Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED (4)

4 HEA

Esitatud küsimused

  • Millele on suunatud õigussuhe ?
 
Säutsu twitteris
ÕIGUSE ALUSED
Kordamisküsimused
1. Riigi ja õiguse tekkimine.
2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- 

Sugukonnas teostas võimu 
pealik , kes oli valitud juhiks autoriteedi  ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu 
kehastus   ja   väljendas   sugukonna   huve.   Sugukonna   käitumist   juhtisid   sugukonna   enda 
poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud 
harjumuseks   pikaajalise   ja   korduva   kasutamise   tõttu.  Riigi   tekkimisega   paralleelselt 
toimuvate   sotsiaalsete   ja   majanduslike   arenguprotsesside   mõjul   (paikseks   jäämine, 
veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi   lagunemine )  asendus seni veresugulusel 
rajanev võimukooslus  territoriaalsega.  Sugukonnas hõlmas  pealiku  võim veresugulusel 
sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv 
elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja 
tema   üle   võimu   teostava,   st   avaliku   võimu   tekkimine.2.Selle   võimu   teostamine 
territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses 
oleva sugukonna asemel.
3. Avalik   võim-   Kogu   riigi   juhtimisaparaat,mis   hõlmab   riigivõimu-ja   valitsemisasutuste 
kõrval   ka   aparaadi   relvastatud   struktuuriüksuste   ( armee    ,politsei    luure    ja 
vastuluure, vanglad    –mis   on   vajalikud   riigi   otsuste   realiseerimiseks.    Riigivõim    on 
suveräänne  võim.  Suveräänsus  – riigi täielik välispoliitiline  sõltumatus  teistest riikidest 
,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev 
kohtuvõim
4. Rahvas ja  territoorium  riigi tunnustena- Rahvas – elab riigi territooriumil, seega on 
riigivõimu tegevuse objektiks. Teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu 
teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodanikud- kellel on riigi  kodakondsus .Kodakondsuseta 
isikud- isikud kes mingil põhjusel asuvad riigi territooriumil ,kuid kellel ei ole riigi ja 
isiku   vahel   püsivat   poliitilist   seost. Kodakondsus :Omandatakse   sünniga   või   saadakse 
naturalisatsiooni korras.Eestis omandatakse sünniga – kellel sündimise ajal vähemalt üks 
vanematest on EESTI kodanik. Kodakondsuse saamise tingimused (naturalisatsioooni 
korras):1.
paiksustsentsus- elanud  riigis   kindlaksmääratud  aja;2.vabatahtlikkus-  antakse 
isiku   soovil;3.ustavusvanne   riigile.4.keeletundmine;5.põhiseaduse   tundmine;6.võime 
ennast   ja   perekonda   ülal   pidada;7.võlgnevuse   puudumine   kodakondsuse   riigis. 
Territoorium – ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu:1.riigipiiriga piiratud 
maismaa osa2.territoriaal- ja  siseveed 3.õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 
4.atmosfääris   asuvad   riigi   lennu-   ja   kosmoseaparaatide   kabiinid5. maapõu    riigipiiriga 
piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sõjalaevad avamerel 
ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii 
seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas.
5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel  viisil  organiseerunud  rahvas, kes teostab  teataval  terri-
tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas.
6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele 
ja   annab   riigile   sotsiaalmajandusliku   ja   poliitilise   iseloomustuse.1. Sisefunktsioonid    – 
riigivõimu   säilitamise   ja   kindlustamise   funktsioon,   õiguskorra   tagamine, 
sotsiaalmajanduslik   ehk   majanduslik-organisatoorne   funkts   ja   kultuurilis-kasvatuslik 
funkts.2.Välisfunktsioonid – riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, 
millest   tõstetakse   vahel   esileülemaailmse   rahu   ja   korra   kindlustamise   funkts   ning 
maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega 
koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik
7.  Riigiorganid  ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne 
osa.  Riigiaparaat  on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat 
riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased  volitused
teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On  õigusaktidega kindlaksmääratud 
funktsioon
  (N:   riigikontrollil   riigi   vara   kasutamise   ja   säilitamise   kontroll; 
ringkonnakohtul   esimese   astme   kohtute   lahenditeläbivaatamine   apellatsiooni 

93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #1 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #2 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #3 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #4 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #5 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #6 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #7 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #8 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #9 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #10 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #11 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #12 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #13 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #14 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #15 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #16 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #17
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
238 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pekirull123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Kordamisküsimused 99 tk. Õiguse alused.
õiguse alused , kordamisküsimused , avalik võim , territoorium , riik

Mõisted

Sisukord

  • Võlasuhe
  • Viivis
  • Leppetrahv
  • Käendus
  • Käsiraha
  • agendileping, tööettevõtuleping, vahendusleping, rendileping, üürileping
  • Tööleping lõppeb

Teemad

  • ÕIGUSE ALUSED
  • Kordamisküsimused
  • Riigi ja õiguse tekkimine
  • Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
  • Tava
  • Avalik võim
  • Rahvas ja territoorium riigi tunnustena
  • Kodakondsus
  • Kodakondsuse saamise tingimused (naturalisatsioooni
  • korras):1
  • Territoorium
  • Riigi mõiste
  • Riigi funktsioonid
  • Riigiorganid ja nende liigitus
  • riigivõimualased volitused
  • õigusaktidega kindlaksmääratud
  • funktsioon
  • vajaliku pädevusega
  • kulud kaetakse riigieelarve vahenditest
  • e)Liigendub struktuuriüksusteks
  • riigiteenistujad
  • Riigivalitsemise vorm
  • Poliitiline režiim
  • Monarhiad
  • Vabariik
  • Riiklik korraldus
  • Unitaarriik
  • Föderatsioon e liitrik
  • Lepinguline
  • föderatsioon
  • Konstitutsiooniline föderatsioon
  • Konföderatsioon
  • Autonoomia
  • Õiguse mõiste ja tähtsus
  • Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist
  • Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga
  • Õigusriik
  • õigusriik
  • Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused
  • Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus
  • Õigus ja õiglus
  • Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine
  • Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis
  • Õigusnormi loogiline struktuur
  • Õigusnormide liigid
  • normatiivakt
  • Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest
  • Õigusperekonnad
  • Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste
  • Õiguse väljendusvormid
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana.
  • Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
  • Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem
  • Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid.
  • Õigussuhte subjektid
  • Õigussubjektsus
  • Õigusvõime, teovõime, deliktivõime
  • Õigussuhte objektid
  • Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena
  • Regulatiivseid õigussuhted
  • Kaitsvaid oigussuhteid
  • Õiguse rakendamise mõiste.Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
  • Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada
  • Tõendid õiguse rakendamise protsessis
  • Õiguse rakendamise aktid
  • Õigusrikkumise mõiste ja koosseis
  • Õigusrikkumise subjekt
  • Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused
  • ISIKU SÜÜ
  • tahtlik
  • Ettevaatamatult
  • kuritegelik kergemeelsus
  • kuritegelik hooletus
  • Õigusrikkumise objektiivsed tunnused
  • Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
  • Õigusrikkumise objekt
  • Õigusrikkumiste liigid
  • Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid
  • Liigid
  • Tsiviilõiguse mõiste ja allikad
  • Tsiviilõiguse mõiste ja allikad
  • Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud)
  • Tsiviilõigussuhte objektid
  • Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes
  • Füüsilise isiku õigussubjektsus
  • Juriidilise isiku mõiste ja tunnused
  • Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
  • Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus
  • Juriidilise isiku lõpetamine
  • Juriidilise isiku pankrot
  • Pankrotimenetlus
  • Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused
  • Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud
  • Tehingu vormile esitatavad nõuded
  • Tehingu tühistamise mõiste ja alused
  • Tsiviilõiguste teostamise viisid
  • Asja mõiste. Tsiviilõiguasi
  • Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad
  • Kinnisasi ja vallasasi
  • Pant. Vallaspant ja selle liigid
  • Kinnispant e hüpoteek
  • Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid
  • Kaudne valdus
  • Omavaldus
  • Võõrvaldus
  • Ainuvaldus
  • Valduse kaitse omavoli vastu
  • Kaitsefunktsioon
  • Omandi mõiste ja liigid
  • Ühisomand
  • Kaasomand
  • Vallasomandi tekkimine
  • vallasasja üleandmisega
  • hõivamisega
  • leiu omandamisega
  • peitvara leidmisega
  • asja ümbertöötlemisel
  • segamisel, ühendamisel
  • tekib igamisega
  • loodusvilja omandamisel
  • Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
  • Kinnisomandi ulatus ja kitsendused
  • Kinnisomand ulatub
  • Kinnisomandi kitsendused
  • Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus
  • Isiklik kasutusõigus
  • Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine
  • Ostueesõigus
  • Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine
  • Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes
  • Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded
  • Kohustuste täitmise tagamise viisid
  • Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii
  • Garantii
  • Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste
  • Leping
  • Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine
  • Lepingute liigid
  • Tööleping ja selle sõlmimine
  • Töötaja kohustused
  • Tööandja kohustused
  • Töö-ja puhkeaeg
  • Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed
  • Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused
  • Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu
  • kuritegu
  • Kuriteod on esimese ja teise
  • astme kuriteod
  • Väärtegu
  • Kuriteo eest kohaldatavad karistused
  • Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud
  • Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis
  • Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem
  • kodanike õiguste kaitse
  • I astme kohus
  • II astme kohus
  • III astme kohus

Kommentaarid (4)


kuklikemees: Jajaja vas is los vas is das :D
11:06 28-10-2013

summerbeauty: oli abiks
22:56 11-01-2012

karine raudvere: oli abiks
21:22 16-01-2012


Sarnased materjalid

18
docx
269
docx
214
docx
67
pdf
22
docx
16
doc
88
doc
107
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto