Õigusakt (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ka subjektiivset õigust või ainult objektiivset õigust ?
 
Säutsu twitteris
Õigustloov akt
Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused ( legislatuur ehk parlament ). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus ( dekreet ) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel : struktuur ja rekvisiidid . Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga . Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub . Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused , käskkirjad). Kohaliku omavalitsuse õigusaktid on samuti haldusaktid (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad).Õigustloova akti mõistet Euroopa riikide kehtivas õiguskorras üldjuhul ei kasutata. Põhiliselt on käibel õigusaktid nende konkreetsete nimetuste järgi, mis on sageli määratletud legaaldefinitsioonidega. Kasutatakse mõistet normatiivakt . On kasutusel ka meie positiivses õiguses. Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti – dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Seega sätestab normatiivakt üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on adresseeritud abstraktsetele hulgale subjektidele.Õigustloova akti õigusteoreetiline määratlemine. Kas õigustloov akt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust või ainult objektiivset õigust? Esimesel juhul oleksid õigustloovad aktid nii üld- kui ka üksikaktid, teisel puhul ainult üldaktid.Õigusloome: õigusloome all mõistetakse ühetähenduslikult inimeste teadlikku tegevust õigusnormide loomisel, kui õigusnormide loomise protsessi. Õigusloome on seotud vaid objektiivse õiguser mõistega(ehk siis seotud ainult üldaktiga). Õigus objektiivses mõttes kujutab endast õigusnormide kogumit. Õigus subjektiivses mõttes on õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim oma huvide rahuldamiseks. Õiguse kaks mõistet: 1) õiguse objektiivne õigus, õigunormide kogumi tähendus ja 2) õiguse subjektiivne õigus, õigustuse tähendus. Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses. Kasutatakse ka mõistet õigusloome akt. See on akt kui pädevate organite õiguslikud toimingud , mis on õiguloome protsessi tulemuseks ja mis tekitavad õigusloomes tagajärgi – kehtestavad, tühistavad või muudavad õigusnorme. Õiguse üldaktil on primaarne tähendus, pretsedendil, tavaõigusel, doktriinil jne on aga sekundaarne tähendus. Selle põhjal võib öelda, et õigusloome aktid on üldaktid ehk aktid, mis sisaldavad obligatoorselt õigusnorme. Õigustloov akt ja õigusloome akt on sünonüümid. Seega tuleb õigustloova aktina käsitleda õiguse üldakti, s.o. õigusakti, mis sisaldab õigusnorme ehk teiste sõnadega abstraktseid käitumise üldreegleid – norme, mis loovad õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Õigustloov akt on alati legislatiivakt, olenemata sellest, kas teda võtab vastu seadusandlik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ.
Seadus
Riigikogu, kellele kulub seadusandlik võim, võtab vastu seaduseid. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel rahvahääletuse seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Materiaalne ja formaalne tähendus. Sageli on seadused selles tähenduses kattuvad. Seadusi võib liigitada ka teistel alustel. Kasutatakse sageli mõisteid lihtseadus, konstitutsiooniline seadus, põhiseadus. Riigis kehtiv põhiseadus kuulub seaduse mõiste alla. Konstitutsioonilise seaduse lahtimõtestamiseks on kolm versiooni. Õigusriigi printsiibist tulenevalt saab põhiseadusega ettenähtud õiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadustega, mitte mingil juhul haldusaktidega.
Otsus
Riigikogu võtab vastu ka otsuseid. Otsus on selline üksikakt, mille abil administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Õigusriigis kasutab administratsioon otsuseid peamiselt kolmel juhul. Esiteks lahendatakse antud aktiga teenistuslikke distsiplinaarküsimusi, teiseks kontrollitakse haldusaktide ja toimingute õiguspärasust, kolmandaks haldusõiguserikkumiste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õigusakt #1 Õigusakt #2 Õigusakt #3 Õigusakt #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 238 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elery25 Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • Õigustloov akt
  • Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament)
  • Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on
  • õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad
  • erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse
  • ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava
  • täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille
  • saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise
  • osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt
  • Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk
  • haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad). Kohaliku omavalitsuse õigusaktid
  • on samuti haldusaktid (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad)
  • Kas õigustloov akt loob nii
  • objektiivset kui ka subjektiivset õigust või ainult objektiivset õigust? Esimesel juhul oleksid õigustloovad
  • aktid nii üld- kui ka üksikaktid, teisel puhul ainult üldaktid
  • Õigus
  • objektiivses mõttes kujutab endast õigusnormide kogumit. Õigus subjektiivses mõttes on õiguskorra poolt
  • teatud subjektidele antud võim oma huvide rahuldamiseks
  • õigusloome aktid on
  • Õigustloov akt ja õigusloome akt on
  • sünonüümid
  • Õigustloov akt on alati legislatiivakt, olenemata sellest, kas teda võtab vastu seadusandlik, täidesaatva
  • riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ
  • Seadus
  • Otsus
  • Legislatuur
  • võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Legislatuur ehk seaduseandja
  • Haldusaktid
  • materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostatakse
  • üksikaktidega (aktidega, mis ei sisalda õigusnorme)
  • Seadlus ehk dekreet(kuulub haldusakti alla)
  • Vabariigi President võib anda edasilükkamatu vajaduse korral anda seaduse jõuga seadlusi
  • Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseaduses nimetatud seaduseid
  • Seadlus on legislatiivakt materiaalses
  • mõttes ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse
  • Määrus(kuulub haldusakti alla)
  • Generaaldelegatsioon ja spetsiaaldelegatsioon
  • On olemas kolme liiki
  • haldusaktid, millega
  • administratsioon on volitatud rakendama kehtivat seadust, ta konkretiseerib rakendatava seaduse norme
  • haldusaktid, mis reguleerivad neid
  • valdkondi, mida seadusega ei ole veel korraldatud. Selles mõttes loovad need määrused uut õigust. Sellised
  • aktid peavad olema kooskõlas volitava seaduse põhimõtetega ning vältima vastuolusid seadustega, mis
  • võib muuta ja tühistada varem antud
  • Contra legem
  • on kaasajal erandlikud ja nende andmise õigus eeldab expressis verbis põhiseaduslikku volitust
  • Jõustunud seadusi saab rakendada määrustega
  • praeter legem
  • Järelikult määrustega
  • võib luua uut õigust. Selleks on vaja aga Riigikogu igakordne volitus. Seadusega võib
  • määrusi. Põhiseaduse järgi pole
  • määruste andmine
  • expressis verbis
  • Määruse andmise õiguse edasivolitamine
  • Vabariigi Valitsuse poolt saab toimida määruse, mitte korraldusega, sest nii delegatsiooni- kui ka
  • subdelegatsiooninormid loetakse õigusnormide hulka kuuluvateks
  • Direktiiv ehk juhend
  • Määrus-statuut(kuulub ka haldusakti alla)
  • Korraldus(kuulub ka haldusakti alla)
  • Põhiliseks
  • kriteeriumiks üld ja üksikakti määratlemisel on siiski mitte niivõrd reguleerimise individuaalne või
  • üldine iseloom(adressaadid), vaid eelkõige see, kas tegemist on üksikjuhtumi või umbmäärase hulga
  • juhtumite reguleerimisega. Korraldusega lahendatakse juhtumeid esmakordselt, otsustega teist korda
  • Käskkiri(samuti kuulub haldusakti alla)
  • Interne ja eksterne haldusakt. Esimeste hulka kuuluvad
  • aktid, mis reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust ja nende õigusjõud ei laiene
  • teenistusvälistele isikutele. Eksternsed aktid seevastu on adresseeritud väljaspool ametkonda asuvatele
  • subjektidele
  • Õigusaktide teatavakstegemine
  • Õigusaktide toime ja neile esitatavad nõuded
  • Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks printsiipi: 1. Kontinuiteedi printsiip ja 2. Actus contrarius
  • printsiip. Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iga
  • õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb nende alus või kuni
  • neid mudetakse. Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuda see organ
  • või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Õigusaktide kehtivust
  • iseloomustavad neli faktorit: jõusoleks ning õigusjõud, aeg, ruum, isikute ring
  • kehtivus ajas: määramata tähtaeg; aktis enda määratud tähtajani kehtib; aktis
  • määratud sündmuseni või toiminguni. Kehtiv ruumis: kogu territooriumil; kogu riigi territooriumil
  • teatud tunnustega alal; riigiterritooriumi haldusjaotuse üksustes, mis õigusaktis on sätestatud. Kehtivus
  • isikute ringis: kõigi isikute kohta(üldsubjekt); teatud isikute kohta(spetsiaalsubjekt). Õigusaktide eesmärk
  • on reguleerida ühiskondlike suhete subjektide käitumist
  • expressis verbis
  • expressis verbis
  • lex posterior derogat priori (hilisem seadus muudab varasema)
  • lex specialis derogat generali (eriseadus muudab
  • lex generalis
  • lex specialise
  • Õiguse formaalne ja materiaalne tähendus: materiaalne – sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning
  • kujundavad riigi tahte ja on seega õigustloovaks allikaks., formaalne – õigusloome, st viisid, kuidas
  • riigivõim annab käitumisreeglite üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus
  • Täidesaatva riigivõimu ehk eksekutsiooni
  • Täidesaatev on riigipea ning valitsus. Õigusakti struktuur: 1) pealkiri
  • õigusakti andmise kuupäevafraas ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise
  • järjekorranumber (järjekorranumber võib ka mitte esineda)
  • regulatiivne osa
  • lõppsätted ja/või rakendussätted
  • signatuur ning signeerimise daatum
  • Kui on lisa, siis lisade paremal ülanurgas tehakse sel juhul kinnituspealdis, milles on viide kinnitavale
  • aktile(andnud institutsiooni nimi, õigusakti liik, daatum ja number), mille juurde kuulub. Lisal peab ka
  • olema signatuur
  • Kohtuotsuste struktuur: 1)sissejuhatav osa on kohtuotsuse motiveeriv osa 2)see osa, milles on
  • formuleeritud otsus, on kotuotsuse resolutiivosa
  • §88. Määrus
  • Määruse õiguspärasus
  • §90. Volitusnorm
  • §91. Edasivolitus
  • §92. Määruse vorm
  • §93. Määruse kehtivuse tingimused
  • §94. Määruse tühisus

Kommentaarid (3)

ago28 profiilipilt
ago28: Aitas, hea oleks kui saaks täit materjal lugeda.
09:55 19-02-2013
degija profiilipilt
degija: olemas need, mida vajasin..
14:23 04-01-2014
sasasad profiilipilt
Kaspar Kivilo: Väga kasulik :)
17:58 06-11-2012


Sarnased materjalid

3
docx
Õigusakt
12
doc
Õigus
82
docx
ÕIGUSE ALUSED KT1
43
doc
Õigusteadus
45
docx
Õiguse konspekt
32
docx
ÕIGUSE ALUSED KT 1
23
pdf
Õiguse alused
28
pdf
Õiguskantsler





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !