Vajad kellegagi rääkida?
KĂĽsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Ă•igus

Õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega
Kategooriad
Faile
?iguskaitseasutuste s?steem -
25
Andmekaitse -
1
Asjaajamine ja dokumendihaldus -
8
Asjaõigus - Tallinna Majanduskool
50
Asjaõigus -
5
Autoriõigus -
5
Avalik õigus - Sisekaitseakadeemia
7
Eelarveõigus -
1
Eesti ja Euroopa õigusasutuste süsteem -
3
Eesti õiguse ajalugu -
1
Eesti õiguskord - Tallinna Ülikool
4
Ehitusõigus -
3
Eraõigus - Tallinna Ülikool
3
Erialane õiguskeel -
3
Ettevõtlus -
7
Euroopa liidu õigus - Tallinna Tehnikaülikool
19
Ev õiguskaitsesüsteem - Tallinna Majanduskool
16
Finantsõigus - Sisekaitseakadeemia
3
Haldusmenetlus -
2
Haldusõigus - Tartu Ülikool
32
Inimõigused - Kutsekool
10
Inimõigused - Tallinna Tehnikaülikool
2
Intellektuaalne omand ja andmekaitse - Tallinna Ăślikool
9
Intellektuaalse omandi õiguskaitse - Tallinna Tehnikaülikool
8
Isikuandme kaitse - Tallinna Majanduskool
7
Jurisprudents - Tallinna Ăślikool
1
JuurdluspsĂĽhholoogia -
1
Karistusõigus - I Studium
17
Karistusõigus - Tartu Ülikool
2
Keskkonnaõigus - Tartu Ülikool
13
Kinnisvaraõigus - Eesti Maaülikool
5
Kohtumenetlus -
2
Korrakaitse - Kutsekool
1
Kriminaalmenetlus - Tallinna Majanduskool
2
Kriminoloogia - Sisekaitseakadeemia
10
Kriminoloogia - Tartu Ăślikool
3
Lepinguvälised võlasuhted -
4
Lepinguõigus - Tallinna Tehnikaülikool
21
Lepinguõigus - Tallinna Tehnikakõrgkool
1
Loogika ja juriidiline argumentatsioon -
1
Maa- ja keskkonnaõigus -
2
Majanduse alus -
6
Majandusõigus - Audentese Ülikool
1
Majandusõigus - Eesti Maaülikool
4
Maksuõigus ja maksumenetlus - Sisekaitseakadeemia
5
Menetlusdokumentide vormistamine -
1
Mere- ja transpordiõigus -
2
Müügiõpetus ja kaubandusõigus - Kutsekool
30
Notariaaltoimingud -
1
P?rimis?igus -
1
Pankrotiõigus - Tallinna Tehnikaülikool
7
Perekonna- ja pärimisõigus -
5
Prokurör kriminaalmenetluses - Tartu Ülikool
1
Proseminar - Tallinna Ăślikool
2
PsĂĽhholoogia juristidele -
3
Rahvusvaheline avalik õigus -
1
Rahvusvaheline eraõigus -
2
Rahvusvaheline majandusõigus - Tallinna Tehnikaülikool
2
Rahvusvaheline õigus - Tallinna Ülikool
15
Riigiõigus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
36
Riigiõigus - Tallinna Ülikool
2
Riigiõigus - Tartu Ülikool
2
Riigiõigus - Kutsekool
1
Riigiõigused - Tallinna Majanduskool
2
Rooma eraõiguse allikad -
2
Rooma eraõiguse alused - Tartu Ülikool
20
Rv eraõigus - Tallinna Ülikool
2
Sissejuhatus eraõigusse - Tallinna Ülikool
2
Sissejuhatus kohtumenetluse õigusesse - Tartu Ülikool
1
Sissejuhatus õigusteadusesse -
6
Sotsiaalhooldusõigus -
3
SĂĽĂĽtegude menetlus -
1
SĂĽĂĽteokoosseisud -
1
Tarbijakaitseõigus -
1
Teadustöö alused -
4
Tsiviilmenetlus - Tallinna Majanduskool
4
Tsiviilõigus - Eesti Maaülikool
25
Tsiviilõigus - Sisekaitseakadeemia
1
Tsiviilõiguse üldosa - Tallinna Majanduskool
13
Tsiviilõiguse üldosa - Tartu Ülikool
4
Tööseadusandlus - Kutsekool
28
Tööseadusandluse alused - Kutsekool
7
Tööstusomand -
1
Tööõigus - Kutsekool
95
Tööõigus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
9
Tööõigus - Tartu Ülikool
6
Tööõiguse alused - Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
5
Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
23
Võlaõigus - Kutsekool
2
Võlaõiguse üldosa - Tallinna Tehnikaülikool
10
Võrdlev õigussüsteemide ajalugu - Tallinna Ülikool
8
Võrdlev õigusteadus - Tallinna Tehnikaülikool
1
Äriõigus - Tallinna Tehnikaülikool
32
Äriõigus - Tallinna Majanduskool
8
Ă•igus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
325
Ă•igus - Tartu Ăślikool
67
Ă•igus - Keskkool
32
Ă•igus - I Studium
23
Ă•igus - Akadeemiline
16
Ă•igus alused - Kutsekool
70
Ă•igus ja eetika -
4
Ă•igusaktid - Kutsekool
4
Ă•igusalane kirjutamine - Tallinna TehnikaĂĽlikool
6
Ă•iguse alused - Tallinna TehnikaĂĽlikool
81
Ă•iguse alused - Tallinna Ăślikool
6
Õiguse alused - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
3
Ă•iguse entsĂĽklopeedia - Tartu Ăślikool
48
Ă•iguse entsĂĽklopeedia - Estonian Business School
1
Ă•iguse filosoofia -
13
Ă•iguse ĂĽldteooria -
2
Ă•iguskaitseasutuste sĂĽsteem -
5
Ă•igussĂĽsteemide ajalugu - Tartu Ăślikool
12
Ă•igusteadus - Eesti Kunstiakadeemia
19
Ă•igusteadus - Kutsekool
35
Ă•igusteadus - Tallinna Majanduskool
2
Ă•igusteadus - Akadeemia Nord
7
Ă•igusteadus - Tartu Ăślikool
11
Ă•igusteaduskond - Tartu Ăślikool
5
Õigusteadusliku uurimistöö alused ja akadeemiline väljendusoskus -
1
Õigusõpetus - Eesti Maaülikool
98
Õigusõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
58
Õigusõpetus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
13
Õigusõpetus - Kutsekool
8
Õppimine kõrgkoolis -
1
Ühinguõigus - Tartu Ülikool
15


Kategooria õigus populaarseimad õppematerjalid

? Võlaõigus reguleerib kõike seda, mis seondub  võlasuhtega, millest tuleneb ühe isiku kohustus  (võlgnik­deebitor), teha teise isiku (võlausaldaja­ kreeditor) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata  ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse  täitmist. ? Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute  vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka  juriidilised isikud.   ?Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse  põhimõtteid. ?Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik  peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu  põhimõttest. ?Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes  loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas  usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. ? Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) ?Lepingust ?Õigusvastaselt kahj
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaas
1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu pidada v�
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja pärandi vastu
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED ? e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; ? riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel os
ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) • Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. • On vormirikkamad kui kõrgkultuurid • Keele ja normide põimik on keeruline • Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne • Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. • Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. • Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur • Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendada lühidalt.
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. (2) Töölepingu tingimusteks võivad
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud algusest peale keerulistek
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? ? ??Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välisleping
2 ADVOKAAT ÕIGUSMENETLUSES Teema valik ``advokaat õigusmenetluses`` tuli sellest, et teha tudengitele parem ülevaade advokaadiks saamise tingimustest ja sellega seonduvast. Advokaadi kohuseks ei ole mitte üksnes kaitsta oma klienti, vaid olla kliendile ka nõuandjaks. Advokaat peab teenima õigluse huve ning samuti ka nende isikute huve, kelle õigusi ja vabadusi ta on usaldatud maksma panema ja kaitsma. Õigusriigis on advokaadil täita väga eriline roll, mis paneb talle erinevaid õiguslikke ja moraalseid kohustusi. Advokaadi kutse kohustab teda järgima kutse-eetika nõudeid, mille rikkumise eest võib advokaadi suhtes algatada aukohtumenetluse ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristuse. Pärast 3- aastast bakalaureuseõpet on võimalik 2-aastase õppeajaga omandada magistrikraad. Õigusteaduse bakalaureusekraadiga saab töötada õigusalaseid alust
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt paragrafist .... on tahtlus
16.03.2010 HALDUSÕIGUS PÕHIMÕISTED ja TOIMINGUD Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 „Ülevaatlik materjal haldusõigusest” põhjal Lorenz von Stein: Nii on riigi töö mõiste iseenesest valitsemise mõiste ja üksikosade arengu tingimuste loomus muutub riigivalitsusfunktsioonide õiguseks – haldusõiguseks. “Põhiseadus ja riigivalitsemine”, “Avaliku halduse alused 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 2 Mõiste • Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostatavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. • Haldusõigus o
SISSEJUHATUS ÄRIÕIGUSESSE (10.01.2013) Eraõiguse põhimõtted: • Lepingut tuleb austada • Hea usu põhimõte – kui kõik arvaks,et tehingu vastaspool on pätt ja suli, siis ei toimuks õhtegi tehingut. • Mõistlikkuse põhimõte – nt Tsüs ütleb, et alla 7. aastane ei tohi tehingut teha, aga selle järgi ei saa laps näiteks jäätist öelda. Seega võiks olla mõistlik. Ebamõistlik on see, et alla 7. aastane läheb EMT esindusse uut telefoni ostma. Kiirlaenude puhul on intressid ebamõistlikult kõrged (liigkasuvõtmine). Kõrvalnõue ei tohi ületada põhinõuet. Mõistlik on siis kui 10st 9 mõtleb ühtemoodi. • Lepinguvabadus – kõik mis ei ole otseselt keelatud on lubatud. EMTA sooviks, et seal need põhimõtted ei kehtiks. EMTA on suurema osa kohtuvaidlusi kaotanud. Teatud põhimõtted peaksid siiski kehtima. On olemas head tavad – lapsele ei saa nimeks panna tähti ega numbreid. Äriühingu
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko
Isikud õigusvõime – võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime – võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis – isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis – kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae – perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime – lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud – latiinid ja peregriinid. Orjad – nagu asjad. Orje sai vabastada – pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja,
Riigi õiguse materjalid: Põhiseaduslikud Institutsioonid • Riigikogu – 101 liiget • Vabariigi President – Hendrik Ilves • Vabariigi Valitsus-Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: Eesti Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liit Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kohus Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õigust mõistab ainult kohus, see tähendab, et lõppastmes otsustab vaidlusküsimuse kohus. Teatud liiki asjades mõistavad õigust riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus ametnikul. Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apella
Jaana Heinoja RP091 Kodutöö kevad 2011 Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal par
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1.Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? Vastus: VÕS §103 lõige
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suh


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun