Õigusõpetus (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Kes saavad olla asutajad ja kui palju neid peab olema ?
  • Mida võib siis nõuda ?
  • Mis siis saab kui vormi ei järgita ?
  • Mis on perekond ?
  • Mis on perekonnaõigus ?
  • Mis on perekonna huvides võetud varaline kohustus ?
ÕIGUSÕPETUS
Sissejuhatus õigusesse
ÕIGUSE EELASTMED:
Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus.
Moraal ja tava on enne õigust
· Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi
paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga
kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal
kindlama korra kui õigus.
· Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid.
Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile.
Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­
käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua.
· Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud
jne), mis tugevalt propageerivad neid norme suur samm edasi. Religiooninormid ei erine
üldiselt eriti tavast ja moraalist, välja arvatud institutsionaalse poole pealt ­ uus kvaliteet
korrareeglite hulgas.
· Korporatiiv ­ ükskõik, mis alusel tekkiv ­ ühiskondlike organisatsioonide normid, mis
ühendavad grupis. Ühiskonnas räägitakse, et korporatiivne elulaad pole hea, kuid tegelikult
pole viga korporatiivses elulaadis ­ tuleb leida koht, mis toetub meeldivatele normidele.
Moraali- ja tavanormid on üldised ja üldkohustuslikud, kuid alluvad ühiskonna tahtele.
ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS
Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust. Õiguse ajalugu saab alguse kirjapandud
allikatest. Riik sanktsioneeris tavad, pani neist olulisemad kirja. Riik lõi ka uut õigust. Mandri-
Euroopa õigusallikate kujunemist on saatnud kodifitseeriv idee. Õigusnormid korrastavad teatud
kvaliteediga tegelikkust. Neid kvaliteete on erinevaid, kuid mingi osa tegelikkusest on sarnased.
Nii sünnivad ka sarnase sisuga õigusnormid. Need jagunevad eraõiguseks, avalikuks õiguseks ja
vahel räägitakse ka karistusõiguseks. Kodifitseerimine ­ erineva kvaliteediga normid peavad
leidma võimalikult adekvaatse koha (sarnased ühes allikas, teised teises allikas). Kodifitseerimise
idee jätkub ka allika sees. Kodifitseerimine on süstematiseerimine õiguse vallas.
PÕHISEADUS
Konstitutsioonilised normid
Rahvusvaheline tavaõigus
SEADLUS
SEADUS
MÄÄRUS
KOV
1
AVALIKU JA ERAÕIGUSE NORMID
· Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses. Suhteline
iseseisvus tuleneb üksiku õigusvaldkonna õigusliku reguleerimise esemest. Õigusliku
reguleerimise ese kujutab endast suhteliselt iseseisvat ühiskondlike suhete e inimkäitumise
ringi, mille korrastamiseks antud õigusnormid on loodud.
· Era- ja avaliku õiguse normid on õiguskorras üksteisega mitmeti seotud, see võib avalduda
üksikutes õigusvaldkondades enestes. Nt tööõiguses on ka avalik-õiguslikke norme
(kollektiivleping). Sidemed võivad olla ka funktsionaalsed: ühe valdkonna normi
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õigusõpetus #1 Õigusõpetus #2 Õigusõpetus #3 Õigusõpetus #4 Õigusõpetus #5 Õigusõpetus #6 Õigusõpetus #7 Õigusõpetus #8 Õigusõpetus #9 Õigusõpetus #10 Õigusõpetus #11 Õigusõpetus #12 Õigusõpetus #13 Õigusõpetus #14 Õigusõpetus #15 Õigusõpetus #16 Õigusõpetus #17 Õigusõpetus #18 Õigusõpetus #19 Õigusõpetus #20 Õigusõpetus #21 Õigusõpetus #22 Õigusõpetus #23 Õigusõpetus #24 Õigusõpetus #25 Õigusõpetus #26 Õigusõpetus #27 Õigusõpetus #28 Õigusõpetus #29 Õigusõpetus #30 Õigusõpetus #31 Õigusõpetus #32 Õigusõpetus #33 Õigusõpetus #34 Õigusõpetus #35 Õigusõpetus #36 Õigusõpetus #37 Õigusõpetus #38 Õigusõpetus #39 Õigusõpetus #40 Õigusõpetus #41 Õigusõpetus #42 Õigusõpetus #43 Õigusõpetus #44 Õigusõpetus #45 Õigusõpetus #46 Õigusõpetus #47 Õigusõpetus #48 Õigusõpetus #49 Õigusõpetus #50 Õigusõpetus #51 Õigusõpetus #52 Õigusõpetus #53 Õigusõpetus #54 Õigusõpetus #55 Õigusõpetus #56 Õigusõpetus #57 Õigusõpetus #58 Õigusõpetus #59
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sv12 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • TEHTUD
  • KANNE
  • VASTAVASSE
  • SEADUSEST
  • TULENEVALT
  • REGISTRISSE
  • RIÜHINGUD
  • ITTETULUNDUS
  • HINGUD
  • IHTASUTUSED
  • URIIDILISED
  • ISIKUD
  • VÕIME
  • LIIGITADA
  • ISIKUTE
  • ÜHENDUS
  • KAPITALIÜHENDUS

Teemad

  • ÕIGUSÕPETUS
  • Sissejuhatus õigusesse
  • ÕIGUSE EELASTMED
  • ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS
  • Kord on kehtiv siis, kui normid adressaatide enamuse poolt omaks võetakse
  • Tsiviilõigus
  • Füüsilised isikud
  • Füüsiliste isikute õigusvõime
  • Õigusvõime
  • Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine
  • Piiratud teovõimega isikute tehingud
  • ühepoolne tehing
  • mitmepoolne tehing
  • Mõlemaid tehinguid tuleb vaadata kahes grupis
  • Otsusvõime
  • Elukoht
  • Elukoha
  • Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine
  • Teadmata kadunud isik
  • Surnuks tunnistamine
  • Juriidilised isikud
  • Juriidilise isiku mõiste
  • Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
  • Juriidilise isiku õigusvõime
  • Juriidilise isiku teovõime
  • Juriidiliste isikute liigid
  • Eraõiguslikud juriidilised isikud
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts äriseadustik §221
  • Tulundusühistu
  • Avalikõiguslikud juriidilised isikud
  • Juriidilise isiku asutamine
  • Kes saavad olla asutajad ja kui palju neid peab olema ?
  • Juriidilise isiku nimi ja asukoht
  • Juriidilise isiku juhtimine (J.i.)
  • Eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimisorganid
  • Tulundus Ühistu
  • MTÜ
  • Avalik õiguslike juriidiliste isikute juhtimisorganid
  • Isiku esindaja
  • Juriidilise
  • Juriidilise isiku lõpetamine
  • Otsustamise etapp
  • likvideerimise menetlus
  • Likvideerimismenetlus
  • Ühinemine jagunemine ja ümberkujundamine
  • Esemed
  • Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses
  • Asjad kui esemed
  • Asja mõiste
  • Asjade liigid
  • kinnisasjad
  • vallasasjad
  • Asendatavad
  • Asendamatud vallasasjad
  • Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad
  • Äratarvitatav
  • ETTEVÕTE
  • Asja osa
  • Asja oluline osa
  • Kinnisasja osad
  • Ehitise osad
  • Mõtteline osa
  • Asja päraldis
  • Asja vili
  • Õiguse vili
  • Subjektiivne tsiviilõigus
  • Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste ja elemendid. Tsiviilõigussuhe
  • Võib olla kahesuguseid tsiv.õigus suhteid
  • Subjektiivsete õiguste liigitus
  • absoluutse iseloomuga õigused
  • isiksuseõigused
  • Asjaõigused
  • Intellektuaalne omand
  • Relatiivsed õigused
  • Muud õigused
  • Nõuded ja vastuväited
  • Nõudeõiguse aluste paljusus
  • Vastuväide
  • I vastuväide nõude olemasolu kohta
  • II nõude teostamise kohta käiv vastuväide
  • III nõudeõigus piirav vastuväide
  • Juriidiline kohustus
  • Aktiivne juriidiline kohutus võib väljenduda kahel viisil
  • Mittetäielik kohustus
  • Subjektiivse õiguse tekkimine, muutumine, lõppemine
  • Juriidilise fakti mõiste ja liigitus
  • Juriidiline fakt
  • Sündmused
  • Teod
  • tehingud
  • muud õigustoimingud
  • Subjektiivse õiguse tekkimine
  • Subjektiivse õiguse muutumine
  • Subjektiivse õiguse lõppemine
  • Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse
  • Subjektiivse tsiviilõiguse teostamine ja kaitse
  • Põhimõtted õiguse teostamisel
  • Hea usu põhimõte
  • Õigusi ei tohi teostada seadusvastasel viisil
  • Subjektiivse õiguse kaitse mõiste ja viisid
  • Kaitseviisid
  • vabatahtlik
  • sunniviisiline
  • enesekaitse
  • Hädakaitse / hädaseisund / oma abi
  • Hädakaitse
  • Häda seisund
  • Oma abi
  • Tehingute üldiseloomustus
  • Tehingu mõiste ja liigid
  • Tehing
  • Kohustustehingud – kausaaltehing
  • Käsutustehingu – abstraktne tehing
  • Abstraktsiooniprintsiip
  • Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid
  • Tahteavalduse mõiste
  • Tahteavalduse liigid
  • otsene tahteavaldus
  • kaudne e kokrudentne tahteavaldus (
  • vaikimine või tegevusetus
  • Tahteavalduse tegemine
  • vastuvõtmist vajavad tahteavaldused
  • vastuvõtmist mittevajavad tahteavaldused
  • Tehingu tõlgendamine
  • Tehingu vorm
  • VORMID
  • Suuline vorm
  • Kirjalik vorm
  • Notariaalne vorm
  • Mis siis saab kui vormi ei järgita ?
  • Leping ja selle sõlmimine
  • Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid
  • Lepingu vabadus _(1) sõlmimise, (2) vormi ja (3) sisu vabadus
  • Tehingu kehtetus
  • Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärjed
  • Tehingu kehtivuse tingimused
  • Isikutega seotud
  • Sisuga seotud
  • Vormiga seotud
  • Tühine tehing
  • Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega
  • Muud tehingu tühisuse alused
  • Tühise tehingu kinnitamine
  • Tühistatav tehing
  • Tühistamise mõiste ja alused
  • Eksimus
  • Pettus
  • Ähvardus ja vägivald
  • Raskete asjaolude ärakasutamine
  • Tühistamise kord
  • Kinnitamine
  • Tingimuslikud tehingud
  • Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid
  • Mõiste
  • Edasilükkava tingimusega tehing
  • Äramuutva tingimusega tehing
  • Hõljumisaeg
  • Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus
  • Esindus
  • Esinduse mõiste ja liigid
  • seadusjärgne esindus
  • tehinguline esindus (
  • Esindusõigus. Volitus
  • Esindusõigus
  • volikirjaks
  • Taluvusvolitus
  • Näivusvolitus
  • Esinduse lõppemine
  • Seadusjärgse esinduse lõppemine
  • Volitus lõppeb
  • Esindusõiguseta isiku tegevus
  • Esindaja kohustuste rikkumine
  • Tähtaeg ja tähtpäev
  • Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses
  • Tähtaeg
  • Tähtpäev
  • Tähtaja kulgemise algus ja lõpp
  • Hagi aegumine
  • Hagi aegumise mõiste
  • Hagi aegumise tähtajad
  • Üldised tähtajad
  • Kahjuhüvitamise nõuded
  • Alusetu rikastumise puhul
  • Eritähtajad
  • Hagi aegumise kulgemise katkemine
  • Hagi aegumise kulgemise peatumine
  • ASJAÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED
  • Asja mõiste ja liigid
  • Asja osad
  • Päraldised
  • VALDUS
  • Valduse mõiste ja liigid
  • Valduse omandamine ja lõppemine
  • Juriidilise isiku valdus
  • Valduse teenija
  • Valdaja omaabi
  • OMAND
  • Omandi mõiste ja liigid
  • Ainuomand ja ühine omand
  • Kaasomad
  • Ühisomand
  • OMANDI KAITSE
  • Omandi kaitse põhiseaduslikud ja rahvusvahelis-õiguslikud alused
  • VALLASASJAÕIGUS
  • Vallasomand
  • Üleandmine
  • Heauskne omandamine
  • Ümbertöötamine, segamine ja ühendamine
  • Igamine
  • Muud vallasomandi tekkeviisid
  • VALLASPANT
  • Käsipant
  • Käsipandi eseme müük
  • Ehitise kui vallasasja pant
  • KINNISASJAÕIGUS
  • Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine
  • Kinnisomandi ulatus
  • Naabrusõigused
  • Muud kinnisomandi kitsendused
  • KORTERIOMAND
  • Korteriomandi ese
  • Korteriomandi erinevus kinnisomandist
  • PIIRATUD KINNISASJAÕIGUSED
  • Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus
  • Ostueesõigus
  • KINNISPANT
  • Hüpoteegi sisu
  • Hüpoteegi ulatus
  • Hüpoteeginõude rahuldamine ja sundtäitmine
  • Osahüpoteek
  • Ühishüpoteek
  • Kohtulik hüpoteek
  • PEREKONNAÕIGUS
  • Mis on perekond ?
  • § 27
  • Perekond
  • Perekonna tüübid
  • Väike- e tuumik- e nukleaarperekond
  • Suur- e laiendatud perekond
  • liitperekond
  • polügaamne perekond
  • nn. Majapidamisperekond
  • Perekonnaõigus
  • Mis on perekonnaõigus?
  • Perekonnaõiguse mõiste
  • perekonnaõigus objektiivses mõttes
  • perekonnaõigus subjektiivses mõttes
  • Kas perekonnaõigust on vaja?
  • Perekonnaõiguse funktsioonid
  • Perekonnaõiguse koht Eesti õiguskorras
  • TsÜS
  • VÕS
  • PerekÕ
  • PärS
  • Kas perekonnaõiguses kehtivad tsiviilõiguse üldpõhimõtted?
  • Perekonnaõiguse põhimõtted
  • abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte
  • vanemate võrdõiguslikkuse
  • laste võrdõiguslikkuse põhimõte
  • lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte
  • Artikkel 8
  • Tsiviilabielu klassikaline mõiste
  • Abielu
  • Klassikalise abieluõiguse põhimõtted
  • Abielu sõlmimine
  • Fakultatiivne tsiviilabielu sõlmimise süsteem
  • Kohustuslik tsiviilabielu sõlmimise süsteem
  • Abiellumislubadus
  • Kihlus
  • Abielu sõlmimise eeldused
  • Erinev regulatsioon abieluvõime osas
  • Avalduse esitamine
  • Abielu sõlmimine (PKS § 1 lg 3-4)
  • Abielu sõlmimise ettevalmistamine
  • Abielu kehtetus
  • Abielu kehtetus
  • PKS § 3 ja § 4 rikkumine
  • näilik abielu
  • abielu sõlmimine pettuse või sunni mõjul – Pettus
  • Tühisuse alused
  • tehingu tühisuse alused
  • tehingu tühistamise alused
  • Abielu tühisuse tuvastamine
  • Abielu kehtetuks tunnistamine
  • Reeglina
  • pettus, sund
  • Abielu kehtetuse õiguslikud tagajärjed
  • Abielu tühisus (PKSE § 10)
  • Abielu kehtetuks tunnistamine (PKSE § 9): lisaks
  • Abielu õiguslikud tagajärjed
  • varaline seisund seda võimaldab
  • töövõimetu ja vajab abi
  • hooldab kuni 3-aastast last
  • Abielu perekonnaõiguslikud tagajärjed uues PKS-s
  • Abieluvaraõigus
  • eksklusiivselt üht abieluvararežiimi tunnustav süsteem
  • samaaegselt mitut abieluvararežiimi tunnustav süsteem
  • numerus claususe
  • Puhtakujulised e. absoluutsed abieluvararežiimid
  • Vararežiimide segatüübid
  • Ühisvara
  • Lahusvara
  • Vara omandamine
  • vallasasi
  • kinnisasi
  • Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine
  • lahusvara
  • ühisvara
  • vallasasjad
  • personaalne varaline vastutus
  • ühine varaline vastutus
  • Ühisvara jagamine
  • ühisvara jagamise aeg ja vara koosseis
  • ühisvara väärtus
  • abieluvara jagamise viis
  • ühisvara jagamine osade võrdsuse põhimõttel
  • võrduse põhimõttest kõrvalekaldumise alused
  • Lepinguline abieluvararežiim
  • Abieluvaralepingu mõiste
  • Abieluvaralepingu sisu
  • abieluvaralepinguga on keelatud
  • Abieluvaralepingu sõlmimine
  • Abieluvararegistri kanne
  • Tühine
  • Kehtetuks tunnistatav
  • Abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamisel
  • Abielu kehtetuks tunnistamisel
  • Lõpetamine abielu kestel
  • Lõppemine abielu lõppemisel
  • Abielu lõppemine
  • Abielu lõppemise alused
  • Abielu lõppemine surma tõttu
  • Abielu lahutamine
  • Abielu
  • MITTEABIELULINE KOOSELU
  • Mitteabielulisest kooselust üldiselt
  • laiemas mõttes
  • kitsamas mõttes
  • õigusväline nähtus
  • õiguslikult reguleeritav nähtus
  • elementaarset õiguslikku kaitset vajav nähtus
  • seadusjärgne õigussuhe
  • kooselu tehinguline korraldamine
  • puudub teineteise ülalpidamiskohustus
  • kooselu kestel soetatud vara jagamine
  • ühise
  • eesmärgi saavutamiseks
  • ühisomandis
  • ei või käsutada
  • solidaarselt
  • likvideerida
  • PEREKOND
  • sugulus
  • sugulusliin
  • otsejoones sugulus
  • külgjoones sugulus
  • sugulusaste
  • Hõimlus
  • Hõimlusliin
  • Hõimlusaste
  • Põlvnemine
  • põlvnemine
  • emadus
  • isadus
  • Laps põlvneb mehest, kes on lapse emaga abielus, kui (PKS § 39)
  • Laps ei põlvne abielumehest, kui abikaasad kinnitavad seda ühise avaldusega
  • ühise avaldusega
  • laps põlvneb mehest, kelle isadus on tuvastatud kohtuotsusega
  • hagimenetlus
  • hagita menetlus
  • lapse isaks
  • pidada
  • kunstliku viljastamise doonorist
  • Põlvnemise tuvastamine toimub kohtus eelkõige seoses vaidlustega
  • isikust
  • PKS § 44)
  • hagimenetluses
  • vaidlustamiseks õigustatud subjektid (PKS)
  • isik, kes on sünniakti vanemana kantud v.a
  • isik, kes nõuab enda sünniakti kandmist v.a
  • lapse eestkostja või täisealine laps
  • hagita menetluses
  • kui vanem on surnud (TsMS § 579-583)
  • Lapsendamine
  • Isikunime andmine lapsele
  • Vanema ja lapse õigussuhe
  • Põhiseadus § 27
  • Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest
  • Vanema
  • Lapse
  • Kasvatusõiguse sisu
  • vanem on kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma
  • vanem on lapse seaduslik esindaja
  • esindusõiguse piirangud
  • alla 14 a laps
  • 18 a laps
  • Põhiseadus
  • § 26
  • seaduses sätestatud
  • teiste inimeste õiguste ja vabaduste
  • kaitseks
  • § 27
  • riigi kaitse all
  • Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest
  • Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse
  • elukoha
  • suhtlemise
  • Ülalpidamisõigus
  • eneseülalpidamise põhimõte
  • solidaarsuspõhimõte
  • subsidiaarsuspõhimõte
  • vabatahtlik
  • kohtulahendi alusel
  • igakuise elatusraha suurus
  • elatise nõudeõigus
  • enda nõudeõigus
  • elatise suurus
  • Ülalpidamiskohustuse lõppemine
  • Seadusest tulenev ülalpidamiskohustus
  • EESTKOSTE JA HOOLDUS
  • Eestkoste ja hoolduse sotsiaalsed lähtekohad
  • Nii era- kui avalik-õiguslik
  • Riiklik eestkostesüsteem
  • legaaldefinitsioon
  • olemuselt
  • kehtivas õiguses
  • subjektid
  • ülesanded
  • ülesannete teostamine kaitset vajava isiku huvides
  • eestkoste lapse üle
  • eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku üle
  • kinnisasja
  • vallasasja
  • laenu
  • pärandi
  • tehing eestkostetavaga
  • esindamine tehingu tegemisel
  • esindamine kohtus
  • eestkostja volitused lõpetatakse
  • eestkoste lõpetatakse
  • eestkoste lõppeb
  • PEREKONNASEISUAKTID
  • perekonnaseisuakt
  • perekonnaseisutunnistus
  • PÄRIMISÕIGUS
  • Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus
  • Seadusjärgsed pärijad ja nende osa pärandist
  • Testament, liigid ja sisu
  • Korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang. Testamenditäitja
  • Sundosa, eelpärand
  • Inventuuri vajadus pärimises
  • Pärimisleping
  • Pärimiskõlbmatu on isik, kes
  • õigusvastaselt
  • Eesti kohtud
  • I astme kohtud
  • II astme kohtud
  • III astme kohus
  • Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik
  • rahvakohtunikud
  • Kohtuväline menetlus 3 moel
  • Menetlusosalised

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

62
pdf
43
doc
31
docx
55
docx
23
docx
24
odt
7
docx
12
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto