Õiguse alused - Põhjalik Konspekt (8)

4 HEA
 
Säutsu twitteris
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool
Sisukord:
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool

Õigus alused
1. Õiguse mõiste:
Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi
sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on
määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil
vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on
väljendatud seaduses.
2. Õigussüsteemi mõiste:
Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem
võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi
kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem,
mis liigestub õigusharudeks ja need omakorda õigusinstitutsioonideks. Kujunes välja rahvuslikest tavadest.
Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud ühesugused arusaamad terviklikust õigussüsteemist.
Seda nimetatakse kontinentaalseks ehk seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Sellesse süsteemi kuulub ka
Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning
nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust,
poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist.
3. Tavaõigus õiguse allikana:
Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib
inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika
ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud.
4. Moraalinormid kui õiguse allikad:
Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka
ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad
ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste
teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a.
juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad.
5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed:
Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet
,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja
jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse
realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse.
Õiglus on esmane ja sellel baseerub õigus. Nad on koos eksisteerivad mõisted. Õigus peab andma võimaluse
taastada õiglust. Õigus on sihitud õigluse garanteerimisele, seaduse ees on kõik võrdsed, nt. Keegi võtab ära teie
prillid, st. Õiglus on rikutud, kuid tal ei olnud õigust seda teha. Õigusega püüame mõista tõde ja taastada õiguse.
Õigus esindab õiglust, aga ei asenda seda.
6. Seaduse mõiste:
Seadus on lkõrgeima riivivõimuorgani normatiivakt, millele on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim
õigusjõud. Eristatakse põhiseadust ehk konstitutsiooni ning konstitutsioonilisi ja tavalisi seaduseid. Eestis
võidakse seaduseid vastu võtta riigikogus või rahvahääletusega. Seadused avaldatakse ettenähtud korras ning
täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi
Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seega võib seaduse kohtima hakkamise
tähtaeg olla pikem või lühem kui 10 päeva.
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #1 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #2 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #3 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #4 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #5 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #6 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #7 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #8 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #9 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #10 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #11 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #12 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #13 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #14 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #15 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #16 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #17 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #18 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #19
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
375 laadimist Kokku alla laetud
8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Thomslin Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõned kirjavead võisid sisse jääda, aga loodan, et pole hullu.
õiguse alused

Mõisted

Sisukord

  • Sisukord
  • Õigus alused
  • Õiguslikku e. Sanktsioneeritud tava
  • Kohtu- ja halduspretsedent
  • Õigusteadus e. Juristidearvamus
  • Leping
  • Normatiivne akt
  • Roomaõiguse mõistes
  • Sisekontroll
  • Kinnipidamine
  • Kasutamine
  • Rakendamine
  • Funktsioonid
  • Inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon

Teemad

  • Sisukord
  • Õiguse mõiste
  • Õigussüsteemi mõiste
  • Tavaõigus õiguse allikana
  • Moraalinormid kui õiguse allikad
  • nõue; kohustus
  • Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed
  • Seaduse mõiste
  • Positiivne õigus
  • De lege lata (tõlk. Kehtiva õiguse kohaseks)
  • de lege ferenda (tõlk. Tulevase õiguse
  • endas peidetud)
  • Eraõiguse sisu (mõiste)
  • Avalik õigus
  • Õiguse tekkimise üldiseloomustus
  • tava
  • õiguse eelajalooks
  • õiguse ajalooks
  • Õiguse allikad
  • Legislatiivaktideks
  • Haldusaktideks
  • Jurisdiktsiooniaktideks
  • Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt)
  • Määrus õigustloova aktina (üldiselt)
  • Intra
  • legem
  • Contra legem
  • expressis verbis
  • praeter legem
  • Üksikakti mõiste
  • Üldakti mõiste
  • Riigi mõiste ja tunnused
  • iseseisev
  • Territoorium
  • Rahvas
  • Suveräänsus
  • Demokraatliku riigi iseloomustus
  • Juriidiline fakt
  • õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja
  • õigustlõpetavad
  • Subjektiivne õigus
  • Otsus õigusaktina
  • Protokolliline otsus ehk korraldus
  • Objektiivne õigus
  • Juriidiline vastutus ja selle sisu
  • tagasivaateline
  • Sanktsiooni mõiste
  • Õiguse objekt
  • Riigivormid
  • Riigivõim ja riigivõimu organid
  • nimeliselt
  • Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi üldiseloomustus
  • Anglo-Ameerika õigussüsteemi üldiseloomustus
  • Delegeerimine ehk delegatsiooni mõiste õigusloomes
  • Tegu ja tegevusetus. Juriidiline vastutus
  • Riigikohtu ülesanded ja osa EV õigusloomes
  • Seadusandlik võim
  • Täidesaatva võimu süsteem EV-s
  • programmilise kõne
  • Põhiseaduse mõiste
  • Põhiseaduse vastuvõtmise kord EV-s
  • Põhiseaduse muutmise kord EV-s
  • Rahvahääletuse mõiste ja kasutamine
  • Vastu võetud 13.03.2002. a
  • Õigusriigi teooria
  • Roomaõiguse mõistes
  • Valitsuse funktsioonid
  • Parlamendi mõiste ja liigitus
  • Presidentaalse vabariigi mõiste
  • Parlamentaarse vabariigi mõiste
  • Presidendi funktsioonid põhiseaduses
  • Riikliku kontrolli süsteemid EV-s
  • Vabariigi valitsuse moodustamise kord
  • Konstitutisoonilise monarhia iseloomustus
  • Juriidiline praktika kui õiguse allikas
  • Lüngad õiguses ja nende lahendamise meetodid
  • väärtuslüngad
  • Ehtsad lüngad
  • Näiva lüngaga
  • Väärtuslüngad
  • seaduse analoogia
  • õiguse analoogia
  • Seaduse analoogiat
  • Õiguse analoogia
  • Õiguse realiseerimise viisid
  • Õiguse tõlgendamise viisid
  • Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu
  • Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse
  • Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi
  • EV õigussüsteemi ja rahvusvahelise õiguse seosed
  • Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolis
  • põhiseadusega
  • Riigikogu funktsioonid EV põhiseaduses
  • Riigikogu moodustamise kord
  • Vastu võetud 12.06.2002. a seadusega
  • Riigikogu volituste lõppemine
  • Õigusnormi mõiste
  • Õiguse subjektid
  • Haldusaktid Intra Legem
  • INTRA LEGEM MÄÄRUSED
  • intra legem
  • Haldusaktid Praeter Legem
  • PRAETER LEGEM MÄÄRUSED
  • Haldusaktid Contra Legem
  • expressis verbis
  • Õigusloome protsessi üldiseloomustus
  • EV Põhiseaduse rakendamise seaduse osa õigussüsteemi käivitamisel
  • 1992 a
  • Kohalik omavalitsus Põhiseaduses
  • kolmeks aastaks
  • Kohtusüsteem Põhiseaduses
  • Riigikohtu ametisse määramise kord
  • Õiguskantsleri funktsioonid
  • Riigikaitse juhtimise põhimõtted Põhiseaduses
  • Välislepingute jõustumise kord Eestis
  • Riigikogu funktsioonid välissuhete korraldamises
  • Välispoliitika mõiste ja sisul
  • Rahanduse ja krediidi süsteem Eesti Vabariigi Põhiseaduses
  • Seaduste jõustamise kord
  • Eriningimustel vastuvõetavate seaduste iseloomustus
  • Seaduste algatamise õigus Põhiseaduses
  • Õiguse tõlgendamise olemus
  • Näiteks: õigus- ja teovõime, tehing, ametiisik, haridus jne
  • Piltlikult öeldes peab õiguse rakendaja oskama õigusnormi käest küsida, mida ta tahab teada saada. Õige
  • vastus sõltub otseselt õigest küsimusest
  • Presidendi ametisse määramise kord Põhiseaduses
  • Vabariigi Valitsuse moodustamise kord
  • Sotsiaalsed suhted õiguse allikana
  • Võimude lahususe põhimõte
  • Riigi tekkimise teooriad
  • võimu
  • Lepinguteooria
  • Aristoteles väidab, et inimene eksisteerib kui
  • laps, ema või ori. Ta on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Üksikindiviidina ei jääks ta ellu. Kusjuures
  • ka inimene peab ühiskonnas elades sealt teatud funktsioonid üle võtma
  • Võimuteooria
  • Õigusnormi struktuur
  • Faktiline koosseis
  • Õiguslik
  • Hüpotees
  • Dispositsioon
  • hüpoteesis
  • Sanktsioon
  • sanktsioonist
  • Struktuur
  • Konstitutiivne
  • Kompetentsi normid
  • Menetlusnormid
  • Seaduskeele määratlused
  • Rahvas riigivõimu kandjana Eesti Vabariigi põhiseaduses, selle sisu
  • Riigi funktsioonid
  • Funktsioonid
  • Siseküsimused
  • Välisküsimused
  • Vabariigi Presidenti volituste lõppemine
  • Valitsuse ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduses
  • Presidendi funktsioonid õigusloome kontrollis
  • Superdelegatsiooni mõiste õigusloomes
  • Õiguse tekkimise ajaloolised põhjused
  • Valitsuse volituste lõppemine
  • Euroopa Nõukogu põhiõiguste ja vabaduste deklaratsioon
  • Inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon

Kommentaarid (8)


Viktor Andrew: Tõesti väga hea ,sain 4 hindeks ,ilma selleta poleks suutnud 3 ära saada vist ,töö oli üsna raske aga see materjal oli lihtne ja loogilini ning oli kerge meelde jätta

tänud
20:30 23-01-2013

Virkeli: Töö on tehtud väga hästi ja põhjalikult.
12:02 29-10-2014

eve11: Ei ole väga hea kokkuvõte. Üpriski segane
16:46 08-09-2013


Sarnased materjalid

107
doc
82
docx
62
pdf
30
docx
22
docx
88
doc
31
docx
45
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto