Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus iganes armastus toime ei tulnud, pidi sekkuma õigus. 10. Mis on Rooma õigus ?
 
Säutsu twitteris
1. Mis on  õigusajalugu , tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhudauurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1.Õiguse kui areneva terviku mõistmine2.Immuunsus positivistliku staatika eest3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise  viisidest .
2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada : 1.universaalne õigusajalugu. 2. partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2. kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3.institutsiooniline – kui vaatame ühe õigusinstituudi ajalugu. Saame sellest hea ülevaate. N:saksaõigusajaloolase kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal - ja protsessiõiguse ajaloo). 2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut. Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale. Kogu süsteem ei muutukorraga, mõni institutsioon võib püsida muutumatuna väga pikka aega, kui teistes valdkondades võib toimudamitmeid reforme. Ning lähtudes ühest reformist, võib selle jätgi periodiseerimine minna vastuollu üldise korramuutustega.
3. Eesti õigusajaloo määratlemine.On partikulaarne õigusajalugu. J. Uluotsa järgi on 2 definitsiooni – 1.eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide javastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadestpraegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nim eestlasteks. 2.eesti õigusajalugu on eesti rahva jamaa õiguse ajalugu varasemates teadmisvõimelistest aegadest praeguse ajani ühenduses sugurahvaste,kaasmaalaste ja vastavate naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga.Eesti õigusajalugu kui: 1.eesti õiguse ajalugu, st eestlaste õigusajalugu. 2.õiguse ajalugu eestis, st siin kehtinudvene,rootsi,saksa, kanoonilise õiguse arengu.
4.  Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused.Tegemist on arhailise kultuuriga , arhailiste struktuuridega, mis ei ole seotud mingisuguse ajavahemikuga.Eelkõige iseloomustab arhailist õigust stabiilsus. Arhailine õigus ei tunne muutmist , progressi. Seisneb eelkõigeisade pärandi hoidmises – kõik mis ma olen saanud, pean ma hoidma ja võimalikult muutumatuna järgmistelepõlvkondadele edasi andma. Iga oma teoga peab vastutama nii eelneva kui järgneva põlve ees. Iga muutus on järjepidevuse, stabiilsuse, õiguse rikkumine . Kaasaegne õigus ahendab arhailise õiguse tegevusvaldkonda aga taei kao kuhugi.Seega ei ole see absoluutne stabiilsus, kuid ta on muutuv stabiilsus (muutused, mis toimuvad mitmegeneratsiooni jooksul, nimetatakse aeglaseks muutumiseks ja kultuuris olija seda ei taju).
Veritasu
—ohver või ohvri sugulased maksid kurjategijale kätte, et taastada õiguskord .
Talioon
karistus peabtäpselt peegeldama kuritegu (silm silma, hammas hamba eest).Arhailist õigust ei huvitanud tegijaettevaatamatus ja tahtlus . Kahju tuli hüvitada—taastada endine õiguskord.Õigusemõistmise toimingu eesmärk on vana hea õiguse taastamine (rikutud olukorra taastamine, ennistamine ).Arhailise õiguse 2 aspekti:1.Arhailine õigus kui sugukondlik õigus, on seotud kindla ajalise perioodiga.2.Arhailine õigus kui eriline õigus ei ole seotud kindla ajaga . Iga arhailine kultuur Ei muutu kõrgkultuuriks.Talurahva hulgas eksisteeris arhailine õigus kuni XIX sajandini.Arhailine õigus ei vaja kirja panemist – suulisus!Eestlased väljusid arhailisest õiguses 13saj.Arhailises õiguses pole indiviide, on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna . Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane. Ka abielu ntks puudutas kaht sugukonda, mitte kahte isikut. Oluline oli manne e tõotus.Jumal oli kõrgeim, ainult tema oli karistaja. Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Eesmärk oli rikutud korra taastamine. Enam levinud ordaalid: 1. veeproov - kui tagasi tõukab oled süüdi. Vesi on puhaselement. 2.tuleproov – põlev süsi kätte. 3.oraalne ordaal – millegi kindla söömine või joomine, ntks kreekaslehmaveri.
5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes.
Moodsa protsessi põhiprobleem
on otsustamist nõudva asja uurimine , tõde kui minevikus sündinud fakt. Kuion kindlaks tehtud, mis tegelikult juhtus, siis on ka tavaliselt suuremad raskused ületatud, ning teo õigusjärelmitemääramine hoopis lihtsam. Seevastu
arhailises õiguses oli protsessi ülesanne
õiguse taastamine jaõigusolukorra muutmine. Kui kohtukogukonnas arutusel olnud asjas midagi vaieldavat oligi, siis ei tulnudesimeses järjekorras sugugi teo asjaolusid selgeks teha. Kohtuotsus ei rajanenud hoopiski mitte tänapäevaseltõendite hindamisel. Kui lehm on varastatud ja lehm on sinu käes, siis sa oeld varas. Oli küll ka võimalus ennastsüüst puhastada, reeglite kohae vande andmisega. Arhailine õigus ei toetu jälgedest ja välistest ilmingutesttulenevale tõenäolisele järeldusele ega määra kindlaks juhtumit.
Tänapäevane tõendite esitamine oliarhailisele õigusele tundmatu
. Nagu kogu õigustegevus, kujutas ta endast mitte tõe väljauurimist, vaidvormikindlat maagilist menetlust selle säilitamiseks.
Sõna “tõde” on noor tänapäevases tähenduses ja oli enne kõrgkeskaega tundmatu
.6. Kirjutatud õiguse kujunemine. Õiguse esmase üleskirjutuse tähendus õiguse ajaloolises arengus.Õiguse ajalugu võib jagada üldjoontes kaheks
ius non scriptumi
perioodiks ja
ius scriptumi
perioodiks – ehk siiskirjutatud ja kirjutamata õiguse periood (õiguse eelajalugu ja õiguse ajalugu).Enne kirjutatud õiguse kujunemist: sugukondlik õigus, õigus kui sotsiaalne kord pole piisavalt eraldatud tava- jamoraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad.
URNAMMU seadus
(2050 eKr) on ainult osaliselt säilinud. Sissejuhatuses ülistatakse kõigepealt kuningat, kedakujutatakse nõrkade ja kaitsetute patrooninaselles seaduses kasutati ka Jumala otsuseid e
ordaaliaid
(nt katel – kui mingi asja palja käega väljavõtminekeevast veest või õlist proovitava ära kõrvetas, oli too süüdi, samuti veeproov, ristiproov jne) ning nähti ettevalurahaga lepitust vägivallategude korral..
18 saj. eKr. pärinev
 
Hammurabi seadus.
Arhailine õigus, mis saab alguse
Roomast ja Kreekast
on tihedaltseotud maagiaga. Juutide kasutatav
Moosese seadus
pärineb
8 saj. eKr,
see on üks primitiivsemaist arhailistestseadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim ) ja ühiskonna poolt,kus.domineeris peamiselt karjakasvatus. Tegemist oli uusi maa-alasid vallutajarahva õigusega.
12 TAHVLISEADUSED
pandi kirja arhailise
Rooma
õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr)suurenesbürokraatia ja muutus ametkond , poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikottaArhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsevkuningas või kirik . Arhailine õigus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on
LEX SALICA
(“Saaliõigus”)Õigust pandi kirja et sedaselgemaks muuta, reformida ja ühtsustada, mitte õigust ei loodud siis.
7. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad, s.h Eesti territooriumil.Mesopotaamia – Urukagina seadus 2360ema. – kaudsed anmed. Otseselt säilinud: Ur-nammu seadustik – senivanim sõna-sõnalt teadaolev seadustekst . Lipitishtari seadus – Isini linna valitseja seadus 1930ema. – vana heaõiguse taastamine.Babüloonia – hammurabi  koodeks . Rooma – 12 tahvli seadusHeebrea õiguse allikas – vana testament .Üks eesti õiguse tüvitekste on balti eraseadus.
8. Heebrea ja juudi õiguse eristamine. Heebrea õiguse ajalooline areng.Eristada tuleb juutide enda loodud õigust (jüdisches recht) ja kellegi teise poolt juutide kohta antud õigust(judenrecht)Heebrea õiguses 2 suurt perioodi. 1.algusaegadest kuni talmudi koostamiseni (600/650) 2.talmudi koostamisestkaasajani (1040) (juudi õiguse kirjutised)Ajalooline areng – 1.vana-testamendi aegne õigus – peamiselt 2-5moosese raamat. 10 käsku kui  põhiseadus . Maaeraomand oli olemas. Põlluharijate õigus. 2.diasporaa aegne õigus – tekkis kui juudid aeti nn tõotatud maale, 7-6saj ema. Kinnisvara ei lastud omada. Suunatud pigem kaupmeeste huvidele.Heebrea õigus kui jumalik õigus – juutide poolt loodud õigus. Hommikumaal usk ja õigus lahutamatult seotud.Usu norm on õiguse norm ja avstupidi, õigus on jumalikku päritolu, avhendavad rabid – targad mehed. Vanatestament on õiguse allikas. Leping jumala ja juudi rahva vahel.
Heebrea õigus kui mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevatkeskvõimu pole.
9. Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus.Protsessiõiguse alal oli kanoonilisel õigusel suur tähtsus. Tsiviilprotsessis tõstis kirjalike tõendite tähtsust ningkriminaalprotsessis arendas välja nn inkvisitsiooniprotsessi, uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus jaametisse seatud eriline süüdistaja .Tavaarusaama järgi on piibel mõjutanud euroopa õigust kahes suunas: inimlikkus ja  õiglus .Piibli mõju oli palju mitmetahulisem, ka karmistav mõju õigusele.Varases kanoolises seaduses on suur roll Augustiiniuse jne töödel.Piibel on ilmalikku õigust mõjutanud ka otse, ilma kanoonilise õiguse vahenduseta:
Corpus Iuris Civilises on Piibli mõju selgelt näha, CIC sisaldab palju norme kristluse kui riigiusukaitseks, riiklik karistus paganluse eest.
Alfred suure seaduste kogu algab kümne käsuga Vanast Testamendist.
Saksa talurahva sõjas ja reformatsioonis oli 10 käsku aluseks, ühtegi karistust, mida Mooses polekehtestanud, ei tohi kehtestada. Inimene ei tohi  karistada karmimalt kui jumal, Vana Testament on kehtivõigus.
Anglo-ameerika maades veel XIX sajandil VT normid käibel kui kehtiv õigus. Ilmalikud valitseja kaalusid VT kehtestamist kehtiva õigusena.XVI- XVII sajandil toimus ka kriminaalkaristuste karmistamine, moraalsed hinnangud muutusid rangemaks. Juristid jõuavad isegi selleni, et ilmalikud valitsejad ei tohi võrreldes VT-ga pehmendada karistusi. Ennereformatsiooni toiminud kriminaalõigus oli tunduvalt pehmem. Pärast reformatsiooni surmanuhtlus nõidumise, jumalasalgamise, abielurikkumise jne eest.Piibli mõju moraaliõpetusele, moraaliteoloogia. - Õigus allutati uuele eetikale. Õiguse eeskuju pidi olemaarmastus, Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku halastuse ja Jumala armu vili. Keisri käsk , õigus olikristlastele kohustuslik. Nad ei pidanud olema anarhistid, ei võinud kristliku armastuse nimel võtta õiguselt sellekehtivust. Kui õigus seisiski armastuse käsust madalamal astmel, siis patule kalduva inimkonna jaoks oli tavältimatult vajalik kord. Kus iganes armastus toime ei tulnud, pidi sekkuma õigus.
10. Mis on Rooma õigus? Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud, nende alus..Perioodide üldiseloomustus.Rooma õigus on Rooma riigis  kehtinud  õigus. Arenes väikeses linnriigis tekkinud õigusest. Esimenekodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on
12 tahvli
seadus, viimane on seaduste kogu
Corpus Juris Civilis
.RÕ tähendus Euroopa õigusajaloos:1.1.avaliku ja eraõiguse eristamine;1.2.RÕ sai hilisemate Euroopa õigussüsteemide aluseks;1.3.RÕ põhines piiramatu eraomandiõiguse tunnustamisel;1.4.RÕ põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20 saj. tsiviilkoodeksid sh. Balti Eraseadus.Söllneri periodiseering:
300 e.m.a. – varajane periood. Iseloomustab kirjalike allikate vähesus. Sel ajal kujuneb välja Roomalinnriik. [kuningate e rexide ajajärk 753-510ema – 7rexi. Õiguse alliakd –  tavaõigus  ja jumalikupäritoluga normid]
300 – 27 e.m.a – klassikalise vabariigi aeg. Kuni octavianuse võimule tulekuni. Sel ajal kujuneb väljatsensusel põhinev hääletamine, kujuneb uus eliit . Sel ajal kujuneb välja klassikalise eraõiguse alused – iushonorarium – ius pretorium kui kohtuametnike ja ius aedilicium kui tsiviilametnike õigus) ja  jurisprudents . (õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused ,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel)
27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide  osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid ,senati otsused, preetorite ediktide kogu)
283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik.
528 – 565. kodifitseerimise periood.
2.1 Riigikorrast lähtudes:
  • 754-510 kuningriigi aeg

510-27 vabariigi aeg
27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks:
27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat
284-534/565 - dominaat
2.2. H. Ylikangase periodiseering:
•-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood
•200 eKr-235 klassikaline periood
•235-565 hilisklassikaline periood.2.3. sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht:
•esiaeg e. talupoeglik ajastu –kuni 3 saj. Keskpaik e.m.a;
•suurvõimu ja maailmavalitsemise aeg –kuni 3 saj. keskpaik m.a.j.
•hilisperiood kuni Iustunianuseni2.4. Lähtumine tootmisssuhetest ja klassivõitluse areng (I.Pereterski)
•Rooma riigi kujunemise ja antiikse tootmisviisi tekke periood 7-4 saj. e.m.a.
•Vabariigi periood
•Impeeriumi periood 1-5 saj.2.5. Lähtumine õigusest (P.Bonfante)
•arhailise õiguse periood 754-200
•universaalse e. rahvaste õiguse periood 146 e.m.a –235 m.a.j
•rooma-helleenilise õiguse periood 305-5652.6. Üks levinumaid, mis lähtub õigusest (U.Wesel)
•vabariiklik aeg-vabariigi asutamine (510) kuni Augustuseni (27/31. e.m.a seega 5-1 saj. e.m.a
•klassikaline aeg – Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani 235 m.a.j
•hilisklassikaline aeg- Severuse surmast kuni Justinianuseni (565 m.a.j.) seega 3-6 saj. m.a.j2.7. A.Söllneri periodiseering
•eel-ja varajane ajalugu-langeb kokku kuningate ajaga
•ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit)
•klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga
•järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu
•Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8. Protsessivormide järgi
legisaktsiooniline protsess
formulaarprotsess
•kognitiivne protsess
11. Rooma õiguse olulisemad allikad.Rooma õiguse allikateks on:
- juristide kirjutatud
CIC digesta
lex, leges regiae
(kuningate, preestrite seadused)
ius Papirianum
 
12 tahvli seadused –Leges duodecim tabularum– 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõigusenormid, on säilinud rekonstruktsioonina, sisaldab veel palju arhailist õigust ja Ateena õiguseelemente.451.ema. valitakse 10-liikmeline seltskond mehi, kelle ülesandeks saab taastada õiguslik stabiilsus(plebeide ülestõusu järel). Need mehed panidki need tahvlid kirja. Eesmärk – kogu olemasolev õiguskokku kogudaTahvlid sätestasid m.h., et ühtegi Rooma kodanikku ei olnud ilma kohtuta õigus karistada. Peamiseltkasutatigi kohtupidamises.
-lex(seadus) = rahvakoosoleku otsusHiljem tähendas
lex ka keisri korraldus ning lepingut, põhikirja
-edikt = magistrandi poolt tema võimuvolituse piires välja antudNende alusel kujuneb välja uus Rooma õigus. Olulisena märgitakse ära preetorite edikte, kuna needolid pikaajalised ja tähtajalised
125 maj anti välja iganeve edikt = edictum perpetuum, mida preetor enam muuta ei saa (ainult keiser )
-senatus consultum= senati otsus = “vastus” preetori küsimusele, nõuanneKeisririigi ajal senati otsus astub lex’i asemele
Järk-järgult tekkis preetoritel vajadus edikte edasi arendada. Hakkas kujunema
ius honorarium
(juristide poolttehtud). Eelmised ediktid hakkavad muutuma järgmistele kohustuslikuks. Preetor ei olnud ise kohustuslikult  jurist , neid abistas juristide konsiilium. Sedaüsteemi on peetud läbi aegade parimaks õiguse üleskirjutamisesüsteemiks.1.saj. hakatakse edikte võrdsustama seadustega (rahvakoosoleku otsustega). Ediktide kaudu hakkas igasugu uusi“asju” tekkima (vabakaubandusõigus, Rhodose saare mereõigus ).Edaspidi preetorite osatähtsus langeb. Juristid lähevad keisririigi teenistusse.
Edictum perpetuum
lõpetas ediktidearengu, algas nende kommenteerimine ja tõlgendamine. Eraõigust, kui süsteemi see ikkagi veel ei loonud, olivaid kogumik edikte.
 Ius extraordinarium
= keisri seadusandlusJuba 2.-3.saj. ei kahtle keegi keisri õiguses anda välja seadusi, akte. 2.saj. kujuneb doktriin = keisri korralduselon seaduse jõud.
12. Õiguslik pluralism Rooma õiguse ajaloolises arengus.Õiguse pluralism – kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahelsamaaegselt mitu erinevat õigussüsteemi.Alates klassikalisest perioodist ?
13. Rooma kriminaalõiguse areng.2 suurt ajaloolist etappi :- vanem kriminaalõigus XII tahvli seaduste alusel- klassikaline õigus vastavalt Justinianuse koodeksile.Samas üksikuid osi kriminaaltegude kohta sisaldasid kõik seaduste kogud.Karistuste diapasoon rooma kriminaalõiguses oli lai, seal võis leida paljude tänapäeva kriminaalkaristusteeelkäijaid alates surmanuhtlusest ja lõpetades parandusliku tööga. Rooma karistuspoliitika vaieldamatukstunnusmärgiks peetakse liberaalsust. Surmanuhtlust kohaldati vähe, kehalised karistused on peaaegu tundmatud.Samas ühitus see liberaalne süsteem perekonnapea võimuga. Samas tuleb arvestada kahte asja: esiteks võisperekonnapea karistada ainult konkreetse kuriteo eest ning teiseks ei tähendanud allumine perekonnapeaõigusvõimule (orjad v.a) veel mingit kodust pärisorjust ja pereliikmete kodanikuõiguste puudumist.Perekonnapea karistusõigus oli ehk sugukondliku erakriminaalõiguse puhtaim väljendus rooma õiguses (veritasuoli sealt peaaegu kadunud).Avalikõigusliku karistuse areng seondub ühelt poolt avaliku riigi-ja kohtuvõimu väljakujunemisega, teiselt pooltoli juba vanast ajast teada kaks avalikõiguslikku delikti, mis tõid kaasa  surmanuhtluse  – perduellio japarricidium. Avaliku kriminaalõiguse algvormidena võib vaadelda ka võimuorganite, magistraatide pooltkohaldatavaid karistusi. Need olid kartser, vitsanuhtlus ja varaline trahv . Viimane jagunes omakorda kaheks –vara konfiskeerimine ning mõne eseme äravõtmine, et see hävitada.
14. Protsessiõiguse areng rooma õigusesESIAEG - primitiivsed rahvad ei tundnud kriminaal- ja tsiviilprotsessi selle tänapäevases tähenduses.Vanas Roomas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #1 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #2 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #3 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #4 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #5 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #6 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #7 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #8 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #9 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #10 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #11 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #12 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #13 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #14 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #15 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #16 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #17 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #18 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #19 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #20 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #21 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #22 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #23 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #24 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #25 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #26 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #27 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #28 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #29 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #30 Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt #31
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siim Lani Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • Veritasu
  • Talioon
  • Moodsa protsessi põhiprobleem
  • a r h a i l i s e s õ i g u s e s o l i p r o t s e s s i ü l e s a n n e
  • Tä n a p ä e v a n e t õ e n d i t e e s i t a m i n e o l i arhailisele õigusele tund
  • Sõna “tõde” on noor tänapäevases tähenduses ja oli enne
  • kõrgkeskaega tundmatu
  • URNAMMU seadus
  • ordaaliaid
  • saj. eKr. pärinev
  • Hammurabi seadus
  • Roomast ja Kreekast
  • Moosese seadus
  • saj. eKr
  • TAHVLISEADUSED
  • Rooma
  • LEX SALICA
  • Riigikorrast lähtudes
  • kuningriigi aeg
  • vabariigi aeg
  • keisririik
  • printsipaat
  • dominaat
  • Ivo v. Chartres’
  • Concordiadiscordantium canonum
  • Decretum Gratiani
  • dekretistid
  • dekretalistide
  • Kristlik kirik kui riigikirik
  • Ühtsuse tagamise funktsioon
  • Piiritlemisfunktsioon
  • Heategevus- ja hoolitsemisfunktsioon
  • Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon
  • Kirik ja õigus
  • Läänelik õigustraditsioon
  • Lääne õigustraditsiooni
  • partikularism
  • seisuslik paljusus
  • vandekaaslus, lepingulisus
  • seisuslikkus
  • Ilmalikkus
  • konstitutsioonilisus
  • arenguvõimelisus
  • Rooma õiguse retseptsioonile Euroopas leidub kaks erinevat põhjust
  • Common law
  • erinevad mõistmised
  • Pretsedendiõigus
  • Preisi Üldine Maaõigus 1794
  • Uusaja kuulsaim 1804 Pr tsiviilseadustiku Code Civil e Code Napoleon
  • Kindel põhi
  • eraomandiõigusele ja lepinguvabadusele
  • Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”
  • saj õiguse arengu peajooned
  • Kinnisvaraõigus
  • Perekonnaõigus
  • Kaubandusõigus
  • tööõigus:Kollektiivleping
  • BES kujunemine ja areng
  • Balti Provintsiaalseadustik
  • F. G. v. Bunge
  • Balti Eraseaduse kujunemis- ja arengulugu1865 a ilmub. Balti
  • provintriaalseadustiku 3 kõide, sisaldaks tsiviilseaduslikke
  • norme.Seisuslik liigendud
  • õigussüsteem – juured rooma
  • õiguses
  • Eesti alal
  • kohalik
  • Üldine ehk
  • common law
  • ehk anglo-ameerika suur õigussüsteem
  • igal tekkinud üksikjuhul
  • ei ole
  • sarnastel
  • tehiolud
  • pretsedentide
  • õigusnormide
  • leidmisele
  • õigusloome allikaks

Kommentaarid (1)

moonili profiilipilt
moonili: mõttetu
19:01 18-11-2016


Sarnased materjalid

45
doc
Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
190
pdf
Õiguse üldteooria
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
18
doc
Õigusteaduskonna aine
56
docx
Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !