Õiguse alused eksami konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ÕIGUSE ALUSED

PS preambula : Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele.
Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita.
Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus.
Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted.
Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus
Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud.
Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused .
Õigusriigi põhimõtte elemendid:
  • põhiõiguste tagamine
  • võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus
  • seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega
  • halduse seaduslikkus
  • õiguskindlus

Sotsiaalsed normid- normid mis määravad, kuidas ühiskonnas , mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad. Need normid omandatakse kasvatuse ja laiemas tähenduses õppimise käigus.
Sotsiaalsete normide liigid
  • õigusnormid
  • õigusvälised sotsiaalsed normid (tavad, moraal, religioon )
    Õigusnormid on:
    • kirja pandud
    • kehtestatud pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt
    • täitmine tagatakse riikliku sunniga

    Õigusväised sotsiaalsed normid võival olla samuti kirja pandud, kuid nende täitmist ei tagata riigi sunniga, nt. asutuse sisekord.
    Sotsiaalne norm hakkab ühiskonnas või grupis kehtima siis, kui seda praktikas järgitakse ja kui mittejärgimine toob kaasa hukkamõistu.
    Anglo-Ameerika õigussüsteem common law põhineb kohtu pretsedentidel.
    Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem põhineb õigusaktidel.
    Õigus jaguneb avalikuks õiguseks, kriminaalõiguseks ja eraõiguseks mis omakorda jagunevad:
    avalik õigus:
    • rahvusvaheline õigus
    • riigi õigus
    • haldusõigus
    • finantsõigus
    • protsessiõigus

    kriminaalõigus
    eraõigus
    • kaubandusõigus
    • tsiviilõigus- AÕ, PÕ, VÕ, TÕ

    Rusikareegel: kui õigusuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ kui avaliku võimu valdaja, loetakse õigusuhe avalik-õiguslikuks, teistel juhtudel on tegemist eraõigusliku õigusuhtega.
    Huviteooria avaliku ja eraõiguse eristamisel- avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega , eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga.
    Subjektiteooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis, avalikus õiguses üksteisele allutatud.
  • Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia .
    Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi.
    Sõltuvalt isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, liigitatakse õigusaktid üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks.
    Üldakt ehk õigustloov akt
    Üldakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile . Nt. Seadus, seadlus , määrus.
    Üksikakt
    Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid.
    Näited: keskkonnaministri käskkiri X. ametisse nimetamise või ametist vabastamise kohta, EV Presidendi otsus X-le armuandmise kohta, jms üksiksubjekti puudutav üksikakt.
    Õigusaktide hierarhia
  • P õ h i s e a d u s
  • P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d ehk kontstitutsioonilised
  • S e a d u s e d
  • S e a d l u s e d
  • M ä ä r u s e d
  • K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d
  • Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus.
    Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud üldaktid - seadused – kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõudega tagatakse seaduste ülimuslikkus.
    Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi:
  • põhiseadus
  • konstitutsioonilised seadused
  • lihtseadused
    Põhiseadus (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
    Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis.
    Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend.
    Seadlus ehk dekreet on riigipea õigusnorme sisaldav õigusakt (üldakt), sisult seaduse jõuga õigusakt.
    PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta:
    erakorralisi dekreete – kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused.
    hädadekreete – kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad VV poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla.
    Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada PS-i, samuti konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet.
    Määrus – täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga. Määruse andmise õigus Eestis on oma seadusega määratud pädevuse piires:
    • Vabariigi Valitsusel,
    • ministritel,
    • kohaliku omavalitsuse volikogul
    • omavalitsuse täitevorganil (valla – või linnavalitsusel) jt.

    Vabariigi Valitsus annab määrusi “seaduse alusel ja täitmiseks”. Sellega on määratud VV määruse allutatus seadusele. VV määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid.
    Minister annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.
    Ministri määrused peavad olema lisaks seadustele kooskõlas ka Vabariigi Presidendi seadluste ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Määrus peab viitama seaduse sättele, mille alusel ta on välja antud.
    Kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogu ja valitsuse määrus
    Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
  • Üksikakt Otsus. Käskkiri. Korraldus.
    Üksikaktide liigid
    Otsuseid
    Käskkirju
    Korraldusi
  • Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid.
    Iga õigusakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv:
    • teatava aja jooksul
    • teatud territooriumil ja
    • teatud isikute ringi suhtes.

    Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, need on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Nt seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Nt Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval peale selle Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt.
  • Õigusakti territoriaalne kehtivus.
    Õigusakti territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu territooriumil. Kohaliku riigivõimu üldaktid kehtivad vastava haldusüksuse territooriumil.
  • Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.
    Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad.
  • Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine .
    Õigusaktide süstematiseerimine – õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse:
    • inkorporeerimise teel;
    • kodifitseerimise teel.

    Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist.
    Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik , määrustik vms
  • Õiguse realiseerimine . Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine . Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded.
    Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on:
    • õigusnormide nõuetest kinnipidamine;
    • õigusnormide kasutamine;
    • õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.

    Õigusnormide (seaduste) nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid , nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni.
    Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda , nt töölepingulises suhtes töötasu saamine.
    Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne).
    Õiguse rakendamise vajadus tekib:
    kui õigussuhte iseloom on selline, et see ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani abita , nt:
    • avaliku teenistuse ametikoha täitmine;
    • õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt töövaidlus vms)
    • kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja rakendada sanktsioone.

    Õigusnorme (üldakte-seadusi) rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte.
    Õiguse rakendamise protsess:
    • asjaolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus)
    • õigusnormi valik ja analüüs – see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele
    • kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine
    • asjas tehtud otsuse täitmise tagamine – nt, isiku teenistusse lubamine , vangistuse täitmine vms

    Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded:
    seaduslikkuse nõue – rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest;
    põhistatuse nõue – kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele;
    õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest.
  • Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv - teleoloogiline tõlgendamine.
    Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst.
    1. Grammatiline tõlgendamine
    Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine – normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest.
    2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
    See tõlgendamisvõte tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga.
    3. Ajalooline tõlgendamine
    Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad , koosolekute protokollid , juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta.
    4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
    Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem.
  • Lüngad õiguses. Õigusakti analoogia. Õiguse analoogia.
    Lüngad õiguses
    Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid õigusnorme. Sellisel juhul võib olla tegemist lüngaga õiguses, mida saab mõnedel juhtudel ületada analoogia abil.
    Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita.
    Seaduse analoogia – otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest.
    KOHTUSÜSTEEM
  • Võimude lahusus.
    Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu:
    • seadusandlikku,
    • täidesaatvat ja
    • kohtuvõimu.

    Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS võimujaotus, mille kohaselt:
    • seadusandlik võim kuulub Riigikogule,
    • täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile ,
    • kohtuvõim kuulub kohtutele.

  • Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest.
    PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka lugeda:
    Avaliku võimu kontrolli:
    Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale.
    Põhiseaduslikkuse järelevalve:
    See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus .
    Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused
    Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt, on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus.
    Kriminaalasjades esitatavad süüdistused
    Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse.
    Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st
    Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni. See ülesanne on preventiivse iseloomuga , kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad , kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses.
  • Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted.
    • Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu.
    • Õigusemõistmise avalikkus .
    • Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul.
    • Otsuse väljakuulutamise avalikkus.
    • Süütuse presumptsioon
    • Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut.
    • Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal.
    • Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.

    Kohtute sõltumatus:
    • kohtute objektiivne sõltumatus – kohus peab olema vaba välistest mõjutustest, lisaks sellele peab kohus ka näima sõltumatu teistele ühiskonna liikmetele;
    • kohtunike personaalne sõltumatus – ametialased tagatised kohtunikele, mis tulenevad seadustest

  • Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal ). Kohtualluvus .
    Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid:
    • PS
    • Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva .
    • Kohtumenetlus seadustikud- kriminaalmenetluse seadustik; tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadustik.

    Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib:
    • põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline.

    Eesti kohtusüsteemi moodustavad:
    I kohtuaste, maakohtud (4) – Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;
    I kohtuaste, halduskohtud (2) – Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;
    II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
    III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus.

    Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus.
    Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale . Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne.
    Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
    Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma– kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud – eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt.
    Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus
    Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid).
    Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium , kuhu kuulub 9 riigikohtunikku.
    Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles.
    Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse – ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme.
    Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused eksami konspekt #1 Õiguse alused eksami konspekt #2 Õiguse alused eksami konspekt #3 Õiguse alused eksami konspekt #4 Õiguse alused eksami konspekt #5 Õiguse alused eksami konspekt #6 Õiguse alused eksami konspekt #7 Õiguse alused eksami konspekt #8 Õiguse alused eksami konspekt #9 Õiguse alused eksami konspekt #10 Õiguse alused eksami konspekt #11 Õiguse alused eksami konspekt #12 Õiguse alused eksami konspekt #13 Õiguse alused eksami konspekt #14 Õiguse alused eksami konspekt #15 Õiguse alused eksami konspekt #16 Õiguse alused eksami konspekt #17 Õiguse alused eksami konspekt #18 Õiguse alused eksami konspekt #19 Õiguse alused eksami konspekt #20 Õiguse alused eksami konspekt #21 Õiguse alused eksami konspekt #22 Õiguse alused eksami konspekt #23 Õiguse alused eksami konspekt #24 Õiguse alused eksami konspekt #25 Õiguse alused eksami konspekt #26 Õiguse alused eksami konspekt #27 Õiguse alused eksami konspekt #28 Õiguse alused eksami konspekt #29 Õiguse alused eksami konspekt #30 Õiguse alused eksami konspekt #31 Õiguse alused eksami konspekt #32 Õiguse alused eksami konspekt #33 Õiguse alused eksami konspekt #34 Õiguse alused eksami konspekt #35 Õiguse alused eksami konspekt #36 Õiguse alused eksami konspekt #37 Õiguse alused eksami konspekt #38 Õiguse alused eksami konspekt #39 Õiguse alused eksami konspekt #40 Õiguse alused eksami konspekt #41 Õiguse alused eksami konspekt #42 Õiguse alused eksami konspekt #43 Õiguse alused eksami konspekt #44
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 407 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristi72 Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    1.Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia.2.Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus.3.Üksikakt Otsus. Käskkiri. Korraldus.4.Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid.5.Õigusakti territoriaalne kehtivus.6.Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.7.Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine.8.Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded.9.Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. 10.Lüngad õiguses. Õigusakti analoogia. Õiguse analoogia.KOHTUSÜSTEEM 1.Võimude lahusus.2.Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest.3.Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted.4.Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus.5.Kohtunike personaalse sõltumatuse tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtuniku ametissenimetamine. Kohtuniku ametikitsendused. Immuniteet. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku ametist vabastamine ja tagandamine.6.Kohtute juures asuvad üksused.TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA1.Tsiviilseadustik. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted.2.Tsiviilõiguse mõiste. Tsiviilõigussuhe (pooled, objekt, sisu).3.Tsiviilõiguste tekkimise alused. Tehingud. Sündmused. Õigusvastased teod.4.Tsiviilõigussuhte subjektid. Füüsiline isik. Tsiviilõiguslik õigus- ja teovõime. Otsustusvõimetus. Deliktivõime. Füüsilise isiku elukoht. Isiku teadmata kadumine. Isiku surnuks tunnistamine.5.Tsiviilõigussuhte subjektid. Juriidiline isik. Juriidilise isiku tunnused. Juriidilise isiku asukoht. Juriidilise isiku seaduslik esindamine. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidilise isiku liigid. Eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühing. Sihtasutus. Äriühing. Osaühing. Aktsiaselts. Tulundusühistu. Täisühing. Osaühing. Ettevõte. Avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid.7.Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus.8.Tehing. Tehingu mõiste ja liigid. Tehingu vormid. Tühine tehing. Tühistatav tehing. Leping. Lepingu mõiste ja liigid.9.Esindus. Esindusõiguse mõiste. Volitus. Volikiri. Esindusõiguseta tehtud tehing.10.Tähtaeg. Tähtaja kulgemine. Tähtaja lõppemine.11.Aegumine. Aegumise mõiste. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. Ehitise puudusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Aegumine erijuhtudel.ASJAÕIGUS1.Asjaõigus. Asjaõiguse mõiste (asjaõigus objektiivses tähenduses).2.Asjaõiguse allikad. 3.Asi. Asja mõiste.4.Asjade tähtsaim liigitus. Kinnisasi ja vallasasi (mõisted). Kinnisasja oluline osa.5.Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ja pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. 6.Valduse kaitse isntrumendid. Omaabi. Otsimisõigus. Kohtulike nõuete esitamine.7.Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu eesmärk. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine.8.Omand. Omandi mõiste. Omaniku õigused asja suhtes.9.Ühine omand. Ühisomand. Kaasomand.10.Omandi kaitse. Vallasomandi tekkimise aluseks olevad juriidilised faktid. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisomandi ulatus. Mõned kinnisomandi kitsendused.11.Piiratud asjaõigused. Servituut. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant.VÕLAÕIGUS1.Võlaõiguse mõiste.2.Võlaõiguse üldpõhimõtted. Hea usu põhimõte. Mõistlikkuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte. Lepingute siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda).3.Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping.4.Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert).5.Lepingu vormivabadus.Tüüptingimused6.Kohustuse tekkimine ja sisu. Võlasuhte tekkimise alused.7.Kohustuse täitmine. Kohane täitmine. Täitmine õigele isikule. Täitmine õigel ajal. Täitmine õiges kohas. Täitmine õigel viisil.8.Kohustuse rikkumine. Vastutus. Võlgniku teatamiskohustus. Kohustuse täitmise vabandatavus. Vääramatu jõud. Süü kohustuse rikkumise vastutuse alusena. Süü vormid.9.Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine. Hinna alandamine. Viivis. Lepingust taganemine või ülesütlemine. 10.Kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõude eeldused. 11.Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus).12.Kahju hüvitamise eesmärk. Varaline kahju. Otsene varaline kahju. Saamatajäänud tulu. Mittevaraline kahju.13.Kohustuse lõppemine. Kohustuse lõppemise alused. Kohane täitmine. Tasaaarvestus. Kokkulangemine. Võlasuhte lõpetamine kokkuleppega. Taganemine. Ülesütlemine. Füüsilisest isikust võlgniku surm, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta. 14.Võõrandamislepingud. Müügileping. Kinkeleping. 15.Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping.16.Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping.17.Teenuse osutamise lepingud. Käsundusleping. Töövõtuleping. TÖÖÕIGUS
    Õigus , Õigusnorm , Õigusriik , Sotsiaalsed normid , Õigusnormid , Õigusväised , kriminaalõigus , Huviteooria , Rusikareegel , Õigusakt

    Mõisted

    Teemad

    • ÕIGUSE ALUSED
    • PS preambula
    • Õigus
    • Õigusnorm
    • Objektiivse õiguse
    • Õigus objektiivses tähenduses
    • Õigus subjektiivses tähenduses
    • Õigusriigi põhimõte
    • Õigusriigi põhimõtte elemendid
    • Sotsiaalsed normid
    • Sotsiaalsete normide liigid
    • Õigusnormid on
    • Õigusväised
    • Sotsiaalne norm
    • Anglo-Ameerika õigussüsteem common law
    • Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem
    • Õigus jaguneb avalikuks õiguseks, kriminaalõiguseks ja eraõiguseks mis omakorda jagunevad
    • avalik õigus
    • kriminaalõigus
    • eraõigus
    • Rusikareegel
    • Huviteooria
    • Subjektiteooria
    • Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia
    • Õigusakt
    • Üldakt ehk õigustloov akt
    • Üksikakt
    • Õigusaktide hierarhia
    • Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused
    • lihtseadused). Seadlus. Määrus
    • Seadus
    • Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi
    • Põhiseadus
    • Konstitutsioonilised seadused
    • Lihtseadused
    • dekreet
    • erakorralisi dekreete
    • hädadekreete
    • Määrus
    • Vabariigi Valitsus
    • Minister annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks
    • Kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogu ja valitsuse määrus
    • Üksikakt Otsus. Käskkiri. Korraldus
    • Üksikaktide liigid
    • Otsuseid
    • Käskkirju
    • Korraldusi
    • Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid
    • Õigusakti ajalise kehtivuse
    • Riigi Teatajas
    • Riigi
    • Teatajas
    • Õigusakti territoriaalne kehtivus
    • Õigusakti territoriaalne kehtivus
    • Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes
    • Õigusaktide kehtivus
    • Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine
    • Inkorporeerimise
    • Kodifitseerimine
    • Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine
    • Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja
    • rakendamisele esitatavad nõuded
    • Õiguse realiseerimine
    • õiguse realiseerimise
    • kolme vormi
    • Õigusnormide (seaduste) nõuetest kinnipidamine
    • kohustavate
    • nt mitte ületama piirkiirust
    • nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt
    • tuludeklaratsiooni
    • Õigusnormide kasutamine
    • Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine
    • Õiguse rakendamise vajadus tekib
    • Õigusnorme
    • Õiguse rakendamise protsess
    • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
    • Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine
    • Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
    • Tõlgendamine
    • Grammatiline tõlgendamine
    • Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
    • Ajalooline tõlgendamine
    • Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
    • Lüngad õiguses. Õigusakti analoogia. Õiguse analoogia
    • Lüngad õiguses
    • lüngaga
    • analoogia
    • Analoogia
    • KOHTUSÜSTEEM
    • Võimude lahusus
    • erinevad võimukandjad
    • iseseisvalt
    • Riigikogule
    • Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile
    • kohtutele
    • Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest
    • Avaliku võimu kontrolli
    • Põhiseaduslikkuse järelevalve
    • Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused
    • Kriminaalasjades esitatavad süüdistused
    • Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st
    • preventiivse
    • laiem funktsioon
    • Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted
    • Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures
    • Õigusemõistmise avalikkus
    • Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul
    • avalikkus
    • Süütuse presumptsioon
    • Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama
    • Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see
    • Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista
    • Kohtute sõltumatus
    • kohtute objektiivne sõltumatus
    • näima
    • kohtunike personaalne sõltumatus
    • Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal)
    • Kohtualluvus
    • Kohtute seadus
    • Kohtumenetlus seadustikud
    • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib
    • põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus
    • Eesti kohtusüsteemi moodustavad
    • I kohtuaste, maakohtud
    • II kohtuaste, ringkonnakohtud
    • III kohtuaste, Riigikohus
    • Haldusasjad
    • Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks
    • tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta
    • isik pöördub maakohtusse
    • kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks
    • nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu
    • teise isiku surma– kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse
    • esimese astme
    • rahvakohtunikku
    • Teise astme
    • Halduskohtus
    • Ringkonnakohus
    • uue asjaolu ilmnemine
    • kohtualluvus
    • kindlas kohtus
    • Kohtualluvus on
    • Kohtunike personaalse sõltumatuse tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtuniku
    • ametissenimetamine. Kohtuniku ametikitsendused. Immuniteet. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised
    • Kohtuniku ametist vabastamine ja tagandamine
    • Kohtunikuks võib nimetada
    • Kohtuniku kohustused
    • Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad
    • Kohtunik vabastatakse ametist
    • Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus
    • Täiskogu
    • Kohtute haldamise nõukoda
    • Kohtute juures asuvad üksused
    • TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    • Tsiviilseadustik. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted
    • pandektilist
    • tsiviilõiguse üldosa
    • tsiviilseadustikku
    • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)
    • Asjaõigusseadus (AÕS)
    • Perekonnaseadus (PKS)
    • Pärimisseadus (PärS)
    • Võlaõigusseadus (VÕS)
    • Rahvusvahelise eraõiguse seadus
    • Äriõigus ehk kaubandusõigus
    • Intellektuaalse omandi õigus
    • Tööõigus
    • Tsiviilõiguse esmaseks allikaks
    • TÕ allikad
    • Tsiviilõiguse allikaks
    • kohtupraktika
    • lepinguvabadust
    • lepingu sõlmimise
    • sund
    • lepingu vormivabadus
    • Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on järgmised põhimõtted
    • hea usu põhimõte
    • mõistlikkuse põhimõte
    • Tsiviilõiguse mõiste. Tsiviilõigussuhe (pooled, objekt, sisu)
    • isikute varalisi ja
    • isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil
    • kohustatud pool
    • õigused ja kohustused
    • asjad või õigused
    • õigusjärglus)
    • Tsiviilõiguste tekkimise alused. Tehingud. Sündmused. Õigusvastased teod
    • Tsiviilõigussuhte subjektid. Füüsiline isik. Tsiviilõiguslik õigus- ja teovõime. Otsustusvõimetus
    • Deliktivõime. Füüsilise isiku elukoht. Isiku teadmata kadumine. Isiku surnuks tunnistamine
    • Isikud on
    • seaduse alusel loodud õigussubjekt
    • Tsiviilõiguslik teovõime
    • Alla 18-aastasel isikul
    • piiratud teovõime

    Kommentaarid (1)

    commerts profiilipilt
    10:39 19-01-2017


    Sarnased materjalid

    30
    docx
    Õiguse alused konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    21
    doc
    Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    19
    doc
    Riigiõiguse eksami konspekt
    10
    doc
    Tsiviilõiguse eksami konspekt
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !