Õigusõpetuse suur konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele kuuluvad töövahendid ?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk ?
  • Kes saab tulu või kasumi ?
 
Säutsu twitteris
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid.
RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud.
RT III avaldab riigikohtulahendeid.
RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte.
Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad:
  • Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks
  • Normide autoriitne allikas
  • Normide kajastumine inimeste käitumises
  • Norme tagavad organid .
  • Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel
    Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust.

    Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste.


    Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt lihtne, kuna sugukonnas teostas võimu pealik . Pealikul riigiaparaati polnud ja sugukond teostas oma võimu ise ja toetas pealiku autoriteedile. Kirjutatud reegleid polnud ja kasutati tavasid . Tava on käitumisreegel mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Sõjapidamine. Tekkis orjapidamine , tekkis ülejääk. Tekkis sõjapealik, kelle ümber koondus malev. Kelle käes oli samuti võim. Malevast kujunes ajapikku välja pealiku lähikond. See lähikond on riigi aparaadi algkuju. Kes tegelesid juhtimisega mitte tootmisega. Kujunesid välja niinimetud usaldusmehed, kelle kätte usaldati tähtsamad ametikohad: kohtunikud, maksukogujad. Kogukonnast oligi saanud riigid. Tekkisid territoriaalsed piirid. Varem mängis rolli veresugulus ja samuti paikseks muutumine. Ehk riigil on mingid piirid. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Kolm tunnust: avalik võim, rahvas, territoorium . Avalikku võimu jaotatakse kõigepealt kolmeks seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Avaliku võimu mõeldakse eelkõige riigiaparaati, mis hõlmab riigi võimu ja valitsusasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastus struktuuri üksusi. N politsei, armee , luure, vastuluure. Aga samuti sunniasutusi näiteks vanglad, mis kõik on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks ehk ellu viimiseks. Riigi võim on suverräänne võim, mis tähendab riigi välispoolitilist täielikku sõltumatust ehk iseseisvust ja võimu jagamatust. Riigivõimu ülimuslikkus tähendab, et kõrgemat võimu riigis ei ole ja riik kellegiga ei jaga. Rahvas üldjuhul jaguneb kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Apatriidid? Kodakondsus on riigi isiku vaheline püsiv poliitiline seos, mille alusel laieneb talle täielik riigi juriiridile spetsifikatsioon. Ta kasutab riigis oma õigusi ja kohustusi. Üldjuhul saadakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Riikkondsust kasutakse nendes riikides, kus on monarhia . Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud , riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne, kuid põhilised tunnused on kolm.
    Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimised . Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (N: president ) või kollegiaalsed)( parlament , valitsus jne). Riigiorganite liigitusi on mitu näiteks moodustamisviisi järgi esiteks valitavad, teiseks määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad. Kusjuures need valitavad riigiorganid võivad olla otse valitavad või kaudselt valitavad.(valijameeste kaudu) riigi organeid liigitatakse võimu volituste päritavuse ja mitte päritavuse alusel.(monarhid). Konstitutsioonilised ja mitte konstitutsiionilised asutused ja palju muid liigitusi. Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan , mis võtab vastu seadusi, see tähendab kohuslikke üldisi käitumis eeskirju. Vanim seadusandlik kogu ehk parlament on islandi althing 1930. Parlament koosneb ühest või kahest kojast. Parlament kahekojaline põhiliselt föderatsioonides. Parlamendi oluline ülessanne on seaduste vastuvõtmine. Nende hulka võib kuuluda põhiseadus. Riigid jaotatakse parlamentaalseteks ja presidentaalseteks. Immuniteet saadiku puutumatus see tähendab kinni võib võtta parlamendi nõusolekul välja arvatud tabamisel sündmuspaigal. Indemiteet parlamendi liige ei kanna vastustust parlamendis peetud sõnavõtu ega hääletuse eest.
    Valitsus on täitevvõimu organ. Mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ministrid jaotatakse portfelliga ja portfelitta ministrid. Teised ei juhi ministeeriumi. Ja võtavad osa valtsuse tööst ja omavad hääleõigust. Peaminister esindab ja juhib valitsust. Parlamendil on sõnaõigus ainult peaministri ametisse seadmisel. Valitsuse pädevus on laiaulatuslik ta viib riigi sise ja välispoliitikat. Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist. Samuti on valitsuse pädevus esitada parlamendile seaduseeelnõusid. Koostab riigieelarve eelnõu ja korraldab riigieelarve täitmist. Määrusi. Võtab vastu seaduste täitmiseks määrusi ja korraldusi. Parlamentaalses riigis vajab valitsus parlamendi usaldust.
    President ehk riigipea ja tema on täidevsaatva võimu kõrgeim ametnik . Ta esindab riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud osas seadusandliku võimu teostamises. Riigipea võtab vastu nimekirja riigikogu liikmete ja diplomaadid. Võtab vastu välismaa diplomaatide volikirjad, sõlmib või rafitseerib välislepingud millega Eesti riik on ühinenud. Samuti on riigipeal õigus kokku kutsuda parlamendi istung või parlament laiali saata. Samuti on tal õigus välja kuulutada erakorralised parlamendi valimised. Tal on õigus kuulutada välja seadusi ja anda välja seadlusi või dekreete. Samuti tema pädevuses erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamine. Samuti riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid . Rahuldab või ei rahuldada armuandmist.
    Kohtuvõim võrreldes teistega on konkreetne ehk kohus langetab ja vaatab läbi konkreetseid asju ehk lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus vaatab läbi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse.
    Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivarade kasutamise üle.
    Õiguskantsler teostab järelvalvet õigusloovate aktide põhiseaduslikkuse üle. Lisaks sellele täidab ev-s ombudsman-i funktsioone.
    Eesti pank emiteerib eesti raha ja kontrollib raha ringlust.
    Rahvas põhiseadust loova võimuna või kõrgeima riigivõimu kandjana . Riigiorganite looja ja riigivõimu looja. Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega.

    Õigusriik


    Riigivõimu selline õiguskorraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ja riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
    • Võimude lahususe põhimõte- kolm võimu on lahus.
    • Põhiõiguste tagatus – õigused indiviididele,
    • Riigivõimu seotus põhiseaduse ja õigusega
    • Seaduslikkuse ülimuslikkuse nõude elluviimine
    • Õiguskindlus-õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld ning õiguspärase ootuse põhimõte
    • Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse sealhulgas kaitse riigivõimu eest
    • Põhiseaduses ja inimõiguste tagamine
    • Seadusandliku võimu prioriteet täidevsaatva võimu suhtes.

    Õiguse mõiste, õiguse seos majanduse ja poliitikaga



    Õigus on käitumisreeglite või normide kogum. Mis on kehtestatud või sanksoniseeritud riigi poolt. Mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
    • Käitumisreeglite kogum
    • Ta on kehtestatud riigi poolt
    • Selles väljendub riigi tahe
    • Ta on üldkohustuslike normide kogum
    • Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga
    Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu . õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks.
    Max Weber poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Poliitika on riigi tegevus ühiskonna elu korraldamisel, et õiguspoolitika kaudu määratletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke milliste õiguslike vahenditega tagatakse. Õiguspoliitika teostub kahel põhilisel teel
  • Õigusloome
  • Õiguse realiseerimise kaudu
    Riik on tegevuses piiratud põhiseaduses, rahvusvahelistes lepingutes, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühma ja institutsioonid . Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.
    Õigus ja majandus. Õigus reguleerib majandust lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest. Kusjuures õigus majanduse regullerimiseks on piiratud
  • Maksusüsteemi – õigusnormidega kehtestatajse makse, millega kas soodustatakse või piiratakse kas mingi majandusharu või ettevõtluse liigi arengut.
  • Mitmesugused tollid.
  • Otsesed riiklikud dotatsioonid – kas majandusharude või konkreetsele ettevõttele

    Õigusnormid


    Ühiskondlikus tootmises ja mujal tekivad inimeste vahel erisugused suhted. Inimese käitumisaktid on määratud objektiivsete tingimustega, kui objektiivsed tingimused nõuavad seda ,et inimeste käitumine oleks vastastikustes suhetes reguleeritud ehk ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende suhete organiseeritus. Neid norme mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nim sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega nim normatiivseteks reguleerimiseks. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Keeld, käsk või luba. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi.
    Õigusnormid ja teiseks õigusvälised normid näiteks tavanormid ja moraalinormid , korporatsiooninormid. Sotsiaalne reguleerimine toimib kahel kujul: individuaalne ehk kasuaalne (inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete aktide abil iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaks määratud ettekirjutuse järgi ja konkreese isiku suhtes) ja normatiivne reguleerimine(inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega märatakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes).
    Moraalinormid mingis kõlbluspõhimõtted.
    Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemiseks korporatsioonis ja suhetes teiste organisatsioonidega.
    Religioossed normid- usuorganisatsioonide poolt kehtestatud reeglid, inimeste, kui usu liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
    Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi struktuur ja tema elemendid
  • Hüpotees
  • Dispositsioon
  • Sanktsioon
    H->D->S
    Kui--> siis--> vastasel juhul
    Hüpotees näitab tingimused õigusnormide kehtivuse kohta. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise(õigused ja kohustused), Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mis kuulub rakendumisele dispositsiooni nõuete eiramises hüpoteesi tingimustes.
    Õigusnorme võib liigitada vstavalt eesmärkidele:
  • regulatiivsed õigusnormid- nad on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele, annavad suhetes olenevalt õigused ja kohustused, neid nim õigustkehtestavateks normideks. Eesmärgiks suhteloomine mitte kaitsmine
  • kaitsvad õigusnormid juriidliste vastuse vahendite kehtestamist ehk reguleerivad riiklikke kaitsevahendite kasutust N: kriminaalõigus

    Õigussüteem


    Igas ühiskonnas kehtib loendamatu hulk õigusnorme, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mehaanilist summat , vaid teatavat kvalitatiivset määratletavat ühtsust ehk õigussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka omavahel seotud elemente, mis kujutavad endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete süsteemi ühtsusest. See ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära ka õigusnormide süsteemi. Vastavalt sellele eristatakse õigusharusid. Õigusnormide kogum mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusharudes omakorda eristatakse omakorda õigusinstituute. Õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
    Õiguslik traditsioon – inimese teadvuse sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt kujunenud suhtumist. Õiguse rolli ühiskonnas õiguse olemusse ja õiguse poliitilisse ideoloogiasse samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja juhtumisse. Läänelik õiguslik traditsioon on rajatud neljale sambale 1) Rooma eraõiguse tugev mõju
    2) Kanoonilise õiguse mõju
    3) Õiguskultuuri kõrge tase
    4) Õigusriigi mõiste üldine toetamine
    Romaani-germaani õigusperekonda kuulub Eestis Civil law. Kujunes mandri euroopas välja rooma õiguse uurimise ja rakendamise tulemusel. Õigusnorm on kõige tähtsam.
    Anglo-Ameerika õigusperekond Common law. Kujunes välja inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki inglise keelseid riike. Kui kontinentaal õigusperekonna juures oli kõige tähtsam õigusnorm siis siin on kõige tähtsam kohtulahend.
    Quasi -Läänelik õigus Põhja-korea, Kuuba, Hiina.
    Mitte läänelik õigus kaug-ida ja aafrika.
    Õigussüsteemis eristatakse erinevaid harusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigisi. Õigusnormide liigitamise aluseks õigusharudesse on õiguslike reguleerime objekt ja õigusliku regullerimise meetod. Õiguslike reguleerimise meetodeid võib olla kaks.
  • Autonoomne
  • Autoritaarne
    Autonoomse meetodi puhul on reguleerimise subjektid võrdsed. Autoritaarse meetodi puhul on aga üks on üks subjekt teise suhtes kohustatud ehk madalam pool(Haldus-õiguslik suhe). Õigusreeguleerimise objekt kujutab endast erinevates eluvaldkondades esinevaid suhteid. Neid suhteid reguleeritakse ühetüübiliste normidega. Õigusharude sees eristatakse õigusinstituute. Õigusinstituut on õigusnormide sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsifiilist osa õigusharu poolt reguleerivatest ühiskondlikest suhetest. Alates Rooma õigusest jaotatakse avalik õiguseks ja eraõiguseks. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Reguleerimismeetodiks on siin autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud ja õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete subjektide ehk isikute vahel. Siin kasutatakse autonoomset meetodit. Eraõiguse alla kuulub tsiviilõigus ja kaubandus- ja majandusõigus. Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus. See on õigusnoride kogum ,mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sostsiaal ja majandusliku ja poliitilise süsteemi. Riigivalitsemise vorm, riiklik korraldus, haldusõigus ehk administratiivõigus. Haldusõigus reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust. Sõltumata riigi organitest. Seega haldusõigus reguleerib riigiorganite vahelisi suhteid, riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Finatsõigus-rahanduslikud suhted.(PS 8 peatükk). Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusõigus võitluseks süütegude vastus ja rakendades karistusi süütegude toimepanijate vastu. Kasutab ta autoritaarset meetodit. Kohtu ja protsessiõigus sätestab kohtumenetluse korda. Autoritaarset meetodit. Rahvusvaheline õigus riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid . Rahvusvahelise õiguse jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, kuna selle norme loovad suhtest isevõtjad ise. Puudub tsentralne aparaat õiguse tagamiseks. Rahvusvaheline eraõigus millise riigi õigust siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb välismaine element. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. Sõltumata subjektidest(riik , juriidiline isik või isik) reguleeritakse autonoomse meetodi abil. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töövõtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotuid suhteid. Töösuhte alustamist, lõppemist, töö ja puhkeaega, töövaidlusi, ohutust ja kaitse ning vaidlusi. Põhiliseks seadusaktiks Töölepinguseadus. Euroopa Liidu õigus jaguneb esmane ja teisene õigus.(euroopa liidu soovitused ja arvamused, direktiiv )

    Õiguse vormid ehk allikad

    Õigusnorm oli mõtteline käsk või keeld mis oleks kindlas vormis ja selgelt arusaadav addressaatidele. Ajaloos on välja kujunenud mitmesuguseid õiguse väljendamis vorme ehk allikaid . Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusallikatena on kasutusel esiteks õiguslik ehk sanksioneeritud tava. Teiseks õigusteadlaste ehk juristide arvamus , kolmas haldus ja kohtu pretsendent. Neljandaks leping ja viiendaks normatiivakt ehk õigust loov akt.
    Iguslik ehk sanksoniseeritud tava tekkis riigi ja õiguse tekkeperioodil. Selliselt et riik võttis kasutausele tavanormid andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on konservatiivne õigus. Juristide arvamus etendas väga tähtsat osa 2 ja 3 sajandil vanas roomas. Kus mõned juristid said erilise privilleegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamus, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustlik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. Aja jooksul säärane praktika kadus. Kohtu ja halduspretsendent Näiteks riik omistab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustusliku jõu ja seejurres kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nendest lahenditest analoogiliste asjade lahendamisel. Preetori õigus preetorid olid riigiametnikud , kelle otsused konkreetsedes asjades võeti aluseks analoogiliste asjade lahendamisel edaspidi. Leping on enamasti õigusakt, millel ei ole õiguse tähendust. Väljendab osaliste tahet mitte aga riigi kui terviku tahet. Üro põhikiri kuulub lepingute hulka. Normatiivakt ehk õigustloov akt on kõige levinum ja paljudes riikides ka ainus õigusnorm. On riigi poolt kehtestatud erilises korras vastu võetud sageli ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustlike käitumisreeglit.

    Õigusaktide mõiste ja liigid normaalaktide süsteem


    Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele või kompetentsile kehtestavad ühiskondlikes suhetes osalevatele kohuseid ja õigusi. Iga riik omab oma õigusloomeks oma pädevuse sõltuvalt selle riigi organi kohast riigiaparaadis ja samuti tema funktsioonide ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide juriidiline jõud. Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud aktid kõige kõrgemad aktid. Kõik muud seadused peavad olema vastavuses seadustega. Seetõttu võetakse seadused vastu erilise protseduuri kohasel. Eristatakse viit staadiumi.
  • Seaduse algatamine
  • Seaduseelnõu arutamine 1,2,3 lugemine
  • Seaduse vastuvõtmine hääletamise teel häälteenamusega vt ps $104 riigikogu koosseisu häälteenamus
  • Seaduse välja kuulutamine ehk seaduse prommokatsioon. 107 kulutab välja president, mille sisu on trafaretne või on see instituut veto õigusega
  • Seaduse avaldamine 7 päeva jooksul ja jõustub peale seda 10 päeva pärast.
    Lisaks seadustele võtab riigikogu vastu ka otsuseid. Riigikogul on õigus pöörduda rahva ja teiste rahvusvaheliste organite pool. Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele ja ta sisaldab üldkohustlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Kehtib määratlemata isikute arvule. Ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi . Ehk mitte normatiivne akt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile . Ei sisalda õigusnorma vaid rakendavad neid konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Vabariigi president annab seadlusi ehk dekreete. On riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidile jõud sõltub riigipea Põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui riigikogu ei saa kokku tulla, teiseks on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annavad kaasallkirja riigikogu esimees ja peaminister. Tuleneb sellest, et riigipea ei kanna poliitilist vastutust. Selle võtavad üle need kaks. Lisaks dekreetidele annab välja otsuseid ja käskkirju. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, annab armu ja annetab riiklikke autasusid. Millel puudub normatiivne sisu. Vabariigi valitsus võtab vastu määrusi. Määrus on täidevsaatva organi normatiivakt, mis juuridiliselt jõult on seadusele ja sedlusest madalamal.Määruse andmise õigus on vabariigi valitsusel, ministritel, kov-i volikogul ja linna/valla valitsusel. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast riigiteatajas avaldamist, kui määruses eneses ei ole hilisemat tähtaega. Vabariigi valitsus annab korraldusi, nimetatakse ametisse. Määrused on seaduste järel järgmised. Mille kohaselt valitsus korraldab valitsus seaduste ja riigikogu otsuste täitmist. Valitsuse määrusele, kirjutab peaminister, vastav minister ja riigi sekretär. Ministeeriumite aktid need annavad välja määrusi ja käskkirju.

    Normatiivaktide kehtivus


    Iga normatiivakt omab õiguslikku ehk juriidilist jõudu teatava aja jooksul, teataval territooriumil ja teatava isikuteringi suhtes. Ajalised piirid on määratlevad akti enese kehtema hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Üldpritsiibina ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest on kaks erandit .
  • Tagasiulatuva jõuga on seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi.
  • Tagasi ulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
    Normatiivaktid lõppevad, kas kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selle pädeva organi poolt. Õiguste kollisioon, kaks seadust sama asja kohta.
    Territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ulatusega.
    Riigi keskvõimu aktid kehtivad terve riigi alal. Teise riigi seadused ei kehti v.a. rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel. Teatavatel juhtudel võib vastu lokaalseid seadusakte. Personaalne ehk kehtivusisikuteringi suhtes. Reeglina kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes. Reeglina võib reguleerida ainult teatavaid isikuid näiteks sõjaväge.
    Seaduslikkuse tagamise juures on tähtis on tähtis normatiivaktide süstematiseeritud kujul. Kuna sel kujul on nad kättesaadavad ja ülevaatlikumad. Kasutatakse selleks kaks vormi: inkorporeerimine ja kodifitseerimine. Tegeleb justiitsministeerium.
    Õigusaktide inkorporatsiooni seotakse õigusaktid mingisugusesse kronoloogilisse, alfapeetilisse või muusse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust.
    Õigusaktide kodifitseerimine siin normatiivne materjal töödeldakse põhjalikult läbi ja ühtlustatakse sisemiselt ja kooskõlastatakse. Vajadusel viiakse õigusaktidesse sisse ka parandusi. Tulemuseks on koodeks või seadustik .

    Õigussuhted

    Kogu inimese elu koosneb ühiskondlikest suhetest. Mida arenenum on ühiskond seda keerulisemad on ühiskondlikud suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel mis tekivad ühise praktilise või vaimse protsessi käigus ja õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik ja nad tekivad koos riigi ja õigusega. Õigussüsteemi spetsiifika tuleneb riigi ja õigusega. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individuliaseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Õigussuhte nim õigusnormide alusel tekkivat tahtelist suhet või seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juuridiliste kohustuste kandjana. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel ehk õigustatud pool ja kohustatud pool. Õigussuhte struktuurseteks elemenditeks on subjektid. Subjektiivsed õigused ja juuridilised kohustused. Objekt. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikud elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsuse moodustavad: deliktvõime, teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime on isikuvõime võime subjektiivseid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetuse suur konspekt #1 Õigusõpetuse suur konspekt #2 Õigusõpetuse suur konspekt #3 Õigusõpetuse suur konspekt #4 Õigusõpetuse suur konspekt #5 Õigusõpetuse suur konspekt #6 Õigusõpetuse suur konspekt #7 Õigusõpetuse suur konspekt #8 Õigusõpetuse suur konspekt #9 Õigusõpetuse suur konspekt #10 Õigusõpetuse suur konspekt #11 Õigusõpetuse suur konspekt #12 Õigusõpetuse suur konspekt #13 Õigusõpetuse suur konspekt #14 Õigusõpetuse suur konspekt #15 Õigusõpetuse suur konspekt #16 Õigusõpetuse suur konspekt #17 Õigusõpetuse suur konspekt #18 Õigusõpetuse suur konspekt #19 Õigusõpetuse suur konspekt #20 Õigusõpetuse suur konspekt #21 Õigusõpetuse suur konspekt #22 Õigusõpetuse suur konspekt #23 Õigusõpetuse suur konspekt #24 Õigusõpetuse suur konspekt #25 Õigusõpetuse suur konspekt #26 Õigusõpetuse suur konspekt #27 Õigusõpetuse suur konspekt #28 Õigusõpetuse suur konspekt #29 Õigusõpetuse suur konspekt #30 Õigusõpetuse suur konspekt #31
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 224 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hitman112 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. semester
    õigusõpetus , seadus

    Mõisted

    õhtumaise, lähikond, riigi võim, riigiorganite liigitusi, valitsuse pädevus, käitumisaktid, õigusnormide ühtsus, õiguslik traditsioon, quasi, õigusinstituut, riigiõigus, finatsõigus, õiguse vormid, õigusallikatena, normatiivakt, tavaõigus, õigusakt, riigikogul, andmise õigus, ajalised piirid, territoriaalne kehtivus, personaalne, ühiskondlikud suhted, struktuurseteks elemenditeks, õigusvõime, alla 18, õigussubjekti objekti, õigusvastased teod, õigusnormi ülessanne, õigusnormi rakendamine, põhistama akt, sisaldavad õigusnorme, normatiivne akt, rakendamise akt, õiguspärane, teo, õigusrikkumine, juriidiline vastututus, eraõigus, eraõiguse üldosaks, tsiviilõigus, tsiviilõiguste esemeks, tsiviilõigussuhtel, isiklike õiguste, deliktvõime, teovõime, teovõime, tehingutegemist õigust, teovõime, isiku teovõime, otsustusvõimetu, sugulus, ülenejad sugulased, abikaasa sugulased, tegevuskoht, juuridiled isik, juriidilisel isikul, eraõiguslikud, usaldusühing, miinimumkapitalinõue, juriidilised isikud, eesti vabariik, alaliigiks, notaril, seadusel alusel, näilikud, ostetud maal, esindusõigus, volikiri, lepingu ofert, asjaõigused, ese, õiguskirjanduses, asja piiritletus, valitsetavus, laiba käsitlus, asjaõiguse sätetest, vallasasjad, asendatav, asendatamatud, tarvitamatud asjad, jagatavateks asjadeks, jaotamatuks, oluliste osadena, oluliste osadena, kinnistusraamatud, defineeritud selleks, ehitise päraldisena, õigusviljaks, kaudne vili, vahetu õigusviljana, selliste eelistena, asja omanik, tagatis, töölepingu kestvuse, lühendatud tööaeg, maksukohustus, hiljemalt palgapäeval, seaduandja, lapsendajal, sellel ajal, seadusandja, esitama jätmine, mitte nõustumisel, väärtegude näol

    Sisukord

    • Õigusaktide mõiste ja liigid normaalaktide süsteem
    • Normatiivaktide kehtivus
    • Õigussuhted
    • Õiguse rakendamine mõiste ja liigid
    • Õigusrikkumine ja juuridiline vastutus
    • Tsiviilõigus kohustuste muutumine, tekkimine ja lõppemine
    • Asjaõigus
    • Tööõigus
    • Kohtukorraldus

    Teemad

    • Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste
    • ombudsman
    • Õigusriik
    • Õiguse mõiste, õiguse seos majanduse ja poliitikaga
    • Õigusnormid
    • Õigussüteem
    • Õiguse vormid ehk allikad
    • Õiguse rakendamise aktid
    • Tsiviilõigus

    Kommentaarid (1)

    hais profiilipilt
    hais: hea hea
    16:35 29-09-2011


    Sarnased materjalid

    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    23
    docx
    Õigusõpetuse eksami konspekt
    64
    docx
    Õigusõpetus-Eksami konspekt
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    45
    docx
    Õiguse konspekt
    44
    doc
    Õiguse alused eksami konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !