ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid.
tasakaalustamist. Näiteks haldusele ei tohi muutuda omaette eesmärgiks õigusloome või õigusemõistmine. Siit tõusetub ka probleem pädevuse täpsest jaotusest, mis tagaks riigiorganisatsiooni efektiivse ja demokraatliku funktsioneerimise. Haldusele on põhiseaduslikult üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist. Nii on põhiseaduse § 109 järgi Vabariigi Presidendil, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral õigus anda seaduse jõuga seadlusi. Vabariigi Valitsusel on põhiseaduse § 87 punkti 6 alusel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite teostatav õigusloome on teatud raamidega piiratud. Nii antakse seaduste jõuga seadlusi üksnes eriolukorras.
Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);
o Riikliku garantiisid ja kaitset (välisriigis hätta jäädes vargus/vägivallarünnakud) võimalik läbi saatkondade kaudu abi paluda o Avalikus teenistuses teenida (Vaid EV kodanik) + ametikohad kuhu saavad EL o Sünnipärast kodakondsust pole võimalik ära võtta. o Kaasvastutus riigi elu kujundamisel ja juhtimisel Laiem mõiste - Riigi ja isiku suhte piiratum vorm Jurisdiktsiooni all olema õigusemõistmise õigus (nende üle on õigus mõista õigust) Maksukohuslane Omab teatud õigusi ja kohustusi Kodakondsuseta isik (halli passiga) nt loobunud kodakondsusest ja pole taotlenud uut. Puudub õigus valida ja olla valitud jne. Toetused lubatud. 18.a saab õiguse valida kodakondsuse. Eestis pole lubatud topeltkodakondsus. V.a. USA-s elavad väliseestlased. Riigiametisse astudes tuleb valida. Diplomaadid diplomaatiline immuniteet
apellatsioonikohus, Riigikohus) RT Lisa – ministrite määrused Teadus LOODUSTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“ Väide või seisukoht on õige Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus. Lääne õiguse kindlad elemendid 1. Normid e kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriteetne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid ja nende töö 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel
õiglustundele. SOTSIOLOOGILINE: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljendub sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. 16. Õigus ja õiglus. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiglus – moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses Õiglus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal. Õigluse nõude lülitamine õiguse tunnuste hulka paneb riigivõimule kohustuse lähtuda õigusloomes ühiskonna kui terviku või vähemalt selle enamuse arusaamadest õiglusest ja üldinimlikest väärtustest, mitte aga mingitest isiku- või grupihuvidest. 17. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. 1) Individuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete
Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2
kriminaalseadustel, mis halvendavad isiku olukorda, näiteks loevad kuriteoks teo, mis seda polnud teo toimepanemise ajal või tagasiulatuvalt kehtestavad rangema karistuse kui see, mis kehtis teo toimepanemise ajal. 3. õiguspärase (legitiimse) ootuse põhimõte. 30. septembri 1994 Riigikohtu otsuses märgitakse: "Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik." See kaasus käsitles tähtajaks lubatud soodustust. 4. proportsionaalsuse printsiip. Selle kohaselt peavad riigivõimu poolt kasutatavad abinõud olema vastavuses taotletava eesmärgiga
Kõik kommentaarid