Õiguse alused (harjutusküsimused+vastused) (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekib omand (jt asjaõigused) ehk kellele kuuluvad asjad ?
  • Missugused õigused on isikutel asjade suhtes ?
  • Kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta ?
 
Säutsu twitteris
Õppeaine: õiguse alused
Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad)

Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia.
  • Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu .
    Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus –see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu.
    Sotsiaalsed normid – normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad. Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata.
    Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused).
  • Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu.
    Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud
    Õigus (objektiivses mõttes) – riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus.
    Õigus (subjektiivses mõttes) – objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud
  • Õiguse allikad Eestis.
    Põhiseadus, seadus , Seadlus , Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus
    Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine . Õigusakt. Õiguse tõlgendamine.
  • Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid.
    Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik.
  • Õigussuhte subjekt . Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid.
    Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad – füüsilised ja juriidilised isikud.
    Füüsiline isik – inimene
    Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt.
    Juriidiline isik – eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik – loodud avalikes huvides.
  • Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime.
    Õigusvõime
    TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
    Inimloode – teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.
    Teovõime
    Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
    Tsiviilteovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (TsÜS § 8 lg 1).
    Tsiviilõiguses algab inimese teovõime täisealiseks saamisega . Inimene on täisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks (TsÜS § 8 lg 1, 2).
  • Juriidiline isik. Juriidilise isiku mõiste. Juriidilise isiku liigid (nimetada). Juriidilise isiku õigus- ja teovõime.
    Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas.
    Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest.
  • Eraõiguslik juriidiline isik. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada).
    Eraõiguslik on loodud erahuvides, liigi kojta käiva seaduse alusel.
    Avalikõiguslik on loodud avalikkes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.(riik, kohalik omavalitsuse üksus)
    Äriühingud
    Mitte äriühingud
    AS
    Aktsiaselts
    SA
    Sihtasutus

    Osaühing
    MTÜ
    mittetulundesühing
    TuÜ
    Tulundusühing

    TäÜ
    Täisühing

    US
    usaldusühing

    +EÄ, EÜ
    Euroopa Äriühing ja euroopa Ühistu
    + EÕ (EMH)
    Euroopa majandushuvijuhing
  • Õigussuhte objekt. Õigussuhte objekti mõiste.
    õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks ) ehk millele on suunatud subjektide õigused ja kohustused
  • Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus.
    Õigussuhe on suhe, kus subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja kohustustega.
    Subjektiivne õigus – õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Õigustatud subjektil on õigus nõuda kohustatud poolelt teatud käitumist, mis on riigi poolt tagatud riigi sunnijõu rakendamisega (nt üürilepingu õigustatud poolel on õigus üürida välja talle kuuluv korter , õigus lepingu sõlmimisel nõuda üüriraha tasumist). Samas on tal ka nt üürilepingu puhul kohustus võimaldada kohustatud poolel eluruumi kasutamist.
    Juriidiline kohustus – õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõudmiste kohaselt (nt maksma üüri). Samas on tal ka subjektiivne õigus nõuda õigustatud poolelt nt eluruumi üürimisel selle kasutamise võimaldamist
  • Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine . Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded.
    Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine.
    Reguleerimine saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega .
    Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises.
    Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on:
  • õigusnormide nõuetest kinnipidamine;
  • õigusnormide kasutamine;
  • õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.
    Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega.
    Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine.
    Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust.
    Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid , nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni.
    Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes.
    Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine.
    Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne).
    Õiguse realiseerija seisukohalt on need pädevad riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse .
    Õiguse rakendamise protsess:
    • asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on.
    • õigusnormi valik ja analüüs – see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus.
    • kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina.
    • asjas tehtud otsuse täitmise tagamine – nt , isiku teenistusse lubamine , vangistuse täitmine vms

    Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded:
    • seaduslikkuse nõue – rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest;
    • põhistatuse nõue – kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele;
    • õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus . Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest.

  • Õigusakt. Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia .
    Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi.
    Sõltuvalt isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, liigitatakse õigusaktid üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks.

  • Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus.
    Üldakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile .
    Seadus, seadlus, määrus.
    Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
    Määrus – täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga.

  • Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus.
    Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile.
    Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks.
    Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt:
    • Vabariigi President –nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne.
    • Riigikogu,
    • KOV volikogu,
    • Eesti Panga nõukogu ja
    • kohus - kohtuotsus.

    Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu:
    • minister – teenistusalastes vm üksikküsimustes,
    • riigisekretär,
    • ministeeriumi kantsler,
    • ameti ja inspektsiooni peadirektor,
    • vallavanem, linnapea ,
    • Eesti Panga President.

    Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu:

    Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor.

  • Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid.
    Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Kehtima hakkamine ja lõppemine on erinev sõltuvalt õigusakti liigist.
    Õigusakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt.

  • Õigusakti territoriaalne kehtivus.
    Õigusakti territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
    Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu territooriumil.
    Kohaliku riigivõimu üldaktid kehtivad vastava haldusüksuse territooriumil.

  • Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.
    Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased.
    Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad.

  • Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine .
    Õigusaktide süstematiseerimine – õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse:
  • inkorporeerimise teel;
  • kodifitseerimise teel.
    Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist.
    Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik , määrustik vms.

  • Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv - teleoloogiline tõlgendamine.
    Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud .
    Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise.
    Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145).
    Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses , kasutades teisi lausekonstruktsioone.
    1. Grammatiline tõlgendamine
    Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid.
    Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine , milles normid on väljendatud.
    Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised.
    Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus.
    Grammatiline tõlgendamine – normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest.
    2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
    See tõlgendamisvõte tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 1995, lk 81).
    See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga (nt normi mõte selgub alles koostoimes teiste samas õigusaktis sisalduvate normidega).
    Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus (Ibid, lk 82).
    3. Ajalooline tõlgendamine
    Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria.
    Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus , millised olid tema eesmärgid normi loomisel.
    Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel.
    Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad , koosolekute protokollid , juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne.
    4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
    Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist.
    Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem.
    Tõlgendaja esitab siin küsimuse: millist eesmärki teenib norm, mis on selle mõte.
    Selle tõlgendamisvõtte kriteeriumid tulevad eelkõige õiguse objektiivsetest eesmärkidest, kuhu kuulub eelkõige “õigluse idee”, õiguse põhimõtted.

  • Lüngad õiguses. Õigusakti analoogia . Õiguse analoogia.
    Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme.
    Sellisel juhul võib olla tegemist lüngaga õiguses, mida saab mõnedel juhtudel ületada analoogia abil.
    Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist (Ibid, lk 87).
    Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita.
    Seaduse analoogia – otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased.
    Õiguse analoogia puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest.

    Põhimaterjal
  • Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid.
  • R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Juura 2002 või 2004 või 2007.
  • T. Annus . Riigiõigus. Juura 2006. Lk 31-43.

    Loeng 3: Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu. Õigusharud.
  • Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses.
    • eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud,
    • eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, teisisõnu on isikul vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud – töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks – eriti EL õigusest tulenevad normid jne);

  • Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses.
    • avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud
    • avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab.

  • Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks.
    • riigiõigus;
    • haldusõigus;
    • rahvusvaheline (avalik) õigus;
    • karistusõigus**;
    • protsessiõigus (kohtumenetluste õigus);
    • maksuõigus;
    • kirikuõigus.

  • Eraõiguse liigitus õigusharudeks.
    • tsiviilõigus oma nn pandektilise süsteemiga: üldosa, asja-, perekonna-, võla-, pärimisõigus;
    • kaubandus- ehk äriõigus;
    • intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne;
    • rahvusvaheline eraõigus;
    • tööõigus*;
    • pankrotiõigus*, tarbijaõigus*.

  • Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria .
    K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer . Haldusõigus, lk 31-32.

    Põhimaterjal
  • Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud konspekt.
  • Loengud . Sissejuhatus õigusteadusesse, Kirjastus Juura, Tallinn 2004.

    Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist
  • Võimude lahusus .
    Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimu:
    • seadusandlikku (parlament),
    • täidesaatvat (Valitsus) ja
    • kohtuvõimu (kohus).

  • Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest.
    • Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale.
    • Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15)
    • See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega.

    Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus
    • Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15)
    • Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel.
    • Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22)
    • Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse.
    • Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele.
    • Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st
    • Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded.
    • Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad , kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses.

  • Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted.

  • Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal ). Kohtualluvus .
    • Eesti kohtusüsteemi moodustavad:

  • I kohtuaste, maakohtud (4) – Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;
  • I kohtuaste, halduskohtud (2) – Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;
  • II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
  • III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus.
    • Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles.

  • Kohtunike personaalse sõltumatuse tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtuniku ametissenimetamine. Kohtuniku ametikitsendused. Immuniteet. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku ametist vabastamine ja tagandamine.
    • Õigusemõistmise ja kohtute sõltumatuse peab tagama kohtunikkonna sõltumatus (m.h et tagada võimude lahusus, samuti tagamaks erapooletut ja õiglast kohtumõistmist).
    • Kohtunikuks võib nimetada:
    • EV kodaniku,
    • kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus,
    • kes oskab eesti keelt,
    • on kõrgete kõlbeliste omadustega ning
    • kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused (Kohtute seaduse § 47).
    • Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne.
    • Kohtuniku ametikitsendused
    • Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl.
    • Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik , juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms.
    • Kohtunik vabastatakse ametist:
    • tema soovil;
    • vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel;
    • ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist);
    • kohtu likvideerimisel;
    • kohtunike arvu vähendamisel jm seaduses loetletud põhjustel.
    • I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.
    • Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu.
    • Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid.

    Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks.
    Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada.

  • Kohtute juures asuvad üksused.
    • Kohtute juures asuvad üksused
    • Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse:
    • kinnistusraamatut;
    • abieluvararegistrit;
    • registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut.
    • Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle.


    Põhimaterjal
  • Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid.
  • T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398.

    Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus.
  • Perekonnaõigus
  • Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad.
    Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist.
    Perekonnaõiguse ülesanded:
    • tagada kord ühiskonnas;
    • kaitsta peret ja ühiskonda;
    • olla eeskujuks.

    Perekonnaõiguse reguleerimise ese
    1. Perekond
    2. Abielu
    3. Põlvnemisest tulenevad õigussuhted
    4. Eestkoste ja hooldus
    Perekonnaõiguse allikad
  • Rahvusvahelised õigusallikad ( konventsioonid jt)
  • Siseriiklikud õigusallikad
    • Põhiseadus
    • perekonnaseadus
    • kõrvalseisvad seadused ja protsessuaalsed õigusallikad

    Euroopa Nõukogu konventsioonid:
    ÜRO konventsioonid:
    Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid:
    Lisaks on perekonnaõiguse rahvusvahelisteks allikateks ka mitmed Euroopa Liidu määrused ning Eesti ja teiste riikide vahel sõlmitud õigusabi lepingud (nt Leedu, Vene, Ukraina ja Poolaga).

  • Perekonnaõiguse põhimõtted.
    Perekonnaõiguse põhimõtted on järgmised:
    abikaasade võrdõiguslikkus;
    vanemate võrdõiguslikkus;
    laste võrdõiguslikkus;
    lapse huvi ülimuslikkus.

  • Abielu sõlmimise eeldused.
    1) Heteroseksuaalsus - abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel (PKS § 1 lg 1);
    2) Abiellumisvõime - abielluda võivad täisealised isikud (18 a),
    • Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (PKS § 1 lg 2 ja 3);
    • Piiratud teovõimega isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja , eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest.

    3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3);
    4) konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel , et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu.
    Abielu sõlmimise eeldused II:
    • eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia;
    • vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga;
    • vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused.
    • Perekonnaseisuametnik kannab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #1 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #2 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #3 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #4 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #5 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #6 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #7 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #8 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #9 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #10 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #11 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #12 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #13 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #14 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #15 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #16 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #17 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #18 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #19 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #20 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #21 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #22 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #23 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #24 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #25 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #26 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #27 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #28 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #29 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #30 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #31 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #32 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #33 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #34 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #35 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #36 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #37 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #38 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #39 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #40 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #41 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #42 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #43 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #44 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #45 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #46 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #47 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #48 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #49 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #50 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #51 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #52 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #53 Õiguse alused-harjutusküsimused vastused #54
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 242 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristina Pärn Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad)
    õiguse alused , õigus , avalik õigus

    Mõisted

    õigussuhe, õiguse subjektid, füüsiline isik, juriidiline isik, inimloode, teovõime, tsiviilteovõime, avalikõiguslik, õiguse objektiks, õigussuhe, subjektiivne õigus, õigustatud subjektil, juriidiline kohustus, õigusnormide ülesanne, õiguse realiseerimine, õigusnormide rakendamine, seaduslikkuse nõue, õigusakt, õigusaktid üldaktideks, üldakt, vabariigi president, süstemaatilis, objektiiv, õigusnorm, seadusandja püüe, seadusandja, kuud järjest, teistmise aluseks, perekonnaõigus, perekonnaõiguse põhimõtted, uues pks, notari ametitoiminguks, abielu sõlmides, käsutamise õigus, otsejoones sugulased, ülenejad sugulased, lapse ema, lapse isa, isaduse omaksvõtuks, juulist 2009, isikuhooldus, vanema otsus, mõlemal vanemal, a pks, sama kohustus, a pks, eestkostja, pärimisõigus, pärimise mõiste, pärimine, pärandaja, tahteavaldus, pärimisvõimeline, pärimiskõlbmatu, testeerimisvabadus, pärandaja, annak, sihtkäsund, kodune testament, pärijatel, territoorium, vähemusrahvust, rahvusvähemust, kodakondsus, vereõiguse, õigusloome valdkonnas, vtk, seletuskiri, vastuvõetud seadus, tsiviilõigussuhte sisu, füüsiline isik, alla 7, mitmepoolne tehing, alla 14, organisatsioon, teatud juhtudel, äriühingute liigid, aktsiaseltsi puhul, kinnisasi, loodusvili, mitmepoolsed tehingud, viimase suhtes, valdus, valdus, omavoliline valdus, valdusel, kinnisomandi üleandmiseks, reaalservituut, kasutusvaldus näide, kinnispant, võlasuhe, võlasuhte mõiste, kohustuse rikkumine, vääramatuks jõuks, võlgnik, ülesütlemine, jõustumiseni, tööõigust, alla 15, üldpõhimõte

    Sisukord

    • Õiguse rakendamise protsess
    • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
    • Seadus
    • Määrus
    • Otsuseid
    • Käskkirju
    • Korraldusi
    • Ettepanekuid
    • Õigusakti ajalise kehtivuse
    • Õigusaktide süstematiseerimine
    • Inkorporeerimise
    • Kodifitseerimine
    • Perekonnaõigus
    • Perekonnaõiguse reguleerimise ese
    • Perekonnaõiguse allikad
    • Euroopa Nõukogu konventsioonid
    • ÜRO konventsioonid
    • Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid
    • Vara juurdekasvu tasaarvestus
    • Varalahusus
    • Sugulus
    • Hõimlus
    • Isikuhooldus
    • Varahooldus
    • Vanema hooldusõiguse piiramine
    • Ühise hooldusõiguse lõpetamine
    • Suhtlusõigus
    • Lahus elavate vanemate otsustusõigus
    • Lapsendamise lubatavus
    • Eestkoste alaealise üle
    • Eestkoste teostamine
    • Eestkoste täisealise üle
    • Pärimine
    • Pärija
    • Pärimisvõimeline
    • Pärimine pärandaja viimse tahte järgi
    • Rahvas
    • Avalik võim
    • Vähemusrahvust
    • Rahvusvähemust
    • Kaasamine
    • VTK peab sisaldama vähemalt järgmist teavet
    • VTK peab
    • Eelnõu
    • Seletuskiri
    • Juriidiline isik
    • Äriühingute liigid on järgmised
    • Mittetulundusühing
    • Sihtasutus
    • Avalik-õigusliku juriidilise isikuna
    • Tehingu vormid
    • Kinnisasi
    • Valdus
    • Seaduslik
    • Ebaseaduslik
    • Valduse omandamine
    • Valduse lõppemine
    • Ühine omand
    • Ühisomand
    • Kaasomand (
    • Vallasomandi
    • Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine
    • Piiratud asjaõigused
    • Servituut
    • Isiklik servituut
    • Kasutusvaldus
    • Isiklik kasutusõigus
    • Varaline kahju
    • Mittevaraline kahju

    Teemad

    • Õppeaine: õiguse alused
    • teemade edasisel
    • käsitlemisel täiendatavad)
    • Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm
    • Õigusnorm. Normihierarhia
    • Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine
    • Õigusvõime
    • Teovõime
    • kohustavate
    • nt mitte
    • ületama piirkiirust
    • nt esitama
    • nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni
    • Õiguse rakendamise protsess
    • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
    • Seadus
    • R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145)
    • Grammatiline tõlgendamine
    • Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
    • R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 1995, lk 81)
    • Ibid, lk 82)
    • Ajalooline tõlgendamine
    • Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
    • lüngaga
    • analoogia
    • Ibid, lk 87)
    • Põhimaterjal
    • moodle
    • Loeng 3: Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu. Õigusharud
    • Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist
    • Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15)
    • Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15)
    • Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22)
    • Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st
    • ka laiem funktsioon
    • Eesti kohtusüsteemi moodustavad
    • I kohtuaste, maakohtud
    • I kohtuaste, halduskohtud
    • II kohtuaste, ringkonnakohtud
    • III kohtuaste, Riigikohus
    • isikuomadused (Kohtute seaduse §
    • Põhimaterjal
    • Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus
    • I. Perekonnaõigus
    • Heteroseksuaalsus
    • Abiellumisvõime
    • konsensuslikkuse nõue
    • tahet
    • monogaamia
    • Varaühisus
    • ühisvara
    • soetisvara
    • Varalahusus
    • Abieluvaraleping
    • üldine kohtualluvus
    • erandlik kohtualluvus
    • hagita asjade kohtualluvus
    • vanema hooldusõigus
    • isikuhooldus
    • varahooldus
    • füüsiline isik
    • juriidilise isiku
    • juriidilise isiku (uudne lahendus võrreldes 1995.a PKS-ga)
    • PKS eelnõu
    • seletuskiri, lk 40)
    • järelevalvet
    • kestvalt
    • PKS)
    • II. Pärimisõigus
    • Pärimise
    • Isiku surmaga lõpeb küll isiku õigusvõime, kuid tema õigused ja kohustused
    • lähevad pärimise kaudu üle teisele isikule, pärijale – õigusjärglus (TsÜS § 6)
    • PärS § 1
    • Pärand avaneb
    • pärimismenetlus
    • tahteavalduse
    • seaduse
    • pärimisleping
    • Pärand
    • PärS § 6
    • Pärimiskõlbmatu
    • vt loetelu PärSi §-s 6
    • PärS § 10
    • PärS § 11, 18
    • esimese järjekorra pärijateks
    • Teise järjekorra
    • Kolmandasse järjekorda
    • Vt PärS § 16, 17
    • Testeerimisvabadus
    • sundosaga
    • Annak
    • annakusaajaks
    • Sihtkäsund
    • Sihtmäärang
    • Testament
    • Kodune testament
    • Loeng 6. Riik. Riigi tekkimine ja tunnused, riigivormid. Erinevad
    • võimuharud. Täidesaatva võimu organid ja asutused
    • settlement
    • ultima ratio
    • ius sanguinis
    • ius soli
    • Loeng 7. Riigikogu. Õigusloome
    • Kaasamine
    • VTK
    • VTK peab sisaldama vähemalt järgmist teavet
    • Eelnõu
    • kuulutab seaduse välja
    • jätab seaduse välja kuulutamata
    • Riigi Teatajas
    • Loeng 8 ja 9. Tsiviilõiguse üldosa
    • pandektilist
    • kohtupraktika
    • hea usu põhimõte
    • mõistlikkuse põhimõte
    • tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamine
    • õiguste taastamine
    • tsiviilõiguste kohtulik kaitse jt
    • õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest
    • varalist
    • isiklikke mittevaralisi suhteid
    • isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte
    • võrdsuse abil
    • õigused ja
    • kohustused
    • esemeks ehk objektiks
    • asjad või õigused
    • seaduse alusel loodud õigussubjekt
    • aastaseks
    • Alla 18-aastasel isikul
    • piiratud teovõime
    • vähemalt 15-aastase
    • ühepoolne
    • mitmepoolne
    • otsustusvõimetuna
    • hilisemat heakskiitu
    • süülise
    • teadmata kadunuks (faktiline seisund)
    • Äriühingute liigid on järgmised
    • täisühing
    • usaldusühing
    • osaühing
    • aktsiaselts
    • tulundusühistu
    • objektiks
    • vallasasjad
    • loodus- ja õigusvilja
    • Loodusvili
    • Õigusvili
    • harilik väärtus
    • Tehingu vormid
    • esindaja
    • Tähtaeg
    • Tähtaja kulgemine
    • Tähtaeg lõpeb
    • nõue
    • aegumistähtaja
    • Loeng
    • Asjaõigus
    • Asjaõigusseadus (AS)
    • Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (ASR)
    • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)
    • Kinnistusraamatuseadus (KS)
    • Korteriomandiseadus (KoS)
    • Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsKMS)
    • TSüS § 49)
    • res immobiles)
    • res mobiles)
    • AÕS § 32)
    • Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt
    • välistada
    • nt rajaneb vägivallal, salalisusel jne
    • Kuid see tähendab, et ka varas on valdaja
    • See tähendab, et ka
    • varga valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendanud vastupidist.)
    • heauskne
    • pahauskne
    • nt laps viskab märkamatult asja tänavale, asi varastatakse jne)
    • kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta
    • dominium
    • absoluutne
    • õigus
    • ius possidendi
    • ius utendi
    • ius disponendi
    • ühine
    • kaas- või ühisomandina
    • kuulub asi kõigile omanikele ühiselt
    • condominium
    • servituut
    • ehk vilikasutus
    • Kasutusvaldus näide – omanik müüb maa ära, kuid jätab endale kasutusvalduse oma
    • elu lõpuni
    • vallaspant
    • kinnispant
    • Põhim
    • aterjal
    • Loeng
    • ud 12 ja 14. Võlaõigus
    • kohustatud isiku ehk võlgniku)
    • õigustatud isiku ehk võlausaldaja)
    • VÕS § 2 lg 1)
    • pacta sunt servanda
    • Pacta sunt servanda
    • aktsept
    • ofert)
    • lepingupooled
    • ofert
    • oferendi
    • Ofert
    • nt reklaam, hinnakirjade
    • näidiste jms saatmine jms)
    • VÕS § 20
    • aktsept
    • võlgniku
    • võlausaldaja
    • lepinguväline võlasuhe, nt süüline kehavigastuse
    • tekitamine, omandi kahjustamine jms
    • lepinguväline võlasuhe, nt lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv
    • kohustus õigusliku aluseta saadu tagastamine);
    • nt tulekahju korral teise isiku vara päästmine ja sellest
    • tulenev õigus nõuda kulutuste hüvitamist
    • nt asja leidjale avalikult tasu lubanud isik peab maksma
    • asja leidnud isikule lubatud tasu)
    • deliktiõigus
    • deliktiõiguseks
    • vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-125-01; 3-2-1
    • 05)
    • Vt Riigikohtu otsused, nt 3-2-1-13-06; 3-2-1-64-05; 3-2-1-123-05)
    • eelkõige
    • VÕS § 186)
    • VÕS § 197)
    • tasaarvestuse pooled
    • tasaarvestuse pool
    • nt pärib
    • võlausaldaja võlgniku vara)
    • VÕS § 207)
    • Lisa võiks uurida, nt
    • Loeng 13. Süüteod. Kuriteod
    • Ultima ratio
    • Loeng 16. Tööõigus
    • tähtajatult
    • koondamine
    • Materjal
    • Lisamaterjal

    Kommentaarid (2)

    mina596 profiilipilt
    mina596: korralik materjal
    13:08 20-01-2013
    margittl profiilipilt
    margittl: korralik materjal
    16:13 27-05-2013


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    68
    docx
    Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused
    22
    docx
    Õiguse alused-Kordamisküsimused
    38
    docx
    Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega
    52
    doc
    Õigusteaduse eksam
    46
    doc
    Õiguse aluste kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !