Õiguse Alused kordamisküsimused (6)

4 HEA
 
Õiguse Alused:
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see
avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.
Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset
võimu.
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset
vabariiki?
Riigivalitsemise vormid on:
A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu
kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt
vastutamatu.
B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius
C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud
mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt.
D. Seisuslik-esinduslik monarhia
E. Konstitutsiooniline monarhia ­ on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul
monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud
konstitutsiooniga.
F. Vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud
tähtajaks valitav president.
a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik ­ kuulus võim kitsale
pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus
b. Demokraatlik vabariik ­ kuulus võim rahvale, valimistest
võisid osa võtta kõik vabad kodanikud.
G. Sotsialistlik vabariik ­ seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses
otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu
organina täidesaatev komisjon.
H. Nõukogude vabariik ­ seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel
rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem.
I. Rahvademokraatlik vabariik
J. Presidentaalne vabariik ­ kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab
võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA)
K. Parlamentaarne vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu
ülimuslikkusel. (nt Eesti)
Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras
seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest).
Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist
vastutust.
3. Millised on riikliku korralduse vormid?
Riikliku korralduse vormid on:
L. Unitaarriik ehk lihtriik ­ on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset
tervikut.
M. Föderatsioon ehk liitriik ­ on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud
moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.)
N. Konföderatsioonid ­ on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või
sõjalise) eesmärgi saavutamiseks.
Autonoomia ­ kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust,
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse Alused kordamisküsimused #1 Õiguse Alused kordamisküsimused #2 Õiguse Alused kordamisküsimused #3 Õiguse Alused kordamisküsimused #4 Õiguse Alused kordamisküsimused #5 Õiguse Alused kordamisküsimused #6 Õiguse Alused kordamisküsimused #7 Õiguse Alused kordamisküsimused #8 Õiguse Alused kordamisküsimused #9 Õiguse Alused kordamisküsimused #10 Õiguse Alused kordamisküsimused #11 Õiguse Alused kordamisküsimused #12 Õiguse Alused kordamisküsimused #13 Õiguse Alused kordamisküsimused #14 Õiguse Alused kordamisküsimused #15 Õiguse Alused kordamisküsimused #16 Õiguse Alused kordamisküsimused #17 Õiguse Alused kordamisküsimused #18 Õiguse Alused kordamisküsimused #19 Õiguse Alused kordamisküsimused #20 Õiguse Alused kordamisküsimused #21 Õiguse Alused kordamisküsimused #22 Õiguse Alused kordamisküsimused #23 Õiguse Alused kordamisküsimused #24 Õiguse Alused kordamisküsimused #25 Õiguse Alused kordamisküsimused #26 Õiguse Alused kordamisküsimused #27 Õiguse Alused kordamisküsimused #28 Õiguse Alused kordamisküsimused #29 Õiguse Alused kordamisküsimused #30 Õiguse Alused kordamisküsimused #31 Õiguse Alused kordamisküsimused #32 Õiguse Alused kordamisküsimused #33 Õiguse Alused kordamisküsimused #34 Õiguse Alused kordamisküsimused #35 Õiguse Alused kordamisküsimused #36 Õiguse Alused kordamisküsimused #37 Õiguse Alused kordamisküsimused #38 Õiguse Alused kordamisküsimused #39 Õiguse Alused kordamisküsimused #40 Õiguse Alused kordamisküsimused #41 Õiguse Alused kordamisküsimused #42 Õiguse Alused kordamisküsimused #43 Õiguse Alused kordamisküsimused #44 Õiguse Alused kordamisküsimused #45 Õiguse Alused kordamisküsimused #46 Õiguse Alused kordamisküsimused #47 Õiguse Alused kordamisküsimused #48 Õiguse Alused kordamisküsimused #49 Õiguse Alused kordamisküsimused #50 Õiguse Alused kordamisküsimused #51 Õiguse Alused kordamisküsimused #52 Õiguse Alused kordamisküsimused #53 Õiguse Alused kordamisküsimused #54 Õiguse Alused kordamisküsimused #55 Õiguse Alused kordamisküsimused #56 Õiguse Alused kordamisküsimused #57 Õiguse Alused kordamisküsimused #58 Õiguse Alused kordamisküsimused #59 Õiguse Alused kordamisküsimused #60 Õiguse Alused kordamisküsimused #61 Õiguse Alused kordamisküsimused #62 Õiguse Alused kordamisküsimused #63 Õiguse Alused kordamisküsimused #64 Õiguse Alused kordamisküsimused #65 Õiguse Alused kordamisküsimused #66 Õiguse Alused kordamisküsimused #67
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
245 laadimist Kokku alla laetud
6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiidukas Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

piiramata monarhia, seisuslik, demokraatlik vabariik, sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, presidentaalne vabariik, autonoomia, välisfunktsioonidest, riigiorgan, loomuõigluslik käsitlus, dispositiivseid, euroopa söe, üksikaktiks, seaduse algatamine, algatamise õigus, seaduse väljakuulutamine, väljakuulutamise instituut, relatiivset, absoluutne veto, suspensiivne veto, seaduse avaldamine, kodifitseerimise tulemuseks, subjektiivne õigus, õigussuhte objektideks, lihtakt, ost, kolmas staadium, neljas staadium, liigitustest, jurisdiktsioonilised aktid, õiguspärane käitumine, juriidiline vastutus, tsiviilõigusrikkumine, distsiplinaarüleastumine, tsiviilõiguslik, puudutab elanikkonda, avalik haldus, õigusalases kirjanduses, koormava haldusega, haldusõiguse valdkonnas, punktides a, haldusmenetlus, elektrooniline asjaajamine, haldusorgan, õigusvõime, teovõime, aegumine, aegumistähtajad, kinnisasja omanik, vabakäeline müük, kohtuliku hüpoteegiga, käsirahalepingus, müügileping, vahetusleping, rentnik, liisinguandja, liisinguandja, finantsiisivõtja majandus, laenu intress, kindlustusjuhtum, soodustatud isik, elurendis, ülalpidamisleping, seltsileping, käsundusleping, tõõvõtuleping, tarbijatöövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, kontopidaja, ekspedeerimisleping, hoiuleping, ettevõtja, tegevusala, võrreldes täis, tulundusühistu, ärinimi, lühendit, eristatavusega, prokuura, sundlõpetamine, aktsia märkimine, aktsiad, aktsiakapitali vähendamine, ühingu ümberkujundamine, saneerimisnõustaja, saneerimine, seadusjärgsed pärijad, kolmes järjekorras, testament, nagu pärandist, testamenditäitjal, pärimisleping, pärandi vastuvõtmine, pärimistunnistus, üksikult tegutseda, testamenditäitja, abikaasadel, kaotatud, lk 9, tööandja, töökähetuse puhul, konsulteerimine, individuaalne töövaidlus, kollektiiv, usaldusisikul, lepitaja ülesandeks, karistusseadusel, kaasaaitaja, kohtuväline menetleja, süüteod, missugused süüteod, kohtunik, kohtunikukandidaat, kohtunikul, vaikimiskohustus, õigusteadus, õiglus, loomuõigust, üldtuntud, teooria puuduseks, subjektiteooria kohaselt, üksikjuhul, haldusaktideks, jurisdiktsiooniaktideks, spetsiaaldelegatsioon, õigusnormid, õigustus, absoluutsed õigused, konstitutiivsed õigused, isikuõigused, õiguse realiseerimine, protsessiõigus, subjektiivses osas, kumulatiivne konkurents, konsumtiivne konkurents, ajalooline tõlgendamine, objektiiv, ehtsad lüngad, richard nixon

Sisukord

  • Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik?
  • Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse
  • Testamendi mõiste
  • Testamenditäitja vastutus
  • Perekonnaõigusega
  • Valitsus määrusega
  • Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega
  • Hüvitatava kahju liigid
  • Vastutus süü puhul
  • Töötaja hoolsuse määr
  • § 146
  • Euroopa Liidu
  • Õigusteaduse valdkond
  • Uurimisobjekt
  • Meetod
  • Õigussotsioloogia
  • Kogemuslik
  • Õigusdogmaatika
  • Õigusnormid
  • Õigusajalugu
  • Õigusnormide areng
  • Ajaloolised meetodid
  • Võrdlev õigusteadus
  • Õiguselu
  • Tõlgendamine (ja
  • Teiste maade
  • Tõlgendamine, lisaks

Teemad

  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • territoorium
  • rahvas
  • Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset
  • vabariiki?
  • Monarhia
  • Piiramata monarhia
  • Piiratud monarhia
  • Seisuslik-esinduslik monarhia
  • Konstitutsiooniline monarhia
  • Vabariik
  • Orjanduslik aristokraatlik vabariik
  • Demokraatlik vabariik
  • Sotsialistlik vabariik
  • Nõukogude vabariik
  • Rahvademokraatlik vabariik
  • Presidentaalne vabariik
  • Parlamentaarne vabariik
  • Millised on riikliku korralduse vormid?
  • Unitaarriik ehk lihtriik
  • Föderatsioon ehk liitriik
  • Konföderatsioonid
  • Autonoomia
  • Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
  • Mis on riigi funktsioonid?
  • Sisefunktsioonideks
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid?
  • Riigiaparaat
  • Riigiorgan
  • seadusandlikuks, täidesaatvaks
  • kohtuvõimu
  • Riik ja õgus
  • Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik?
  • Õigusriik
  • Politseiriik
  • Haldusriik
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
  • Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed?
  • Õiguse ja majanduse
  • Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogolist ja loomuõguslikku käsitlust?
  • Õiguse juriisilise käsitluses
  • Sotsioloogilise käsitluse
  • Õiguse
  • loomuõigluslik käsitlus
  • Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
  • Ürgkogukondliku korra ajal
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
  • Sotsiaalne reguleerimine
  • Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega
  • võrreldes?
  • Individuaalse regulatsiooni eeliseks
  • puuduseks
  • Normatiivne regleerimine
  • Puuduseks
  • Milline norm on sotsiaalne norm?
  • Sotsiaalne norm
  • Põhilised on
  • tunnused
  • Kuidas määratleda õigusnormi mõistet?
  • Õigusnorm
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
  • õigusnormi loogilises struktuuris
  • Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteesi liigitatakse?
  • Õigusnormi hüpotees
  • määratluse astme
  • Kongreetse astme
  • Rakendamist
  • Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse?
  • Õigusnormi dispositsioon
  • Normatiivses aktis
  • Käitumise määratlemise astme
  • Õigusliku iseloomu
  • Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
  • Õigusnormi sanktsioon
  • Rakendavate vahendite iseloomu
  • Määratletuse astme
  • Struktuuri järgi
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks?
  • õigusaktides
  • Mis on õigusharu?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit
  • autonoomsest?
  • Autoritaarne
  • Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga?
  • Mis on õigussüsteem?
  • Mis on õigusperekond?
  • Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
  • Romaani-germaani
  • Anglo-ameerika
  • Eraõigusesse
  • Avalikku õigusesse
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo
  • jooksul
  • kasutatud?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad?
  • Milles
  • seisneb
  • üldakti
  • üksikakti
  • erinevus?
  • Missugune on Eesti Vabariigi (EV) normatiivaktide süsteem?
  • Milliseid
  • etappe
  • läbib
  • seadusloome
  • protsess
  • Eestis?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord?
  • Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
  • Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse
  • realiseerimise teistest vormidest?
  • Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamiseprotsess?
  • Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse
  • otstarbekohasuse
  • õigluse
  • seisukohalt?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
  • avalik haldus formaalses mõttes
  • avalik haldus materiaalses mõttes
  • avalik haldus organisatsioonilises mõttes
  • expressis verbis
  • et võimude lahusus kui printsiip on
  • Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud
  • Uurimispõhimõte
  • Haldusorgan
  • Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte
  • Kes on avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja- kohustused?
  • Mis on tehing ja millised tehingud on tühised?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus?
  • Mis on tingimuslik tehing?
  • Kuidas toimub isiku esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ja milline osa on esindamisel
  • volitusel? Millal lõpeb volitus
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid?
  • Aegumise mõiste!
  • Millised on nõude aegumistähtajad?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust?
  • Kuidas toimub välisriigi õiguse kohaldamine ja mida tähendab tagasisaade ja edasiviide?
  • Millist õigust kohaldatakse füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse füüsilise isiku õigus- ja teovõimele?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule?
  • Millise õiguse järgi määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule?
  • Kas lepinguvälisest kohustustest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti
  • õiguse kohaldamises?
  • Tehingu mõiste
  • Pakkumus (ofert), nõustumus (aktsept)
  • Tehingu vormivabadus
  • Tahteavaldus lepingu sõlmimisel
  • Otsene tahteavaldus
  • Kaudne
  • Mis on eelleping?
  • Kohustuse täitmise põhimõtted
  • Mis on kohustuse rikkumine?
  • Varaline ja mittevaraline kahju
  • Mittevaralise
  • Mis on kõrvalkohustused?
  • Käenduse ja garantii andmine
  • Käsiraha mõiste
  • Käsiraha
  • Leppetrahv
  • Mis on müügileping?
  • vahetuslepepingu mõiste
  • Faktooringulepingu mõiste
  • Kinkelepingu mõiste
  • Üüri- ja rendilepingu mõiste. Nende eristamine
  • liisingulepingu mõiste. Liisinguandja- ja võtja kohustused
  • Litsentsilepingu mõiste
  • Finantsiisilepingu mõiste
  • Ehitise ajutise kasutamise leping
  • Tasuta kasutamise leping
  • Laenu- ja krediiidilepingu mõiste, nende eristamine. mis on laenuintress?
  • Laenulepinguga
  • Krediidileping
  • Kindlustuslepingu mõiste. Mis on kindlustusjuhutum, -risk, -summa ning soodustatud
  • isik?
  • Kindlustusjuhtum
  • Kindlustusrisk
  • Elurendis
  • Ülalpidamisleping
  • Kompromissileping
  • Seltsileping
  • Panused
  • Käsundusleping
  • Tõõvõtuleping
  • Asja üleandmise kohustus
  • Tasu maksmise kohustus
  • Töö vastuvõtmise kohustus
  • Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek
  • Maaklerileping
  • Agendileping
  • Komisjonileping
  • Maksekäsund
  • Arveldusleping
  • Tervishoiuteenuste osutamise leping
  • Lepingu sõlmimise erisused
  • Kaubaveoleping
  • Reisijaveo leping
  • Tellimusveoleping (tšarterleping)
  • Ekspedeerimisleping
  • Pakettreisileping
  • Hoiuleping
  • Hoiutasu
  • Hoidja vastutus
  • Vastutus tasuta hoidmise puhul
  • Vastutus asja kaotsimineku või kahjustumise eest
  • Ettevõte
  • Tegevusala
  • Äriühinguliigid
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts
  • Tulundusühistu
  • Füüsilisest isikust ettevõtja
  • Ärinime olevus
  • Ärinimi
  • Ärinime eristatavus
  • Ärinime kaitse
  • Prokuura
  • Äriregistri funktsioonid
  • Äriregistri kande tegemine
  • OÜ asutamisprotseduur
  • Osanike vahelised suhted OÜ-s
  • Ühingu juhtimine
  • Osaühingu lõpetamise alused
  • Aktsiaseltsi asutamisprotseduurid
  • Aktsiad ja liigid
  • AS ja aktsionäride vahelised suhted
  • 196 . AS struktuur ja juhtimine
  • AS lõpetamise alused
  • AS lõpetamise protseduurid
  • AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted
  • Aktsiakapitali suuruse muutmise põhimõtted
  • Äriühingu juhtimisorganid
  • Välismaa äriühingu filiaal
  • Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil
  • Jagunemine võib toimuda samuti kahel viisil
  • Pankrotiseadus reguleerib
  • Pärimisseadus reguleerib
  • testaator
  • § 20
  • Testamendi liigid
  • § 84
  • Testamendi täitmise kulutused ja testamenditäitja tasu
  • § 85
  • Testamenditäitja aruanne
  • § 86
  • Testamenditäitja ülesandest vabastamine
  • pärandvara ühisus
  • Perekonna ülalpidamise kohustus
  • § 17
  • Kulutused perekonnale
  • flexicurity
  • § 71
  • Kasutamata puhkuse hüvitamine
  • Töötajate usaldusisiku seadus
  • § 2
  • Usaldusisik
  • üldkoosolek
  • § 10
  • Usaldusisiku kohustused
  • Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid
  • Karistusõiguse ruumiline kehtivus
  • Objektiivsed tunnused
  • Subjektiivsed tunnused
  • Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi
  • Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on
  • Kuidas piiritleda ja tulemit hinnata: lk.365 Hädakaitseseisund – lk.367 Eksimus õigusvastasust
  • välistavas asjaolus lõpuni
  • Süüteo toimepanija
  • Süüteost osavõtjad
  • Kihutaja
  • Kaasaaitaja
  • Isik on süüdimatu
  • Kui isik eelnevast tingituna
  • Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on
  • Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on
  • Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on
  • Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on
  • Mittekaristuslikud mõjutusvahendid
  • Vastutust kergendavad asjaolud
  • Vastutust raskendavad asjaolud
  • jagu
  • § 47
  • Rahatrahv
  • Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised
  • menetlejad ja kohtud
  • Kohtuväline menetleja
  • Kohtulik menetlus
  • Kohtuväline menetlus
  • Kohtuliku menetluse
  • Õigusteadus
  • õiguse idee
  • publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum
  • utilitatem
  • § 3
  • Maksusüsteem

Kommentaarid (6)


qwerty777: finantsiisilepingust, -andjast ja -võtjast ei olnud vaid varem kuulnud... mõtlesid ehk kirjutada frantsiis?
03:26 09-01-2012

asuur: Päris hea konspekt, kuid kõigile vajalikele küsimustele ei vasta.
13:04 24-05-2012

Tiidukas: frantsiis ikka jah,

aga palun, tore kui aidata saab
00:28 20-01-2012


Sarnased materjalid

269
docx
214
docx
82
docx
16
doc
17
doc
22
docx
88
doc
38
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto