kohta). Ülaltoodud materjal on avaldatud Euroopa Komisjoni poolt hallataval veebilehel. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses ülaltoodud dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta. https://e- justice.europa.eu/content_eu_law-3-et.do 210 Igal Euroopa Liidu (ELi) liikmesriigil on oma õigus ja õigussüsteem. Liikmesriigi õigus võib hõlmata riigi tasandi õigust (ehk siseriiklikku õigust, mis kehtib kogu riigis) ja vaid teatavas piirkonnas, linnas või muus haldusüksuses kohaldatavat õigust. Õiguse allikad Liikmesriikide õigus tuleneb eri allikatest, eelkõige põhiseadusest, muudest õigusaktidest (mida võib vastu võtta nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil) ja/või valitsusasutuste määrustest. Peale selle võib liikmesriikide kohtute otsustest saada kohtupraktika. Iga ELi liikmesriigi õiguskorra ülevaade koos õiguse allikate, hierarhia, staatuse ja õigusaktide jõustumise tingimustega on esitatud Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidil. Õiguse valdkonnad Tavapäraselt jaguneb liikmesriigi õigus era- ja avalikuks õiguseks. Eraõigus ehk tsiviilõigus on ühiskonna õiguse see osa, mis käsitleb üksikisikute või rühmade suhteid ilma riigi või valitsuse sekkumiseta. Avalik õigus reguleerib suhteid üksikisikute ning riigi, selle organite ja asutuste vahel, samuti viimaste pädevust ja asjaomaseid menetlusi. Üldiselt koosneb avalik õigus riigiõigusest, haldusõigusest ja kriminaalõigusest. Kriminaalõiguse erilist laadi arvestades võib seda pidada ka eraldi õiguse liigiks. (Üksikasjalikum teave: https://e-justice.europa.eu/content_member_state_law-6-et.do) 211 ÕIGUSALLIKATE TEEMA ANNAB AINET MÕTISKLUSTEKS Järgmiselt esmalt mõned näited sellest, et õigusallikate teema annab põhjust aruteludeks. Seejärel näiteid meie õigussüsteemi osade täiendavatest kirjeldustest. Õiguskirjanduses käsitletakse õigusallikatena tavaõigust (nn kehtestamata õigus) ja kehtestatud õigust ning ka kohtupraktikat ja käibetava. Üldlevinud ja tuntud seisukoha järgi muutuvad tavad ja kombed tavaõiguseks, kui need nö tugevnevad tavaõiguseks. Seejuures tuleb silmas pidada, et tava õiguslik mõju on oluliselt kitsendatud, sest tava ei muuda seadust. Kirjutatud õiguse asemele räägitakse kehtestatud õigusest, milleks Eesti õiguses on peamisteks allikateks seadused ja määrused. Neile lisanduvad mitteriiklikud õigusaktid: kohalike omavalitsuste määrused ning eraõiguslike ühenduste põhikirjad ja põhimäärused. Viimatinimetatud põhikirju käsitletakse siiski õigusaktina vaid juhul, kui ühendusele on antud õiguse kehtestamise pädevus seadusega. Põhiseadus Seadused Määrused Mitteriiklike ühenduste (kohalikud omavalitsused, ülikolid, äriühingud, mittetulundusühingud jms) õigusaktid. Ka rahvusvahelise õiguse asetuse osas Eesti õigusnormide hierharhias on eriarvamusi. Määramatuse põhjusena esitatakse asjaolu, et rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte ei ole saanud üldist rahvusvahelist tunnustatust ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide prioriteedist seadusandja suhtes ei tulene nende otsest ja selget ülimuslikkust EV Põhiseaduse suhtes. 212 EV Põhiseadus, par 3 komm lg 1 sätete kohaselt on Eesti õiguskorra osaks sisemaise õiguse kõrval ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid, millest tuleneb, et rahvusvahelise õiguse normid võivad riigisisestes suhetes luua õigusi ja kohustusi Eesti õigussubjektidele ning abistada ka Eesti õigusaktide tõlgendamisel. Eriti kehtib see EL õigusaktide suhtes. Euroopa Kohtu seisukoht on, et ka riigi põhiseadus ei jää EL õiguse mõjualast välja. (Vt Tiivel, R. Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Kirjastus Agitaator, 2011, lk 1-5. Tiivel, R. Tsiviilõiguse üldosa. Kirjastus Juura, 2009. EV Põhiseadus, par 3 komm 3.5.3; Annus, par 22 2.1; Kiris, lk 57; Lõhmus, lk 8-9.) EV Riigikohus on seisukohal, et põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmisega muutus EL õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. Seejuures saab kohaldada üksnes seda osa PS-st, mis on kooskõlas EL õigusega või reguleerib suhteid, mida EL õiguse ei reguleeri. PS sätteid, mis ei ole kooskõlas EL õigusega, ei saa kohaldada ning nende toime peatub. EL ainupädevuses või EL-ga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse vastuolu korral EV õigusnormidega EL õigust. (RKPJKa 3-4-1-06 p-d 15 ja 16) Ilmselt vajaks põhjalikumat analüüsimist, milline on sellise seisukoha mõju, sh rahvusriigi põhimõtetele ja eesmärkidele. 213 Avalik- ja eraõigus Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt ­ teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? Avaliku õiguse ja eraõiguse piiritlemisest sõltub vaidluste lahendamise kohtualluvus ning see, millise menetluse liigiga on tegemist. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku alusel halduskohtus maksuhalduri tegevuse peale; tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel linna- või maakohtus üürivõla nõudes. Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures ei tohi maksta vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Vaba konkurentsi takistamise eest võib olla ette nähtud nii eraõiguslik õiguskaitsevahend (kahju hüvitamise kohustus) kui ka avalikõiguslik sanktsioon (rahatrahv). 214 Riigiõigus Õigusharude iseloomustamist alustatakse traditsiooniliselt riigiõigusest, mis on teistele õigusharudele aluseks, baasiks. Riigiõigus reguleerib üldistatult kõiki riiki ja õigust käsitlevaid õigussuhteid (võimude lahusus, riigi põhitunnused, seadusandlus). Riigiõigus reguleerib riikliku korralduse vormi ning territooriumi haldusjaotust; kõrgeima riigivõimu kandja staatust ja rolli, inimõiguseid; riigi süsteemi primaarsed elemendid (näiteks parlament), nende funktsiooni, juriidilist laadi, struktuuri, pädevust ning moodustamise aluseid ja korda (näiteks valimiste korda), samuti seoseid riigi süsteemi teiste elementidega (näiteks kohaliku omavalitsusega). Kõrgeima õigusjõu tõttu kuuluvad riigiõiguse alla ka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Seega kuuluvad riigiõiguse alla põhiseadusega reguleeritud põhimõtted, mis on kohustuslikud kõigile ja igaühele. Riigiõiguslikeks normideks on ka kõik need õigusnormid, millega reguleeritakse kõrgemate riigiametnike ametisse määramist või valimist. Riigiõiguse järgi toimub ka õigusloome ning õiguse realiseerimine. Riigiõiguslike normide hulk ja iseloom erinevad riigiti ja sõltuvad suuresti riigi valitsemise vormist. Haldusõigus Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib 215 algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Karistusõigus Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). Protsessiõigus Protsessiõiguse e. menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida, et kaitsta õigusemõistmist kohtu omavoli eest, aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei saaks protsessis ebaausat eelist teise suhtes. Protsessinormide oluline rikkumine võib kaasa tuua näiteks kohtuotsuse tühistamise. Kriminaalprotsessi õigus on seotud karistusõigusega. Kriminaalprotsessiõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Kriminaalprotsessi eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi. 216 Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite (majanduskohtud, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi) tegevust. Rahvusvaheline õigus Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnalt. Suhte subjektid on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, neid loovad suhetes osalejad ise. Põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad. Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmiseks. 217 EV ERAÕIGUS Eesti eraõigus kuulub süsteemi ja põhiliste instituutide poolest Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi. Eesti eraõiguse kujundamisel on eeskujuks olnud eelkõige Saksa Liitvabariigi eraõigus, rahvusvahelise kaubandusõiguse mudelseadused ja põhimõtted, rahvusvahelised konventsioonid ning Euroopa Liidu õigus. Teiste kogemusest õppimise tulemusena on Eestil tänase Euroopa üks kõige kaasaegsematest tsiviilõiguse süsteemidest. Eesti nüüdisaegne tsiviilseadustik moodustavad seadused, mis võeti vastu ja hakkasid kehtima ajavahemikul 1994-2010. Ehkki tsiviilõigus koosneb meil eraldi seadustest ja nende rakendusseadustest ning ühtset, ühtede kaante vahel olevat tsiviilseadustikku meil ei ole, on sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide koguga, millele viitab ka ühe olulise seaduse ­ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ­ pealkiri (nimetus). Aga veelgi olulisem, seetõttu, et enne tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastuvõtmist 28.06.1994 oli otsustatud, et Eesti uus tsiviilseadustik hakkab koosnema viiest osast: üldosast, perekonnaõigusest, asjaõigusest, pärimisõigusest ja võlaõigusest, mis võetakse vastu eraldi seadustena. Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993, perekonnaseadus 1.01.1995, pärimisseadus 1.01.1997 ja võlaõigusseadus 1.07.2002. 1992. aastal alanud Eesti uue tsiviilseadustiku koostamine viidi lõpule Võlaõigusseaduse vastuvõtmisega 28.09.2001. Tsiviilõigus Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb Vana-Rooma õigusest. Tsiviilõiguse üldosa (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus) reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla-, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud, esindus, tähtajad ja tähtpäevad, tsiviilõiguste teostamine ja kaitse. 218 Perekonnaõigusega (vt Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid. (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt.) Pärimisõiguse (vt Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega. Võlaõigus (vt Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (vt Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Tsiviilseadustik moodustab eraõiguse üldosa. Eraõiguse nö eriosa alla kuuluvad eelkõige äri(ühingu)õigus, intellektuaalset vara puudutav regulatsioon, konkurentsiõigus ning suur osa tööõigusest. (Vt lisatud jooniseid / skeeme: 1. Eesti õiguskorra liigitus era- ja avalikuks õigusvaldkonnaks, õigusharudeks ning õigusinstituutideks. 2. Ettevõtluse, organisatsiooni ja juhtimise õigusliku korralduse süstemaatika.) Võlaõigusseaduse ettevalmistamise käigus tehti parandusi ka tsiviilseadustiku üldosa seadusesse. Selgeks oli saanud, et 1994.a seadus vajas sisulist täiustamist ning 27.03.2002 võeti vastu uus tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis jõustus 1.07.2002. Seejärel muudeti veel pärimisseadust, mille uus redaktsioon kehtib alates 1.01.2009, ja võeti vastu uus perekonnaseadus, mis kehtib alates 1.07.2010. Nii valmis uus, nüüdisaegne Eesti tsiviilseadustik, mille struktuur baseerub Eesti Vabariigi Tsiviilseadustiku 1940. aasta kevadeks valminud aga tollal vastuvõtmata jäänud eelnõul ning sarnaneb Saksa Tsiviilseadustiku ülesehitusega. 219 Tsiviilseadustik on Eesti eraõiguse keskne ja kandev osa, kuhu üksikseadustena kuulub kümneid seadusi. Tsiviilõiguse objektiivne sisu avaneb tsiviilõiguse süsteemi, so tsiviilõiguse normide omavahelise paiknemise kaudu normide süsteemis. Eestis järgitakse tsiviilõiguse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse valdkondadeks üldosa, võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Tsiviilseadustik Asjaõigusseadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Rahvusvahelise eraõiguse seadus Võlaõigusseadus Perekonnaseadus Pärimisseadus Oluliseks osaks tsiviilseadustikus on veel Kinnistusraamatuseadus (jõustus 1.12.1993), Perekonnaseisutoimingute seadus (1.07.2001), Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (1.12.1993) ning Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (jõustunud 1.07.2002). Asjaõiguslikust regulatsioonist tervikpildi saamiseks tuleb ära nimetada ka Korteriomandiseadus (1.07.2001). Lisaks veel kümneid üksikseadusi, mida siinkohal ei nimetata. Tsiviilseadustiku osana jäeti esialgselt jõusse ka Eesti NSV Tsiviilkoodeksi (1964) 4 paragrahvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse normid ja põhimõtted kehtivad ülejäänud tsiviilseadustiku osaseaduste ning muude seaduste suhtes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme. Samuti on neil oluline tähendus kogu eraõiguse ja ka avaliku õiguse jaoks. Esmase tsiviilõiguse allikana tuleb ära nimetada ka põhiseadus, mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ning teiste isikute suhtes. Nii tuleb erasuhetes õiguste teostamisel arvestada, 220 millised teiste isikute avalikud või eraõiguslikud subjektiivsed õigused võiksid olla puudutatud või rikutud. Olulisteks põhiõigusteks peetakse eelkõige õigust elule (PS § 16), au ja hea nime kaitset (PS § 17), perekonna- ja eraelu (PS § 26) ning eluruumi puutumatust (PS § 33). Samuti peetakse oluliseks võrdsuspõhimõtte järgimist lepingu sõlmimisel. Näiteks on selle põhimõtte kaitse vajalik olukorras, kus üks pooltest on monopoolses seisundis, mis välistab tegelikkuses privaatautonoomia põhimõtte realiseerimise. Samuti omab erasuhetes olulist tähtsust ka PS § 19 lg 2, mis sätestab igaühe kohustuse austada ja arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadusi. Alates 1994. aastast kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise praktika on mahukas ning selle seaduse osa tsiviilasjade lahendamisel on oluline. 221 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. (VÕS § 293). VÕS § 293. Maksud ja koormised Üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Harvemini kasutatakse imperatiivseid norme. (Tehingute notariaalne tõestamine, kinnistusraamatusse kandmine, hagi aegumine jne.) VÕS § 573. Ülalpidamislepingu vorm Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tähtsamateks tsiviilõiguslikeks õigusaktideks loetakse EV omandireformi aluste seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust (TSÜS), võlaõigusseadust (VÕS), asjaõigusseadust (AÕS) ja äriseadustikku (ÄS). Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult on tsiviilõigus mahult üks suuremaid õigusharusid. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi 222 õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on õiguse üldised printsiibid ehk õiguspõhimõtted. See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised: tsiviilõigussuhte osaliste võrdsuse printsiip rikutud õiguste taastamise printsiip omandi kaitse printsiip lepinguvabaduse printsiip tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip laiemas plaanis ka hea usu põhimõte mõistlikkuse põhimõte heade kommete järgimine, headest kommetest kinni pidamine. Õiguspõhimõtted on üldised, kaaluväärtusega juhised nii õiguse arendamiseks kui ka poolte käitumise hindamiseks. Näiteks on tsiviilõiguse kandvateks põhimõteteks õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte; võlaõiguses hea usu ja lepingutruuduse põhimõte. Tsiviilõiguse põhimõtete hulgas on tähtsaimaks privaatautonoomia põhimõte, so ­ isikute omavastutuslik vaba otsustamisõigus õigussuhete kujundamisel. Privaatautonoomia põhimõte paneb aluse majanduslikule tegevusvabadusele, mis omakorda on eelduseks efektiivsele majanduskäibele. Isiku privaatautonoomia väljendub tsiviilõigusnormide dispositiivsuse põhimõttes, mille kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest reeglina poole kokkuleppel kõrvale kalduda, va kui see pole lubatud avalikes huvides. 223 Privaatautonoomia põhimõte hõlmab lepinguvabaduse põhimõtet, mille kohaselt on isikutel õigus valida kas üleüldse ja kellega teha lepinguid (sõlmimisvabadus), samuti on isikutel õigus vabalt kujundada tehingu sisu (sisuvabadus). Lepinguvabadus võib avalikes huvides (käibekaitse, nõrgema poole kaitse vajadus) olla piiratud keeldude, hooldus- ja kaitsekohustustega. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks on eelkõige lepingu sõlmimise sund (nt peab monopoolses seisundis olev teenuse pakkuja nagu näiteks Eesti Energia lepingu sõlmima igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted. Nii peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, vastasel korral ei ole tehing kehtiv. Samuti ei ole tarbijalepingutes lubatud seaduses sätestatust tarbija kahjuks erinevalt kokku leppida ­ sellised kokkulepped oleksid tühised. Üldist lepinguvabadust täiendab vormivabadus, st õigus vabalt valida tehingu vorm. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate vorminõuetega teatud tehingute jaoks (nt tehingud kinnisasjadega peavad olema notariaalselt tõestatud). Hea usu põhimõtte tsiviilõiguses sätestab TsÜS § 138 ja võlasuhetes VÕS § 6. Tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlasuhetes tähendab heas usus käitumine õiguslikult seotud poolte jaoks seda, et nad peavada käituma teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada. Hea usu põhimõte on õiguse põhimõte, mida järgides võib jätta võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tuleneva kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6 lg 2). Samasuguse tähendusega on tsiviilõiguses üldiselt kehtiv keeld teostada oma õigusi seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Mõistlikkuse põhimõtet kohaldatakse võlasuhetes siis, kui seadusandja on pidanud vajalikuks võtta arvesse ratsionaalsuse kriteeriumi. Seda põhimõtet kasutatakse nt kohustuse täitmise viisi, koha, aja jms kindlaksmääramisel. Võlasuhetes loetakse mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhete olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, aga samuti muid asjaolusid. Objektiivne õigus (õigusnorm) sisaldub õiguse allikas. Õiguse allikateks on Eesti õiguskorras kehtestatud õigus ehk riigi seadusandliku või viimase 224 poolt volitatud organi poolt vastuvõetud õigusaktid ja tava. Öeldakse, et õigus koosneb õiguspõhimõtetest ja õiguslausetest (normidest), mis on saanud õigusakti vormi. (TsÜS par 2 komment 3.1., lk 3). Mitmed üldised õiguspõhimõtted, nt lepinguvabaduse ja nõrgema poole kaitse põhimõte, tulenevad seaduses sätestatud õigusnormidest ja võivad olla üldiselt tunnustatud ka seaduses sätestamata. PS § 3 määratleb õiguse allikatena põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevad seadused ning rahvusvahelise õiguse, eelkõige EL õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seaduseks PS § 2 mõttes on siis põhiseadus, põhiseaduse alusel vastu võetud muud seadused ning seaduses sisalduva delegatsiooninormi alusel vastu võetud seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused, normatiivse tähendusega põhikirjad ja juhised jne). PS § 3 alusel on tsiviilõiguse allikaks ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted. Õiguse allikaks on õigustloov akt ehk üldakt, mille legaaldefinitsiooni saab tuletada PS § 139 alusel, mis eristab õigustloovat akti ja individuaalakti selle alusel, et õigustloov akt on allutatud põhiseaduslikkuse kontrollile ja sisaldab üldkohustuslike norme. Individuaalne akt võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ega sisalda üldkohustuslike norme. Seaduses selle legaaldefinitsiooni antud ei ole. TsÜS § 2 komm 3.1. Tähtsamateks tsiviilõiguse allikateks on valdavalt seadused: tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), milles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid, nagu isikud, esemed, tehingud, esindamine, tsiviilõiguste teostamine asjaõigusseadus (AÕS), milles on sätestatud asjaõigused, kinnisturaamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omanduse ning piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon võlaõigusseadus (VÕS), mis reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi nagu tasu lubamine, asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine perekonnaseadus (PKS), milles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust pärimisseadus (PärS), milles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. 225 Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud. Tava võib olla kirjapandud vormis aga võib kehtida ka üldiselt tunnustatud ja järgitava käitumisviisina, mida ei ole formuleeritud kirjapandud reeglina. Kohtupraktika annab tõlgendusi, aga mitte otseselt uusi reegleid ning on seega Kontinentaal- Euroopa õigussüsteemis siiski vaid kaudseks õiguse allikaks. Kohtupraktikal on oluline roll käibes osalejate edasises käitumise kujundamisel ­ õigustatud on ootus, et kohtud tõlgendavad seadust sarnaste olukordade jaoks ühetaoliselt. Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Tsiviilõigus jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Selline õigustus tuleneb objektiivsest tsiviilõigusest. Nt on A-l kui omanikul õigus asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning samas õigus nõuda kõigilt teistelt nende õiguste austamist. Kui A omandit rikutakse (nt asja kahjustatakse), on tal õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodud näidetes põhinevad isiku õigused vastavatel AÕS-i ja VÕS-i normidel. Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud: füüsiline isik või juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seda kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on loodud erahuvides: 226 äriühingud ­ täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing) või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (avalik- õiguslikud juriidilised isikud: riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik). Tsiviilõigus sätestab tsiviilõiguste ja ­kohustuste tekkimise, muutumise ja lõppemise reeglid ja tsiviilõiguste teostamise viisid. Tsiviilõigussuhtes siduvad tsiviilõigused ja ­kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja ­ kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Samuti toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseadustiku sisu ja mõttega, ehkki ei ole seaduses sätestatud. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. VÕLAÕIGUS Võlaõigus sätestab tsiviilõiguslike suhete subjektide õigused ja kohustused, mis tekivad lepingutest, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. ASJAÕIGUS Asjaõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. Asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asjaõigused on absoluutsed õigused. Nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida. Asjaõigused on avalikud. Lisaks asjaõigusseadusele on allikateks asjaõigusseaduse rakendamise seadus (AÕS RS), TSÜS, korteriomandiseadus (KOS), kinnistusraamatuseadus (KRS). Eristatakse valdust (tegelik võim asja üle) ja omandit (isiku täielik õiguslik võim asja üle; õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste 227 rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist). Olulised on sätted kinnisomandist ja sellega seotud õigustest. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine ning kitsendused; reaalkoormatised; hoonestusõigus; ostueesõigus. Pant. KAUBANDUSÕIGUS, MAJANDUSÕIGUS, ETTEVÕTLUSÕIGUS (vahel ka äriõigus) Äriõigus (kaubandusõigus) on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste liike ja vorme ning nende asutamise, juhtimise ja lõpetamise korda ning nende üle arvestuse ja järelevalve teostamise korda. Teema määratlemiseks tuleb esmalt selgeks teha, millised õigusnormid on need, mis reguleerivad äri tervikuna, sätestavad selle üldkehtivad olulised põhireeglid, mida peavad teadma kõik ärijuhid ja ärijuhtimise spetsialistid. Selleks tuleb mõista, mis on äri. Argiteadvuse tasemel on enamlevinud arusaam ärist ehk ettevõtlusest selline, et äri (ehk ettevõtlus) on isiku tegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuse osutamise, vara rentimise või võõrandamisega või muu tegevusega. Eesti Majandusjuhtide Instituudi poolt 1992.a. välja antud "Inglise-eesti majandusterminite seletussõnastik", mille toimetas prof. Uno Mereste, annab mõistete äri; äritegevus; ärindus (business); äri, firma, majand, farm, (äri)ettevõte; ettevõtlus, kohta alljärgmised seletused: 1. Äri; äritegevus; ärindus (business) - see on kasumi saamiseks sooritatav tegevus, nt kaupade tootmine või vahendus või avalikkusele finants- või muude teenuste osutamine. 228 2. Äri, firma, majand, farm, (äri)ettevõte ­ see on kasumit taotlev majandusettevõte. 3. Ettevõtlus ­ see on kasumit taotleva ettevõtte asutamine, käigus hoidmine, arendamine ja laiendamine. Tulumaksuseaduse § 14 lõikes 2 antud ettevõtluse mõiste definitsiooni kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. (Seejuures ei loeta ettevõtluseks füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist. /Tulumaksuseaduse § 14 lg 3./) Äri põhiolemust on selliselt aastaid käsitletud ning kindlasti on äri olemuse põhisisu sel moel ka avatud. Aga kaasaja integreeruvas maailmas reguleeritakse äritegevuse reeglitega igasugust majandustegevust, sealhulgas ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandustegevust. Äritegevust reguleerivate üldiste reeglite väljaselgitamiseks tuleb teada paljude õigusaktide sätteid aga samuti standardeid ja häid tavasid. Ühte äriõiguse nime kandvat õigusharu, seadust ega muud õigusakti ei ole. Äriõiguseks hakati nimetama ärikorraldust ja äritegevust (Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna keelepruugis ­ ärinduse valdkonda) ning majandustegevust üldse reguleerivate õigusnormide kogumit, mis on kehtestatud erinevate õigusaktidega. Äriõigus (laiemas tähenduses) on õppeaine ehk õppekava osa mittejuristidele, mis annab ülevaate erinevate õigusaktidega kehtestatud äritegevuse üldistest reeglitest, millised reguleerivad äri- ja majandustegevust üldse või milliste teadmine on oluline igasuguse äri- ja majandustegevuse korraldamise seisukohalt. Äriõiguse (laiemas tähenduses) kui õppeaine eesmärk on anda teadmised äri- ja majandustegevuse põhilistest õigusnormidega kehtestatud reeglitest, millised reguleerivad äri- ja majandustegevust üldse või milliste teadmine on oluline äri- ja majandustegevuse korraldamise seisukohalt. 229 Äriõiguse kui õppeaine objektiks ei ole konkreetsete tegevusvaldkondade spetsiifilised reeglid, milliste teadmine ja järgimine on vajalik vastavas valdkonnas tegutsejale, kuid ei laiene teistele tegevusvaldkondadele. Seega tähistab mõiste "äriõigus" ärikorralduse kutseõppes õppekava osa või osi, mis annab/annavad teadmised äri- ja majandustegevuse õigusnormidega kehtestatud reeglitest, millised reguleerivad äri- ja majandustegevust üldse või milliste teadmine on oluline äri- ja majandustegevuse korraldamise seisukohalt. Edaspidi kasutame mõistet äriõigus ainult viimatinimetatud tähenduses. Äriõiguse esmane ja peamine eesmärk on anda teadmised äritegevust reguleerivatest õigusaktidest ning kujundada isiksus, kellel on teadmised, praktilised oskused ja vilumused töötamiseks õpitud valdkonnas. Äriõigust laiemas tähenduses nimetatakse ka kaubandusõiguseks või majandusõiguseks. Äriõigus kitsamas tähenduses on äriühinguõigus. Äriõigust laiemas plaanis on vaja tunda, et majandustegevust tervikuna kõigis aspektides nõuetekohaselt korraldada. Äriõigust kitsamas tähenduses kui äriühinguõigust on vaja tunda, et teada, kuidas äriühinguid asutada, korraliku ettevõtja hoolsusega juhtida, ümberkujundada, jagada, ühendada, lõpetada; millised on omanike ja juhtimisorganite liikmete õigused ja kohustused. Aga ka selleks, et osata otsustada, millises vormis oma äriplaane realiseerida. ÄRIÜHINGUÕIGUS Äriõiguse kui äriühinguõiguse peamiseks õigusallikaks on äriseadustik (ÄS), mille üheks peamiseks eesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis. Äriseadustik sätestab normid füüsiliste isikute ja äriühingute osalemiseks majandustegevuses. Reguleerib äriühingute asutamise, juhtimise, ümberkujundamise ja lõpetamise ning omanike õigustega seonduvaid küsimusi. 230 ÜHINGUÕIGUS Äriühinguõigus pluss mittetulundusühingute ja sihtasutuste õiguslik regulatsioon. PEREKONNAÕIGUS Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid. Iseloomulik on autonoomia meetod aga spetsiifiline reguleerimisobjekt (perekonnasuhted). PÄRIMISÕIGUS Pärimisõigus reguleerib pärimisega seonduvat. TÖÖÕIGUS Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Spetsiifiline kombineeritud meetod. Ühelt poolt autonoomne, teiselt poolt riiklik-imperatiivne. TSIVIILPROTSESSIÕIGUS Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Avaliku õiguse haru, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 231 KOKKUVÕTE TEEMAST TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikate määratlemine, st - selguse kujundamine küsimuses, mis on konkreetses õigussüsteemis õiguse allikateks, on oluline ülevaate saamiseks sellest, mis on kehtiv õigus, millest tuleb juhinduda käitumise kujundamisel ja hindamisel, sh siis ka selleks, et oleks ülevaade sellest, mille alusel toimub või vähemalt peaks toimuma käitumisele õigusliku hinnangu andmine ja õigusemõistmine; piltlikumalt öeldes, et oleks selgus mille poole peaks pöörduma, et õigust leida. Irene Kull märgib oma artiklis tsiviilõiguse allikatest ära üldtuntud seisukoha, et ,,kõige olulisemaks siduvate õiguslausete kogumiks on seadused, mis koos põhiseadusega moodustavad õiguse allikad seaduse rakendaja jaoks. Seadused on õiguse normatiivsed ja seega tugevasti kohustuslikud allikad, mis õiguse normatiivsete allikate hierarhilises süsteemis paigutuvad põhiseadusest madalamale astmele (PS § 3). (Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 463-472. Vt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja ­vabaduste kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 70-71.) Normatiivseteks allikateks on samuti välislepingud (Välislepingute kohaldamise kohta Vt A. Albi. Rahvusvaheliste lepingute iserealiseeruv olemus ja otsekohaldatavus. - Juridica 1998/1, lk 37-40; P. Pikamäe. Rahvusvaheliste lepingute rakendamisest Eesti õigussüsteemis. ­ Juridica 1995/8, lk 343-344; T. Sillaste. Rahvusvaheliste inimõigusnormide rakendatavusest Eesti õigussüsteemis. ­ Juridica 1993/1, lk 13; R. Maruste. EIÕK staatus eesti õigussüsteemis. ­ Juridica 1996/9, lk 474-478.), seadusest alamalseisvad õigusaktid ning halduse üldaktid. (lk 463.) Kuivõrd põhiseaduse vahetut kohaldatavust tsiviilõiguses peetakse vajalikuks eitada (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464.), siis omistatakse põhiseadusele tsiviilõiguse allikana alusnormi tähendus ning põhiseaduse mõju tsiviilõigusele avaldub eelkõige ja peamiselt tsiviilõiguse üldpõhimõtete ja konkreetsete sätete, seejuures eelkõige määratlemata õigusmõistete tõlgendamisel ja nende konkretiseerimisel. (Vt D. Belling. Põhiõiguste tähendus eraõigusele. ­ Juridica 2004/1, lk 3- 232 10.; Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464.) Loomulik asjade käik on, et põhiseaduses sätestatud põhiõigused on tagatud tsiviilõiguse normidega. See toimib põhiseaduses sätestatud põhiõiguste osas nagu õigus elule (PS § 26); aule ja heale nimele (17); eluruumi puutumatusele (33); perekonna- ja eraelu puutumatusele (26). Õigusteadlaste hinnangul (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464) tagab tsiviilõigus ka PS § 19 lõikes 2 sätestatud igaühe kohustust austada ja arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadusi; materiaalse ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõiguse (25); abielu ja perekonna (27 lg 1 p 4); omandi (32 lg 1) ja autori õiguste kaitse (39); samuti PS § 19 lõikes 1 sätestatud õiguse vabale eneseteostusele ning PS § -s 31 sätestatud tegutsemisvabaduse. Samas esineb PS-s eraõiguse (täpsemalt tsiviilõiguse) valdkonnaga seonduvaid põhiõigusi ja vabadusi, mille kaitse ei ole tsiviilõigusega tagatud. Nii on seaduses kohase kaitse puudumisel Riigikohus kohaldanud otse PS sätteid realiseerimaks mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigust. (vt RKTKo 12.12.1996, 3-2-1-111-96; RKTKo 28.05.1997 3-2-1-70-97. Vt 464.) Õigusteadlaste arvamus sellise praktika osas on kriitiline. Rõhutatakse, et ,,põhiõiguste ja vabaduste kaitse peab toimuma tsiviilõiguse normide kaudu". (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464) Seadus on normatiivse allikana tugevasti kohustav allikas, mis PS § 139 sätetest tulenevalt sisaldab üldkohustuslikke norme ja on allutatud põhiseaduslikkuse kontrollile. Kõik seadusest alamalseisvad õigusaktid (määrused, normatiivse sisuga põhikirjad, juhised, kollektiivlepingud jne), peavad õiguse allikana sisaldama üldnorme, mis nii üksikult kui kogumis on kooskõlas seadusega. Tuleb nõustuda tõdemusega, et kuna TLS-st tulenevalt jääb kollektiivlepingule ainult üksikutel juhtudel TLS-i täpsustamise roll, on kollektiivlepingul töösuhetes tegelikult väga marginaalne normiloov funktsioon". (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464, viitab K. Pärnits, Juridica 2009/4 lk 216 ehk K. Pärnits (viide 4), 216.) Konkreetselt tuleb kollektiivlepinguga arvestada TLS § 80 lõike 2 sätetega, millest tulenevalt kollektiivlepinguga vastuolus oleva tähtajalise töölepingu sõlmimine toob kaasa sama 233 tagajärje, mis seadusega vastuolus olev leping, ning TLS § 100 lg 5 alusel on võrdsustatud TL ülesütlemistähtaja seadusega sätestatud ja KL-s sätestatud ettenähtud pikkuse arvestamata jätmise õiguslikud tagajärjed. Õigusteadlaste hinnangul on seadus seega TsÜS § 2 lõike 1 tähenduses laiem mõiste kui ainult normatiivse tähendusega üldakt ning seaduse mõiste TsÜS § 2 lõike 1 tähenduses hõlmab kõikki normatiivsete õigusaktide hierarhiasse kuuluvaid õiguse allikaid ning kollektiivlepingu(d). (I. Kull lk 464). Seejuures on õigusallikate normatiivsust ja kohustuslikkust aluseks võttes oluline, et seadused on tugevasti kohustavad normatiivsed õiguse allikad ja seadusest alamalseisvad õigusaktid (sh kollektiivleping) nõrgalt kohustuslikud õiguse allikad. (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464, vt EV PS. Kommenteeritud väljaanne (viide 1). ÕIGUSE Tugevalt Nõrgalt Tõlgendamise ALLIKAD kohustuslikud kohustuslikud l lubatud allikad allikad allikad Normatiivse ­ Põhiseadus ­ Seadusest ­ Välisriikide d õiguse ­ Seadused alamalseisvad seadused allikad ­ Välislepingud õigusaktid ­ EL õigusaktid ­ Kollektiivlepin g Mitte- ­ TsÜS § 2 lg 2 Nõrgalt ­ Riigikohtu normatiivsed mõttes kohustuslikud lahendid õiguse õiguslikult tavad, millel ­ Doktriinid, allikad siduvad tavad puuduvad TsÜS teadlaste (riigisisesed, § 2 lg-s 2 arvamused rahvusvahelised nimetatud ­ Välisriikide ) tunnused kohtupraktika ­ ­ Õiguse Rahvusvahelise üldpõhimõtte õiguse d üldpõhimõtted Tänases globaliseerunud maailmas on õigus eriti komplitseeritud ja mitmetasandiline mitmekihiline nähtus, milles konkreetses õiguskorras kehtivate seaduste kõrval omandavad üha enam tähtsust õiguse üldpõhimõtted, lex mercatoria reeglid, EL õiguse raames rakendatavad tõlgendamisreeglid ning allikaõpetus. (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate 234 tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 471. Vt J. Smits. Lk 233-235 nagu on viidatud I. Kulli artiklis.) EL-s toimub tsiviilõiguse ühtlustamise protsess, mille eesmärgiks on kehtiva õiguse mitmetasandilisuse vähendamine, et tagada õiguskindlus, ühetaoline arusaam õigusest ja õiguse rakendamispraktika prognoositavus. (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 471-472. Vt M. Bartl. Book revew. Making European Private Law: Governance Design. F. Cafaggi; H. Muir Watt (eds.). Chaltenham, Elgar 2008. ­ European Journal of Legal Studies (EJLS). Arvutivõrgus: http://www.ejls.eu/search.php. Nagu on viidatud eelnevalt nimetatud I. Kull 2010 artiklis. ) Mõistmata seda, mis toimub õigusloomes Euroopa Liidus, kuidas õigus ja ühiskond toimivad Euroopa Liidu liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna, ei ole täna enam võimalik seda mõista, mis toimub ja kuidas toimib õigus meie oma õiguskorras. (Vt A.Watson. Legal Transplant and European Private Law. ­ European Journal of Contract Law (EJCL), vol. 4.4 (December 2000). Arvutivõrgus: http://www.ejcl.org/ejcl/44/44-2.html. Nagu on viidatud eelnevalt nimetatud I. Kull 2010 artiklis lk 472.) 235 ÕIGUSPOLIITIKAST Õiguspoliitika mõiste hõlmab palju erinevaid aspekte. Üldiselt ollakse arvamusel, et intensiivse õigusloome perioodil 1992-2002 oli õigusloome Eestis edukas ja kvaliteetne. Samas märgitakse, et viimastel aastatel on aga märgatav selge langustendents ja peamiseks probleemiks on just õigusloome kvaliteet. Üheks süsteemi puuduseks võib olla asjaolu, et õigusloomes lähtutakse rohkem poliitilistest soovidest ja huvidest kui asjatundlikkusest ja ühiskonna vajadustest. Lahendusena nähakse õigusloome hea tava järgimist ning ultima ratio põhimõtte rakendamist. 236 SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS ,,Inimene on Jumala looming. Riik on inimese looming. Seepärast on riik inimese pärast ­ ja mitte inimene riigi pärast. Inimesed on mõeldavad ilma riigita ­ riigid inimesteta pole mõeldavad. Inimene on eesmärk, mitte abinõu. Riik on abinõu, mitte eesmärk. Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea ­ niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu." Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose ,,Totaalne riik ­ totaalne inimene" algusest. (R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik ­ totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39, lk 8.) Avaldatuna Eestis eesti keeles esialgselt kahes trükis 1938. ja 1940. aastal Joakim Puhk`i poolt kirjutatud saatesõnadega, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust, ning kolmandat korda ,,Loomingu Raamatukogu" väljaandena 1988. aastal, kui oli alanud Eesti Vabariigi taasiseseisvumisprotsess, on krahv Coudenhove- Kalergi 1930-ndate keskpaigas lühidalt ja selgelt avaldatud seisukohad kujundanud mitme põlvkonna lugejate arvamust riigist ja õigusest. Viimastel aastatel taas aktiviseerunud mõttevahetus Eesti riigi ja õiguse teemal näitab, et teos on endiselt aktuaalne. Selles avaldatud seisukohad (riik kui kindlustusselts jt) leiavad jälle kasutust ja edasiarendamist arvamusartiklites. Samas on näha, et vaatamata teema pidevale käsitlemisele ei ole arusaam demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse poliitilise reziimi sisulisest erinevusest ning meetoditest, võimalustest ja puudustest ikka veel piisav, mistõttu sageli ei osata eesmärke püstitada ega mõisteta tehtud ja tehtavate otsuste tagajärgi. Demokraatliku õiguseriigi ja totalitaarse võimuriigi olemus, erinevus ja võimalused, on paljudele endiselt ebaselged. Unustatakse või ei mõisteta, et demokraatliku poliitilise reziimi valikuga tehti valik kapitalismi kasuks, sest eesmärgiks seatud demokraatia olemasolu nagu see on kehtinud Inglismaal ja Sveitsis võimaldab selle maailmavaate kohaselt üksnes kapitalism. 237 Individualismi arendavalt demokraatlikult ja õigusriigilt oodatakse ja nõutakse võimuriigile iseloomulikku kollektivistlikku poliitikat. (Samas, lk. 74.) Selline olukord on ohtlik, sest põhitõdesid teadmata-tundmata on riiki ja õigust kui vahendit raske kasutada ja juhtida. Krahv R. N. Coudenhove-Kalergi ise on sellega seonduvalt tabavalt kirjutanud, et ,,riik on kasulik kui masin ja ohtlik kui masin. Seni kui inimene suudab teda valitseda, suurendab masin ta võimu, ta vabadust ja julgeolu. Niipea aga kui inimene kaotab juhtimisvõime, muutub masin inimese vaenlaseks: ta purustab ja hävitab tema." (Samas, lk. 9.) Riigi ja õiguse võimaluste rakendamise edukus puudutab meid kõiki ning loomulikult on asjakohane esitada küsimus, kas ja millises ulatuses krahv Coudenhove-Kalergi pea kaheksakümmend aastat vana teos tänapäevaseid probleeme lahendada aitab. Tuleb tõdeda, et selle teose seisukohtade kasutamine ajalehe arvamusartiklis tundus esialgu üllatav. Seda siiski ainult hetkeni, kui teadvusesse jõudis, et ega palju paremat riigi ja õiguse sellise kontsentratsiooni, selguse ja veenvusega käsitlust eesti keeles kergesti ei leiagi, mis ühtlasi selgitaks ka taasiseseisvumisel tehtud valikute tausta ja tähendust. Viimatiöeldu ei tähenda, et need teemad ei vajaks tänapäeva tasemel uuesti läbi kirjutamist ja lahti mõtestamist. Viimase paari kuu sündmused on tõestuseks, et selline protsess on juba käivitunud. Loodetavasti aitab aktiivsust koguv arutelu meie ees Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus seisvaid lahendamist vajavaid küsimusi ning nende võimalikke lahendusteid paremini mõista ja edaspidi teadlikke valikuid tehes ka võimalikult hästi lahendada. Õigus on vahend eesmärkide saavutamiseks Eesti Vabariigi õiguspoliitika rajaneb põhimõttel, et õigus on demokraatlikus riigis peamine poliitiliste eesmärkide ja otsuste elluviimise vahend. Seetõttu sõltub poliitiliste eesmärkide saavutamise ja otsuste elluviimise edukus väga suurel määral valitud ja rakendatava õigusliku lahenduse kvaliteedist. Sellest, kuidas õigus realiseerub ja rakendub, kuidas õigusnormide nõuetest kinni peetakse, kuidas õigusnorme kasutatakse, kuidas õigusnorme rakendatakse ehk kohaldatakse. Pidades stabiilset ja ülereguleerimata õiguskeskkonda riigi toimivuse ja selle ülesehituse efektiivsuse oluliseks eelduseks, oleme õigusloomes seadnud eesmärgiks, et õiguslikku sekkumist peab olema nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik. Vajalikud kriteeriumid eesmärkide saavutamise edukuse hindamiseks leiame Riigikogu poolt 238 2011. aastal kinnitatud Eesti Vabariigi õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018. Kokkuvõtlikult saab olulised nõuded õigusaktile sõnastada alljärgmiselt. Õigusakt peab olema selge, sõnastatud lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, raskusteta kogumis kättesaadav ja mõistetav arvestades eelkõige isikuid, kes on antud õigusakti peamiseks sihtgrupiks nii adressaatide kui rakendajatena. Õigusnormide realiseerimisel saavutatakse õigusaktile seatud eesmärgid. Tavalise mõistliku inimese jaoks ei ole õigusaktid selged Õigusainete õpetamine ning nõustamine toob selgelt välja olulise puudusena, et nn tavalise mõistliku inimese jaoks ei ole õigusaktid siiski piisavalt selged. Õigusnormid, millest tuleb juhinduda, on laiali kümnetes erinevates õigusaktides. Õigusnormi sisu ja eesmärk ei ole täiendava tõlgendamiseta mõistetav. Omajagu segadust tekitab asjaolu, et esmapilgul iga tavalise mõistliku inimese jaoks selge sisu ja eesmärgiga õigusnorme ei suudeta eesmärgipäraselt rakendada. Näiteks ettevõtluse korraldamisel on üheks märksõnaks nõuetelevastavus, mis tähendab, et ettevõtja ja ettevõtlus peavad vastama õigusnormidega kehtestatud reeglitele ja headele tavadele. Lihtne arvutus näitab, et iga ettevõtja, vaatamata tegevusalale, peab tagama tegevuse vastavuse enam kui seitsmekümne erineva õigusakti nõuetele, mis kehtestavad üldnõuded igale ettevõtjale sõltumata tegevusalast. (Äriseadustik, töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ning selle alusel välja antud enam kui kakskümmend õigusakti, raamatupidamise seadus, maksuseadused jt.) Lisaks peavad ettevõtja poolt olema järgitud õigusaktid, mis kehtestavad erinõuded konkreetsele tegevusvaldkonnale, valdkonnale laienevad kohustuslikud standardid ja tegevusvaldkonnas kehtivad head tavad. Kõik see on kokku võetud äriseadustikus sisalduva sättega, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahjuks tuleb tõdeda, et paljudel juhtudel jääb ettevõtjale viimatinimetatud nõude sisu selgusetuks, sest ta lihtsalt ei hooma, mida see tegelikult tähendab. Äriplaanide koostamisel ettevõtlus- ehk majandustegevust reguleerivat õiguslikku keskkonda täies mahus ei avata ning õigusaktide nõuete täitmiseks vajalikku dokumentatsiooni täies mahus ei koostata. Ressurssi nende küsimuste lahendamiseks ei kavandata ning majandustegevuse alustamise järel tekivad raskused õigusliku sisuga küsimuste lahendamisel, oma õiguste ja huvide kaitsmisel ning kohustuste täitmisel, sest selleks ei olda valmis. Puudub oskus teoreetiliselt omandatud teadmiste praktikas rakendamiseks. 239 Ettevõtluse õiguslik regulatsioon annab kindlasti põhjust analüüsida, ega ei ole tegemist ülereguleerimisega. Samas on ilmselge, et esmaseks ja peamiseks lahenduseks võiks vähemalt väikeettevõtluses ja ka keskmise suurusega ettevõtetes olla erinevate kommenteeritud tüüp- ja näidislahenduste kasutamine. Kindlasti ei tohiks ka ükski äriplaani koostamist sisaldav kursus lõppeda äriplaani õiguskeskkonna kirjelduse ja äriplaani realiseerimisega seonduvate õigusdokumentide (nt äriühingu asutamisdokumendid, tegevusega seonduvad lepingud ja muud dokumendid) ning õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist tõendavate dokumentide (nt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist tõendavad dokumendid, töökorralduse reeglid jms) projektide koostamiseta, mis kataksid ära kogu äriplaani realiseerimise vajadused. Ettevõtlust reguleerivatest õigusnormidest ülevaate saamist ja järgimist lihtsustaks nende süstematiseerimine. Esmajärjekorras oleks aga vajalik tagada nende täitmine. Olulised eesmärgid on jäänud saavutamata Õiguse toimivust vähendab asjaolu, et olulised õiguspoliitilised eesmärgid ei ole saavutatud, sest tavalisele mõistlikule inimesele jääb arusaamatuks, miks maksejõuetusmenetlus ei taga võlgniku poolt kohustuste täitmist. Miks ei toimi kohustus esitada avaldus pankrotimenetluse algatamiseks? Kuidas on võimalik, et pankrotis olevate varatute äriühingute asemel on tegevus kandunud uutesse ettevõtetesse ning kannatanuks osutuvad oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitnud isikud? Miks ei toimi ärikeeld? Miks ei võeta vastutusele karistusseadustikus sätestatud kuritegude eest? Miks on kohtumenetlus nii pikk, aeganõudev ja kulukas? Kindlasti ei eeltoodu ammendav loetelu lahendamist vajavatest küsimustest. Olulise teemana tuleks pikemalt käsitleda küsimust, kuidas toimida, kui Eestis ei olegi võimalik seadusega pandud kohustusi nõuetekohaselt täita. Seaduste mõjususele ning õigusteadlikkuse tõusule, mis on seaduse eesmärgi saavutamise oluline eeldus, selline olukord kindlasti kaasa ei aita. 240 Kokkuvõtteks Võttes arvesse ka õiguspoliitika arengusuundade kinnitamisel märgitud asjaolu, et ,,tänapäevases globaalsete majandussuhetega maailmas tegutsevad riigid nii Euroopa Liidu sees kui ka laiemalt regulatiivse konkurentsi olukorras, milles riigi majanduslik edukus sõltub suurel määral ka sellest, kui kvaliteetne on tema õiguslik keskkond", ei saa eelnevalt nimetatud küsimustega tegelemist edasi lükata. Nõuetelevastavuse ning eetilise ettevõtluskeskkonna tagamine paistab täna olevat juba lausa rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise võtmeküsimus. Kasutatud allikad: 1. R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik ­ totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39. 2. Eesti Vabariigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018. RT III, 07.03.2011. 241 ÕIGUSTEADUSE ASEND TEADUSE ÜLDISES STRUKTUURIS TEADUS 1. LOODUSTEADUSED 2. ÜHISKONNATEADUSED 3. TEHNIKATEADUSED 2.1. HUMANITAARTEADUSED 2.2. SOTSIAALTEADUSED 2.2.1 SOTSIOLOOGIA 2.2.2 MAJANDUSTEADUS 2.2.3 ÕIGUSTEADUS 242 Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele. Õigusteadus on väga vana teadus. Kaasaegne arusaam õigusteadusest on n.ö. kompleksne käsitlus, mis tähendab, et õigusteadus on koguv mõiste, mitmest õigusteadusest koosnev teadus: õiguse filosoofia õiguse ajalugu õiguse teooria õigusdogmaatika e jurisprudentsi õiguse sotsioloogia Kõik nimetatud teadused, õiguse filosoofia, õiguse ajalugu, õigusdogmaatika e jurisprudents, õigusteooria ja õiguse sotsioloogia, on õigusteadused ja samas moodustavad kogumis ühe õigusteaduse. Küsimus on seejuures selles, millisest aspektist õigust uuritakse. Et teadus kujutab endast paljus süstemaatilist uurimistööd, siis on ka õigusteaduses mõnikord raske määratleda, millisesse õigusteadusesse üks või teine uurimistöö kuulub Teadust iseloomustatakse sageli tema objekti järgi. Vanim õigusteaduse haru ongi õigusdogmaatika ehk jurisprudents, so teadus kehtivast kehtestatud ehk positiivsest õigusest, mille ülesandeks on õigusnormide tõlgendamine ja süstematiseerimine. Jurist ei saa piirduda nn tehnilise oskusega normi lugeda ja süstematiseerida. Tuleb osata vastata ka küsimusele, miks tuleb normi just nii mõista ja mitte teisiti? Miks on lahendus just selline? Miks on õiguslik institutsioon kujunenud just selliseks? Õigussotsioloogia uurib õigusnorme inimeste käitumist juhtivate teguritena. Selgitab muu hulgas, kuidas normidest kinni peetakse, kuidas normid mõjuvad, milline on õiguse ja ühiskonna seos (üldiselt). Annab õigusteaduse kasutusse põhiteadmised ühiskonnast. Õigusajalugu vaatleb minevikku, norme mis pole enam kehtivad, ja arenguid, mis on viinud kehtinud või hetkel kehtivate normide tekkele. 243 Võrdlev õigusteadus on lähedane õigusdogmaatikale. Selle uurimisobjektiks on norm kui süsteemi saadus ning peamiseks ülesandeks teiste õigussüsteemide struktuuride ning neis jõustunud normide sisu selgitamine. Õigusfilosoofia on üks osa nn praktilisest filosoofiast. Õigusfilosoofias käsitletakse filosoofiale omasel moel ühte piiratud ala olevast - õigust üldse koos kõige sellega seonduvaga. Ülejäänud filosoofiast eristub õigusfilosoofia sellega, et käsitleb õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme filosoofiale omasel kombel ja filosoofiliste meetoditega. Õigusfilosoofia ülesanne, tema teema on muu hulgas "õige õigus", "õiglane õigus", "õiglus". 244 JURISPRUDENTS Õiguse realiseerimine, õigusnormidest tulenevate nõuete faktiline kajastumine inimkäitumises, võib esmapilgul tunduda suhteliselt lihtne. Lihtne selles mõttes, et on vaja teada, milline eluline situatsioon on juriidiline fakt ja millised õigused ja kohustused see juriidiline fakt (faktide kogum) endaga kaasa toob. Tegelikkuses ei pruugi see väga lihtne olla, sest norme on vaja teada, tunda ja mõista ning selleks läheb sageli vaja õigusalaseid eriteadmisi. Õiguse realiseerimisele laias tähenduses, so õiguse kasutamisele, õigusnormidest kinnipidamisele ja õiguse rakendamisel, aitab kaasa jurisprudents. Jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb normi ,,mõttega", keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Õiguse rakendamine on üheks õiguse realiseerimise viisiks. Õigusest kinnipidamine ja õiguse kasutamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses või passiivses tähenduses. Sellise tegevuse õiguslik iseloom tuleneb tegevuse aluseks olevast õiguslikust nõudest ja õigusnormis kirjapandud käitumise võimalusest (õigustusest) või käitumise vajalikkusest (kohustusest). Seejuures pole oluline, kas õigust realiseerib riigiametnik või eraisik. Õigus on realiseerunud, kui õigussubjektide käitumine on olnud vastavuses õigusnormi nõuetega. Õiguse rakendamine on spetsiifiline õiguse realiseerimise viis. Ühine õigusest kinnipidamise ja õiguse kasutamisega on see, et ka õiguse realiseerimise aluseks on õigusnormist tulenev nõue. Peamine erinevus seisneb selles, et õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. Õiguse rakendamine on erisubjekti ­ kompetentse riigiorgani ­ tegevus, mida nimetatakse subsumeerimiseks. Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles, et konkreetseid elulisi asjaolusid võrreldakse õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ning kui need on omavahelises seoses, siis tehakse lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. Subsumeerimise protsess on sarnane formaalsest loogikast tuntud süllogismile ja seetõttu saab subsumeerimise all rääkida õigusliku tagajärje kindlaksmääramise süllogismist. 245 246 Täielikust õigusnormist nähtub, et kui abstraktne faktiline koosseis (T) kajastub tegelikkuses (konkreetsetes elulistes asjaoludes) S, siis kehtib S suhtes õiguslik tagajärg R ning abstraktne faktiline koosseis (T) on tänu konkreetsetele elulistele asjaoludele (S) ellu viidud, kui S on loogiliselt võetuna üks T ,,juhustest". Õiguse rakendamisel tuleb kontrollida, kas S on loogiliselt võetult üks T ,,juhustest". Kui see on nii, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist, millel on alljärgmine kuju: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele koosseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg (reegel) R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R. S T ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus". S R ehk S osas kehtib R. Eeltoodud moel on tähistatud õigusliku tagajärje kindlaksmääramise lihtsaim juhus, mille puhul on tegemist lihtsa faktilise koosseisuga ja ühe elulise asjaoluga, millele vastab üks õiguslik tagajärg. Tegelikkuses esineb ka olukordi, kus üks ja seesama käitumine tegelikustab eri õigusnormides esitatud faktilisi koosseisusid, mida saab ka paralleelselt rakendada. Viimatikirjeldatud juhtudel näeb õigusliku tagajärje kindlaksmääramine selle formaliseeritud kujul välja järgmine: T (1)R(1) T(2)R(2) S T(1) S T(2) SR [T (1)] SR [T(2)] Nt võib olla tegu käitumisega, mis rikub lepingu tingimusi ja on ühtlasi ka lubamatu käitumine. Taolisel juhul tähistab T(1) lepingu rikkumise faktilist koosseisu ja T(2) lubamatut käitumist ning R on rakendatav nii T(1) kui T(2) suhtes. 247 Konkreetse elulise asjaolu sobimatus mõne konkreetse õigusnormi faktilise koosseisuga ei luba veel kohe teha järeldust, nagu ei tooks see eluline asjaolu endaga kaasa üldse mingeid õiguslikke tagajärgi. Tuleb kontrollida, kas konkreetne eluline asjaolu sobib mõne muu faktilise koosseisuga ja toob selle alusel ikkagi õiguslikke tagajärgi kaasa. Selle kindlakstegemine, kas konkreetne eluline asjaolu on reguleeritud mingi õigusnormiga ja toob kaasa õiguslikke tagajärgi, kas S on üks T-juhus, ongi subsumeerimisprotsess. Subsumeerimine on seotud õigusnormi ,,mõtte" mõistmisega, õigusnormi ,,mõttest" arusaamisega. Õiguse rakendaja peab looma endale selge ettekujutuse sellest, milline on nende eluliste asjaolude iseloom, mida ta paigutab faktilise koosseisu alla. 248 TÕLGENDAMINE Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi rakendamisel on hädavajalik õiguse tõlgendamine. Juriidiline interpretatsioon (tõlgendamine) on seotud filosoofilise hermeneutikaga. R. Ihering on juristide interpreteerivat tegevust iseloomustanud kui vahendamist kirjutatud õiguse ja elu vahel. Jurist soovib õigust mõista selleks, et rahuldada aktuaalse sotsiaalse tegelikkuse nõudmisi. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab õigusnormi teksti arusaadavaks. Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Seega kujutab subsumeerimise algusfaas endast mitte õigusliku hinnangu andmist, vaid juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist, nende olemuse määratlemist. Elulistele asjaoludele antakse õiguslik hinnang, mis võimaldab õiguse süsteemset iseloomu arvestades välja jätta rakendamisele mittekuuluvad õigusnormid ning jätta vaatluse alla võimalikud rakendatavad normid. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsustused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. Õiguse rakendamine ehk subsumeerimine lõpeb rakendusakti vastuvõtmisega. Eelnevad otsustused on abistava iseloomuga, milleta pole subsumeerimist võimalik lõpule viia. Vajalikud otsustused põhinevad tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel ja/või otsustaja (hindaja) sotsiaalsel kogemusel. Sarnaselt subsumeerimisele toimub ka eluliste asjaolude õiguslik hindamine, õiguslik kvalifitseerimine, õigusnõustamise käigus. Siinjuures aitab palju protsessiõigus, mis määratleb objektiivse tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad ja vormi. 249 Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte, mis tähendab, et kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Kohus hindab ettekantud asjaolusid. Elulisi asjaolusid, mille üle poolte vahel erimeelsusi ei ole, peab kohtunik käsitlema tõestena. Seda isegi juhul, kui ta ei ole veendunud nende õigsuses. Asjaolusid ja tõendeid, mida pooled ei ole esitanud, ei pea õiguse rakendaja asja faktiliste asjaolude tuvastamisel arvesse võtma. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamine ehk kohtuliku uurimise printsiip, mis tähendab, et kohtunik pole seotud sellega, mida pooled ­ prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja ­ väidavad. Süüdistajal poolel lasub tõendamise koormis. Süüdistatavale peab tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja ei suuda seda tõendada, siis peab tegema õigeksmõistva otsuse (in dubio pro reo). Tuntakse veel ühte tõendusmaterjali kogumise viisi, mida nimetatakse kogumise maxime. Sellisel juhul koguvad kohtunik ja pooled tõendeid koos. Dispositiivsuse printsiip asendub kogumise maxime´ga seal, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 250 Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste instituut METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: ,,Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. Paku välja erinevaid lahendusvariante. Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul. Esita lõplik variant ja põhjenda seda."2 Hindamine Kaasuste lahendamisel hinnatakse üliõpilase oskust esitada lahendus(käik) kooskõlas kaasuste 1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 251 lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist: 1) lahendab õigusalaseid küsimusi iseseisvalt oma vastutusala piires; 2) tunneb ära õigusliku sisuga küsimused ning suudab seda teha ka suures struktuuritus faktihulgas; 3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks vajaliku õigusharu ning leiab ja rakendab vajalikud õigusallikad ja ­normid küsimuste lahendamiseks; 4) analüüsib, hindab ja otsustab, kas faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad; 5) kasutab töös analüüsivalt ja allikakriitiliselt rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja Eesti õiguse põhiprintsiipe ning kohtupraktikat ja vaidlusi lahendavate organite praktikas ja erialakirjanduses väljakujunenud seisukohti õigusprobleemide lahendamisel; 6) esitab probleemide võimalikud lahendused, prognoosib lahenduse ja õigusvaidluse võimalikke tulemusi ning selgitab erinevatele tulemustele viivaid lahendusi; 7) valib välja olulised teoreetilised seisukohad ning kaitseb oma valikuid (vaidlustes jne); 8) argumenteerib oma seisukohti ja hindab neid kriitiliselt; 9) läheneb õiguslikele küsimustele süsteemselt ja multidistsiplinaarselt; 10) lahendab õigusliku sisuga küsimusi ettenähtud ajaks kasutades õigeid ja asjakohaseid töömeetodeid ja lahendusi; 11) eristab argumenteerimisel õiguslikke, majanduslikke ja poliitilisi argumente. Kaasusülesanded tuleb lahendada ekspertarvamuse (või esseevormis, kui nii on nimetatud juhendis) ning võttes eeskujuks kohtunikueksamil rakendatavaid põhimõtteid4 hinnatakse lahendaja oskust näha õiguslikke probleeme ning neid argumenteeritult lahendada: kaasuse lahendamisel oluliste asjaolude väljatoomist; vastust vajavate õigusliku sisuga küsimuste määratlemist, sh oskust näha ja määratleda, kas on olulisi küsimusi, millele ei saa vastust anda, sest ei ole piisavalt andmeid ning kas ja millega oleks baasandmeid vaja täiendada, et anda vastus kõigile olulistele küsimustele; lahendamisel aluseks võetavate õigusallikate ja normide määratlemist ning kaasuse lahendamisel esitatavate seisukohtade (õigusliku sisuga arvamuse) õigsust, argumenteeritust ja selgust. Eelkõige hinnatakse oskust: 1 orienteeruda esitatud andmetes ja välja tuua kaasuse lahendamisel olulised asjaolud; 2 sõnastada lahendamist vajavad õigusliku sisuga küsimused; 3 määratleda kaasuse lahendamiseks vajalikud õigusaktid; 4 esitada kaasuse lahendamise olulised õigusliku sisuga hinnangud/arvamused viidetega asjakohastele õigusaktidele; 5 esitatud arvamuste põhjendatust ja selgust, sh kasutatud mõistete õigsust ja selgust. Konkreetne punktide arv ja hindamissüsteem (punktide teisendamine pallideks) avaldatakse eksamitöö juures. Kaasust hinnatakse soovitatavalt esimese eelistusena kujundava hindamise rakendamisel skaalal F-A vastavalt saadud punktidele, mille andmise tingimused sõltuvad konkreetsest kaasusülesandest. Kaasuste lahendamise juhendi eesmärgiks on anda üliõpilaste suunised õiguslike probleemide 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 4 Kohtunikueksami programm 252 teoreetiliseks ja praktiliseks lahendamiseks. Metoodilised nõuanded Üldiselt teada olevad metoodilised nõuanded kaasuste lahendamiseks on kokkuvõtvalt alljärgmised. Juriidilist kaasust ei lahendata esmamulje põhjal, vaid süstemaatiliste testide abil järk-järgult. Kaasuste lahendamise metoodikad on püütud välja töötada sellisena, et neist oleks võimalikult palju abi. Kaasuse lahendamiseks tuleb esmajärjekorras välja selgitada õigussuhte olemasolu, olemus ja sisu. Tuleb eristada nn olulist informatsiooni ebaolulisest informatsioonist, mis omab kaasuse lahendamise seisukohast tähtsust. Kaasuse lahendamisel tuleb lähtuda üksnes kaasuse tekstist. Kaasuse teksti ei peeta mõistlikuks korrata, samuti on keelatud juurde mõelda täiendavaid seisukohti ja argumente. Lisaks ei tohi rajada oma otsust oletustele. Seega tuleb esimeses etapis leida kaasusega seotud faktilised asjaolud ehk asjaolud, mis on kaasuse lahendamisel olulise tähtsusega. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata: 1. Õigussuhte olemasolule ja liigile (seega siis ka osapooltele). Kas õigussuhte tekkimise eeldused on täidetud. 2. Millistest allikatest tuleb lähtuda õigusliku vaidluse lahendamisel. Seejuures tuleb kontrollida, kas on olemas Riigikohtu (RK) lahendeid sarnaste või ligilähedaste probleemide lahendamiseks. Samuti tuleb kontrollida, ega ei esine ekspertarvamusi nimetatud probleemi lahendamiseks. 3. Kas olemas olevatest andmetest piisab õigusliku probleemi lahendamiseks. Millist informatsiooni oleks vaja täiendavalt koguda, õigusliku probleemi lahendamiseks (milliseid küsimusi tuleb esitada). Ühtlasi tuleb: 1) analüüsida kaasuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, et tuvastada, millist eesmärki vaidluse pooled saavutada tahavad; 2) leida sellise eesmärgi täitmiseks vajalik nõudenorm ning kontrollida, kas nõudenormi kohaldamise eeldused on täidetud ning kas nõudeõigust omav pool saab teise poole vastu esitada nõudenormi õiguslikuks tagajärjeks oleva nõude; 3) leida abinormid. Kaasusega võib kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Bakalaureuseeksamil tuleb reeglina 5 siiski lahendada tüüpprobleeme ja vastata küsimustele, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad. Näiteks (ei ole ammendav loetelu): 1. Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 2. Kas ja/või milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane? 3. Kas otsus kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4. Kas õigussuhte osalise tegevuse (või tegevusetuse) vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit? Millised need on ja mida nende rakendamiseks teha tuleb? 5 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika. 253 5. Kas asendustäitmine ja sunniraha rakendamine on õiguspärane? Jne. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua õiguslikud probleemid, asjaolud, mis omavad kaasuse lahendamisel tähtsust. Välja tuleb tuua ka väidete/nõuete/soovituste jne aluseks olevad normid ning tõlgendamisel ja seisukoha kujundamisel kasutatud allikad. Oma seisukohti tuleb üliõpilasel argumenteerida. Oluline osa on lahenduse õiguslikul põhjendusel koos võimalike alternatiivide ning täiendavalt lahendamist vajavate küsimuste esitamisega, kui seda asjaolud võimaldavad või tingivad. Lõppkokkuvõttes järgib süstemaatiline kaasuse lahendamine teatud süsteemi, mida on võimalik erinevalt kirjeldada ja mille kohta on esitatud esinevaid kirjeldusi ja skeeme. Kaasuse lahendamise metoodika põhiidee seisneb kaasuse kõigi oluliste aspektide analüüsimises ja kontrollimises süstemaatiliselt ja loogilises järjestuses. Skeemist täpne kinnipidamine ei ole eksamil kohustuslik, kuid reeglina soovitav, sest tagapool asuvate küsimuste lahendamine sõltub tihti vastustest eespool seisvatele küsimusele. Seega tuleb silmas pidada, et esitatud skeemid on siiski üksnes abivahendid, mis hõlbustavad ja arendavad süstemaatilist mõtlemist. Et kõiki elulisi situatsioone ei ole võimalik viia universaalsete skeemide alla, tuleb lähtuda eelkõige lahendatava kaasuse eripäradest ning rakendada etteantud juhendeid ja skeeme paindlikult. Lisaks õiguse üldosa normidele sõltub lahendus eriosa seaduste sätetest, mida tuleb samuti osata õiguse üldpõhimõtete valguses õigesti kohaldada. Samuti on mitmete õiguslike kaasuste lahendamisel vältimatu riigiõiguse põhialuste tundmine ja rakendamine: (põhiõiguse riive mõiste ja riive lubatavuse eeldused, riigivõimu seaduslikkuse ja seaduse reservatsiooni, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted). Meeles tuleb pidada, et: 1. Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul ei ole esitatud seisukoha õigsus kontrollitav (ega ka hinnatav). 2. Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata. 3. Lisaks normi kohaldamise positiivsetele eeldustele tuleb kontrollida ka seda välistavaid negatiivseid tingimusi. Näiteks ei saa piirduda vaid normidega, mis ütlevad, millal haldusmenetluse osaline tuleb ära kuulata, vaid selgitada tuleb ka, ega ei esine erandit üldisest ärakuulamise kohustusest. 4. Lahenduskäik tuleb esitada ekspertstiilis (või esseestiilis, kui juhend seda võimaldab). See tähendab, et lahenduskäik esitatakse versiooni püstitades ja siis seda kontrollides. 5. Hinnatakse lahendaja oskust näha ja sõnastada õiguslikke probleeme ning neid argumenteeritult lahendada. Lahendit hinnatakse järgmiste kriteeriumide järgi: 254 1. Lahendamisel oluliste asjaolude (faktide) kirjeldus on esitatud selgelt ning eristatud on poolte väited ning tuvastatuks loetud asjaolud. Faktijärelduste põhjendamiseks on analüüsinud tõendeid ja märkinud, millistele tõenditele tuginedes ta mingid asjaolud tuvastatuks loeb. Kui osa tõendeid on lubamatuks või mitteveenvaks tunnistatud, on kandidaat selgitanud, millisel põhjusel. 2. Õigusnorm või -normid, mille põhjal arvamus esitatakse, on esitatud ja viidatud. On selgitatud, kuidas lahendaja normi tõlgendab ja miks. 3. Riigikohtu lahendid või muud kõrgema kohtu lahendid, mis asjasse puutuvad, on viidatud ja esitatavat arvamust on nende lahendite valguses analüüsitud. 4. Lahendi vormistus vastab ekspertarvamuse vormile (või esseestiilis lahendusele, kui juhend seda võimaldab) esitatud nõuetele. Sealhulgas on arvamus arusaadavalt liigendatud lõikudeks, mis on vajadusel varustatud alapealkirjadega. Lõppjäreldus on selgelt välja toodud. 5. Arvamus on kirjutatud korrektses keeles ja arusaadavalt. Tekstis ei esine sisemisi vastuolusid ja üleliigselt keerukat sõnastust. Arvamuses ei sisaldu põhjendamata järeldusi või asjakohatut teksti. Nagu eelnevalt märgitud, sõltub konkreetne hindamissüsteem kaasustest. 5-pallise hindamissüsteemi puhul võib näiteks iga kriteeriumi täitmise eest olla võimalik saada maksimaalselt 1 punkti ja minimaalselt 0 punkti ja hindamine teostada 0.1 punkti täpsusega. Aga rakendada võib ka teistsuguseid süsteeme. Ülaltoodu tähendab mh, et: Mõisteid tuleb kasutada täpselt. Õigusaktide teksti lahenduses reeglina ei korrata, kuid seadusele viidatakse maksimaalse täpsusega, mida võimaldab seadusparagrahvide liigendus lõigeteks, lauseteks ja punktideks. Ka kaasuse teksti ümberkirjutamist tasub kaasuse lahendamisel vältida. Seda eelkõige põhjusel, et kui õigusaktide ja kaasuse tekstide kordamine põhjustab asjatut ajakulu, siis kaasuse põhiprobleemide õigeaegne tuvastamata jätmine võib kaasa tuua terve lahenduskäigu ebaõnnestumise. Seepärast peetakse oluliseks, et juba enne kaasuse lahendamisele asumist ­ nt lahenduskäigu märksõnalise kavandi abil ­ selgitatakse välja, millised on kaasuse peamised õiguslikud probleemid. Tehiolude osas tuleb hoiduda igasugusest fantaseerimisest. Kui kaasuse faktoloogiast ei selgu vastupidist, siis tuleb eeldada, et õigussuhte osalised (haldusorgan, menetlusosalised jne) on käitunud õiguspäraselt, st neile aspektidele ei pea lahenduskäigus tähelepanu pöörama. Nt kui kaasuses ei ole vihjeid sellele, et kohtutäitur peaks menetlusest keelduma või haldusorgan oleks asja otsustamisel olnud erapoolik, ei pea hakkama tema erapooletust analüüsima. Kui kaasuse tekstist ei nähtu asjaosaliste vaidlust faktiliste asjaolude üle, siis tuleb eeldada, et asjaosaliste faktiväited on tõendatud. Kaasuse lahendamisele asudes tulebki esmalt tähele panna, mida üldse kaasuse lahendajalt küsitakse ja ehkki tavaliselt on küsimuseks mingi nõude olemasolu X-l Y vastu, võib konkreetse kaasuse puhul olla küsimuse püstitus ka teistsugune. Sageli võib aga küsimus olla ka palju üldisem, nt ,,milline on õiguslik olukord" või ,,analüüsige kõikide isikute omavahelisi nõudeid". Sellisel juhul eeldatakse kaasuse lahendajalt, et ta kontrolliks kõigi kaasuses 255 esinevate isikute kõiki võimalikke omavahelisi nõudeid. Oluline on lähtuda täpselt esitatud küsimus(t)est ja mitte hakata vastama küsimustele, mida tegelikult esitatud ei ole. Kuna sageli esineb konkreetses kaasuses rohkem kui kaks isikut, siis tuleb esmalt kaardistada see, millised suhted kaasuse osaliste vahel (eelduslikult) eksisteerivad ning missugused nõuded osaliste vahel põhimõtteliselt üldse kõne alla saaksid tulla. Selleks on hea kasutada lihtsa joonise abi. Õigusliku sisuga küsimuse lahendamisel ongi meil reeglina vaja leida kohaldamisele kuuluv norm ja selle kohaldamise õiguslik alus. Kaasuse lahendamise etapid Ülaltoodut kokkuvõtvalt on kaasuse lahendmaisel kolm etappi. Kaasuse lahendamise esimene etapp: õigusliku sisuga küsimuse lahendamise (hinnangu andmisel, nõude esitamisel, õiguskaitsevahendi kasutamisel jne kasutatava) õigusliku aluse väljaselgitamine ja hüpoteetilise tulemuse esitamine (hüpoteesi formuleerimine) NB! Isegi siis, kui me oleme leidnud ühe või mitu näiliselt sobivat nõude alust, ei saa me kohe teha otsust. Enne peame me kontrollima, kas meile lahendamiseks antud kaasuse asjaolud vastavad nõude aluseks oleva normi koosseisule. Teisisõnu: kas on täidetud normi abstraktse faktilise koosseisu elemendid ehk eeldused? See ongi õiguse entsüklopeediast tuttav subsumptsioon. Kaasuse lahendamise teine etapp: Kas õigusliku sisuga küsimuse lahendamise (hinnangu andmisel, nõude esitamisel, õiguskaitsevahendi kasutamisel jne kasutatava) õigusliku aluse abstraktse faktilise koosseisu elemendid on täidetud ehk kas nõude, õiguskaitsevahendi kasutamise jne eeldused on täidetud? NB! Isegi juhul, kui me oleme kindlaks teinud nõude/õiguskaitsevahendi jne kasutamise võimaluse olemasolu, võib selle maksmapanek olla välistatud kas seetõttu, et nõue, õiguskaitsevahendi kasutamise võimalus jne on vahepeal lõppenud (näiteks täitmise, tehingu tühistamise, tasaarvestamise tõttu või nt seetõttu, et on mööda lastud õiguskaitsevahendi kasutamiseks antud tähtaeg) või saab selle vastu esitada vastuväite ning seega kohustuse täitmisest keelduda. Kui kaasuse asjaoludest nähtuvalt selliseid vastuväiteid ei esine, tuleb formuleerida kaasuse tulemus stiilis "A saab nõuda B-lt kahju hüvitamist ....... alusel". Kaasuse lahendamise kolmas etapp seisneb selge ja üheselt mõistetava tulemuse formuleerimises. NB! Õigussuhte osalise tegevuse õiguspärasus sõltub sellest, mis liiki tegevusega on tegemist (nt haldusakti peab koheselt motiveerima, toimingut aga ei pea). Samas ei pruugi skeemides käsitletavate teemade järjekorrast kinnipidamine kõigi kaasuste puhul õigustatud olla. Näiteks kui kaasuses tuleb lahendada nii haldusakti õiguspärasuse (punkt B) kui ka haldusakti kehtivuse (punkt C) küsimus ning kaasusetekstist nähtuvalt ei ole haldusakti selle adressaadile teatavaks tehtud, siis on loogiline kõigepealt välja selgitada, kas haldusakt üldse kehtib (vt HMS § 61 lg 1) ning alles siis, kui on jõutud seisukohale, et tegemist on kehtiva haldusaktiga, asuda lahendama haldusakti õiguspärasuse küsimust. 256 Kasulikku meelespidamiseks Kaasuste lahendamisel tuleb meeles pidada ja kasutada muu hulgas õppekava teiste kursuste raames antud ja üliõpilaste endi koostatud selgitusi ja ülevaateid ning miks mitte internetis avaldatud materjale. Kindlasti tasub vaadata läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaasuste lahendamise metoodilised juhendmaterjalid6, mida on arvesse võetud ja kasutatud ka käesoleva juhendmaterjali koostamisel, aga muu hulgas vaadata näiteks ka pealkirja alla Õiguse teooria ja metodoloogia avaldatud Õiguse metoodika lühiülevaadet (Günther Kreuzbaueri, Michaela Dötschi, Sirko Harderi jt jg), mis on avaldatud ZONE.ee veebilehel.7 Viimatinimetatud lühiülevaate mõttega läbilugemine ja selles esitatu läbimõtlemine aitab kaasuste lahendamise metoodika omandamisele kindlasti kaasa, sest tekst on kokkuvõtlik ja süvenemist nõudvalt hea sõnastusega. Viimatinimetatud kokkuvõtte kohaselt on kaasus olukord, millele tuleb anda õiguslik käsitlus küsimustes: Mis on siis toimunud? Kuidas seda aset leidnut õiguslikult hinnata? Millised on toimunuga seonduvad võimalikud õiguslikud tagajärjed, sh kujunenud õigussuhte osaliste õigused ja kohustused ning võimalikud (kohustusliku vm) käitumisvariandid. Kaasuse elementide esitamiseks ja nende selgitamiseks meenutatakse, et: 1 faktiline olukord ­ so alamlause, empiiriline pool, st see, mis õigusnormidest sõltumata on tegelikult toimunud; 2 õigusnormid ­ so ülemlause, normatiivne pool, st objektiivne õigus. Õigusnormid on aga informatsioon sellest, mida (so normi/õigusssuhte sisu) kellel (so õigussuhte subjekt) ja mille suhtes (so õigussuhte objekt) on positiivse õiguse kohaselt kästud/lubatud/keelatud teha ja mida mitte. Õigusnormil on reeglina kaks olulist osa: teokoosseis (hüpotees, karistusnormis dispositsioon) ja õiguslik tagajärg (dispositsioon, karistusnormis sanktsioon). Eelnevalt nimetatud teokoosseis määrab, millisele faktilisele olukorrale vastav õiguslik tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg. Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada sabloonina konkreetsete olukordade suhtes. Just seetõttu on ka õiguslik tagajärg normis üldine. 6 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt. 7 http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 257 Õigusliku tagajärje all mõistetakse aga ,,teokoosseisu õiguslikku konsekventsi (tagajärge), mitte reaalset tagajärge (tapmine põhjustab õigusliku tagajärjena karistuse, mitte matused). Õigusliku tagajärje element sisaldab sageli (kuid mitte alati!) modaalset tunnust nagu peab, tohib, võib, on õigustatud, on kohustatud, on keelatud jne" Teksti aitavad mõista järgnevad skeemid ja selgitused. ,,Õigusnorm H à D (karistusõigusnorm D à S) Faktiline olukord Õiguslik tagajärg: subj. õigus ó jur. kohustus (õigussuhe) Kaasuse lahendamine hõlmab alljärgmisi osi: Kaasusküsimuse väljaselgitamine Subsumptsioon Konkurentside lahendamine Kaasusküsimus võib olla konkreetne või abstraktne. Kui kaasustekstis (mis on faktilise olukorra piisav kirjeldus) on küsimus toodud, on tegemist konkreetse kaasusküsimusega ja vastata tuleb ainult sellele. Kui küsimust ei ole toodud (abstraktne kaasusküsimus), tuleb ka küsimused ise tuletada kaasustekstist ­ ja nendele vastata. Kaasusteksti ei tohi muuta. Konkreetne kaasusküsimus ei pea olema küsilause vormis; näiteks ,,A ei taha enam B-lt korterit üürida" tuleb lugeda: ,,Millised on A õigused üürisuhte lõpetamiseks?" ehk ,,Millised on A nõuded B vastu?". Kuid ka abstraktne kaasusküsimus võib olla väljendatud (abstraktse) küsilausega: ,,Milline on õiguslik tagajärg?". Siis tuleb käsitleda kõiki võimalikke lahendusi. Kaasusküsimused saab näiteks redutseerida mudelile: KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL? Kes ­ hageja/kaebaja, kellelt ­ kostja/vastustaja, mida ­ objekt, mille alusel ­ nõude aluseks olev õigusnorm. Arvestada tuleb lisaks peanõudele ja selle alusele ka võimalikke nõude täiendusi ja nende aluseid, nt aegumist, teovõime puudumist, jne. Neid õiguslikke asjaolusid tuleb teada, sest kaasustekst neid otse ei pruugi nimetada. Õigusnorme tuleb kohaldada süsteemselt ­ need on osad tervikust. Subsumptsioon on juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" NB! See ei pea olema lihtne! Sageli on tarvis kontrollida mitut astet ja faktilise olukorra klassifitseerimine sõltub pisidetailist (legaaldefinitsioonid tuleb eraldi välja tuua). Mõnikord tuleb õige normi leidmiseks lihtsalt teada, kuidas praktikas seda liiki (piiripealseid) olukordi käsitletakse. Õigus ei koosne ainult normidest, vaid ka printsiipidest, presumptsioonidest, institutsioonidest, protseduuridest, praktikast jne. Kui üks faktiline olukord on sobitatav mitme õigusnormi teokoosseisu alla, räägitakse 258 konkurentsist. Konkurentsi liigid: 1 Antinoomia (normide vasturääkivus), kui võimalike normide õiguslikud tagajärjed erinevad ja on lepitamatud (ei saa koos eksisteerida, välistavad üksteist). Kui ei õnnestu antinoomiat lahendada, ei saa ühtki vasturääkivat normi kohaldada. NB! Spetsiaalnorm omab kehtivuseelist üldnormi ees ja uuem norm vanema ees (materiaalderogatsioon). 2 Kumulatiivkonkurents ­ juhul, kui tagajärjed erinevad, aga on lepitatavad. Kohaldatakse kõiki tagajärgi koos. 3 Nõudekonkurents ­ juhul, kui olukorrale kohalduvate teokoosseisude õiguslikud tagajärjed on identsed. Subjektil on võimaik valida nõuet, aga mitte tagajärge. Mitut nõuet identse tagajärjega ei saa esitada. 4 Alternatiivkonkurents ­ juhul, kui mitme olukorrale sobiva teokoosseisu õiguslikud tagajärjed erinevad, kuid annavad siiski sama (majandusliku või õigusliku) tulemuse. Ka siin on subjektil võimalus valida, millise normi alusel nõuet esitada. Mitut nõuet erineva tagajärjega ei saa esitada. Abiskeem: milles on küsimus (kaasusküsimus); millised on võimalikud nõuded; kõigi võimalike nõuete kontroll (subsumptsioon); konkurentside lahendamine. Kaasuse kirjalik vormistamine peab olema korrektne. See koosneb neljast taktist: 1 võimalik lahendus ,,A nõue B vastu võib tuleneda § X-st"; 2 viide õigusnormi teokoosseisule(hüpotees) ,,Selleks on vajalik lepingusuhe A ja B vahel."; 3 subsumptsioon: kas olukord vastab teokoosseisule?; 4 ,,Seega, A-l on õigus B-lt nõuda § X alusel." Ühe taktineliku sisse võib olla põimitud eraldi nelikuid, kui need asjakohased on. Taktinelikud peavad olema täielikud (kui on algus, peab järgnema järeldus)." Järneb näide bakalaureuseõppe tasemel kaasusest 259 Kaasus täitemenetlusõiguses Teie poole pöördus OÜ XXL juhataja, kes esitas Teile alljärgmise ülevaate. Viljandis asuva ehitusmaterjalide hulgi- ja jaemüügiga tegeleva äriühingu OÜ XXL kasuks on Narvast pärit, kuid Tallinnas üürikorteris elavalt Olev Tulevik`ult, kellele Narvas kuulub ridaelamuboks, mille ta on koos mööbli ja kodutehnikaga välja üürinud neljale Narvas õppivale üliõpilasele, Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsuga välja mõistetud võlg koos inressidega kogusummas 6400 eurot. Koos maksekäsu tegemisega on kohus kinnitanud maksegraafiku, mille kohaselt Olev Tulevik on kohustatud tasuma 6400 eurot OÜ XXL pangakontole 1111111111 Bpangas alates 2014.a. novembrikuust (kaasa arvatud) 8 kuu jooksul igakuuliste maksetega 800 eurot kuus tasudes igakuise osa hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks. Olev Tulevik ei ole käesoleva ajani tasunud mitte ühtegi maksegraafikujärgset makset. OÜ XXL juhataja palub Teil selgitada, millised on OÜ XXL võimalused ja mida peab OÜ XXL tegema võlgnikuks oleva Olev Tulevik`u suhtes täitemenetluse algatamiseks? Teie ülesandeks on anda esitatud küsimustega seonduv õigusliku sisuga arvamus, sh selgitada, mida saaks/peaks OÜ XXL tegema oma eesmärgi saavutamiseks. Andke siinjuures võimalikult täpne ülevaade kõigist otsustustest, mida OÜ XXL peab seejuures langetama. Kaasuse täitemenetlusõiguses nr 1 võimalik lahend Üliõpilane peab esitama lahenduskäigu kooskõlas kaasuste lahendamise metoodikaga eesmärgiga anda põhjendatud selgitused õigusliku sisuga küsimustes viidetega kasutatud asjakohastele õigusallikatele. Positiivse tulemuse saamiseks peaks üliõpilase õigusliku sisuga arvamusele põhinev selgitus olema sisuliselt vähemalt alljärgmine. Hüpoteesi versioon Nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsk on täitedokument, millest tulenevaid nõudeid täidetakse tsiviiltäitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on OÜ-l XXL kui sissenõudjal õigus ja võimalus esitada maksekäsk täitmiseks kohtutäiturile, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist. Lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused, lahendamiseks vajalik õigusharu, õigusallikad ja ­normid küsimuste lahendamiseks Võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse küsimusi reguleerib (sätestab) täitemenetluse seadustik (TMS). Ülesandega seonduvalt tuleb esitatud hinnangu kontrollimiseks vastata küsimustele: Kas tegemist on TMS reguleerimisalaga? Kas nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsu näol on tegemist täitedokumendiga TMS § 2 tähenduses? Kas OÜ XXL on sissenõudja TMS tähenduses? Milline on täitemenetluse territoriaalne alluvus? Kas esineb täitemenetlust välistavaid asjaolusid? Millised küsimused tuleb lahendada, mida arvesse võtta ja millised sooritused teha täitedokumendi täitmiseks esitamisel? 260 jm Täitedokumentide loetelu, mida täidetakse TMS alusel sätestab TMS § 2 lg 1. Nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsk on täitedokument, millest tulenevaid nõudeid täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel, sest hagita menetluse lahend (maksekäsk) on TMS § 2 lg 1 punktis 1 nimetatud kohtumäärus, mis kuulub viivitamata täitmisele. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on OÜ-l XXL kui sissenõudjal õigus ja võimalus esitada maksekäsk täitmiseks kohtutäiturile, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist. Maksekäsu saab esitada täitmiseks kohtutäiturile, sest kooskõlas TMS § 3 lg 1 sätetega korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul seadus teisiti ette ei näe. Kohtutäituri valikul, kellele esitada maksekäsk täitmiseks, tuleb arvesse võtta TMS § 4 lõiget 1, mis sätestab, et sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul seadus teisiti ette ei näe. Kohtutäiturimäärustiku § 1 sätestab, et kohtutäiturite tööpiirkonnad on järgmised: 1) Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda; 2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda; 3) Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda; 4) Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda. Seega tuleb OÜ-l XXL otsustada, millise piirkonna kohtutäiturile esitada avaldus maksekäsu täitmiseks, sest kooskõlas TMS § 23 lõigete 1, 2, 3 ja 4 sätetega viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Täitmisavaldus esitatakse kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse: 1) kohtutäituri nimi; 2) nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid, juriidilise isiku puhul registrikood, selle puudumise korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, asukoht ja sidevahendite numbrid; 3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus; 4) võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta. Kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Sissenõudja nimetab mitme kinnisasja korral, millisele neist ta soovib sissenõude pöörata. Täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Seega tuleb täitmisavalduse esitamisel ühtlasi ka otsustada, millistel tingimustel täitemenetluse läbiviimist taotletakse (st ­ millisele varale sissenõude pööramist soovitakse). 261 Täitmisavalduse vormistamisel on aluseks Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 ,,Kohtutäiturimäärustik" lisa 5. TÄITMISAVALDUS TÄITEMENETLUSE LÄBIVIIJA Kohtutäitur _____________________________________________________________ SISSENÕUDJA _______________________________________________________________________ Nimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood ________________________________________________________________________ Elu- või asukoht ________________________________________________________________________ Sidevahendid (telefon, faks, e-post) ________________________________________________________________________ Panga rekvisiidid ________________________________________________________________________ Muud andmed SISSENÕUDJA ESINDAJA ________________________________________________________________________ Nimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood ________________________________________________________________________ Elu- või asukoht _______________________________________________________________________ Sidevahendid (telefon, faks, e-post) ________________________________________________________________________ Panga rekvisiidid ________________________________________________________________________ Muud andmed VÕLGNIK ________________________________________________________________________ Nimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood ________________________________________________________________________ Elu- või asukoht ________________________________________________________________________ Sidevahendid (telefon, faks, e-post) ________________________________________________________________________ Panga rekvisiidid ________________________________________________________________________ Muud andmed VÕLGNIKU ESINDAJA ________________________________________________________________________ Nimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood ________________________________________________________________________ Elu- või asukoht ________________________________________________________________________ Sidevahendid (telefon, faks, e-post) ________________________________________________________________________ Panga rekvisiidid ________________________________________________________________________ Muud andmed 262 Palun pöörata täitmisele ,,Täitemenetluse seadustiku" § 2 lõike 1 punkti ___ alusel_____ ________________________________________________________________________ Nõude sisu: Nõude suurus: VÕLGNIKU KINNISVARA Kinnisvara liik Aadress ......... Soovin pöörata sissenõuet võlgniku kinnisasjale (alus: ,,Täitemenetluse seadustiku" § 23 lõige 3): jah ei Soovin pöörata sissenõuet võlgniku vallasvarale: jah ei Soovin pöörata sissenõuet võlgniku nõudeõigustele: jah ei Avaldusele lisatud dokumendid: Kuupäev_____________ Avaldaja allkiri _________________________ Avaldaja andmete muutumisest palun kohe teavitada kohtutäiturit. Mitteteatamise tagajärjel tekkinud arusaamatuste eest kohtutäitur ei vastuta. Märkused (täidab büroo töötaja): ______________________________________________ 263 Kas faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad Faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad. Täiendavalt on asjakohane selgitada kohtutäituri õigust küsida ettemaksu. Samuti seda, kas ja millistel alustel on kohtutäituril õigus keelduda täiteasja menetlusse võtmisest. Suurepärase hinde saamise eelduseks on asjakohaste näidete, kohtulahendite jms toomine. Samuti rakenduspraktika probleemide nimetamine. 264 SOOVITUSTE KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD 1. Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2. Õiguse teooria ja metodoloogia. Õiguse metoodika lühiülevaade (Günther Kreuzbaueri, Michaela Dötschi, Sirko Harderi jt jg). ZONE.ee veebilehel. http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15 3. Kohtunikueksami programm. 4. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika. 5. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika. 6. Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 265 MUUD KONSPEKTI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD A. Kiris; A. Kukrus; P. Nuuma; E. Oidermaa. Õigusõpetus. Õpik. 3. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Koostaja A. Kiris. Kirjastus "Külim", 2012. (403 lk) R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. ­ JUURA, ÕIGUSTEABE AS. Tallinn, 2004. (242 lk) Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012. Õppejõu poolt kursuse käigus nimetatavad õigusaktid, nende eelnõude seletuskirjad ja muud allikad ning asenduskirjanduseks (mis on ühtlasi soovitatav täiendava kirjandusena): A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996. A. Aarnio. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997. Nagu on viidatud Rosentau, 2004. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, S. Land, V. Olle, P. Roosmaa. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. U. Arumäe. Organisatsiooni ja juhtimise õiguslik korraldus. Kirjastus Juura. Tallinn 2013. M. Bartl. Book revew. Making European Private Law: Governance Design. F. Cafaggi; H. Muir Watt (eds.). Chaltenham, Elgar 2008. ­ European Journal of Legal Studies (EJLS). Arvutivõrgus: http://www.ejls.eu/search.php. Nagu on viidatud I. Kull, 2010. W. Brunham. The constitution, capitalism and the need for rationalised regulation: R. Goldwin ja W. Schambra (eds.) How Capitalistic is the Constitution? Washington DC: American Eneterprise Institute, 1982. Nagu on viidatud P. Dunleavy, B. O`Leary, 1995. R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik ­ totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39. 2. Eesti Vabariigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018. RT III, 07.03.2011. P. Dunleavy, B. O`Leary. Riigiteooriad. Liberaalse demokraatia poliitika. Eesti Haldusjuhtimise Instituut. Kirjastus Külim: 1995. R. Dworkin. A Matter of Principle. Clarendon Press, Oxford,1986. Nagu on viidatud M. Rosentau, 2004. R. Dworkin. Law`s Empire. The Belknap Press of Harvard University Press, Cambridge, Massachusetts, London, 1986. Nagu on viidatud M. Rosentau, 2004. H. L. A. Hart. The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, 1961. Nagu on 266 viidatud M. Rosentau, 2004. E. Illaru. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / eelnevalt http://www.just.ee/47851 M. Ernits. Õigusnormi struktuur. Õiguskeel, 2010-1. http://www.just.ee/et/oiguskeele- numbrid-2007 / eelnevalt: http://www.just.ee/49512 17.10.2011. H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Juura: 2007 M.-L. Jakobson, L. Kalev, O. Lumi, R. Ruutsoo, T. Saarts, G. Sootla, A. Toots, R. Vetik. Poliitika ja valitsemise alused. - Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpik. Tallinn 2013. P. Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996. M Kairjak, jt. Lepingud. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamat. Äripäeva Kirjastus, 2015. G. Kreuzbaueri, M. Dötschi, S. Harderi jt jg. Õiguse teooria ja metodoloogia. Õiguse metoodika lühiülevaade ZONE.ee veebilehel. http://web.zone.ee/carolus/otmTeema- uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15 I. Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7. S. Kärson, jt. Äriõigus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamat. Äripäeva Kirjastus, 2015. E. Laks, jt. Dokumendid. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamat. Äripäeva Kirjastus, 2015. J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. Ü. Madise, jt. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kolmas, täiendatud väljaanne. Juura, Tallinn 2012. Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ (11.10.2015). R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja ­vabaduste kaitse. Tallinn: Juura 2004. M. Mikiver; S. Põllumäe. Sissejuhatus õigusesse. Sisekaitseakadeemia 2003. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16845/9985670744.pdf? sequence=1 . H.-M. Pawlowski. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92. S. Põllumäe. Sissejuhatus õigusesse. Näiteid ja harjutusi õppeaine "Sissejuhatus õigusesse" HLSC5001 loengukursuse juurde. M. Rosentau. Väitekiri. Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2004. R. Taagepera. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008. T. Taube, jt. Tööõigus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamat. Äripäeva Kirjastus, 2015. 267 R. Tiivel. Tsiviilõiguse üldosa. Kirjastus Juura, 2009. R. Tiivel. Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Kirjastus Agitaator, 2011. Ü. Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG-RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# A.Watson. Legal Transplant and European Private Law. ­ European Journal of Contract Law (EJCL), vol. 4.4 (December 2000). Arvutivõrgus: http://www.ejcl.org/ejcl/44/44-2.html. Nagu on viidatud eelnevalt I. Kull, 2010. Kohtunikueksami programm. Normitehnika käsiraamat.- http://www.just.ee/et/eesmargid- tegevused/oiguspoliitika/normitehnika-kasiraamat Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika. Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. Õppejõu poolt kursuse käigus nimetatavad õigusaktid, nende eelnõude seletuskirjad ja muud allikad, sh: Eesti Vabariigi põhiseadus Haldusmenetluse seadus Vabariigi Valitsuse seadus Kohtute seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Karistusseadustik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Halduskohtumenetluse seadustik Kriminaalmenetluse seadustik Tsiviilseadustiku üldosa seadus Võlaõigusseadus Töölepingu seadus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Individuaalse töötüli lahendamise seadus Äriseadustik Pankrotiseadus Saneerimisseadus Perekonnaseadus Pärimisseadus 268 Kaubandustegevuse seadus Tarbijakaitse seadus Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri EESTI.EE EESTI ÕIGUSSÜSTEEMIST https://e-justice.europa.eu/content_member_state_law-6-ee-et.do?member=1) EESTI.EE EESTI ÕIGUSHARUDEST https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi/oigusest_uldiselt/millised_on_oigusharud EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM https://e-justice.europa.eu/content_law-2-et.do https://e-justice.europa.eu/content_eu_law-3-et.do https://e-justice.europa.eu/content_member_state_law-6-et.do 269
-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse alused eksami kordamisküsimused #1 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #2 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #3 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #4 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #5 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #6 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #7 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #8 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #9 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #10 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #11 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #12 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #13 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #14 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #15 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #16 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #17 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #18 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #19 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #20 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #21 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #22 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #23 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #24 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #25 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #26 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #27 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #28 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #29 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #30 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #31 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #32 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #33 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #34 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #35 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #36 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #37 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #38 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #39 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #40 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #41 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #42 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #43 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #44 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #45 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #46 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #47 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #48 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #49 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #50 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #51 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #52 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #53 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #54 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #55 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #56 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #57 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #58 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #59 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #60 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #61 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #62 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #63 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #64 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #65 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #66 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #67 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #68 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #69 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #70 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #71 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #72 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #73 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #74 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #75 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #76 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #77 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #78 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #79 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #80 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #81 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #82 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #83 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #84 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #85 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #86 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #87 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #88 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #89 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #90 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #91 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #92 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #93 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #94 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #95 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #96 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #97 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #98 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #99 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #100 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #101 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #102 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #103 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #104 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #105 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #106 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #107 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #108 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #109 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #110 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #111 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #112 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #113 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #114 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #115 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #116 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #117 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #118 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #119 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #120 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #121 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #122 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #123 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #124 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #125 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #126 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #127 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #128 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #129 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #130 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #131 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #132 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #133 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #134 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #135 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #136 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #137 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #138 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #139 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #140 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #141 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #142 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #143 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #144 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #145 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #146 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #147 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #148 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #149 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #150 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #151 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #152 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #153 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #154 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #155 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #156 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #157 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #158 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #159 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #160 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #161 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #162 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #163 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #164 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #165 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #166 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #167 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #168 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #169 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #170 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #171 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #172 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #173 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #174 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #175 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #176 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #177 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #178 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #179 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #180 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #181 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #182 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #183 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #184 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #185 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #186 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #187 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #188 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #189 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #190 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #191 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #192 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #193 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #194 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #195 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #196 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #197 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #198 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #199 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #200 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #201 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #202 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #203 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #204 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #205 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #206 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #207 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #208 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #209 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #210 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #211 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #212 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #213 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #214 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #215 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #216 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #217 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #218 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #219 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #220 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #221 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #222 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #223 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #224 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #225 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #226 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #227 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #228 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #229 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #230 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #231 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #232 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #233 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #234 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #235 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #236 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #237 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #238 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #239 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #240 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #241 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #242 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #243 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #244 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #245 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #246 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #247 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #248 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #249 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #250 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #251 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #252 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #253 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #254 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #255 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #256 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #257 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #258 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #259 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #260 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #261 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #262 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #263 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #264 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #265 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #266 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #267 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #268 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #269
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 269 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tirtssu Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

214
docx
67
pdf
107
doc
28
doc
100
doc
125
pdf
46
doc
190
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto