Õiguse üldteooria (4)

4 HEA

Esitatud küsimused

  • Mis on teadus kui selline ?
  • Kui süstemaatiline tervik – seosed, suhe tervikuga. Annab ülevaade õiguskorrast. 3) Mõistmine; 2 tasand – normi seletamine: miks tuleb mõista normi nii või naa ?
  • Miks on lahendus just selline ?
  • Milline peab olema õiglane õigus ?
  • Midagi teada saanud ?
  • Kellele omistatakse õigussubjektsust, kas ka lastele ?
  • Millises ulatuses on selline uus õigus õiglane ?
  • Midagi enamat. Kust neid väärtuseid leida ?
  • Millele tugineda ?
  • Mille põhjal me väärtusotsustuse langetame ?
  • Kust tulenevad väärtusmastaabid, kui objektiivne õigus selleks mingit pidet ei anna ?
  • Kust tulevad väärtusmastaabid siis, kui objektiivne õigus ei ole ise selleks küllaltki selge ?
  • Millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja (n perekond, EL jne ?
  • Mis tegelikult juhtus ?
  • Kust on eestikeelseid oskussõnu saadud ?
  • Kuidas jõuti sobiva sõnani ?
  • Mida see tähendab ?
  • Mis on printsiibid ?
  • Kuid kaudselt elab vastavate õigusnormide kvaliteet edasi ?
  • Kus me oleme praegu ja miks me soovime midagi muuta ?
  • Kus me soovime olla ?
  • Mis on võimalikud mõjud ?
  • Mis eesmärki teenib norm, mis on selle mõte ?
 
Säutsu twitteris
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA 
 
I teema. Õigusteadusest   
 
 
 
 
 
 
 

0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 
1. Õigusteadus : süsteemne- struktuurne   käsitlus  

1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 
2. Õiguse tunnetusviisidest. 

2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 
2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 
2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 
3.  Multi Level Approach  moodsas õigusmõtlemises 
4. Tänapäevane õiguse mõiste 
 
0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 

 
Õiguse topeltloomusest 
Allikas: The Dual Nature  of Law. Alexy. 
 
Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab 
topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust 
positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse 
ideed.  Alexy  tõestab  oma  väite  läbi  reaalse  õiguskorra,  demonstreerides  nii  õiguse 
kohustuslikku  normatiivset  loomust  kui  ka  loomuõiguslikku,  ilma   milleta   ei  ole  samuti 
võimalik õigust tänapäeval ette kujutada.  
Alexy  ütleb,  et  õigus  kutsub  üles  õiguspärasele  (õiglasele)  käitumisele  mitte  ise,  vaid  läbi 
esindajate  (otsustajate).  Laias  laastus  on  siin  tegemist  kõigiga,  kes  osalevad  õiguslikult 
relevantses  elus.  Nende  ülesandeks on tõstatada  oma tegevusega nõude sisu.  Selles avaldub 
muidu neutraalse sätestatud õiguse  ülipositiivne  loomus. Alexy demonstreerib, et  õiglus  pole 
midagi  muud,  kui  õiglane  jaotamine  ja  õiglane   hüvitamine   ning  see  eksisteerib  kõikjal 
õigussüsteemis.  Lisaks  eristab  Alexy  ametnike  subjektiivset  arvamust  käitumisest  seaduse 
nimel.  Viimasel  juhul  lähtutakse  alati  seadusest  ja  selle   mõttest    taaskord   üles  kutsudes 
õiguspärasele  käitumisele.  Taolise  üleskutse  sisuna  näeb  Alexy  kõigi  poolt  aktsepteeritavat 
ning kõigile suunatut. Seetõttu kuulub ta samuti õiguse kriitilisuse dimensiooni.   
Teine  samm  on   diskursus   kui  oluline  element  õiguse  topeltloomuse   doktriini   jaoks. 
Diskursuse    doktriin ,  see  on  praktilise  õigsuse  või  siis  tõe   protseduuriline   teooria.  Kõikide 
protseduuriliste  teooriate  peatees  räägib  sellest,  et  ühe  normatiivse  ülestähenduse   õigsus  
sõltub sellest, kas see ülestähendus on saadud teatud protseduure jälgides, see on iseloomulik 
kõikide  doktriinide  kohta.  See  ongi  protseduurilise  teooria  kvintessents.  See  kriitilise 
dimensiooni   puudulikkus ,  nagu  otsustuse   protseduur   ette  näeb,  on  õiguse  positiivne 
dimensioon .  See  vajadus  tuleneb  moraalsetest  vajadustest  vältida  anarhiat  ja   kodusõda   ning 
saavutada sotsiaalse koostöö eelis.  
Neid kahte  etappi  tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi 
nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. 
Õigluse  printsiip  on  oluline  printsiip.  See  nõuab  moraalselt  õiget  otsustust.  Mõlemad 
printsiibid  võivad omavahel põrkuda ning teevad seda tihti. Õiguse topeltloomus nõuab, et 
nad oleks vaadeldud  õiges  proportsioonis. Kui see  proportsioon  on õigesti määratletud, 
on saavutatud ka õiguskorra harmoonia .
  

99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse üldteooria #1 Õiguse üldteooria #2 Õiguse üldteooria #3 Õiguse üldteooria #4 Õiguse üldteooria #5 Õiguse üldteooria #6 Õiguse üldteooria #7 Õiguse üldteooria #8 Õiguse üldteooria #9 Õiguse üldteooria #10 Õiguse üldteooria #11 Õiguse üldteooria #12 Õiguse üldteooria #13 Õiguse üldteooria #14 Õiguse üldteooria #15 Õiguse üldteooria #16 Õiguse üldteooria #17 Õiguse üldteooria #18 Õiguse üldteooria #19 Õiguse üldteooria #20 Õiguse üldteooria #21 Õiguse üldteooria #22 Õiguse üldteooria #23 Õiguse üldteooria #24 Õiguse üldteooria #25 Õiguse üldteooria #26 Õiguse üldteooria #27 Õiguse üldteooria #28 Õiguse üldteooria #29 Õiguse üldteooria #30 Õiguse üldteooria #31 Õiguse üldteooria #32 Õiguse üldteooria #33 Õiguse üldteooria #34 Õiguse üldteooria #35 Õiguse üldteooria #36 Õiguse üldteooria #37 Õiguse üldteooria #38 Õiguse üldteooria #39 Õiguse üldteooria #40 Õiguse üldteooria #41 Õiguse üldteooria #42 Õiguse üldteooria #43 Õiguse üldteooria #44 Õiguse üldteooria #45 Õiguse üldteooria #46 Õiguse üldteooria #47 Õiguse üldteooria #48 Õiguse üldteooria #49 Õiguse üldteooria #50 Õiguse üldteooria #51 Õiguse üldteooria #52 Õiguse üldteooria #53 Õiguse üldteooria #54 Õiguse üldteooria #55 Õiguse üldteooria #56 Õiguse üldteooria #57 Õiguse üldteooria #58 Õiguse üldteooria #59 Õiguse üldteooria #60 Õiguse üldteooria #61 Õiguse üldteooria #62 Õiguse üldteooria #63 Õiguse üldteooria #64 Õiguse üldteooria #65 Õiguse üldteooria #66 Õiguse üldteooria #67 Õiguse üldteooria #68 Õiguse üldteooria #69 Õiguse üldteooria #70 Õiguse üldteooria #71 Õiguse üldteooria #72 Õiguse üldteooria #73 Õiguse üldteooria #74 Õiguse üldteooria #75 Õiguse üldteooria #76 Õiguse üldteooria #77 Õiguse üldteooria #78 Õiguse üldteooria #79 Õiguse üldteooria #80 Õiguse üldteooria #81 Õiguse üldteooria #82 Õiguse üldteooria #83 Õiguse üldteooria #84 Õiguse üldteooria #85 Õiguse üldteooria #86 Õiguse üldteooria #87 Õiguse üldteooria #88 Õiguse üldteooria #89 Õiguse üldteooria #90 Õiguse üldteooria #91 Õiguse üldteooria #92 Õiguse üldteooria #93 Õiguse üldteooria #94 Õiguse üldteooria #95
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 95 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
214 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
floresita Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

süsteemse, õiguse topeltloomusest, laias laastus, sõjakoledused, otsustus, demokraatia väljendus, diskursus, süsteemse, õigusteaduse ülesanne, kontinentaal, erinevad ained, juristid, õigusteaduse ülesanne, igas küsimuses, õigusteadus, õigusteadus, konkreetse kaasusega, engisch, normist, õigusfilosoofia, filosofeerimisel, õigusfilosoofia, inimese mõttekusest, lisaks eelmainituile, sellele küsimusele, õiguse sotsioloogia, õigussotsioloogial, sotsioloogia tunnetusesemeks, spetsiifiline ülesanne, õigusajalugu, geneetiline funktsioon, õiguse ajaloolastel, õiguspraktika, õigusemõtlemine, level 4, sellel muutusel, teisisõnu õigus, kontinentaal, keerukaks, kolmandaks, level 3, level 4, level 5, sellisel vahetegemisel, kesksed mõisted, olend, õigusobjektiks, bioloogiline olend, inimese seisund, õiguses vaadatuna, õigussubjektide, asjad puhul, energia puhul, faktiline eluruum, õiguslik koguruum, väiksem ruumimõiste, poolte vahel, kaasaegne õigus, millises ulatuses, nõupidamiste tulemusel, egalitaarsuse põhimõte, eraldab avalikku, õiglus, inimlik õigus, skolastikud, vürst, mandril, õiglusväärtuse mõiste, ristivastupidist, puffendorf, thomasius, leibnitz, wolff, õpetuses riigist, konstitutsionaalne demokraatia, dialektisilne materialism, tahe, eestlastest artus, kõikidele posistivistidele, peamine põhjus, lähtealus, seadusele mittejärgimine, õigusfilosoofilis, informatsiooniõigus vahendid, planeerimisinstrumendid, tööstusel, iseregulatsiooni instrumendid, iseregulatsiooni instrument, uus kvaliteet, täiendavad avalik, infoühiskond, nüüdisaegsele kommunikatsioonile, ariklis, objektiks, õigussotsioloogia uurimisobjekt, õigusajaloo uurimisobjekt, diskursiteooriast lähtuvalt, väärtusjurisprudents, jurisprudents, põhiõigustega seoses, lahusvõimude süsteemis, õigusriigi tingimustes, tõlgendused, otsustamis, riigikohus, valitsevat väärtushinnangut, väärtushinnangud, põhiseadus, subsumeerimine, õiguse kategooriateks, kategooriad, üldistatud, kehtiv õigus, konkretiseerimise käigus, normi tekst, objektiivses õiguses, abstraktsed mõisted, transformatsiooni mõiste, teatud situatsioonis, elimineerimine, kollisioonide lahendamine, teatud mõttes, toopilisel meetodil, topoid, toopiline topoi, kontinentaal, pawlovski järgi, normatiivne funktsioon, dogmaatiline seos, õiguslik seos, parandamise, planeerimisfunktsioon, teisisõnu, argumentatsiooni, realiseerimine, transformatsioonide juures, juriidiline argumenteerimine, kontinentaal, juriidiline argumentatsioon, sisuline külg, juriidiline argumentatsioon, õigusteadus, kapitalismis, kommunitarismi vormid, sellisel inimesepildil, liberaal, vastavate normide, aju, tingituna, tõlgendamisel, erivahendiks, õigustekst, vahenditeks, sotsiolingvistika, mistahes õigusakt, juriidiline oskuskeel, objektiveeritud, keelelis, kirjapandud õiguskeel, hädavajalik, mandrieuroopalikus õiguskultuuris, allkeel, mitmes riigis, õpetus õigusest, õigusega seoses, grammatiline tõlgendamine, leksikaalse tõlgendamise, ebaselgus, võõrkeelne õigus, semantiline ebamäärasus, semantiline lahtisus, õigusnormina ise, mitmetähenduslikkus, paronüümia, paronüümide tähendused, polüseemia, opalek, keele abil, keeleaktiteooriast lähtuvalt, tuletamine, liide, kriminaalkohtu, oskussõnu, karlsoni, saj alguses, vastuliikumine, keelekorraldusliikumine, õigekeelsussõnarmt, sõnasarjad, reaalse kõneleja, igapäevakeelele, igapäevakeele kasutamisel, mitteverbaalsed vahendid, erialakeel, ehtne erialakeel, võhik, teisalt, dogmaatikal, õiguse rakendamiseks, kohtunikud, paratamatuseks, õigusdogmaatika, printsiipide tähtsus, printsiipide tähtsust, eelistus, printsiipide rakendamisel, praktiline funktsioon, õigusprintsiip, vertikaalne struktuur, õiguslikust vaatepunktist, õigusdogmaatika, just mõistelis, õigusteaduses, korrastav roll, kaasa mandri, lähedane, sellegi huviobjektiks, asendamisest, süstematiseerida, õigusdogmaatika, õigusega, aluspõhimõtted, aluspõhimõtete tunnetamisel, kultuurikontekstiga arvestamine, põhiseaduse preambul, aluspõhimõtted, aluspõhimõtted, täiesti selge, tegevusele, õma, õma, andke õma, kasutage õma, ressursid, rakendus, fiskaal, lähenemine asjale, parlamendi mõõdupuuks, manderkerni raport, seaduslikkus, õiguskindlus, vastand, sobivus, proportsionaalsus, regulatsioon, avatus, probleemi määratlemine, oluline erinevus, eesmärgid vtk, vtk, konkreetsed, kontinentaal, ius scriptum, tabu, õiguse idee, õiguslik garanteeritus, õiglus, õiguse idee, normatiivne reguleerimine, prognoosimise võimalust, eritunnus, avalikul sunnil, õiguspositivism, keskendumine kehtivale, paljuski, vastavadloomuõigusele, common law, jurispudents, judikatuur, doktriin, rahvusvahelises õiguses, seadlus, dekreete, seadlus, erakorralisi dekreete, dekreetseadus, hädadekreet, asendab seadust, ainsana, hüpotees, dispositsioon, sanktsioon, juriidiline fakt, juriidiline tegevus, juriidilised toimingud, tehingud, õiguslik kontinuiteet, proportsionaalsuse printsiip, autonoomne kohustus, tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm, õigusnorm, osaliselt määratletud, õigussuhe, subjektiivne õigus, õigusnorm õigusaktis, ainuüksi legislatiivaktid, seaduseandja, õigustloovad aktid, põhiseaduslikkuse järelevalve, veel keerulisem, õiguse tekstil, teleoloogiline tõlgendamine, objektiiv, eluvaldkonna struktuur, ajalooline tõlgendamine, süstemaatiline tõlgendamine, niisugune olukord, õiguse analoogia, kollisioon, i aste, kolmandate mõju, õigusakti struktuur, õiguse süsteem, õigusharud, prejudikaatide liigid, inkorporeerimine, haldusakt, juriidiline motivatsioon, faktiline motivatsioon, vabariikluse printsiip, unitaarriikluse printsiip, õiguse idee, õiguse realiseerimine, subsumeerimisel, seadusandja, sobiva õn, vastava õn, õiguse rakendamise, õigussuhted, intentio auctoris, tõlgendusteoorias, intentio operis, õigsuse kriteeriumiks, juriidilistes tõlgendusteooriates, intentio lectoris, juriidiliselt, õigusnorm, õiguslikus mõttes, faktiliselt

Sisukord

  • ÕIGUSE ÜLDTEOORIA
  • KOKKUVÕTE: Tikk, Nõmper. Informatsioon ja õigus
  • Loomulikust keelest

Teemad

  • I teema. Õigusteadusest
  • Multi Level Approach
  • Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes
  • Õiguse topeltloomusest
  • Õiguse topeltloomus nõuab, et
  • nad oleks vaadeldud õiges proportsioonis. Kui see proportsioon on õigesti määratletud
  • on saavutatud ka õiguskorra harmoonia
  • diskursusele ka selged piirid
  • Diskursus praktilise õigsuse (õiguspärase) doktriinina
  • Diskursiteooria praktiline väljendus seisneb selles, et ta on hea tõlgenduse ja tõlgenduse
  • põhjenduse mall
  • See pakub juristile
  • eesmärgi, mille poole ametioskustes püüelda ja loob aluse tema kutse-eetikale
  • Iga samm, mis süvendab enesemõistmist, muudab õigusühiskonna
  • tugevamaks
  • Õigluse ja õiguse vahekorrast
  • Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus
  • Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus
  • era- ja avaliku
  • õiguse normideks
  • õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval
  • õigusteadusel, õiguse filosoofial
  • Õigust tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel (rahvuslik õiguskord või EU õigus)
  • õigusteaduse ülesande
  • milleks on õiguse kui
  • tegelikkuses esineva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise
  • interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade põhjendamise abil
  • üldobjekti teatud osa
  • lähenemisviisi
  • Kokkuvõte artiklist: Narits. R. Õigusteadus. - Juridica, 1995, 3, lk. 86
  • Peaks olema kirjutatud märksõnast „õigusteadus“, aga ei ole. Selline jutt on hoopis: „1995
  • Eesti taastab ja loob oma rahvuslikku õiguskorda. See on huvitav ja mahukas töö. Kahtlemata
  • on siin oma kindel osa ja koht juristidel – nii teadlastel kui ka praktikutel. Kuid selline
  • eesmärgipärane tegevus õiguskorra kujundamisel ei ole „sile“ ja probleemivaba. Nii näiteks
  • püüab seadusandja transformeerida olulisemad eluvaldkonnad õiguse keelde. Jõudumööda
  • aitavad teda siin õigusteadlased. Juristid – õiguse rakendajad – omakorda püüavad
  • juriidiliste otsustuste tegemisel leida olemuslikke seoseid keerulise eluliste asjaolude maailma
  • ja õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisu vahel. Nii kontrollivad nad kaasuste
  • õiguspärasust või õigusvastasust. Seega puutuvad nii ühed kui ka teised kokku juriidiliste
  • mõistete maailmaga.“
  • Õigusteaduse süsteemne-struktuurne käsitlus
  • common law
  • Corpus Iuris Civilis“
  • Süsteemi küsimusest: aktsiomaatilise süsteemi kriitika (Engish), suletud ja avatud
  • süsteem õiguses (Esser)
  • Vt lisaks ÕE lk 92
  • Esser
  • Õiguse tunnetusviisidest
  • Aarnio tunnetusviisid
  • Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis
  • Õiguse filosoofia tegeleb laias tähenduses õiguse mõttega
  • Filosoofia on orienteeritud „mina“ tunnetuse saavutamisele übrisevast maailmast
  • tegelikkusest, et oleks võimalik tõmmata paralleele eesmärgipärase käitumise ja
  • tegelikkuse vahel
  • üksikteaduste põhimõtteliste
  • küsimustega
  • paralleelide tõmbamise oskus eesmärgipärase käitumise ja tegelikkuse vahel
  • Õiguse filosoofia eseme moodustavad: maailm kui olemine, äratundmine (subjekt) ja
  • õiguse eksisteerimisviis (õigus kui protsess)
  • Õiguse filosoofia struktuur võttes aluseks olulisemad tunnetusprobleemid
  • Õigustunnetuse arengu tähtsamad punktid Kontinentaal-Euroopa õigusfilosoofias
  • Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis
  • Õigussotsioloogia uurib niisiis õiguse
  • tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas
  • Seoses õ
  • sotsioloogia selliste võimalustega õigust tundma õppida on tal otsene väljund – urimistöö
  • tulemuste kaudu õigusloomingule ja õiguse rakendamisele
  • Õigussotsioloogia põhiprobleemid
  • Õigussotsioloogiline tunnetusviis
  • Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis
  • ius scriptum
  • Õigusajaloo esemeks peab olema
  • kirjaliku õiguse allikad
  • Savigny
  • rahvavaimus
  • filosoofiline
  • funktsioon
  • õiglusest
  • Geneetiline funktsioon
  • astmestik
  • õiguslikust kontituiteedist
  • teadasaamine olnust
  • laias plaanis võimaldab näha seoseid
  • ja suhteid õigusinstituutide ja koguni õiguskordade vahel
  • Interdistsiplinaarse lähenemise olemus õigusteaduses
  • Ilma üldfilosoofiliste teadmisteta pole võimalik tegutsea tõeliselt eesmärgipäraselt mitte
  • üheski teadusvaldkonnas
  • moodsas õigusmõtlemises
  • level
  • level 1
  • level 3
  • level 4
  • Multi Level Apprroach
  • level 5
  • level 7
  • level 8
  • Tänapäevane õiguse mõiste
  • Õiguskorda tema staatikas saame määratleda
  • kehtivate õigusnormide kogumina ehk õigusena objektiivses mõttes. Õiguskorda tema
  • dünaamikas iseloomustab kindlas korras teostatav õigusloome ning õigus subjektiivses mõttes
  • koos õiguse realiseerimisega.Kogu kehtivat õigusnormistikku nimetatakse positiivseks
  • õiguseks. Varem kehtinud ja kehtivuse kaotanud õigust nimetata-kse ajalooliseks õiguseks
  • II teema. Õigusteaduse metodoloogia
  • Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses
  • Kesksed
  • aegruum
  • õigusliku otsustuse
  • Inimene õiguses
  • Inimese käsitluse muutumine - infotehnoloogilised vahendid
  • Allikas: Tikk. Nõmper
  • Ühiskond on liikunud sihikindlalt infotehnoloogia arendamise teel. Inimene on kõnealuse
  • arengu lähtekoht ja aines. Miks? Sest inimeseta poleks arvutitel ega infol tänapäevast
  • funktsiooni ega tähendust. Õiguseta, mis mõjutab inimkäitumust, on inimese elu masinate
  • maailmas aga üha raskem ette kujutada. Infoühiskonna üks olulisemaid nähtuseid on inimese
  • ja masina vaheliste suhete keerukus ja integratsioon. Infotehnoloogia mõju inimpotensiaalile
  • on tohutu. Suurendab inimeste võimalusi meditsiinialaste jne leiutistega
  • Iga järgmine põlvkond on üha enam sõltuv infost. Edu tagab sellises ühiskonnas võime infot
  • töödelda ja info töötlemise efektiivusus
  • Tegu õiguses
  • tööd
  • Ese õiguses
  • Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid
  • Inimeste, aja ja ruumi muutumine
  • Õigus ja aeg
  • Õigus ja ruum
  • Küberruum ja reaalaeg
  • Vajadus “teistsuguse” õiguse järele
  • Õigusfilosoofiline ajalooline osa
  • ÕIGUS
  • nomos
  • ius naturale, ius gentium ja ius
  • civile
  • Õigusfilosoofia tegeleb õiguse alguse, aluse ja sisu probleemidega; positivistlik käsitlus
  • usub end olevat saavutanud kõik oma sihid ja eesmärgid
  • Informatsiooniõiguse vahendid ja nende lühiiseloomustus
  • III Teema Tänapäevane diskussioon õiguse teooria üle
  • Õiguse teooria ja tänapäevane diskussioon selle üle
  • Väärtusjurisprudents kui XX saj. jurisprudents
  • Zippelius toonitab, et meist igaüks saab väärtuskogemusi, mida inimesed, kas heaks kiidavad
  • või hukka mõistavad. ta näeb kohtunike või siis valitsusametnike jaoks väärtuste suunamäära
  • valitsevaid ettekujutusi õigusest. põhiõigustega seoses on ühiskonnas valitsev õiguslik eetos
  • kirjas põhiseaduses. Ühiskonnas on igas ajas ja ruumis midagi sellist, mis on paljudele
  • omaseks saanud. Ühiskonnas on alati midagi sellist, mis garanteerib laiaulatusliku
  • konsensuse. Valitsevad väärtushinnangud on ise pidevas muutumises. Seetõttu on küsimus
  • juba valitsevast“ või „enam mitte valitsevast“ väärtusest alati päevakorral. Nii võivad
  • mõnedki juriidilised otsustused olla kantud otsustaja personaalsest väärtusest (õiglusest)
  • Zippel ütleb, et tähtis on teadmine, et väärtused kui teadvuse sisu pole identsed aktidega
  • milles me neid kogeme
  • Juridkatuuri ja jurisprudentsi roll
  • Seadusest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid
  • Väärtused on valitsev ettekujutus (R. Zippelius)
  • Väärtused kehtivad üldiselt/objektiivselt (E. Hubmann)
  • Väärtused on aegumatud (H. Coing)
  • Kust tulenevad väärtusmastaabid, kui objektiivne õigus selleks mingit pidet ei anna?
  • F. Bydlinski) So väärtuste selekteerimine õigus kategooriate abil
  • Väärtused on kehtiva õiguse immanentseks osaks (R. Dreier)
  • Normi sisu ja reaalne struktuur
  • Juriidilise argumentatsiooni teooria: otsustuse transformatsioon eeldades ainult ühe
  • õigusnormi rakendamist
  • Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing
  • ius scriptumi
  • nonscriptumi
  • Topik,/topoi ja argumentatsiooniprotsess
  • Toopiline otsib vastavaid seisukohti ning teeb kindlaks nende mõju lahendatavale
  • probleemile. Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probleemi
  • arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda probleemi lahenduseni. Juhuslikud
  • seisukohad ja suvaline valik on primitiivseks topoiks. Teiseks astmeks on kindla probleemi
  • lahendamiseks sobiva nn topoikataloogi otsimine ja moodustamine. On oluline, et sellisesse
  • kataloogi ei satuks mitte juhuslikud seisukohad, vaid sellised seisukohad, mis annavad
  • lahendusvõimalusi. Topoid ehk juriidilised argumendid, mis on kindla juhuse lahendamiseks
  • leitud ning millest on moodustatud topoikataloog, on erineva kaalu ehk kohaväärtusega
  • Abstraktset topoikataloogi ei ole olemas – topoikataloog saab sündida üksnes kaasuse enda
  • lahendamise käigus. Topoid saavad oma kohaväärtuse seoses situatsiooni või küsimusega
  • mida parajasti lahendatakse. Seega võib üks topoi ühe küsimuse lahendamisel mängida
  • otsustavat, kuid teise küsimuse lahendamisel juhuslikku või väheolulist rolli. Kohaväärtus on
  • alati hindamise küsimus
  • Ilmar Tammelo õigluse kriteeriumitest edasi
  • Kuidas Tammelo sai aru õiglusele vastavate seiskukohtade põhjendamisest
  • argumenteerimisest, st oma argumenteeritud konstitutsiooni rakendamisest? Eelkõige on ta
  • seisukohal, et õiglasi otsuseid saab põhjendada teatud protsessi käigus. Seda õiglaste
  • otsustuste protsessi nimetatb ta paraduktsiooniks. Paraduktiivse protsessi meetod on
  • valdavalt dialoog (ütlemine, ärakuulamine, mõistapüüdmine). Erapooletus, asjatundlikkus
  • spetsiifilistes teadmistes orienteerumine – see on paraduktsiooni protsessi puhul oluline
  • Teine element paraduktsioonis argumentatsiooni protsessi ja toopika juures on topos
  • on
  • arutelu suunajateks. Aitavad probleemile lahendust leida. Kõigil õiguslikku tähendust
  • omavatel reeglitel (õigusteaduse seadustel) on oma koht (kr k topos), kust saame teada reegli
  • õigusliku probleemi lähendamiseks. Toopiline Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht
  • mis võimaldab käivitada probleemi arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda
  • probleemi lahenduseni Topoid ehk juriidilised argumendid, mis on kindla juhuse
  • lahendamiseks leitud ning millest on moodustatud topoikataloog, on erineva kaalu ehk
  • kohaväärtusega. Abstraktset topoikataloogi ei ole olemas – topoikataloog saab sündida
  • üksnes kaasuse enda lahendamise käigus. Topoid saavad oma kohaväärtuse seoses
  • situatsiooni või küsimusega, mida parajasti lahendatakse. Seega võib üks topoi ühe küsimuse
  • lahendamisel mängida otsustavat, kuid teise küsimuse lahendamisel juhuslikku või väheolulist
  • rolli
  • Väärtusjurisprudentsi seotus seadusega ja subsumeerimismudel
  • Süsteemi küsimusest
  • Normatiivne funktsioon
  • Parandamise ehk väärtustamise funktsioon
  • Planeerimisfunktsioon
  • case law
  • Õigusfilosoofiline diskussioon õigluse üle
  • Moraalsete kriteeriumitena
  • Juriidiliste kriteeriumite hulka kuuluvad
  • Tõeliste õigluse kriteeriumite
  • Juriidilise argumentatsiooni teooria
  • Põhjused, miks pole juriidilises meetodiõpetuses võimalik
  • JAT-ist mööda minna
  • Miks on aga juriidilise argumentatsiooni jaoks vaja teooriat, kui kontinentaalne
  • õiguskord põhineb ometi seadusõigusel?
  • metateooriast
  • Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid
  • Transformatsioonide juures on tarvis neid õigustada. Selleks pakub võimaluse ratsionaalne
  • juriidiline argumentatsioon (diskurss). See on üks praktilise ratsionaalse diskursi erijuht
  • Teooria rajaneb kolmel põhimõttel: 1) juriidilise argumentatsiooni juures on tegu praktilise
  • küsimusega; 2) erilist, alati toimivat juriidiliste põhjendusreeglite süsteemi ei ole, diskurss
  • peab õigustama väärtuste rolle üldistes praktilistes argumentides; 3) juriidiliste argumentide
  • avatus ei tähenda, et õiguslik oleks redutseeritav pelgalt praktilisele
  • Diskursiteooriad on protseduurilise iseloomuga. Võib eristada praktilise ratsionaalse diskursi
  • alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse
  • õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda
  • a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus;
  • b) milline on mõistlik lahendusprotseduur
  • Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on
  • a) sisemise põhjendamise reegel – so tüüpiline transformatsioon õiguse see
  • otsustamisnormi konstrueerimine ja selle kohaselt subsumptsioon;
  • b) välise põhjendamise reeglid – see on õigusliku argumentatsiooni tegelik tegevusväli, mis
  • esineb juriidilise diskursi mõttes järgmistes vormides
  • i) tõlgendamine; ii) dogmaatiline argumenteerimine; iii) pretsedendile viitamine; iv) üldine
  • praktiline põhjendamine; v) empiirilised argumendid; vi) spetsiaalselt piiritletud
  • argumenteerimisvormid
  • Just välise põhjendamise vormid lubavad järeldada, et juriidiline diskurss erineb üldisest
  • praktilisest diskursist, sest juriidiline diskurss seondub alati objektiivse õigusega ja lisaks
  • sellele õigusteaduse seisukohtadega
  • Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid
  • Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur
  • Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooria
  • Konservatiivne kommunitarism
  • Universaalne kommunitarism
  • Liberaalne kommunitarism
  • Loogilised meetodid: terminoloogiline meetod
  • IV teema. Keeletunnetus ja õigusteaduse metodoloogia
  • Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses
  • Seadus on
  • kommunikatsioonimeedium seadusandja ja seaduse rakendaja vahel
  • Ühtluskeel
  • Õiguskeel
  • Kui seaduse tekstis ei peegeldu meile omane mõtlemine ning pole
  • saavutatud õiguskeelele vajalikku täpsust, on isegi kohtunikku raske süüdistada vale otsuse
  • tegemises. (…) Iga hinna eest ei pea seadus olema lihtne ja arusaadav, sellele on oma hind
  • R. Narits. Jurisprudents ja keel. – Õiguskeel)
  • Seaduskeel
  • Õiguse tõlgendaja saab oma tööd alustada siis, kui ta käes on mingi osa objektiivsest (antud
  • juhul ius scriptum ehk kirjapandud Õigus) või ka kunagi kehtinud õigusest. Keelefilosoofiline
  • lähenemine õigusteaduse metodoloogias on seotud kirjalike allikatega. Samas õigus ja keel
  • on seotud nii kujapandud keelepildi kaudu kui ka suulise õiguskeele kaudu. Suuline ja
  • kirjapandud õiguskeel on omavahel mitte ainult tihedalt seotud, vaid nad mängivad võrdset
  • osa juriidilises hermeneutikas. Formaalne loogika ja moodsa keelefilosoofia kasutuselevõtt
  • on aidanud oluliselt kaasa õiguses uue ja kõikehõlmava normi- ja struktuuriteooria
  • ülesehitamisele. Baasiks, siinjuures õiguse keelefilosoofilised uuringud. (R. Narits
  • Jurisprudents ja keel. – Õiguskeel.)
  • Struktureeriv õigusõpetus
  • Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras
  • Keele ja õiguse vahekorda puudutavaid probleeme ei saa lahendada ainuüksi lingvistide
  • või juristide eraldi jõupingutustega. Hädavajalik on konstruktiivne koostöö
  • K. Larenz ja õiguskeel
  • Mandri-Euroopas tegeleb jurisprudents e. õigusdogmaatika objektiivse õiguse “mõttega”
  • Jurisprudentsi meetodiõpetus on normatiivsete lausete (õigusnormide) keel. Jurisprudents on
  • teadus õigusnormidest, kuid mitte norme andev teadus. Ta on arusaamade süsteem kehtivast
  • õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta
  • Wittgenifeini (tähendus)teooria
  • Õigusakti keel peab olema korrektne, vastama reeglitele. Keele kasutamisreegli olemust saab
  • taandada W. tähendusteooriale, mis üldistatult väidab, et sõna tähendus on tema tarvitamine
  • keeles. Seejuures on keel teatud viigil käsutatavate tähemärkide kogum. Keelest aru
  • saamiseks tuleb teada, mis rolli või millist osa sõna keeles üldse mängib. Siit konstrueerub
  • Keelemängu” mõiste. Õiguskeelest arusaamiseks tuleb osaleda keelemängus. Keelemäng
  • pole sõnade või keelega manipuleerimine. Taolisest mängust osavõtt kujutab endast erilist
  • viisi, millega ühe keele raames on võimalik jõuda just keele abil teatud eluvaldkonna
  • tähistuste ratsionaalse tuumani. Õigusega seoses on keelemängus osalemisega võimalik jõuda
  • tähistuste normatiivse tähenduse tunnetamiseni
  • Grammatilise tõlgendamise võimalustest
  • RATIO LEGIS ‘e
  • grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik)
  • süntaksi
  • Grammatiline
  • sõnade. (terminite)
  • puhtgrammatilise
  • süntaktilisi
  • ratio legis
  • Ebaselgus
  • Semantiline ebamäärasus
  • in casu
  • in casu
  • Süntaktilise mitmetähenduslikkuse
  • Semantiline mitmetähenduslikkus
  • Paronüümia
  • Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises
  • Muti! Level Approach’i
  • Common Law
  • J. L. Austini ja K. Opaleki õpetus
  • K. Opalek
  • Eesti õigussõnavara kujunemise loost
  • Oskussõnade lähteallikad
  • Sõnaloome viisid ja võtted
  • Tagasivaade Eesti õigussõnavara kujunemisloole
  • KOKKUVÕTE artiklist: Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel. Els Oksaar. Ele Liiv
  • mõistmissüsteemidega
  • keelelisi käitumisviise
  • arvestab
  • II
  • Igapäevakeele heterogeensusest
  • variatsioonid
  • hooletust
  • III
  • Keel ja mõtlemine
  • kogu keel
  • isikustamine
  • versus
  • kirjutatava
  • MILLINE
  • varieteetide
  • IV
  • Erialakeelest
  • olemuse
  • selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus
  • rahvusvahelisus
  • sotsiaalkultuurilises
  • abstraktsel
  • interaktsioonilise
  • konkretiseerimistasandil
  • V. Õiguskeelest
  • keelelisele
  • Konstitutsioonikohtute tänapäevastest töömeetoditest mandrieuroopaliku õiguskultuuri
  • ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes*
  • Dogmaatika ja õiguspoliitika. R. Narits. Riigikogu Toimetised
  • Õiguse dogmaatilise käsitluse tunnetusmeetodid. Poliitilis-õiguslik hindamismeetod
  • Seega peab õiguse rakendaja leidma normist eelkõige need väärtused
  • mida ka seadusandja on väärtusteks pidanud
  • Ilmselgelt tuleb sel juhul otsustus
  • langetada kehtivate väärtusmastaapide alusel
  • Seadused vananevad
  • ja on mingis mõttes lünklikud juba nende vastuvõtmise momendist, sest elu on
  • dünaamiline ja seda ei saa seaduste vastuvõtmisega peatada
  • Kohtunikud on selles olukorras ühelt poolt seotud seadustega, objektiivse õigusega, kuid
  • teiselt poolt kujundavad nad iseseisvalt õiguskorda, kasutades sealjuures
  • õigusdogmaatikat
  • Kohtunikuõiguse kaudu ja õigusdogmaatika abil astub kohtunik igal
  • juhul õiguspoliitikasse
  • Kuid niisamuti tuleb näha ja tunnistada, et õigusriigi
  • paratamatuseks on normiloomise (-kujundamise) võimu dualistlik iseloom
  • kõrgema kohtuvõimu
  • käes
  • Õigusdogmaatika on kohtunikele “kompass”, mida kasutades saab sündida
  • õigusele vastav otsustus
  • V teema. Tänapäevased töömeetodid õiguse rakendamisel mandri-euroopaliku ja
  • common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes
  • Õiguse printsiibid kui tänapäevane õiguse rakenduse meetod
  • Õiguse dogmaatika kui tänapäevane/traditsiooniline õiguse rakenduse meetod
  • Dogmaatilised meetodid jagunevad
  • l .Õigusloome ja õigusttunnetavad meetodid
  • Õiguse dogmaatilise käsitluse uurimismeetodid
  • Õiguse dogmaatika kui õigusest tänapäevane arusaamise meetod
  • Õiguse dogmaatika analüüsib objektiivset õigust, kehtivaid õigusnorme. Temaga üsna
  • lähedane on võrdlev õigusteadus. Sellegi huviobjektiks on süsteemi saadus ehk norm ja
  • esmaseks ülesandeks on teiste õigussüsteemi struktuuride ja neis jõustunud normide sisu
  • selgitamine. See aitab kaasa oma õiguskorra mõistmisel. Õiguse dogmaatika on vanim
  • õigusteadus, annab vastuse küsimusele kehtiva õiguse sisu kohta. Tegeleb õigusnormide
  • tõlgendamise (sisu selgitamise) ja süstematiseerimisega
  • Õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise doktriini (Multi Level Approach) pooldajad
  • tähistavad õigusdogmaatikat ka kui praktilist õigusteadust. Seda sellepärast, et just
  • õigusdogmaatika seisab õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise kontekstis õiguspraktikale
  • kõige lähemal ja on tunnetuslikus plaanis selle tegelikkusega kõige otsesemalt seotud
  • Traditsiooniliselt saab dogmaatikat käsitleda kahel tasandil. Esiteks üldisel, kus dogmaatika
  • all mõistetakse kogu õigusmaterjali teaduslikku töötlust. Kitsamas ehk spetsiifilisemas
  • tähenduses mõistetakse dogmaatika all teatud süsteemi moodustavaid lauseid, mille abil on
  • võimalik mõistelis-süstemaatiliselt väärtustada õiguse rakendada. Sellel tasandil eristuvad
  • valdkonnaspetsiifilised dogmaatikad. Valdkonnaspetsiifilised dogmaatikad kujutavad endast
  • … õigete, s.t kehtiva õiguskorra raames mõistuspäraselt põhistatud lahendite “salvestatud”
  • kogusid“
  • Eri ajas ja ruumis on ikka leidunud õigusdogmaatika kriitikuid. Põhjusi on mitmesuguseid
  • kuid üks n-ö läbiv põhjus on see, et dogmaatika ei saa vastu seista ajaproovile, sest juba oma
  • olemuselt peab ta endast kujutama midagi muutumatut, kivinenut. Nii õigusdogmaatikat
  • sisustades seisaks ta tõepoolest konfrontatsioonis elu tegeliku kvaliteediga ja nende nõuetega
  • mida muutuv tegelikkus ikka ja jälle õigusele esitab ning õiguselt ootab. Õigusteaduses
  • tuntakse seda olukorda kui tsükliliselt korduvat vaidlust “kehtiva” dogmaatika vabastamisest
  • tema ajaloolistest juurtest. Vaidlus kerkib päevakorda eriti siis, kui ühiskonnas toimuvad
  • põhjapanevad muutused. Seega on tegu vana vaidlusteemaga. Õigusdogmaatikat ei tuleks
  • siiski peljata. Asi on selles, et õigusdogmaatika ei ole mitte dogmade kogum, vaid õpetus
  • dogmadest (ükskõik kui palju nendel dogmadel ajalooga pistmist on). Eri valdkondades on
  • dogmaatikal erinev tähendus ja kaal, isegi funktsioon. Ühine on dogmadele ilmselt see, et
  • dogmad kujutavad endast siduvaid, tunnustatud ja kasutuskõlblikke põhiteadmisi teatud
  • valdkonna jaoks, seejuures võib dogmade loomus ja siduvuse aste olla erinev. Õigusteaduses
  • on selle algusest peale tuntav tendents (isegi vajadus) ratsionaalselt tõestatavate
  • põhiseisukohtade formuleerimise järel
  • Tänapäevase väärtusjurisprudentsi aksioomiks saab näiteks pidada tõdemust, et õigusele
  • vastav otsustus peab olema väärtusotsustus, ning esmane allikas, kuhu väärtusi otsima minna
  • on põhiseadus, kust leiame põhiõiguste ja -vabaduste siduva kataloogi (Narits 1995, 378
  • Dogmaatika tähendabki selles kontekstis, s.t õigusele rakendatuna, põhiväärtuste
  • probleemi lahendus(t)e ja põhistuste selgitust. “Dogmaatika peab kehtivat õigust ratsionaalse
  • veenmisjõuga ja üldiselt tunnustatud põhiväärtuste (väärtusveendumuste) valguses seletama
  • Ta on samal ajal erinevatest arenguastmetest kasvanud, mitteülevaatliku ja sageli
  • vastuoluliselt kirjapandud õiguskorra sisemine süsteem.” (Rüthers 2005, 3.)
  • On igati normaalne, kui Euroopas, kus juba ammu on kõrvuti eksisteerinud seadusõigus ja
  • pretsedendiõigus, kaks õiguskultuuri lähenevad. Jutt ei ole ega saagi olla kultuuride
  • asendamisest – seda vist enamasti kardetaksegi –, vaid kultuuride kui suhteliselt iseseisva
  • kvaliteediga õiguse tunnetusviiside konvergentsist, põimumisest. Seega on tegemist nii
  • ajaloolise kui ka objektiivset tagapõhja omava protsessiga. Ilmselt seda ka tunnetatakse, sest
  • Schlink lõpetab oma artikli alaosaga “Uus konstitutsiooniõigusteadus” (ibid 161–162)
  • Kvalitatiivselt uue konstitutsiooniteooria vajalikkusest kõneldi ka 2005. aastal peetud
  • konstitutsioonikohtute kollokviumil
  • Kuidagi ei tohiks tõsiselt võtta ettepanekuid ja üleskutseid õigusdogmaatikast loobumiseks
  • Õigusdogmaatikal on, mida õiguspraktikasse panustada. Nimetaksin esimesena
  • õigusdogmaatika korrastavat rolli. Just õigusdogmaatika aitab korrastada – vahest isegi
  • süstematiseerida – üha ulatuslikumaks muutuvat õigusmassiivi. Dogmaatikata oleks
  • tänapäevane õiguspraktika selle laias tähenduses ilmselt hõlmamatu. Õigusdogmaatika
  • loodud teatud kord aitab heita pilgu kogu õiguskorra sisemisse väärtussüsteemi
  • Õigusdogmaatika on alati täitnud stabiliseerija rolli. Õigusdogmaatikas settinud
  • tähelepanekud on rakendatavad erineva kvaliteediga reguleerimisvaldkondades. Tänapäeval
  • aitab õigusdogmaatika kaasa kahe erineva õiguskultuuri vastastikusele lähenemisele
  • Õigusdogmaatikata jääksid püsima õiguskultuuride vahelised pinged ning nende kultuuride
  • lähenemist võiks käsitleda kui kultuuride asendamist. Vähemalt mandrieuroopalikus
  • õiguskultuuris aitab dogmaatika kaasa sellele, et sama kvaliteediga vaidlusküsimusi ei
  • vaielda ikka ja jälle uuesti, vaid lähtutakse juba olemasolevast dogmaatikast, mis on teatud
  • lahendused väärtustanud ja pakkunud dogmaatilise lahendusmustri. Ei tohi unustada sedagi
  • et õigusdogmaatika on sündinud ja sünnib pingesituatsioonis – vaidluste ja isegi
  • konfrontatsioonide olukorras. Kuid ennast kord juba kehtestanud, on sellisele
  • õigusdogmaatikale raske vastu seista ja vastu vaielda. Vähemalt ratsionaalselt mõistetavas
  • õiguspraktikas peaks see nii olema. Samal ajal ei saa õigusdogmaatika olla midagi kivinenut
  • ja kui õiguspraktikas vaadatakse olemasolevast mööda, siis tuleb seda põhjendada ehk
  • teisisõnu leida kehtivad argumendid. Õigusega on juba nii, et ka näiteks analoogiliste
  • olukordade korduv regulatsioon võib olla kantud erinevatest eesmärkidest. Juristid
  • lahendavadki eilseid kaasusi üleeilsete seaduste alusel. See tähendab, et õigusdogmaatika
  • eesmärk ei saa olla olemasolevate lahendusjuhiste igavikustamine, kuid ka mitte olemasoleva
  • kergekäeline tähelepanuta jätmine
  • Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamise metodoloogiast
  • EV põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloogi leidmise meetod
  • VI teema. Hea õigusloome tava, õigusaktide mõju analüüs ja sellele vastavast
  • õigusloomest Eestis
  • Hea õigusloome tava: olemus, vajalikud tegevused ja õigusloome kvaliteedi
  • indikaatorid
  • Hea Õigusloome Tava
  • Õigusloome indikaatorid
  • Poliitika või ka organisatsiooni tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse
  • indikaatoreid. Indikaatorid jagunevad järgmiselt vastavalt sellele, millise taseme tulemust
  • püstitatud eesmärgi suhtes) soovitakse mõõta
  • väljundiindikaatorid, mis iseloomustavad konkreetse tegevuse eeldatavat vahetut
  • tulemit . Nt toimunud koolituste arvu, toetust või nõustamist saanud väikeettevõtjate
  • arvu jne.Sobivad tegevuseesmärkide hindamiseks;
  • tulemusindikaatorid, mis näitavad taotletava tulemuse saavutamist või saavutamise
  • suunas liikumist. Need on näiteks otsesed mõjud sihtrühmale, nt väikeettevõtjate
  • rahulolu saadud nõustamisega. Sobivad kesktaseme (strateegiliste) eesmärkide
  • hindamiseks;
  • mõjuindikaatorid, mille abil on võimalik mõõta või hinnata soovitud sotsiaal
  • majanduslikku vm mõju saavutamist. Need iseloomustavad tagajärgi väljaspool selle
  • otsest ja kohest kokkupuudet adressaatide või sihtrühmaga. Sobivad valdkonna
  • strateegiliste) eesmärkide hindamiseks
  • Need hõlmavadkeskmise või pika perioodi jooksul avalduvaid
  • soovitud ja soovimatuid mõjusid programmi otsestele adressaatidele ja sihtrühmale, nt
  • jätkuvalt tegutsevate väikeettevõtjate arv 3 aastat pärast toetuse saamist;
  • soovitud ja soovimatuid mõjusid isikutele ja organisatsioonidele, kes ei kuulunud meetme
  • otseste adressaatide ja sihtrühma hulka, nt mõju toetatud firmade varustajatele või
  • allhankijatele
  • Lisaks eristatakse veel valdkonna üldisi näitajaid, mis loovad tulemusindikaatoritele sobiva
  • konteksti. Need hõlmavad kogu territooriumi, rahvastikku või selle osa, sõltumata sellest, kas
  • poliitikainstrument puudutas neid või mitte, nt põhikooliõpilaste arvu muutus järgneval
  • kümnendil või regulaarselt internetti kasutav protsent elanikkonnast. Seega ei mõõdeta
  • selliste indikaatoritegaaatlusaluse poliitika, programmi või asutuse tulemuslikkust, kuid need
  • aitavad mõista poliitika, programmi või asutuse tegevuskeskkonna dünaamikat või
  • hetkeolukorda
  • Kirjeldatud
  • indikaatoreid
  • eriti
  • väljundindikaatoreid
  • saab
  • kombineerida
  • ressursidimensiooniga, mis annab informatsiooni raha, tarvikute, inimressursi ja muude
  • sisendite kasutamise tulemuslikkuse kohta nii tõhususe kui ka
  • mõjususe aspektist. Näiteks tee-ehituses on väljundiks ehitatud teede kilometraaž ning tõhusu
  • st väljendavaks suhteks ehitatud teekilomeetri hind
  • Regulatiivsel sekkumisel nii käegakatsutavat väljundit ei pruugi tekkida, seega võib väljundiks
  • pidada regulatsiooni sihtrühma tehtud tegevusi, et saavutada kooskõla uue regulatsiooniga
  • Kui seaduseelnõu väljatöötamisel on probleemi lahendamiseks valitud tegevusega kaasnevad
  • konkreetsed mõjud tuvastatud ja analüüsitud, siis tuleb järelhindamisel vaadata, kas need
  • mõjud on avaldunud. Sõltumata poliitikainstrumendi sisust peaks selle tulemuslikkuse
  • mõõtmiseks kasutatavad indikaatorid olema
  • asjakohased, st väljendama selget seost eesmärgiga
  • legitiimsed, st usutavad mitteasjatundjate jaoks, üheselt mõistetavad ja kergelt
  • tõlgendatavad;
  • olulised, st mõõtma võimalikult täpselt asjassepuutuvaid tulemusi;
  • lihtsalt jälgitavad (sh andmete kogumise kulud peaksid olema madalad);
  • mittemanipuleeritavad, st mitte motiveerima valdkonnas tegutsejaid sisuliselt
  • ebasoovitavale
  • tegevusele
  • Hea õigusloome tava: olemus ja struktuur
  • Õigus on õigusriigis põhimõtteliselt ainuke vahend erinevates valdkondades eesmärkide
  • saavutamiseks. Õigus on inimeste juhtimisevahend, mille legitiimisuse taga on kokkulepe
  • kodanike ja riigivõimu vahel. Kui riigi ja rahva vajel ei toimu sisulist kommunikatsiooni, siis
  • on õigusriigist rääkida kohatu. Õigusliku regulatsiooni vajalikkuse tõestamine avalikkusele
  • on eelnõu koostaja kohustus. Iga vastuvõetud seadus mõjutab riigis otseselt ja kaudselt
  • mingite sotsiaalsete rühmade elu. Seega peaks enne seaduse vastuvõtmist juba teadma oma
  • otsustuste tagajärgi. Iga seadus muudab midagi ka riigieelarve kontekstis. Sellest tekiivad ka
  • järgmised küsimused, kelle kanda jäävad kulud, kes saab tulud jne. Vastused küsimustele saab
  • õigusaktide mõju analüüside abil. Mõjude hindmaiseta ei ole seadusandja teadlik, kas
  • tagajärjed on üldse soovitavad. ÕMA on otsustusvahend, mis aita süstemaatiliselt hinnata
  • õigusloomelise tegevuse eeldatavaid mõjusid, andes infot eelkõige otsuse tegijatele. Selles
  • protsessis on oluline eristada mõjude prognoosi (ex ante) ja juba kehtiva õigusakti
  • realiseerimise analüüsi (ex post). Mõlema analüüsi meetodid on põhimõtteliselt kattuvad eh
  • erineb milleski andmete kogumine, analüüsi läbiviimine jne. Eesmärgid: parandada
  • teadlikkust, et määratleda paremini õigusliku reguleerimise prioriteedid; integreerida
  • omavahel mitmesuguseid valitsuse poliitika eesmärke; parandada õigusloomeprotsessi
  • läbipaistvust; suurendada valitsuse aruandlus- ja vastutusvõimet. ÕMA meetodite eesmärgina
  • saab esile tuua poliitiliste ja õigusloomeliste protsesside optimeerimist. ÕMA oluline
  • kasutusala on ka majanduse arendamine. ÕMA aitab otsustajatel mõista regulatsioonide
  • põhjuseid ja tagajärgi, nende vastavust avalikele ootustele ja ühiskonna ressursside
  • optimaalset paigutust. See aitab kaaluda alternatiive, et saada paremad otsused ja parandab
  • arusaamist õigusakti eesmärgist, poliitiliste eesmärkide lõimumist õiguslike eesmärkide
  • Analüüs peaks suunama tulemuslikumale tegutsemisele ja looma soodsa pinnase
  • majanduskasvuks, konkurentsiks. ÕMA aitab toetada ka erinevaid kompromisse. ÕMA ei ole
  • iseseisvana piisav alus otsustamiseks, ta on oluline kvalitatiivne abivahend
  • ÕMA võib ka ebaõnnestuda. Valede prognooside korral saame regulatsiooni pärsib
  • ühiskonnas oleva potentsiaali kasutamist või ei ava selleks võimalustki
  • ÕMA – Õigusakti mõjude analüüs
  • Õigusakti mõjude analüüs peaks võimaldama õigusloomes osalejal mõista hetkeolukorda
  • reguleerimisvaldkonnas ning ette näha uute õigusaktide rakendamise tagajärgi tulevikus
  • Õigusakti mõjude analüüs hõlmab nii õigusaktide ex ante (jõustumiseelse) kui ka ex post facto
  • pärast jõustumist toimuva analüüsimise).Õigusakti mõjude analüüs aitab süsteemselt mõelda
  • õigusliku reguleerimise eesmärgi ning vahendite valiku üle. Tavaliselt on reguleerimiseks
  • mitmeid alternatiive ning analüüsi tulemusena peaks selguma parim võimalik lahendus
  • Õigusakti mõjude analüüs on vajalik riigiasutuste tegevuse hindamiseks ja reformimiseks
  • riigivõimu otsuste põhjendamiseks ja usaldusväärsuse tõstmiseks ning majanduskeskkonna
  • stabiilsuse tagamiseks. Õigusakti mõjude analüüs täidab ka kontrollfunktsiooni võimu üle
  • Õigusakti mõjude analüüs soodustav osalusdemokraatia põhimõtete rakendamist. Õigusakti
  • mõjude analüüsiks vajaliku teabe kogumine hõlmab huvigruppie seisukohtade süsteemset
  • tundmaõppimist
  • Peamised ÕMA meetodid on kulu-tulu analüüs, kuluefektiivsuse analüüs ja täideviimiskulude
  • analüüs. Olulised on ka ettevõtluse mõju analüüs, keskkonnamõju analüüs, eelarve analüüs ja
  • riskianalüüs
  • ÕMA parimad kasutusviisid
  • Suurendage poliitilist pühendumust ja otsustavust kaasata ÕMA poliitikate kujundamisse ja
  • hindamisse
  • Jaotage vastutus ÕMA rakendamise eest
  • Koolitage ÕMA eksperte ja arendage nende analüüsioskusi
  • Kasutage ÕMA meetodeid süsteemselt ja paindlikult
  • Kujundage ja viige ellu andmete kogumise strateegiad
  • Andke ÕMA-alastele jõupingutustele õige suund
  • Integreerige ÕMA poliitika kujundamise protsessi selle võimalikult varases staadiumis
  • Tehke ÕMA tulemused teatavaks
  • Kaasake avalikkust: konsulteerige laialdaselt ja õigeaegselt huvirühmadega
  • Kasutage ÕMA-d nii kehtivate kui ka uute õigusaktide puhul
  • ÕMA valdkonnad ja meetodid
  • Esmalt määratletakse lahendamist vajav probleem ja seejärel hinnatakse erinevaid
  • alternatiive küsimuse lahendamiseks ja edastatakse analüüsi tulemused otsuse tegijatele
  • ÕMA võib olla kvantitatiivne ehk arvude põhine või kvalitatiivne ehk kirjeldav. Kvantitatiivse
  • analüüsi koostamine pole alati teostatav ja alati põhjendatud. Kvantitatiivne analüüs võib
  • olla proportsionaalselt liiga kulukas ja aeganõudev. Levinumad ja traditsioonilisemad on
  • erinevate majanduslike kriteeriumide hindamine
  • ÕMA põhimeetodid
  • tasuvuse ehk kulude-tulude analüüs: kõige kallim analüüsi meetod, samas tõhus
  • Ressursid on alati piiratud ja ideaalis tuleks neid kasutada nii, et see annaks ühiskonnale
  • maksimaalset kasu. Arvestatakse kokku kõik regulatsiooniga seotud kulud ja tulud ja selle
  • vahe abil antakse hinnang regulatsioonile. Iga seadusandja otsuse puhul peavad valitud
  • tegevusega kaasnevad kulud olema õigustatud sellega kaasnevate kuludega
  • Kulude tõhususe analüüs. See meetod on ratsionaalne ja eriti kasulik, kui sarnaste
  • tulemuste saavutamiseks on pakutud erinevad alternatiivid. Kulusid ei hinnata rahalises
  • väljenduses vaid muudes asjades
  • Rakendus- ehk täideviimiskulu analüüs. See on haardelt veel kitsam kui eelmine, mida
  • kasutades ei püüta kulu kvantitatiivselt kirjeldada, keskendutakse kuludele, mille kohta on
  • kergem teavet saada ja mida on kergem hinnata. See on väärtuslik juhul, kui põhiküsimuseks
  • on kas mõne aktiga kaasnev koormus on proportsionaalne vms
  • Ettevõtete mõju analüüs. Täideviimiskulude analüüsi osaline variant, kus keskendutakse
  • kuludele, mida peab kandma teatud sektor või teatud ettevõtted üldse. Paljude regulatsioonide
  • puhul langeb kulutuste koorem ettevõtetele ja see meetod aitab kindlaks teha kõige otsesemad
  • kulud. See ei haara neid kulusid, mida kannavad tarbijad ja riigiorganid ise. Seda meetodit
  • kasutatakse siis, kui küsimuseks on ettevõtlusele avaldatava mõju piiramine või vähendamine
  • Fiskaal- või eelarve analüüs. See on samuti täideviimise kulude analüüsi osaline
  • variant, kus vaadeldakse üksnes analüüsitavast regulatsioonist tulenevaid tagajärgi eelarvele
  • Annab täpseid andmeid juhul, kui esinevad suured rakenduskulud või kui kulusid kannab riik
  • erinevatel tasanditel
  • Riski hindamine. Ohtude otsimine tegevuse õigustamiseks. Meetod on abiks nn künnise
  • küsimuse lahendmaisel, kas reguleerida, kas teha selline poliitiline valik. Riski analüüs
  • vaatleb riske kui kompromisse
  • Riski-riski analüüs
  • Mitmekriteeriumiline analüüs
  • ÕMA majanduslike analüüside kõrval teostatakse ka sotsiaalsete ja keskkonna mõjude
  • analüüsi. Nt millised sotsiaalsed grupid mingist meetmest võidavad, kaotavad või ei muuda
  • see midagi ja milles see väljendub. Sotsiaalsete mõjude all peetakse silmas igasuguseid era
  • või avaliku sektori meetmete põhjustatud tagajärgi. Keskkonna mõjude analüüsi kaudu saab
  • avalikkus teada, milliseid keskkonnakaitselisi abinõusid tarvitustele võetakse. Tänapäevane
  • lähenemine asjale tähendab mitmeplaanilist analüüsi
  • Hea õigusloome tava
  • Soovitused tulevad meile väljastpoolt. Eduka regulatsioonipoliitika komponendid
  • Poliitikate rakendamise valikute alternatiivide hindamine
  • Õigusaktide regulatsioonide mõjude süsteemne hindamine
  • Konsulteerimine ekspertide ja huvigruppidega
  • Õigusaktide regulatsioonide lihtsustamine
  • Osapoolte juurdepääs reguleerimisteabele
  • Efektiivsed ÕMA eest vastutavad struktuurid valitsuses
  • Hea õigusloome tava sisu (1997. aastast)
  • Suurendage poliitilist otsustavust. S.t õigusliku mõju analüüsi võimalikult laialdast
  • kasutamist
  • Jaotage vastutus programmide rakendamise eest
  • Andke reguleerijaile ekspertide väljaõpet
  • Kasutage süsteemselt ja paindlikult meetodeid
  • Kujundage ja viige ellu andmete kogumise strateegiad
  • Andke jõupingutustele õige suund
  • Integreerige poliitika kujundamise protsessi selle võimalikult varases staadiumis (sh
  • alternatiivid)
  • Pöörduge avalikkuse poole, konsulteerige julget ja õigeaegselt huvigruppidega
  • Poliitilise otsustavuse suurendamine õigusakti mõjude analüüsi kontekstis
  • Hea õigusloome tava konventsioonid hõlmavad poliitilise otsusekindluse kasvu ning õigusakti
  • mõju analüüsi laialdasemat kasutamist paljudes erinevates valdkondades (nt poliitiline
  • planeerimine, huvigruppidega konsulteerimine jpm). Õigusakti mõjude analüüsi
  • planeerimisel, arutamisel ja hindamisel tuleb kasutada laiemalt kui varem. 2001. a kevadel
  • uuriti kas ning millises ulatuses Eesti valitsusorganisatsioonid vastavad kehtestatud nõuetele
  • õigusloome vallas. 1. Eesti õigusloome paljastab probleeme Eesti rahvusliku õiguskorra ja
  • Euroopa Liidu ühtsuse ning sotsiaalse, majandusliku ja eelarvelise analüüsi osas. 2. Akte, mis
  • kehtestavad nõuded õigusloomele, ei ole analüüsitud Eesti ühiskonna vaatepunktist. 3
  • Eelarve ülevaated ei ole asutuste vahel ega ka interneti vahendusel kättesaadavad. 4
  • Parlamendi mõõdupuuks on moraalse ja vastutustundliku poliitika kontseptsioon, mis eeldab
  • seaduseelnõude mõjude ja riskide analüüsi. Kui sotsiaalsed faktid (nt eelarve, avalik
  • arvamus) ei toeta uue eelnõu vastavaid sätteid, toob see kaasa poliitilisi, majanduslikke ja
  • õiguslikke probleeme. Mida paremini on seadusandja võimeline mõjusid analüüsima, seda
  • paremini täidab seadus sellesse kätketud sotsiaalseid eesmärke. Hea õigusloome tava
  • kontekstis on olulised järgmised poliitilised valikud, mis eeldavad poliitilist tahet parandada
  • avalikku õigust ja -haldust: 1. Igasugune uuring süsteemi reguleerimiseks peab arvestama nii
  • eelnevat praktikat kui ka olemasolevaid intellektuaalseid jm vahendeid. 2. Eesti vajab
  • riiklikku programmi teadmistepõhise seadusloome ja avaliku halduse edendamiseks. 3
  • Rahvuslike parlamentide rolli muutumine globaliseeruval poliitika- ja majandusmaastikul
  • nõuab kindlate mehhanismide rajamist rahva esindajate ja parlamentaarse järelevalve
  • nimetamisel. 4. Kord kahe aasta jooksul peaks Haridus- ja teadusministeerium, mis juhib
  • uuringuid kogu täidesaatva võimu tasandil, andma Riigikogu kultuurikomisjonile ülevaate
  • tehtud uuringutest, et arutada uuringute probleeme ja prioriteete. 5. Igaaastane
  • seaduseelnõude kava peaks sisaldama nimekirja prioriteetsetest uurimisvaldkondadest koos
  • vastava eelarvega
  • Manderkerni raport – kuskohast leiame üldise õigusloome kvaliteedi hindamise meetodi või
  • printsiibid, millest kvaliteetne õigusloome peaks lähtuma
  • Õigusloome kvaliteedi hindamise meetodi omapärane defineerimine läbib seitsme üldise
  • põhimõtte
  • vajalikkus – enne uue poliitika rakendamist tuleb kindlaks teha, kas selleks on ilmtingimata
  • vaja
  • õigusakti
  • väljatöötamine
  • proportsionaalsus – seostub vajalikkusega – erinevate instrumentide vahel valides tuleb
  • leida
  • kõige
  • sobivam
  • eesmärgi
  • saavutamiseks
  • subsidiaarsus – otsused tuleb vastu võtta kodanikule võimalikult lähedal või madalamal
  • oleval
  • võimalusel
  • läbipaistvus – õigusakti kvaliteedi tõstmiseks on vajalik nii selle kavandamise faasis kui
  • järgnevatel etappidel kaasata või konsulteerida huvitatud või puudutatud isikutega
  • vastutus
  • poliitika
  • autor
  • algatajad
  • peavad
  • teada
  • olema
  • kättesaadavus – õigusakt peab olema kättesaadav adressaatide jaoks, et rakendamine
  • õnnestuks
  • lihtsus – peab olema nii detailne kui vajalik. Peab olema üldine, üldistatud. Lihtne, et
  • sellest oleks võimalik aru saada. Iga keskmine kodanik peab aru saama
  • Need põhimõtted, mis puudutavad seda õigusloomet
  • Holland räägib seaduslikkusest, tulemuslikkusest, subsidiaarusest, jõustamisest, hallatavusest
  • ning lihtsusest ja selgusest
  • Üldisi põhimõtteid rakendatakse erinevates õiguskordades veidi erinevalt
  • Vaatame Eestit
  • seaduslikkus – õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mis tagab selle, et meie
  • regulatsioon ja selle mõjud peavad olema põhiseaduse ja seaduse pärased. Hõlmab ka
  • regulatsiooni jõustamise protsessi, täitmiseks kohustuslikud saavad olla ainult avaldatud
  • õigusaktid. Laiemalt proportsionaalsus, mistõttu eraldiseisvat proportsionaalsust ei rõhuta
  • õiguskindlus – põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema lihtne ja selge, et
  • lihtne inimene sellest aru saaks. Sisaldab ka õiguspärase ootuse põhimõtet
  • vajalikkus – proportsionaalsus põhimõtte üks osa, mille kohaselt kavandatav regulatsioon
  • on selline, et soovitud eesmärki ei ole võimalik mõne teise regulatsiooniga saavutada, isegi
  • kui mõni teine regulatsioon on isikut vähem koormav. Vastand on mittevajalikkus, seega
  • vajalikkuse põhimõte peaks põhimõtteliselt vältima ebavajalike regulatsioonide loomist
  • sobivus – ka sobivus on üks proportsionaalsuse põhimõtte osa, mille kohaselt peab
  • regulatsioon
  • soodustama
  • sobivat
  • meedet
  • proportsionaalsus – kitsamas tähenduses mõõdukus. Regulatsioon on mõõdukas siis, kui
  • kasutatud vahendid on soovitud eesmärgiga proportsionaalsed. St loodavad piirangud
  • koormised või muud regulatsiooni kavandatavad negatiivsed mõjud ei tohi tekitada suuremat
  • kahju kui see on regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud. Proportsionaalsust peab väga palju
  • selgitama
  • teatud
  • juhtudel
  • avatus – kui demokraatia põhimõttest tuletatav kohustust teostada riigivõimu kõrgema
  • võimukandja
  • osalusel
  • kui ka demokraatliku kontrolliga
  • kaasnevat poliitilist vastutust. Vastutus ei saa olla seotud ainult juriidiline vastutus
  • Sellised põhimõtted peaksid olema omased meil siin
  • Mõjude hindamise etapid (Euroopa komisjoni mõjude hinnangul)
  • Hea õigusloome tava ja normitehnika eeskiri
  • seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatavad nõuded;
  • eesmärkide püstitamine, kriteeriumid ja hierarhia
  • VII teema. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi põhimõisted
  • Definitsioonid
  • Ius non scriptum
  • Ius scriptum
  • Õiguse eesmärk
  • Õiguse idee
  • Õiguse eesmärgipärasus
  • õigusliku
  • garanteerituse
  • põhiseaduslikkuse
  • Normatiivse reguleerimise
  • reguleerimise eesmärk
  • reguleerimisala
  • iustitia fundamentum regnorum
  • iustitia distributiva
  • iustitia communitiva
  • iustitia ernitur in suum cuique tribuendo
  • Õiguskindlus
  • Iustitia distributiva
  • Iustitia communitiva
  • õiguskindlus
  • õigusselge
  • õiguse üldpõhimõtetele
  • õiguspärase ootuse
  • Formaalsest
  • promulgeerimisnõuetega
  • Materiaalsest
  • positivistlikust
  • õiguse ideega
  • Sollen)
  • Sollen
  • Individuaalne
  • reguleerimine
  • Normatiivne reguleerimine
  • Õiguse eelastmed
  • Tava, moraal, õigus, sund ja võim
  • ius non scriptum, ius scriptum
  • positiivne
  • Ülipositiivne õigus
  • ülipositiivne
  • õigusriigi
  • stare
  • decisis
  • general principles
  • maxims
  • Väärtusjurisprudents —
  • Jurispudents
  • Judikatuur
  • Doktriin
  • Seadus materiaalses mõttes
  • Seadus formaalses mõttes
  • Seadlus
  • Dekreetseadus
  • Erakorraline dekreet
  • Hädadekreet
  • määrus
  • määrus —
  • praeter legem
  • praeter legem
  • määrused
  • contra legem
  • contra legem
  • Hüpotees
  • Dispositsioon
  • Sanktsioon
  • Juriidiline fakt
  • Juriidiline tegevus juriidilise faktina
  • printsiip
  • Õiguslik kontinuiteet
  • Prerogatiiv
  • Seaduse formaalne põhiseaduspärasus
  • Seaduse materiaalne põhiseaduspärasus
  • Riive formaalne põhiseaduspärasus
  • Riive materiaalne põhiseaduspärasus
  • Proportsionaalsuse printsiip
  • Sotsiaalne norm
  • Autonoomne kohustus
  • Autonoomne imperatiivne kohustus
  • Heteronoomne kohustus
  • Tavanorm
  • Moraalinorm
  • Korporatiivne norm
  • Õigusnorm
  • Abstraktne faktiline koosseis õigusnormi loogilises struktuuris
  • Teadus
  • Õigus
  • Õigussuhe
  • Subjektiivne õigus
  • Õigusliku reguleerimise objekt
  • Õiguse allikas
  • Õigusakt
  • Üldakt = normatiivakt = õigustloov akt
  • Õigustloov akt (mõiste)
  • Üksikakt = õigustkohaldav (õigustrakendav) akt = individuaalakt
  • Õigusaktide tõlgendamine
  • Tõlgendamise klassikalised viisid
  • Grammatiline tõlgendamine
  • Loogiline tõlgendamine
  • Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
  • Teleoloogiline tõlgendamine
  • Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
  • Ajalooline tõlgendamine
  • Süstemaatiline tõlgendamine
  • Kehtiva õiguse lüngad
  • Lüngad õiguses ja nende ületamine
  • Kollisioon
  • Õiguserikkumine
  • Juriidiline vastutus
  • Õigusriigi formaalsed tunnused
  • Seadusandlik võim (parlament)
  • Täidesaatev võim (valitsus ja haldus)
  • Õigusemõistmine (kohtud)
  • Seadusest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus
  • Õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt
  • Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine
  • Õigusriigi materiaalsed tunnused
  • Inimväärikuse austamine ja kaitse
  • Ülipositiivse õiguse tunnustamine
  • Seadusandja seotus konstitutsiooniga ja ülipositiivse õigusega
  • Õigusriigi põhiprintsiibid
  • Õigusakti struktuur
  • lex superior derogat legi inferiori
  • lex specialis derogat legi generali
  • lex posterior derogat legi priori
  • Õiguse süsteem —
  • Õigusharud —
  • ratio decidendi, obiter dictum, stare
  • decisis
  • Ratio decidendi
  • ratio
  • Obiter dictum (obiter dicta)
  • ratio decidendi
  • Obiter dictum
  • Stare decisis
  • ratio decidendi
  • Inkorporeerimine
  • Kodifitseerimine
  • Haldusakt
  • Juriidiline motivatsioon
  • Faktiline motivatsioon
  • Üldine siduvuskorraldus
  • Õiguse printsiibid
  • Demokraatia printsiip
  • Vabariikluse
  • Unitaarriikluse printsiip —
  • Legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip —
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete ülimuslikkuse printsiip —
  • Võimude lahususe printsiip —
  • Inimväärikuse printsiip —
  • Üldtunnustatud põhimõtted
  • Võrdse kohtlemise põhimõte
  • Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte
  • Asja arutamine mõistliku aja jooksul
  • Õiguse tunnused
  • Õiguse realiseerimise 3 põhiviisi
  • Õiguse kohaldamine
  • Subsumeerimine
  • Õigussüsteem
  • Õigusteksti tõlgendamisest
  • Normi loogilise süsteemi ja struktuuri võrdlus
  • EESTI ÕIGUSKORRA VERTIKAALNE STRUKTUUR
  • Institutsioonid
  • Nende õigustloovad
  • Üldaktid
  • Nende õigustraken
  • davad üksikaktid
  • Riigikogu
  • Otsus (PS § 65 p 1)
  • Vabariigi President
  • Otsus, käskkiri (VPTS
  • § 13 lg 1)
  • Vabariigi Valitsus
  • Korraldus (PS § 87 p 6;
  • VVS §§ 26 lg 1 ja § 30)
  • Minister
  • Käskkiri (VVS § 50
  • lg 1)
  • Peaminister
  • Korraldus (VVs § 37)
  • Riigisekretär
  • Käskkiri (VVS § 79
  • lg 7)
  • Ministeeriumi kantsler
  • Käskkiri (VVS § 54
  • Ameti või inspektsiooni
  • peadirektor
  • Käskkiri, ettekirjutus ja
  • Otsus (VVS § 74 lg ja
  • lg1)
  • Maavanem
  • Korraldus (VVS § 87
  • lg 1)
  • Valla- ja linna
  • volikogu
  • Otsus (KOKS § 7 lg 2)
  • valitsus
  • Korraldus (KOKS 7
  • lg 2)
  • Vallavanem ja linnapea
  • Käskkiri (KOKS § 50
  • p 3)
  • Kohtud
  • Otsus,määrus,erimäärus
  • Internsed maatriksseosed LM II õigusnormide liikide süsteemi ja õigussuhte liikide
  • süsteemi vahel
  • Õigusnormi liigid Õigussuhte liigid
  • E3.C.a
  • regulatiivne; 1) regulatiivne;
  • õigustkaitsev; 2) õigustkaitsev;
  • E3.C.b
  • õigustav; 1) aktiivne;
  • kohustav; 2) passiivne;
  • keelav;
  • E3.C.c
  • üldsubjektne; 1) lihtõigussuhe;
  • erisubjektne; 2) liitõigussuhe
  • E3.C.d
  • imperatiivne;
  • dispositiivne;
  • soovitav/juhendav/lubav;
  • E3.C.e
  • delegatsiooninorm;
  • definitsiooninorm (legaaldefinitsioon);
  • õigusharu norm;
  • E3.C.f
  • lihtnorm;
  • liitnorm
  • PROF R.NARITSA ÕIGUSNORMIDE LIIGITUSE KOHASELT (ÕE): - VT mappi
  • joonte tõmbamise osas!!
  • Aarnio
  • LM II: prof E.-J.Truuväli
  • süstematiseeritud liigitused

Kommentaarid (4)


minuasi123: Tere, tundub et see aitab mul edukalt ja oluliselt paremini eksamiks valmistuda. Tänud
15:58 11-11-2017

Emman: Suur tänu!Igati abiks õppimisel!
08:26 15-09-2017

juura juura: v hea
23:04 20-01-2018


Sarnased materjalid

46
odt
80
doc
36
doc
33
docx
45
docx
83
doc
236
pdf
110
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto