10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
238 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hitman112
Õppematerjali autor
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitsev�
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Rahvas on üh
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus
Kaitseministeeriumi valitsemisalaks on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. siseministeeriumi valitsemisalas on Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet; maavalitsused. Valitsusasutuste hallatavad asutused - põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Küllalt suur osa avaliku halduse kandjaid, kes teostavad täidesaatvat riigivõimu, ei kuulu riigi haldusorganisatsiooni. nn iseseisvad õigussubjektid. (avalik-õiguslikud jur. isikud). Seda protsessi nim. detsentraliseerimiseks. Nt notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne. Õigusrikkumised - Karistusõigusega määratakse kindlaks, millised teod on karistatavad. Sellistele tegudele kehtestatakse karistused ja muud
jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus, lk 31-32. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud konspekt. 2. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Kirjastus Juura, Tallinn 2004. 8 Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist 1. Võimude lahusus. Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimu: seadusandlikku (parlament), täidesaatvat (Valitsus) ja kohtuvõimu (kohus). 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest.
karistatavuse v kergendab karistust) Normatiivaktide ruumiline kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil üldjuhul teise riigi seadused ei kehti. Lokaalse iseloomuga norm aktid, mis kehtivad vaid teatud piirkonnas. Normatiivaktide kehtivus subjektide suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normaktid kehtivad kõikide isikute suhtes seal riigis. Normaktide süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt kui ka mugava ja ratsionaalse kasutamise seisukohalt. Õigusaktide paigutamine süsteemi toob nähtavale lüngad ja vastuolud õiguses kuid aitab ka välja selgitada kõige ratsionaalsemad lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Ülevaatlikum ja kättesaadavam. Aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjestuses -inkorporeerimine- seatakse aktid mingisse järjestusse, ei toimu sisulist muutust. Tulemuseks õigusaktide kogumik.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi te
kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid