seletuskiri, lk 40). Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Eestkoste teostamine Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete täitmiseks. Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust jms (PKS § 187). Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus, nagu see oli ka Eestis enne II maailmasõda. (1995.a PKSi kohaselt tegi seda eestkosteasutus.) Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Eestkoste täisealise üle
üksnes see vara, mis omandati abielu sõlmimisest kuni abielusuhete lõppemiseni, s.o abikaasade isiklike ja varaliste suhete lõppemiseni (p 12, 13). Ühisvaraga tehingute tegemine: 13.11.2013 3-2-1-127-13 Abielu kestel ühe abikaasa tehingute tulemusena omandatud kinnisasjad on abikaasade ühisvara, sõltumata sellest, kas kinnisasi kantakse kinnistusraamatus mõlema abikaasa nimele. Kui ühisvaras oleva kinnisasja omanikuna kantakse kinnistusraamatusse üksnes üks abikaasa, võib teine abikaasa nõuda kinnistusraamatusse kantud abikaasalt nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks AÕS § 65 lg 1 ja PKS § 28 lg 4 alusel. (p 18) Abikaasade ühisvarasse vara omandamine ja ühisvarasse kuuluva kinnisasjaga tehingute tegemise kehtivuse eelduseks on mõlema abikaasa tahteavaldus. Teise
õigusliku aluseta rikastumine teise kulul Asjaõiguslikud nõuded – nõuded, mis tekivad asja omanikul või asja suhtes muud asjaõigust omaval isikul mingi asja suhtes, mida seadus kaitseb omavolilise äravõtmise või rikkumise eest (vindikatsiooninõue – omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks võõrast valdusest AÕS §80 , valduse taasatmise nõue AÕS §45, negatoornõue – omandi või muu asja või valdus rikkuva tegevuse lõpetamise nõudmine AÕS §44 ja 89) Perekonnaõiguslikud nõuded (nt ülalpidamisnõue, ühisvara jagamise nõue) Pärimisõiguslikud nõuded (nt pärandvara väljaandmise nõue; pärandvara jagamise nõue) NÕUETE KONTROLLIMISE JÄRJEKORD: Kui on kehtiv leping, siis on reeglina välistatud lepingusarnased nõuded, asjaõiguslikud nõuded, deliktilise kahju hüvitamise nõuded ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.
siis koosseisu kuulub ka kõik see, mis on selle maaga püsivalt ühendatud. Püsiv õhendus võib olla nii kunstlik kui ka looduslik. Näiteks puud, taimed, põõsad, lilled. Kunstlikult on püsivalt ühendatud igast hooned ja rajatised. Kui me tahame seda määratleda siis tuleb vaadata TsÜS§ 50 lg üks ja § 54. kõik mis ei ole kinnisasi on vallasasi. 2) vallasasjad (res mobiles). Peamine erinevus on omandamise vorm. Kinnisasja omanik on see, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kirja pandud. Mõiste kinnistu ongi kinnistusraamatusse kantud maatükk. Tehingus kinnisasjadega toimuvad notariaalsed vormis. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise liigutada, ilma et asi häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt (autod, raamatud jne). Vallasasjadeks ei loeta väärtpabereid ja raha, neid käsitletakse asjastunud õigustena. B
nõusoleku andmine (s.h. tagantjärgi heakskiitmine), samuti nimetatud isikute huvides tehingute tegemine. Eestkostja vajab kohtu (varem eestkosteasutuse) nõusolekut (PerekS § 187-188) uue seaduse kohaselt: - Eestkostetava isiku kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste käsutamiseks ega kohustumiseks nimetatud käsutusi tegema; - Eestkostetava isiku nimel kinnisasjade tasu eest omandamiseks, samuti anda eestkostetava isiku kinnisasja kasutusse andmiseks kolmandatele isikutele; - Eestkostetava isiku nimel ettevõtte omandamiseks, võõrandamiseks, rendile andmiseks, osaluste omandamiseks jur isikutes; - Väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks; - Laenude võtmiseks; - Eestkostetava vara koormamiseks või eestkostetav vastutab teise isiku kohustuste eest; - Loobuda eestkostetava nimel pärandist või annakust.
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õiguss
Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Sel
· Loomad Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima loomakaitse erisätteid. ·asjad: vallasasjad, kinnisasjad Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. ·õigused: absoluutsed, relatiivsed 2. asjade kogumid, varandus Vallasasjad Asendatavad määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest. Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud. Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada? 1.5. Tsiviilõiguse allikad Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni). Allikas on see, mis midagi sisaldab; see on koht, kus õigusnormid sisalduvad. Seega kui räägime õiguse allikast, räägime sellest, kuskohas objektiivne õigus kirjas on. Õiguse peamiseks allikaks ongi seadus
konkreetse vormi, nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele millise riigi seadust tuleb kohaldada? 1.5. Tsiviilõiguse allikad Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni). Allikas on see, mis midagi sisaldab; see on koht, kus õigusnormid sisalduvad. Seega kui räägime õiguse allikast, räägime sellest, kuskohas objektiivne õigus kirjas on. Õiguse peamiseks allikaks ongi seadus. Olulisim on Põhiseadus, mis on riigi jaoks olulisimaks
Et hinnata asjaõiguslikku tehingut, tuleb määratleda, millistel tingimustel läheb omand üle. 1) Vallasasjade puhul on 2 tingimust: omandi üleandmise kokkulepe. Valduse (possessio - tegelik võim asja üle, mitte õiguslik) üleminek. 2) Kinnisasjade puhul: kinnisturaamatusse kanne - kes on sinna kantud, on selle asja omanik. Juttu ei ole valduse üleminekust. Tegu on kokkuleppega. Auto omanik on C, kui käsitleda seda valduse üleminekuna. Ostetakse raha eest valdus. Üks kõik, millisel alusel C selle auto omanikuks sai. 2. LOENG 26. aprill Mis on lõige? Mis on punkt? Lõigetele on lisatud märked. Viitamine - lõige (lg) + punkt (p) + paragrahv (§). Lühendid: TsÜS - tsiviilseadustiku üldosa seadus. VÕS - võlaõigusseadus. PKS - perekonnaõigus. AÕS - asjaõigusseadus. PärS - pärimisõigus.
Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõ
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad.
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus täiendavad allik
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama. Siinko
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
LV- lepingu pooled saavad ise otsustada lepingute sõlmimise üle ja pooled on läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel võrdsed (alluvussuhted puuduvad) 1. Sõlmimisvabadus- kas leping sõlmida ja kellega (kindlatel juhtudel sõlmimine kohustuslik) 2. Sisuvabadus- sõlmida leping, millist soovitakse ning milles kokkuleppele jõutakse 3. Vormivabadus- leping võib olla sõlmitud mistahes vormis (kui sesadusest ei tulene teisiti) Tehing Mõiste: Lähtealuseks on tahteavaldus, milles väljendub isiku tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Tahteavalduse tegemine 1. Tahteavalduse viisi valiku vabadus- valitud viis peab olema eesmärgi saavutamiseks kohane 2. Otsene tahteavaldus- väljendub sõnaselgelt tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt testament) 3. Kaudne tahteavaldus- väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt poes ostmine) 4
- nõudeõigused (õ. nõuda tegu) - kujundusõigused (õ. õigussuhet ühepoolselt õiguslikult kujundada) - vastuõigused (õ. mingi teise õ. Ümberlükkamiseks) Õiguse subjektiks, ehk õigussubjektiks on ISIK! · Keegi ega miski muu ei saa olla õigussubjektiks ega omada õiguseid ega kohustusi, kui ISIK Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi- ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega inimeselt ära võtta. · Õigussuhted võimalikud ainult isikute vahel! Füüsilise isiku teovõime Tsiviilõiguslik teovõime isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse,
......2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435 2 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus?
Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja kohustav tehing puudutab võlaõigust (hind, tähtaeg) Ost on justkui üks tehing, aga juristi silmis on tegemist kahe tehinguga (nii võlaõigus kui ka asjaõigus) Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (kinkimine, pärandamine) Vallasasjad: Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnisasjad Omand tekib kui on Kinnistusraamatu sissekanne Tsiviilõigus suhe Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhe – tsiviilõigus normidega reguleeritud suhe (õigusnõuetega reguleeritud ühiskondlik suhe).
asjade suhtes käivaid sätteid. Jagatakse juriidilise tähenduse järgi Kõige olulisem on asjade liigitus on jaotumine kinnis- ja vallasasjadeks Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) koos selle oluliste osadega. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maa on tsiviilkäibes koos oma oluliste osadega, va mööduvaks otstarbeks maaga ühendatud asjad. Kinnisasjade puhul toimub omandi üleminek kinnistusraamatu kaudu ja kinnisasja omanikuks loetakse seda, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Vallasasi. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
materjalidest nähtuvalt olid korterist eemaldatud esemed ostetud ajavahemikul 1998-1999 ja paigaldatud remondi käigus E. Pumani ja R. Pumani ühisvaraks olevasse korterisse. AÕS § 92 lg 1 järgi tekkis vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuna eelmainitud esemed anti pärast nende soetamist R. Pumani ja E. Pumani ühisvaraks olevasse kinnisasja paigutamise kaudu üle kinnisasja ühisomanikele, siis läks neile üle ka vallasasjade omandiõigus ning lisaks sellele muutusid vallasasjad ja esemed kinnisasja oluliseks osaks. AÕS ei näe ette, et ka asja olulisi osasid oleks võimalik asjast lahutada analoogselt AÕS §-s 19 päraldiste lahutamise kohta sätestatuga - Kuni 01.07.2002 kehtinud AÕS § 15 lg 1 järgi oli asja oluline osa asja koostisosa, mis on asjaga püsivas
hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Õigus jaguneb kaheks: eraõigus ja avalik õigus. Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). - Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei. Otsene valdus enda käes hoidmine Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on
Valdamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist : 1) kokkulepe omandi üleandmiseks; 2) valduse üleminek. Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei; Otsene valdus enda käes hoidmine; Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati; Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega. Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon
Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (neid saab omada, müüa, rentidajne). Asjad e. kehalised esemed jagunevad omakorda kinnis- ja vallasasjadeks. 7. KINNIS-ja VALLASASI (III osa) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), mille kohta peetakse kinnistusraamatus reistriosa. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. 3 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ
Hageja sai vastutasuks kostja ostetud korterile isikliku kasutusõiguse kuni nende tütre täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas 18. aprilli 2011. a vara jagamise leping kehtib osas, milles pooled leppisid kokku, et enne abielu sõlmimist hageja omandatud kinnisasi, millele ehitati abielu ajal elamu, jääb vara jagamise kokkuleppe järgi kostja omandisse ning seetõttu kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja, samuti osas, milles pooled leppisid kokku, et kuna elamuga kinnisasi jääb kostjale, kohustub kostja omandama korteriomandi ja koormama selle tähtajalise tingimusliku tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Kolleegiumi seisukoht: Lisaks on hageja toonud nii hagiavalduses kui ka muudes menetlusdokumentides välja asjaolu, et kui vaidlusaluste lepingupunktide tühistamiseks ei peaks olema alust (ähvardus ja vägivald ei viinud hagejale kahjuliku lepingu
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline
o Faktiline · Lahuselu o Lahhuselu tagajärjed o Juriidiline Abikaasa surm või lahutamine · Abielu tagajärjed lõppevad o Pärimisõigus ja lahutuse tagajärjed · Abielu võidakse kehtetuks tunnistada vaid kohtuotsusega. Kui abielludes on rikutud seadust abiellumise ea ja teovõime suhtes; abielukeeldu rikutud; veresugulus; lapsendamine; vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal otsustusvõimetus: sõlmitud pettuse(fiktiivabielu), ähvarduse mõju. · Lapsega reisides tuleks küsida teise vanema nõusolekut reisimiseks, et poleks tegu lapserööviga. 7. Perekonna ülalpidamise kohustus + vastutus ja hoolsuskohustus · Ühena otsesematest abielu õiguslikest tagajärgedest on sätestatud abikaasade
See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping. Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
