Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg.................................................................
JURIIDILINE VASTUTUS Iseseisev töö 2011 Juriidiline vastutus Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega ja see on toimepandud õigusrikkumiste eest. Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Meie ühiskonnas on igal Eesti kodanikul omad õigused ja kohustused. Samuti oleme teadlikud käskudest, mida tohib teha, mida mitte. Paraku on meie seas inimesi, kes eiravad käske ja seetõttu tekitavad nad nii endale probleeme kui teistele. Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Ja juriidlilist vastutust liigitatakse nelja alamrühma: Kriminaalvastutus Haldusvastutus Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus Distsiplinaarvastutus Kriminaalvastutus on kõige lihtsamini öeldud kuritegu. Kuritegu on karistatav tegu, tegevus v...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Taavi Aromäe IS-10 Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud..................................................................................................................... 3 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Õigussuhte sisu..........................................................................................................
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Loomuõiguse mõiste........................................................................................................................4 Loomuõiguse tähtsus........................................................................................................................4 Valgustusajastu loomuõiguskoolkond..............................................................................................5 Kaasaegne loomuõigus.....................................................................................................................5 Inimõigused......................................................................................................................................6 Inimõiguste kolm generatsiooni...............................................................
Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul...
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Ükski riik ei eksisteeriks, kui tal pole oma kodanikkonda, kes maksaks makse, avaldaks arvamust ja räägiks kaasa riigi põhiküsimustes. Igas riigis kehtivad seadused, mida kodanikud peavad järgima ja nendest kinni pidama, vastasel juhul on riigil õigus inimese üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna liikmed väga lahked, lubades inimestele kokku maad ja ilma ning kergekäeliselt ja läbi mõtlemata valitaksegi neid, kes lubavad paremat elukvaliteeti, kõrgemaid palku, madalaid makse ja muud taolist. Kuid valmimiste lõppedes naeravad võitjad kodanike üle, kes olid nii rumalad ja uskusid nende katteta lubadusi, sest neile, kes tahavad võimule pääseda, on tähtis ainult rahva hääl ning mida rohkem seda...