Õigusõpetuse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline organ on välja andnud ?
  • Millal on välja antud ?
  • Millise konkreetse isiku kohta ?
  • Milles seisneb asja lahendamise olemus ?
  • Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb ?
  • Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud ?
  • Miks see papi räägib... ?
 
Säutsu twitteris

2.09.2010 
Õigusõpetus 
Majandusõiguse  õppetool  
Professor Ants  Kukrus  
Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 
 
Kirjandus: 
Advig   Kiris ,  Ants  Kukrus,  Enno   Oidermaa ,   Poigo    Nuuma .  Õigusõpetus.   Koostaja   Advig  Kiris.  „Külim“, 
2009. Kirjastuses maksab 160 kr. 
Kiris,  A.  Kukrus,  A.,  Oidermaa,  E.  Õiguse  alused.  Tööõigus.  Ülesannete  kogu.  Tln:  TTÜ  Kirjastus,  2010. 
Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. 
Poigo Nuuma.  Karistusõigus . Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. 
 
Oktoobri lõpp  arvestustöö  1
:  5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui 
arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. 
Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. 
 
Näide viitest
: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 
Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte 
RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud 
RT  III  –   Riigikohtu    lahendid   (III-astmeline  kohtusüsteem:   Maakohus ,  Ringkonnakohus  e. 
apellatsioonikohus, Riigikohus
RT Lisa – ministrite määrused 
 
us
LOODUSTEADUSED  
HUMANITAARTEADUSED 
Sotsioloogia 
eadT
ÜHISKONNATEADUSED 
SOTSIAALTEADUSED  
Õigusteadus  
Majandusteadus  
 
 
ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS 
„Mul on õigus.“ 
  Väide või seisukoht on õige 
  Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele 
  Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus. 
Lääne õiguse kindlad elemendid 
1.  Normid e kindlad  ettekirjutused käitumiseks 
2.  Normide autoriteetne allikas 
3.  Normide kajastumine inimeste käitumises 
4.  Norme tagavad  organid  ja nende töö 
5.  Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel 
Õigus  –  käitumisreeglite  (normide)  kogum, mis  on  kehtestatud  või  sanktsioneeritud  riigi  poolt  ja  mille 
täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 
 
Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses mõttes. 
  Objektiivne: kehtiv õigusnormide kogum. 
  Subjektiivne: õigussubjektidele objektiivsest õigusest tulenev ja kuuluv õigus (õigustus). 
 
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste, tunnused ja õiguse mõiste. 
Riik ja õigus ei ole  igavesed  nähtused. Ürgkogukondliku korra ajal puudus riik ja õigus, võimu  teostamine  
oli suhteliselt lihtne.  Sugukond  teostas oma võimu ise, toetus pealiku autoriteedile. Kirjutatud reegleid 
polnud, suhete reguleerimiseks kasutati tavasid. 
Tava –  käitumisreegel , mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja  korduva  kasutamise tõttu. 
Tootmise arenedes tekkis tootmise  ülejääk  ja sõja pidamine – sõda omandas röövimise iseloomu. Tekkis 
orjapidamine,  sest  ori   tootis   rohkem,  kui  ta  ära   sõi .  Sugukonnas  kujunes  välja  võimuamet  sõjapealik, 
kelle  ümber   koondus   malev.  Malevast  kujunes  välja  ajapikku  pealiku  lähikond,  mis  on   riigiaparaadi  
algkuju.  Tekkisid  inimesed,  kes  tegelesid  suguharu  juhtimisega,  mitte  tootmisega.  Nn.  usaldusmeeste 
kätte  usaldati  sellised  kohad  nagu  maksukoguja.  Kogukonnast  sai  riik.  Muututi  paikseks,  tekkisid 
territoriaalsed piirid (varem mängis rolli veresugulus). 
Riik – erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes  teostab  teataval territooriumil suveräänset võimu. 
 
Avalik  võim  –  kogu  riigi  juhtimisaparaat,  mis  hõlmab  riigivõimu-  ja  valitsemisasutuste  kõrval  ka  selle 
aparaadi  relvastatud  struktuuriüksusi,  nagu  armee,  politsei,  luure,  vastuluure,  aga  ka  sunniasutusi  (nt 
vanglaid), mis kõik on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks e elluviimiseks. 
Riigivõim  on suveräänne võim. Riigivõimu  suveräänsus  tähendab riigi välispoliitilist täielikku sõltumatust 
teistest  riikidest  ( iseseisvus )  ja  võimu  ülimuslikkust  sisepoliitilises  elus  (võimu  jagamatust).  Riigi 
territooriumil ei ole teist riigist kõrgemat võimu ja riik oma võimu kellegagi ei jaga. 
PS §56 Riigivõimu teostab rahvas läbi hääleõiguslike kodanike. 
Kodakondsus   –  isiku  ja  riigi  vaheline  püsiv  poliitilisõiguslik  seos,  mille  alusel   laieneb   talle  riigi  täielik 
jurisdiktsioon,  ta  kasutab  kõiki  riigis  kehtivaid  õigusi  ja  vabadusi  ning  kannab   kodanikele   pandud 
kohustusi.  Üldjuhul  omandatakse  kodakondsus  sünniga  või  saadakse  naturalisatsiooni  korras 
(tingimused: paiksustsensus, kodakondsuse  taotlemise   vabatahtlikkus , ustavusvanne riigile). 
Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on  monarhia . Monarhil pole  kodanikke , vaid on alamad. 
Riigi lisatunnused: riigilaenud ja  maksud , riigi sümboolika ( lipp , vapp, hümn ), riiklikud tähtpäevad jne. 
 
Riigiorganite  tunnused ( riigiaparaat ). 
Riik  ei  saa  ise  tegutseda  –  otsuseid  võtavad  vastu  ja  viivad  ellu  inimesed.  Riik  on  juriidiline  isik,  kes 
tegutseb  oma  organite  süsteemi  (riigiaparaadi)  kaudu.   Riigiorganid   võivad  olla  ainuisikulised  (nt 
president ) või kollegiaalsed (nt parlament, valitsus, jne). 
Riigiorganite liigid moodustamisviisi alusel: 
1.  Valitavad 
a.  Otsevalitavad (vahetult rahva poolt) 
b.   Kaudselt  valitavad (nt valijameeste kaudu) 
2.  Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad 
Riigiorganite  liigid  võimuvolituste  päritavuse  või  mittepäritavuse  alusel,  konstitutsioonilised/ 
mittekonstitutsioonilised jpm  liigitused
Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke 
käitumiseeskirju.  Parlament  koosneb  ühest  või  kahest  kojast  (föderatsioonides).  Olulisim  ülesanne  on 
seaduste vastuvõtmine,  kusjuures  nende seaduste hulka võib  kuuluda ka  põhiseadus . Riigipea  valimine. 
Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid. EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja 
riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise  dekreet
Immuniteet e saadikupuutumatus – parlamendi liikme võib kriminaalvastutusele võtta vaid riigikantsleri 
taotlusel parlamendi enamuse nõusolekul, kohe võib kinni võtta otse kuriteo sooritamisel. 
Indemniteet   –  parlamendi  liige  ei  kanna  õiguslikku  vastutust  parlamendis  peetud  sõnavõttude  ega 
hääletuse eest. 
Valitsus  on  TÄITEVVÕIMU  organ.   Kollegiaalne   organ,  mis  koosneb  peaministrist  ja  ministritest. 
Portfelliga   ministrid   juhivad  ministeeriumi,  portfellita  ministrid  ei  juhi  ministeeriumi  (nt. 
regionaalminister)  ja  võtavad  osa  valitsuse  tööst,  neil  on  hääleõigus.  Parlamendis  on  hääleõigus  vaid 
peaministri  ametisse  seadmisel,  mitte  aga  üksikute  ministrite  üle  otsustamisel.  Valitsuse   pädevus   on 
laiaulatuslik  –  viib  ellu  riigi  sise-  ja  välispoliitikat,  suunab  ja  koordineerib  valitsusasutuste  tegevust, 
korraldab  seaduste  täitmist.  Samuti  on  valitsuse  pädevuses  esitada  parlamendile  (Riigikogule) 
seaduseelnõusid, koostab  riigieelarve  eelnõu ja korraldab riigieelarve täitmist. Valitsus annab seaduste 
täitmiseks välja määrusi ja korraldusi. Valitsus vajab ka parlamendi usaldust. Umbusaldusavalduse korral 
astub  valitsus tagasi. 
President e riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim  ametnik , kes esindab riiki ja võtab põhiseaduses 
ettenähtud  ulatuses  osa  seadusandliku  võimu  teostamisest.  Võtab  vastu  valitsuse  liikmete  ja 
diplomaatide ametisse nimetamise otsused. Võtab vastu diplomaatide  volikirjad , sõlmib või ratifitseerib 
välislepingud,  millega  Eesti  riik  on  ühinenud.  Riigipeal  on  õigus  kokku  kutsuda  parlamendi  istung  või 
teatavatel juhtudel parlamendi erakorralised valimised. Tal on õigus algatada ja kuulutada välja seadusi 
ja  anda  välja  seadlusi  e  dekreete.  Samuti  on  riigipea  pädevuses  erakorralise  või  sõjaseisukorra 
väljakuulutamine.  Riigipea  annab  kõrgemaid  riiklikke   autasusid ,   rahuldab   või  ei  rahulda 
armuandmispalveid.  Presidentaalses  vabariigis  kuulub   presidendile   kogu   täitevvõim ,  parlamentaarses 
vabariigis on presidendil vaid esindusfunktsioon. Presidendi valib rahvas otse või kaudselt (valijameeste 
kaudu). 
Kohtuvõim  võrreldes seadusandliku või täidesaatva võimuga on konkreetne – kohus langetab ja vaatab 
läbi konkreetseid talle läbivaatamiseks antud või esitatud asju, st lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. 
Kohus  vaatab  läbi  asju  kohtumenetluse  käigus  ja  teeb  otsuse  tulenevalt   seadustest .  Kohtuvõim  tagab 
seaduse ülimuslikkuse. 
 
 
 
Riigikontroll  teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigi vara kasutamise üle.  
Õiguskantsler   teostab  järelvalvet  õigust  loovate  aktide  põhiseaduslikkuse  üle,  täidab  ka  ombdusmani 
(õigusvahemehe) ülesandeid. 
Eesti  Pank  emiteerib Eesti raha ja kontrollib raha ringlust. 
Rahvas  on  põhiseadust  loov võim  e  kõrgeima  riigivõimu  kandja,  pole   riigiorgan ,  on  riigiorganite  looja, 
riigivõimu allikas. Kõrgeimat võimu toestab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 
1.  Riigikogu  valimisega  
2.  Rahvahääletusega 
Kohalik   omavalitsus   ei  ole  riigi  organ.  KOV  üksused  on  avalik-õiguslikud  korporatsioonid,  millel  on 
avaliku võimu  volitused
 
Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. 
Õigusriik
  –  riigivõimu  selline  õiguslik  korraldus,  mis  tagab  indiviidi  õiguste  ja  seaduslike  huvide 
puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.  
Platon  (üle 2500a tagasi): "Näen selle riigi peatset hukku, kus seadusel pole võimu..." 
Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 
1.  Võimude  lahusus  –  seadusandlikku  ja  täidesaatvat  ja  kohtuvõimu  peavad   teostama   erinevad 
subjektid  (riigiorganid). 
2.  Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 
3.  Riigivõimu  seotus põhiseadusega ja õigusega. 
4.  Seaduse  ülimuslikkuse  nõude   elluviimine ,  mille kohaselt  kõik  seadusest madalamad   õigusaktid  
peavad olema vastavuses seadusega. 
5.  Õiguskindlus  –  õigusselgus,  avaldamiskohustus,  tagasiulatuva  jõu  keeld,  õiguspärase  ootuse 
põhimõte. 
6.  Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse, sh kaitse riigivõimu eest. 
7.  Põhiseaduses  väljakuulutatud  õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine. 
8.  Seadusandliku  võimu   prioriteet   täidesaatva  võimu  suhtes.  Seadus  peab  olema  kehtestatud 
demokraatlikul viisil – väljendab enamiku valijate tahet. 
Õiguse tunnused: 
1.  Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum 
2.  Kehtestatud riigi poolt 
3.  Selles väljendub riigi tahe  
4.  Ta on üldkohustuslike normide kogum 
5.  Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga 
Riik ja õigus: 
1.  Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. 
2.  Õiguses väljendub riigi tahe. 
3.  Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. 
Saksa  majandusteadlane  ja  jurist  Max  Weber  märkis, et  poliitika on korra  jõustamine  jõu  rakendamise  
või sellega ähvardamise teel
. Saksa  filosoof  Hegel ütles, et õigus on poliitika  väljendus . Poliitika on riigi 
tegevus  ühiskonna  elu  korraldamisel,  st  õiguspoliitika  kaudu  määratletakse,  milliseid  sotsiaalseid 
eesmärke millliste õiguslike vahenditega taotletakse. Õiguspoliitika toestub kahel põhilisel teel: 
1.   Õigusloome  kaudu 
2.  Õiguse realiseerimise kaudu 
Demokraatlik riik on oma tegevuses piiratud: 
1.  Konstitutsioonist 
2.  Rahvusvahelistest lepingutest 
3.  Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest 
Poliitika  –  ühiskonna  ja  riigi  toimimist  korraldav  sihiteadlik  ja  järjekindel  tegevus,  milles  osalevad 
mitmesugused  huvirühmad  ja   institutsioonid .  Õigus  tekib  poliitilise  tegevuse  protsessis  ja  leiab 
väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujus üldjuhul seadusena. 
Õigus on majanduse  peegeldus , st majandussuhete  resultaat . Hegel ütles, et täna vastu võetud seadus 
on  homme  vana, kuna võeti vastu tänaste majandussuhete baasil. Õigus reguleerib majandust lähtudes 
riigi  majanduspoliitilistest  eesmärkidest.  Õiguslikud  vahendid  majanduse  reguleerimiseks  on  piiratud. 
Kasutatakse kolme moodust: 
1.   Maksusüsteem .  Õigusnormidega  kehtestatakse  mitmesuguseid  makse,  millega  kas 
soodustatakse või piiratakse mingisuguse  majandusharu  või ettevõtluse liigi arengut. 
2.  Mitmesugused   tollid .  Nende  kehtestamisega  riik  soodustab  või  piirab  teatud  majandussuuna 
arengut. 
3.   Otsesed riiklikud dotatsioonid kas majandusharule tervikuna  või konkreetsele ettevõttele. 
 
ÕIGUSNORMID
Sotsiaalsed normid. 
Ühiskondlikus  tootmises ja  mujal  tekivad  inimeste vahel  erisugused  suhted.  Inimeste  käitumisaktid on 
määratud objektiivsete tingimustega, kuid objektiivsed tingimused nõuavad seda, et inimeste käitumine 
oleks vastastikustest suhetest reguleeritud. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende 
suhete  organiseeritus.  Neid  norme,  mis  reguleerivad  inimeste  käitumist  ühiskonnas,  nimetatakse 
sotsiaalseteks  normideks,  ja  ühiskondlike  suhete  reguleerimist  selliste  normidega  normatiivseks 
reguleerimiseks. 
Sotsiaalne  norm  on  käitumiseeskiri,  millega  mõjutatakse  inimeste  käitumist  soovitud  tulemuse 
saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Sotsiaalne norm/ ettekirjutus  on 
keeld/ käsk /luba midagi teha. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi: 
1.  Õigusnormid 
2.  Õigusvälised  normid  (nt  tava  normid,   moraalinormid ,  korporatsiooni  normid,  religiooni-  jm 
säärased normid) 
Sotsiaalne reguleerimine toimub kahel kujul: 
1.  Individuaalne  e   kasuaalne   reguleerimine  –  inimeste  käitumine  määratakse  kindlaks 
ühekordsete  personaalsete  aktide  abil,  st  iga  küsimus  lahendatakse   rangelt   kindlaksmääratud 
juhu  kohta antud ettekirjutuse järgi ja konkreetse isiku suhtes. Puudus: tüüpsituatsioone tuleks 
lõpmata palju läbi töötada, ühesed lahendid puuduvad, tuleb mängu lahendaja suva. 
2.   Normatiivne   reguleerimine  –  inimeste  käitumist  korraldatakse  üldise  reegli  abil,  millega 
määratakse  kindlaks  käitumismudel,  mida  kasutatakse  kõikide  vastavat  liiki  käitumisaktide  või 
subjektide suhtes. 
Moraalinormid  –  mingis  inimeste   kollektiivis   või  kogu  ühiskonnas  käitumisreeglitena  tunnustatud 
kõlbluspõhimõtted. 
Korporatiivsed  normid  –   käitumisreeglid ,  mille  on  kehtestanud  korporatiivne   moodustis   (ühiskondlik 
organisatsioon )  oma  liikmete  käitumise  reguleerimiseks  suhtlemises  organisatsiooni  sees  ja  suhetes 
teiste organisatsioonidega. 
Religioossed  normid  –  usuorganisatsiooni  poolt  kehtestatud  reeglid  inimeste  kui  usuorganisatsiooni 
liikmete suhtlemisel omavahel ja  kirikuga , aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust 
ja funktsioone. 
 
Õigusnormid. 
Õigusnorm
  –  riigist  lähtuv  ja  riigi  poolt  kaitstav  üldkohustuslik  käitumisreegel,  millega  antud  liiki 
korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised 
kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. 
Õigusnormi loogiline struktuur: 
1.   Hüpotees  (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg,  subjekt  jne); 
2.   Dispositsioon  (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 
3.  Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele 
dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. 
Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. 
Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 
1.   Regulatiivsed   õigusnormid  –  vahetult  suunatud  ühiskondlike  suhete  reguleerimisele.  Annavad 
suhtest   osavõtjatele  e  subjektidele  vastavad  õigused  ja  panevad  kohustused.  Nad  on  õigust 
kehtestavad normid, sest nad  ei ole suunatud karistuste kohaldamisele –  eesmärgiks on suhte 
loomine, mitte kaitsmine. 
2.  Kaitsvad  õigusnormid  –  ettekirjutused,  mis  on  suunatud  juriidilise  vastutuse  vahendite 
kehtestamisele, st reguleerivad riiklike kaitsevahendite kasutamist (nt kriminaalõigus). 
Vastavalt regulatsiooni viisile võib regulatiivseid norme liigitada 
1.  Kohustavad normid – kehtestavad subjektile kohustuse  sooritada kindlaid  positiivseid tegusid  
2.  Keelavad normid – kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest ( karistusõiguse  
normid) 
3.  Õigustavad normid – reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused, st antakse 
õigus sooritada aktiivseid tegusid. 
 
ÕigussüsteemÕigusharu . Õigusinstituut. 
Igas  ühiskonnas  kehtib   loendamatu   hulk  õigusnorme,  kusjuures  neil  on  erinev  sisu  ja  väljendusvorm. 
Vaatamata  sellele  ei  kujuta  nad  endast  mehaanilist   summat ,  vaid  teatavat  kvalitatiivselt  määratletud 
ühtsust, st õigussüsteemi. 
Filosoofid : Süsteem on hulk omavahel seotud elemente, mis kujutavad endast  terviklikku  moodustist. 
Õigusnormide  süsteemi  ühtsus  on  tingitud  iga  ühiskonna  sotsiaalsete  suhete  süsteemi  ühtsusest.  See 
ühiskondlike  suhete  ühtsus  määrab  ära  ka  õigusnormide  süsteemi.  Vasvavalt  sellele  eristatakse 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õigusõpetuse konspekt #1 Õigusõpetuse konspekt #2 Õigusõpetuse konspekt #3 Õigusõpetuse konspekt #4 Õigusõpetuse konspekt #5 Õigusõpetuse konspekt #6 Õigusõpetuse konspekt #7 Õigusõpetuse konspekt #8 Õigusõpetuse konspekt #9 Õigusõpetuse konspekt #10 Õigusõpetuse konspekt #11 Õigusõpetuse konspekt #12 Õigusõpetuse konspekt #13 Õigusõpetuse konspekt #14 Õigusõpetuse konspekt #15 Õigusõpetuse konspekt #16 Õigusõpetuse konspekt #17 Õigusõpetuse konspekt #18 Õigusõpetuse konspekt #19 Õigusõpetuse konspekt #20 Õigusõpetuse konspekt #21 Õigusõpetuse konspekt #22 Õigusõpetuse konspekt #23 Õigusõpetuse konspekt #24 Õigusõpetuse konspekt #25 Õigusõpetuse konspekt #26 Õigusõpetuse konspekt #27 Õigusõpetuse konspekt #28 Õigusõpetuse konspekt #29 Õigusõpetuse konspekt #30 Õigusõpetuse konspekt #31
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 213757 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Kirjandus
  • Oktoobri lõpp arvestustöö 1
  • Novembri lõpp arvestustöö 2
  • Näide viitest
  • ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS
  • Lääne õiguse
  • LOODUSTEADUSED
  • ÜHISKONNATEADUSED
  • HUMANITAARTEADUSED
  • SOTSIAALTEADUSED
  • Sotsioloogia
  • Õigusteadus
  • Majandusteadus
  • Õigus
  • Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste, tunnused ja õiguse mõiste
  • Avalik võim
  • Riigivõim
  • Kodakondsus
  • Riikkondsus
  • Riigiorganite tunnused (riigiaparaat)
  • Parlament
  • Valitsus
  • President
  • Kohtuvõim
  • Riigikontroll
  • Õiguskantsler
  • Eesti Pank
  • Rahvas
  • Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga
  • Õigusriik
  • Õigusriigi tunnused/põhimõtted
  • Õiguse tunnused
  • Riik ja õigus
  • Poliitika
  • ÕIGUSNORMID
  • Sotsiaalsed normid
  • Sotsiaalne norm
  • Sotsiaalne reguleerimine
  • Moraalinormid
  • Korporatiivsed normid
  • Religioossed normid
  • Õigusnormid
  • Õigusnorm
  • Õigusnormi loogiline struktuur
  • Hüpotees
  • Dispositsioon
  • Sanktsioon
  • Õigussüsteem. Õigusharu. Õigusinstituut
  • Õigusharu
  • Õigusinstituut
  • Läänelik õigustraditsioon
  • Õigusliku reguleerimise objekt
  • Avalik õigus
  • Rahvusvahelise õiguse
  • Tsiviilõigus
  • Tööõigus
  • Euroopa Liidu õigus
  • ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD
  • Õigusvormi mõiste ja liigid
  • Õiguse (väljendamise) vorm
  • Õigusakti mõiste ja liigid. Normatiivaktide süsteem
  • Õigusakt
  • Eesti õigusaktide süsteem
  • Organ
  • Normatiivne e. üldakt
  • Individuaalne e. üksikakt
  • Riigikogu
  • Vabariigi President
  • Vabariigi Valitsus
  • Minister (kui ta on ministeeriumi juht)
  • Peaminister
  • Riigisekretär
  • Ministeeriumi kantsler
  • Ameti peadirektor
  • Inspektsiooni peadirektor
  • Maavanem
  • KOV volikogu
  • KOV valitsus
  • Vallavanem, linnapea
  • Eesti Panga President
  • Eesti Panga nõukogu
  • Kohus
  • Üldakt ehk normatiivakt
  • Üksikakt ehk mittenormatiivne akt
  • Määrus
  • Korraldus
  • Käskkirjadel
  • Normatiivaktide kehtivus
  • Õigusaktide süstematiseerimine
  • ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSSUHTES
  • Õigussuhted
  • Füüsilised isikud
  • Juriidiline isik
  • Õigussuhte põhiliigid
  • Juriidilised faktid
  • Juriidilised faktid
  • ÕIGUSE RAKENDAMINE
  • Õiguse rakendamise mõiste ja protsess
  • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
  • Õiguse rakendamise aktid
  • Õiguse rakendamise akt
  • ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS
  • Õigusrikkumise mõiste ja koosseis
  • Õigusrikkumise koosseis
  • Õigusvastasuse välistab
  • Õigusrikkumise liigid
  • Juriidiline vastutus
  • TSIVIILÕIGUS
  • Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem
  • Tsiviilõiguse allikad
  • Tsiviilõiguse printsiibid
  • Hea usu põhimõtte
  • Mõistlikkuse põhimõte
  • Heade kommete
  • Tsiviilõigusliku suhte subjektid
  • Füüsilised isikud
  • Õigusvõime
  • Füüsilise isiku
  • Piiratud teovõime
  • Otsustusvõimetu
  • Sugulus
  • Isiku tegevuskoht
  • Teadmata kadunuks
  • Juriidilised isikud
  • Juriidiline isik
  • Juriidilise isiku
  • Äriühingute
  • Ettevõte
  • Tehingud, tehingu mõiste ja liigid
  • Tehing
  • Tehingu vorm
  • Tehingu võib teha mistahes vormis
  • Seaduses ette nähtud vorminõuete eiramise
  • Eksimus
  • Pettus
  • Ähvarduse või vägivalla
  • Raskete asjaolude ärakasutamiseks
  • Tühistamine
  • Esindamine
  • Tingimuslikud tehingud
  • Esindusõigus
  • Volikiri
  • Lepingu sõlmimine
  • Aegumine
  • ASJAÕIGUS
  • Asjaõigus
  • Asja piiritletus
  • Valitsetavus
  • Kinnisasi
  • Vallasasjad
  • Asendatavad
  • Asendatamatud
  • Äratarvitamatuteks
  • Mittejagatavad
  • Asjade osad
  • Kinnisasja oluliste osadena
  • Kinnistusraamat
  • Asja mõtteline osa
  • Päraldis
  • Päraldis
  • Kasu ja viljad
  • Asjavili
  • Õigusvili
  • Kasutuse eelised

Teemad

  • Kirjandus
  • Riik on juriidiline isik
  • Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid
  • Immuniteet e saadikupuutumatus
  • Indemniteet
  • Kohalik omavalitsus
  • Õigusriigi tunnused/põhimõtted
  • Õiguse tunnused
  • Riik ja õigus
  • poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise
  • õigus on poliitika väljendus
  • Individuaalne e kasuaalne reguleerimine
  • Normatiivne reguleerimine
  • Õigusnormi loogiline struktuur
  • kui
  • siis
  • vastasel juhul
  • vastasel juhul
  • täidetava funktsiooni järgi
  • Regulatiivsed õigusnormid
  • Kaitsvad õigusnormid
  • regulatsiooni viisile
  • Kohustavad normid
  • Keelavad normid
  • Õigustavad normid
  • eraõigus
  • üheliigilisi
  • suhtumine
  • Romaani-germaani e kontinentaalõiguse perekond
  • Anglo-ameerika e üldise õiguse perekond
  • Õigusliku reguleerimise meetodeid
  • Autonoomne meetod
  • Autoritaarne meetod
  • Riigi- ehk konstitutsiooniõigus
  • Haldusõigus
  • Karistusõigus
  • Kohtu- ja protsessiõigus
  • Rahvusvaheline eraõigus
  • sanktsioneeritud tava
  • Õigusteadus (juristide arvamus)
  • Kohtu- ja halduspretsedent
  • Leping
  • õigust loov akt
  • seadused
  • Seaduse algatamine
  • Seaduse eelnõu arutamine
  • Seaduse vastuvõtmine
  • Seaduse väljakuulutamine ehk seaduse promulgatsioon
  • Seaduse avaldamine
  • Otsused
  • Eesti õigusaktide süsteem
  • Seadlus ehk dekreet
  • otsused ja käskkirjad
  • kolm aspekti
  • Ajaline
  • Ruumiline ehk territoriaalne
  • Personaalne ehk teatavate isikute ringi suhtes
  • kaks vormi
  • Inkorporeerimine
  • Kodifitseerimine
  • Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida
  • iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning
  • Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv tahteline
  • suhe või seos, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste
  • kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks
  • struktuurilised elemendid
  • subjektid
  • Õigussubjektsus
  • Teovõime
  • Deliktvõime
  • Eraõiguslik juriidiline isik
  • Avalikõiguslik juriidiline isik
  • Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
  • Objekt
  • Et tädi Maali ka aru saaks
  • Õigussuhte objektideks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud
  • õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib
  • Regulatiivsed õigussuhted
  • Kaitsvad õigussuhted
  • juriidilise fakti seosest
  • subjekti tahtega
  • Sündmused
  • Absoluutsed
  • Suhtelised
  • süüdatud
  • tuletorm
  • Õiguspärased
  • Õigusvastased
  • Õigusnormi realiseerimine
  • Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise
  • tingimustest
  • Õigusnormi nõuetest kinnipidamine
  • Õigusnormide kasutamine
  • Õigusnormi rakendamine e kohaldamine
  • Seaduslik
  • Põhistatud (põhjendatud)
  • Otstarbekohane
  • Õiglane
  • õiguse rakendaja veendumus
  • objektiivset lähenemist
  • Vastavalt reguleeritavatele suhetele ja rakendatavale
  • normile
  • Regulatiivsed aktid
  • Juristiktsioonilised (ehk kaitsvad) aktid
  • vastavalt riigiorganitele, kes seda kehtestavad
  • Õiguspärane
  • Õigusrikkumine
  • Käitumise subjekt
  • Käitumise subjektiivne külg/koosseis
  • Käitumise objekt
  • Käitumise objektiivne külg/koosseis
  • tahtlikult
  • ettevaatamatult
  • Õigusvastasuse välistab
  • õigusharulise kuuluvuse järgi
  • Kuritegu
  • Väärtegu
  • Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine
  • Distsiplinaarõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu
  • Õigusharude järgi
  • Kriminaalvastutus
  • Haldusvastutus
  • Tsiviilõiguslik e varaline vastutus
  • Distsiplinaarvastutus
  • Kohaldatavate organite järgi
  • Kohtulik vastutus
  • Olulisemad
  • tsiviilseadused
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus
  • Võlaõigusseadus
  • Asjaõigusseadus
  • Perekonnaseadus
  • Pärimisseadus
  • õiguslikku tähendust omav tava
  • objektiks
  • kohustatud pool
  • deliktvõime
  • teovõime
  • seos teiste õigussubjektidega
  • hõimlased
  • Maali ka aru saaks: Kord hõimlane, siis igavesti hõimlane
  • isiku
  • elukoht
  • surnuks tunnistada
  • asukoht
  • tegevuskoht
  • juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks
  • lõpetatakse
  • Avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks
  • Eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks
  • ühinguleping
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts
  • Tulundusühistu
  • Mittetulundusühingute
  • Sihtasutusi
  • Erivormid
  • elektrooniline/digitaalne vorm
  • notariaalselt kinnitatud
  • tehingu tühisus
  • piiratud teovõimega
  • isikute
  • Näilikud
  • vastuolus heade kommetega
  • võib seaduses sätestatud korras tühistada
  • esindaja kaudu
  • Volituse
  • lõpeb
  • oferti
  • aktseptiga
  • kostjale
  • piiratud asjaõigused
  • Esemena
  • inimene
  • äratarvitatav
  • jagatav
  • oluliseks osaks
  • Hoone oluliste osadena
  • hoonestusõiguse
  • Maatüki näilised osad
  • ei ole
  • vallasasjana
  • vahetuteks asjaviljadeks
  • kaudseteks asjaviljadeks
  • vahetud õigusviljad
  • kaudsed õigusviljad
  • Ants Kukrus: Miks see papi räägib... ?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

31
docx
Õigusõpetuse suur konspekt
107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
82
docx
ÕIGUSE ALUSED KT1
23
docx
Õigusõpetuse eksami konspekt
64
docx
Õigusõpetus-Eksami konspekt
30
docx
Õiguse alused konspekt
52
doc
Õigusteaduse eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !