Facebook Like
Hotjar Feedback

Õigusõpetuse eksami konspekt (3)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM
Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem.
  • Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat.
  • Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon , mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele).
    Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane)
    Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega.
    Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks.
    Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
    Välise kultuuri normid ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Tavakeeles viisakusreeglid.
    Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.
    Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel, 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele, 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest:
  • Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu.
  • Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik.
  • Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel.
  • Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed ja juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed ja juriidilised kohustused.
  • Õigusnorm on formaalselt määratud reegel ( peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis).
    Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja kohustused ja juriidilised õigused ja kohustused.
    Õigusnormi loogiline struktuur.
    Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani tema teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse 3 osa:
  • Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused
  • Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused
  • Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuse olemasolul.
    Kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon)
    Õigusnormi väljendamine normatiivaktis
    Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes . Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme.
    Õigussüsteemi mõiste ja struktuur
    Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi.
    Avalik õigus ja eraõigus
    Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon . Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
    Õigusharu ja õigusinstituut
    Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nim. õigusinstituutideks. Niisugused on nt valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses. Õigusharu õigussüsteemi struktuurse osana on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
    Ülevaade Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest
    Riigiõigus on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu org., riiklik korraldus, valimisõigus jne.
    Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (nt valitsus).
    Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes.
    Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes.
    Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel.
    Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklike suhteid (nt autorsust).
    Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevahelisel vaidluste lahendamisel.
    Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustusest lapse vastu, laste kohustustest vanemate vastu.
    Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid.
    Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal.
    Õigusperekonnad. Romaani-germaani ja angloameerika õigusperekond
    Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad õigusperekonnad on romaani-germaani ja angloameerika õigusperekond. Nendesse perekondadesse kuuluvad õigussüsteemid avaldavad oma geograafilise läheduse ja tiheda suhtlemise tõttu Eesti õigusega sellele kõige suuremat mõju.
    Romaani-germaani õigusperekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õiguse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks on selles perekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Sellesse perekonda kuulub oma ajaloolis -poliitilise arengu mõjul ka Eesti õigussüsteem.
    Angloameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ning hõlmab peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine.
    3.ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD. NORMATIIVSED AKTID
    Õiguse vormi mõiste
    Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena on kasutusel olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt.
    Õiguse väljendusvormid: õiguslik tava, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt
    Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava oli ajaliselt esimeseks ja seega vanimaks õigusvormiks. Õiguslikke tavasid tunnustav ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne , kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevaid suhteid.
    Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel.
    Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu on ta käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasisi suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega.
    Normatiivakt ehk õigustloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid.
    Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana
    On õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides, aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides, on suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Tähtsaim ÜRO põhikiri.
    Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
    Euroopa Liidu esmane õigus moodustub asutamislepingustest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitilise suhete põhialused. On liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Euroopa Liidu teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid , otsused, soovitused ja arvamus, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Määrused on kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Direktiivid on kõige olulisemateks õigusaktideks EL liikmesriikide seadusandluse lähendamisel, neid loetakse ka liidus sotsiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Otsused on EL üksikaktid, need on suunatud konkreetsele subjektidele ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi.
    Normatiivakti mõiste ja liigid. Eesti õigusaktide süsteem
    Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile . Sellised aktid ei sisalda õigusnorme ning seetõttu on nad õiguse rakendamise aktid. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahvad tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend.
    Normatiivaktide kehtivus
    Iga normatiivakt omab juriidilist ehk õiguslikku jõudu ehk teisiti öeldes on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Seetõttu räägitakse normatiivaktide kehtivuse piiridest: ajalistest, ruumilistest ehk territoriaalsetest piiridest ja kehtivusest isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud, või välismaalased.
    Normatiivse materjali süstematiseerimine
    Õigusaktide paigutamine kindlasse süsteemi toob paremini nähtavale lüngad ja vastuolud õiguses, aga ühtlasi aitab ka välja selgitada kõige ratsionaalsemad lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Süstematiseeritud kujul on õiguslik materjal ülevaatlikum ja kättesaadavam. Süstematiseerimist teostavad tavaliselt selleks vastavat pädevust omavad justiitshaldusorganid, kuid seda võivad teha ka teised riigiorganid , teatavatel juhtudel ka eraorganisatsioonid ja üksikisikud. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses, õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse (alfabeetilisse, kronoloogilisse), kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt.

    4.ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSSUHTES
    Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õigusnormide täitmine, õiguse kasutamine ja õiguse rakendamine
    Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt reguleeritavate suhete, elluviidavate normide ja suhte subjektide erinevusest, aga ka subjektide käitumist mõjutavate motiivide erisustest võib õiguse realiseerimine toimuda erinevalt. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi:
  • Õigusnormide nõuetest kinnipidamine
  • Õigusnormide kasutamine
  • Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.
    Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelavate normide täitmine.
    Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguse aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatud viisil käituda.
    Õigussuhte mõiste ja struktuur
    Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi aluseks. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende täitmist. Õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahepoolselt või ühepoolselt. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlustest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled ( suhtest osavõtjad) ja 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad.
    Õigussuhte subjektid. Õigussubjektsus. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Süüvõime
    Iga riik määrab oma õigussuhte subjektide ringi ja nende õigusliku seisundi erinevalt. Kõigile neile on aga ühine õigussuhte subjekti üldine õigusteoreetiline konstruktsioon. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjeksus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega . Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Piiratud teovõimega isik võib teha kehtivaid tehinguid vaid oma seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ( delikti ) eest. Kõige levinumad õigussuhtest osavõtjad on inimesed individuaalselt, üksikisikud ehk füüsilised isikud.
    Õigussuhte juriidiline sisu: subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus
    Subjektiivsed õigused
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetuse eksami konspekt #1 Õigusõpetuse eksami konspekt #2 Õigusõpetuse eksami konspekt #3 Õigusõpetuse eksami konspekt #4 Õigusõpetuse eksami konspekt #5 Õigusõpetuse eksami konspekt #6 Õigusõpetuse eksami konspekt #7 Õigusõpetuse eksami konspekt #8 Õigusõpetuse eksami konspekt #9 Õigusõpetuse eksami konspekt #10 Õigusõpetuse eksami konspekt #11 Õigusõpetuse eksami konspekt #12 Õigusõpetuse eksami konspekt #13 Õigusõpetuse eksami konspekt #14 Õigusõpetuse eksami konspekt #15 Õigusõpetuse eksami konspekt #16 Õigusõpetuse eksami konspekt #17 Õigusõpetuse eksami konspekt #18 Õigusõpetuse eksami konspekt #19 Õigusõpetuse eksami konspekt #20 Õigusõpetuse eksami konspekt #21 Õigusõpetuse eksami konspekt #22 Õigusõpetuse eksami konspekt #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 154 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Joumisteed Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Materjal on A.Kirise õpikust sisse trükitud, kasutasin eksamiks õppimisel.
    õiguse alused , eksami konspekt , advig kiris , ÕigussÜsteem , Õigusnormid

    Mõisted


    Kommentaarid (3)

    asuur profiilipilt
    asuur: Päris hea konspekt, kuid kõigile vajalikele küsimustele ei vasta.
    13:03 24-05-2012
    jeegas profiilipilt
    jeegas: asjalik konspekt. lõpp ainult vajub ära
    01:41 03-01-2012
    mariiiiaa profiilipilt
    mariiiiaa: aitäh
    10:03 01-12-2011


    Sarnased materjalid

    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    44
    doc
    Õiguse alused eksami konspekt
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    64
    docx
    Õigusõpetus-Eksami konspekt
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge