Facebook Like
Hotjar Feedback

Õiguse alused - Põhjalik Konspekt (8)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool

Sisukord:




Õigus alused


  • Õiguse mõiste:
    Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe . Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses.
  • Õigussüsteemi mõiste:
    Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem, mis liigestub õigusharudeks ja need omakorda õigusinstitutsioonideks. Kujunes välja rahvuslikest tavadest . Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud ühesugused arusaamad terviklikust õigussüsteemist. Seda nimetatakse kontinentaalseks ehk seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Sellesse süsteemi kuulub ka Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist.
  • Tavaõigus õiguse allikana :
    Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud.
  • Moraalinormid kui õiguse allikad:
    Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad.
  • Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed:
    Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet „igaühele võrdselt”, pigem on see nõue „igaühele oma”. Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse.
    Õiglus on esmane ja sellel baseerub õigus. Nad on koos eksisteerivad mõisted. Õigus peab andma võimaluse taastada õiglust. Õigus on sihitud õigluse garanteerimisele, seaduse ees on kõik võrdsed, nt. Keegi võtab ära teie prillid, st. Õiglus on rikutud, kuid tal ei olnud õigust seda teha. Õigusega püüame mõista tõde ja taastada õiguse. Õigus esindab õiglust, aga ei asenda seda.
  • Seaduse mõiste:
    Seadus on lkõrgeima riivivõimuorgani normatiivakt , millele on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim õigusjõud. Eristatakse põhiseadust ehk konstitutsiooni ning konstitutsioonilisi ja tavalisi seaduseid. Eestis võidakse seaduseid vastu võtta riigikogus või rahvahääletusega. Seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seega võib seaduse kohtima hakkamise tähtaeg olla pikem või lühem kui 10 päeva.
  • Positiivne õigus:
    Positiivne õigus on positivismi koolkonna kasutatav mõiste, mis hõlmab riigis kehtivaid õigusnorme tervikuna . Mingi küsimuse käsitlust positiivse õiguse seisukohalt nim. De lege lata (tõlk. Kehtiva õiguse kohaseks) käsitluseks; tulevase soovitava seaduse seisukohast lähtuvad käsitlust de lege ferenda (tõlk. Tulevase õiguse kohaseks) käsitluseks. Positiivselt õiguselt oodatakse , et temas kätketud (endas peidetud) õiguslikud lahendid oleks head ning õiglased. Kui selline ootus ei täitu, siis on kokkupuude positiivse õigusega rõõmutu ja ei täida talle pandud lootusi. Pigem vastupidi, ootuse mittetäitumine võib tekitada eitavat suhtumist nii kohtivasse õigusesse kui ka õigusesse üldse.
  • Eraõiguse sisu (mõiste):
    Õigussüsteem jagunem era- ja avalikuks õiguseks. Eraõiguseks nimetatakse õigusnormide kogumeid, mis reguleerivaid suhteid üksikisikute vahel. Eraõigus on õigusnormide kogum, mis korraldab omandi-, kohustis -, pärimis-, ja perekonnaõiguslikke suhteid. Eraõiguse moodustavad tsiviilõigus, kaubandusõigus ja majandusõigus.
  • Avalik õigus:
    Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga. Avalik õigus korraldab riigi ja isiku vahelisi suhteid, kus riik on kodaniku suhtes võimu subjekt ning sunnib oma tahte talle peale nn. Käsu korras. Avalik õigus on rahva teenistuses olevad toimingud , mis on suunatud kõigile. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, mis jaotub tsiviil- ja kriminaalprotsessiõiguseks ning finantsõigus.
  • Õiguse tekkimise üldiseloomustus:
    Õigusetekkimisel ja kujunemisel mängisid rolli: *Sotsiaalsed suhted *Territoriaalne iseloom *Natsiooni ehk rahvuse eesmärk
    Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord,m kuna ta reguleerib inimeste omavaheliseid suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Just moraal ja tava olid valistevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e. Moraali- ja tavanormidest. Moraali ja tava normid, kui tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud.
    Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib tinglikult jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjaliku õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. On ajalooline tõsiasi, et õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi õiguse ajaloos võibki nimetada õiguse eelajalooks. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavald eraldunud moraali- või tavakorrast. Hiljem omandab üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu.
  • Õiguse allikad:
    Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. Õiguse vormi ja allika mõiste kattuvad ja tavaliselt kasutatakse nneid samatähednuslikena. Nii õiguse vorm kui allikas tähistavad riigi õigustloova tegevuse vormilist resultaati, mis on ühiskonna liikmel õiguse ammutamise kohaks e. Allikaks. Ajaloos on olnud kasutusel mitmeid õiguse välkjendamise vorme e. Õiguse allikaid .
    • Õiguslikku e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava).
    • Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama.
    • Õigusteadus e. Juristidearvamus (teatud perioodil).
    • Leping. Kahe või enam poolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus.
    • Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid:
      • Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu)
      • Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.
      • Jurisdiktsiooniaktideksvolituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)

  • Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt):
    Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja. Presidentaalses riigis (nt. USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigus anda seadlusi nim. Presidenti dekreediõiguseks. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka riigikogu esimees ja peaminister .
  • Määrus õigustloova aktina (üldiselt):
    Määrus on levinuim, erialane õigusakt, mille annab välja täidesaatev organ. Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. On haldusdokument, organisatsiooniline, korraldav dokument, mis on seaduse ja seadluse täitmiseks. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legemõiguskorda järgivad ja kehtiva seaduse rakendamiseks antavad määrused, korraldab seaduse rakendamist; Praeter legem – määrused, kus sisaldub uus õigus teatud ajani ainult eritingimustel; Contra legem – Määrused mille vastuvõtmiseks peab olema kindlamast kindlam (lad.k. expressis verbis ) põhiseaduslik volitus . Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi.
  • Üksikakti mõiste:
    Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või adresseeritud kindlale isikule (nt. Preemia maksmine). Ei sisalda üldkohustuslikke käitumisnorme e. Õigusnorme.
  • Üldakti mõiste:
    Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid / õigusnorme. Üldakti sisu käib kõikide isikute kohta, suurema osa elanikkonna kohta. Tavaliselt samastatakse üldakti normatiivse e. Õigustloova aktiga (Kriminaalseadustik, pereseadustik, pensioniakt)
  • Riigi mõiste ja tunnused:
    Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning põhineb teatud tööjaotusel. Kaasaegne riik kujutab endast universaalset poliitililist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne (iseseisev) riigivõim.
    • Territoorium – kindlalt piiritletud ala, märgistatud, eristab ühe riigi teisest.
    • Rahvas – alaline elanikkond, peab olema kindlaks määratletud kas kodanikud või mittekodanikud. Kodanikud omavad riigi suhtes õigusi (kodanikuõigused – elamisõigus, valimisõigus, lahkumis- ja saabumisõigus) ja kohustusi, samuti riigil nende suhtes. Mittekodanikel ei ole praktiliselt õigusi ega kohustusi, vaid elamisluba (lojaalsusenõue peab olema, st. Ei tohi tegutseda riigi vastu)
    • Suveräänsus – õigus ise otsustada oma asjade üle, k.a. jõu kasutamine. Iseseisvus , sõltumatus teistest.

  • Demokraatliku riigi iseloomustus:
    Demokraatlikus riigis valitseb rahva enamus kõigide huvides. Demoraatlikus riigis formuleerub riigivõim valimiste teel; jagunevad põhimõtteliselt kaheks: ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte. Esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Jagatud suveräänsusega riigid on liitriigid. Parlamentaarne demokraatia on olnud ka eeskujuks EV põhiseaduste koostamisel. Erinevates eelnõudes on kaldunud rohkem kas parlamentaarse vabariigi või presidentaalse vabariigi poole.
  • Juriidiline fakt:
    Juriidiline fakt on asjaolu, mille alusel tekib õigussuhe riigipoolt aksepteeritud tingimusel. Kui võtta juriidiliste faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega, siis jagunevad nad:
    • Juriidilised sündmused – on tekkinud kasud, kahjud. Sündmused toimuvad sõltumata inimese tagtest. Sündmus kui juriidiline fakt on ka inimese loomulik surm.
    • Juriidilised teod – inimtegevuse tulemus; väliselt väljendatud inimese tahteavaldus , käitumisakt.
      • Õiguspärased – kinnipeetud riigipoolt kehtestatud käitumisnormidest
        • Juriidilised aktid.
        • Juriidilised toimingud.
        • Juriidilise resultaadiga teod.

      • Õigusvastased
        • Kriminaalõigusrikkumine ehk kuritegu .
        • Haldusrikkumine – kuriteo osa.
        • Distsiplinaarõigusrikkumine – hõlmab avalikteenust.
        • Era ehk tsiviilrikkumine – tegevus- tegevusetus ; tahtlus-tahtlusetus.

    Tagajärgede järgi, millised kutsub esile juriidilised faktid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad (nt. Üürilepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine)
    Juriidiline fakt jaguneb mahui järgi:
    • Lihtfaktid – üks juriidiline fakt.
    • Liitfaktid – 2 või enam juriidilist fakti ehk juriidiline koosseis.
    • Juriidiline e faktiline koosseis.

    Juriidiliste sündmuste ja tegude vahepeal on olemas liigitusi , mis eristab:
    • Absoluutsed – orkaanid , loodusõnnetused
    • Suhtelised – sündmused on seotud inimeste tegevusega (ökoloogiline kriis inimtegevusest).

  • Subjektiivne õigus:
    Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba . Iga subjekti suhtes erinev, sõltuvalt subjekti õigussuhetest.
  • Otsus õigusaktina:
    Üksikakt, mille abil administratsioon lahendab juristiktsiooni küsimusi, mille pidevus on õigusriigis täpselt piiritletud (kohtuotsus). Otsus ühendab endas määruse, korralduse või mingid kolmandaid õigusakte. Otsus tähendab seisukohta, suunda iseloomustav õigusakt. Otsuses kajastatakse seisukohad. Protokolliline otsus ehk korraldus – protokolliraamatust läbi kantud ja otsustatud. Ühekordne, lühikese täitmistähtajaga. Individuaalse sisuga, mis ei vaha laialisaatmist ning ei sisalda üldiseid käitumisnorme.
  • Objektiivne õigus:
    Objektiivne õigus on riigis kehtiv õigus, kirja pandud õigusaktis. Objektiivse õiguse alusel tekkivaid isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks.
  • Juriidiline vastutus ja selle sisu:
    Juriidiline vastutus on vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on retrospektiivne (tagasivaateline) vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Õigusrikkumine on juriidilise vastutuse aluseks. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kaotuse tekitamises. Juriidiline vastutus on samaaegselt õigussuhe riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on õigusrikkuja kohustus taluda teatavaid kaotusi toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi saktsioone.
  • Sanktsiooni mõiste:
    Sanktsioon on õigusnormi osa või õigusnorm, mis sätestab selle normi rikkumise õiguslikud tagajärjed (karistuse, kohustuse hüvitada tekitatud kahju jms.). Sanktsioon on õigusnormi eritunnus , milles avaldub õiguse sunniiseloom. Eristatakse kriminaal ,- distsiplinaar ,- tsiviilõiguslikke jm. Sanktsioone. Rahvusvahelises õiguses tähendab sanktsioon majanduslikku, sõjalist vm. Sunniabinõud, mida kohaldatakse rahvusvahelisi õigusnorme rikkunud riigi suhtes.
  • Õiguse objekt:
    Õiguse objekt on õigusega reguleeritud ühiskondlikud suhted, nt. Töö-, maa-, perekonnasuhted . Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivse õiguse esemeks . Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed. Mittekehalisteks esemeteks võivad olla seaduses nimetatud juhtudel teatud õigused, nõuded jm. Objektiivsed väärtused. Õiguse objekt võib olla asjade kogum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu ja tervis.
  • Riigivormid:
    Riigivorm on riigi väline struktuur. Selle põhilised elemendid on riigivalitsemise vorm ja riigikorralduse vorm. Riigivalitsemise vormidena eristatakse:
    • Monarhiat (tänapäeval absoluutne või konstitustiooniline) – riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh : kuningas, sultan, emiir jne.
    • Vabariik (parlamentaarne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #1 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #2 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #3 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #4 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #5 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #6 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #7 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #8 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #9 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #10 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #11 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #12 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #13 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #14 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #15 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #16 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #17 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #18 Õiguse alused - Põhjalik Konspekt #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 375 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Thomslin Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõned kirjavead võisid sisse jääda, aga loodan, et pole hullu.
    õiguse alused

    Mõisted


    Kommentaarid (8)

    viksmiks profiilipilt
    Viktor Andrew: Tõesti väga hea ,sain 4 hindeks ,ilma selleta poleks suutnud 3 ära saada vist ,töö oli üsna raske aga see materjal oli lihtne ja loogilini ning oli kerge meelde jätta

    tänud
    20:30 23-01-2013
    Virkeli profiilipilt
    Virkeli: Töö on tehtud väga hästi ja põhjalikult.
    12:02 29-10-2014
    eve11 profiilipilt
    eve11: Ei ole väga hea kokkuvõte. Üpriski segane
    16:46 08-09-2013


    Sarnased materjalid

    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    82
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT1
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    45
    docx
    Õiguse konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun