TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 1992, 26, 349; 27.04.2011, 1)§3. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, kõige kõrgemaks normatiivaktiks on seadus. Normatiivaktid ehk üldaktid 1 Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seaduste liigitus juriidilise jõu järgi: Põhiseadus reguleerib riigi ja ühiskonna kõige tähtsamaid suhteid (EV põhiseadus kehtestati 28.juunil 1992). Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust, loetelu sageli põhiseaduse tekstis. Eesti konstitutsioonilise seadused on: kodakondsuse seadus; Riigikogu valimise seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja
Sellega saadi hakkama Vanas Roomas 6. Saj peale kristust keiser Justinianuse poolt. Vanas Roomas eristati juba avalikku- ja eraõgust. Avalik õigus reguleerib riigivõimu ja üksikisiku suhteid, nt kohtupidamine, karistused Eraõigus reguleerib üksikisikute vahelisi suhteid, nt perekonnaõigus, äriõigus Rooma õigustes oli oluline koht 2 eri liiki probleemile 1. Omandiküsimused, 2. Kriminaalasjad. Erinevates riikides kujunesid välja erinevad õigussüsteemid, kuid ajapikku nende arv vähenes. 2. Mõned tuntuimad õigussüsteemid a. Mandri-Euroopa õigussüsteem a.i. Germaani õigussüsteem väga detailne, seadused mahukad. Kehtib ka Eestis, Põhja-Euroopas a.ii. Romaani õigussüsteem Lõuna-Euroopas. Seal on palju koodekseid või seadustikke. Mõlema süsteemi puhul on kindlasti olemas põhiseadus. b
paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusharu õigussüteemi struktuurse osana on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Erinevate riikide õigussüsteemid moodustavad nende süsteemide rühmadega õigusperekondi. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organistatsioonil. Tänapäeva suuremad ja tuntumad neist on anglo-ameerika ja romaani-germaani õigusperekond. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujunes Euroopas alates XII sajandist Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Seda õigusperekonda
Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis). 5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused:
ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus – Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine – Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine – Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis
Kõik kommentaarid