Facebook Like
Hotjar Feedback

Õigusõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes saavad olla asutajad ja kui palju neid peab olema ?
  • Mida võib siis nõuda ?
  • Mis siis saab kui vormi ei järgita ?
  • Mis on perekond ?
  • Mis on perekonnaõigus ?
  • Mis on perekonna huvides võetud varaline kohustus ?
 
Säutsu twitteris
ÕIGUSÕPETUS
Sissejuhatus õigusesse
ÕIGUSE EELASTMED:
Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal , religioon , korporatiiv , õigus.
Moraal ja tava on enne õigust
  • Tava – kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus.
  • Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid . Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks – igas inimühiskonnas on mitu moraali – käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua.
  • Religioon – väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid ( kirik , usuühingud jne), mis tugevalt propageerivad neid norme  suur samm edasi. Religiooninormid ei erine üldiselt eriti tavast ja moraalist, välja arvatud institutsionaalse poole pealt – uus kvaliteet korrareeglite hulgas.
  • Korporatiiv – ükskõik, mis alusel tekkiv – ühiskondlike organisatsioonide normid, mis ühendavad grupis. Ühiskonnas räägitakse, et korporatiivne elulaad pole hea, kuid tegelikult pole viga korporatiivses elulaadis – tuleb leida koht, mis toetub meeldivatele normidele.

Moraali- ja tavanormid on üldised ja üldkohustuslikud, kuid alluvad ühiskonna tahtele.
ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS
Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust. Õiguse ajalugu saab alguse kirjapandud allikatest. Riik sanktsioneeris tavad, pani neist olulisemad kirja. Riik lõi ka uut õigust. Mandri-Euroopa õigusallikate kujunemist on saatnud kodifitseeriv idee. Õigusnormid korrastavad teatud kvaliteediga tegelikkust . Neid kvaliteete on erinevaid, kuid mingi osa tegelikkusest on sarnased. Nii sünnivad ka sarnase sisuga õigusnormid. Need jagunevad eraõiguseks, avalikuks õiguseks ja vahel räägitakse ka karistusõiguseks. Kodifitseerimine – erineva kvaliteediga normid peavad leidma võimalikult adekvaatse koha (sarnased ühes allikas, teised teises allikas). Kodifitseerimise idee jätkub ka allika sees. Kodifitseerimine on süstematiseerimine õiguse vallas.
PÕHISEADUS
Konstitutsioonilised normid
Rahvusvaheline tavaõigus
SEADLUS
SEADUS
MÄÄRUS
KOV
AVALIKU JA ERAÕIGUSE NORMID
  • Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses. Suhteline iseseisvus tuleneb üksiku õigusvaldkonna õigusliku reguleerimise esemest. Õigusliku reguleerimise ese kujutab endast suhteliselt iseseisvat ühiskondlike suhete e inimkäitumise ringi, mille korrastamiseks antud õigusnormid on loodud.
  • Era- ja avaliku õiguse normid on õiguskorras üksteisega mitmeti seotud, see võib avalduda üksikutes õigusvaldkondades enestes. Nt tööõiguses on ka avalik-õiguslikke norme ( kollektiivleping ). Sidemed võivad olla ka funktsionaalsed : ühe valdkonna normi rikkumine võib kaasa tuua tagajärgi teisest valdkonnast.
  • Paljudel aladel on tugev seos mõlema valdkonnaga, nt jahiõigus, üüriõigus jne.

RIIGIVORMID
  • Demokraatia – rahva enamus valitseb kõigi huvides
  • Mandunud demokraatia – rahva enamus enda huvides
  • Aristokraatia – väike hulk valitseb kõikide huvides  parimate ülemvõim, parim lahendus
  • Ohlokraatia – aristokraatia erivorm , kus on halvimate ülemvõim.
  • Oligarhia – väike hulk enda huvides
  • Monarhiamonarh kõikide hüvanguks
  • Türannia – türann oma hüvanguks
    Kord on kehtiv siis, kui normid adressaatide enamuse poolt omaks võetakse. Kui normide adressaatide enamus ei aktsepteeri, siis ei ole korda.
    KUI VANA ON ÕIGUSTEADUS
    • Õigusteadus on palju noorem kui õiguslik elu. Õiguslikust elust võib rääkida juba tavaõiguse ajal, kuid õigusteadus sündis seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega.
    • Rooma riigi õiguskord oli keerukas ja formaalne, ratsionaalne  hea; tänu sellele oligi võimalik retseptsioon. Rooma õiguse väljakujunemisega on seotud õpetatud juristid ja õigusteadus.
    • Ajalooliselt kuulub õigusteaduse tekkimine III sajandisse eKr, kui formeerus antiikne jurisprudents .

    AKADEEMILISE ÕIGUSHARIDUSE TRADITSIOONID EUROOPAS
    • Juristide ettevalmistus hakkas Euroopas II sajandil Bütsantsis, läänes hakkas see Bolognas ja Pariisis 11. sajandil.
    • Roomas mõisteti haridusega juristi all mehi, kellel oli kohustus õigust luua. Nüüd on juristid objektiivse õiguse elluviijad. Nüüd on juristide hulgas ka naisi (20 saj).
    • Õiguse õppimine ei ole lihtne – terminid, abstraktsioonid, loogika, liigutakse üldiselt üksikule. Algul õpetatakse õigusteooria distsipliine, sellega selgitatakse erinevaid kategooriaid.
    • Õpetatakse mõlemaid õigussüsteeme, kuid peamiselt kontinentaalset.
    • Õiguse õppimine pole normide pähe õppimine, vaid ka suuremat plaani, nt õiguse ja riigi tekkimise probleemi, vahetegemisoskus, oskus siduda tegelikkust ja abstraktsiooni jne.
    • Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik.

    Tsiviilõigus
    Füüsilised isikud
    Füüsiliste isikute õigusvõime
    Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja.
    Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime
    teovõime
    Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime
    Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata.
    Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.)
    Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine
    Võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Võime iseseisvalt omandada õigusi ja kohutusi tehingute kaudu.
    Teovõime tuleb seoses tehingutega.
    Teovõime on piiratud : vanuse tõttu
    Psüühilise seisundi tõttu
    Isikud saab jagada : 1. teovõimelised isikud
    2. piiratud teovõimega isikud
    (ei ole täielikult teovõimetuid inimesi)
    Teovõimelised isikud on täisealised isikud kelle teovõime ei ole psüühilise seisundi tõttu piiratud.
    Täisealiseks saab kuulutada kui : -- see on alaealise huvides
    -- arengutase seda võimaldab
    Piiratud teovõime:
    1.Vanus
    • Alla 7aastased ( lapseealine) vt tsüs §12
    • 7-18 vt tsüs §10 ja §11
    • (15-18 tsüs § 9 alusel – kohus on laiendanud teovõimet)

    2. Psüühiline häire, nõdrameelsed – kes kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada.
    Piiratud teovõimega isikute tehingud
    • alla 7a isikud

    • 7-18a + psüühilise häirega

    Võib toimuda 3-l viisil :
    • osasid tehinguid võivad teha ise
    • enamikel juhtudel võivad nad tehinguid teha seadusliku esindaja nõusolekul
    • vahet tuleb teha ühepoolsetele tehingutel ja mitmepoolsetel tehinguteks

      • ühepoolne tehing – ühepoole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg ( testament )
      • mitmepoolne tehing – vaja 2 või enama poole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg (leping)

    Mõlemaid tehinguid tuleb vaadata kahes grupis:
    Ühepoolne tehing
    • Alla 7a ei saa teha ühepoolseid tehinguid, ka mitte seadusliku esindaja nõusolekul. Esindaja ise saab teha tehingu esindatava nimel.
    • Tsüs §10 seadusliku esindaja eelneval nõusolekul võib tehinguid teha 7-18a + võimetu isik. Kui eelnevat nõusolekut ei ole on tehing tühine. Samuti võib nende eest teha tehinguid
    Mitmepoolne tehing
    • Alla 7a teatud tehinguid võivad ise teha tsüs §12 (2) vabaks kasutamiseks antud raha, teha tehingu rahaga mis talle selleks otstarbeks anti.
    • Võivad teha tehinguid milles ei teki otseseid tsiviilkohuseid. (kinketehingud, on kingi vastuvõtja)
    • Taskuraha reegel, vabaks kasutamiseks raha. Teha tehinguid rahaga mis on antud sihtotstarbeks.

    Kui nõusolek antakse pärast siis tehing muutub kehtivaks – HÕLJUV KEHTETUS . Tehing hõljuvalt kehtetu kuni antakse nõusolek. Kui 2nädala jooksul vastust ei ole on tehing kehtetu.
    Otsusvõime
    Kui isik teeb tehingu ja sellel hetkel ei mõista oma tegude tähendust, siis on see tehing tühine.
    Otsustusvõimetu inimese tehing. Kui 2nädala jooksul inimene ei vaidlusta, siis loetakse et on tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui ta on teinud ilmselgelt kahjuliku tehingu siis loetakse et on teinud selle otsustusvõimetult.
    Elukoht
    Elukoha määramise aluseks on tsüs § 14 ja §15 – mille alusel saab isiku elukohta määrata – koht kus isik faktiliselt, tegelikult alaliselt või peamiselt elab.
    Hagi tuleb esitada kostja elukoha järgi.

    Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine
    Teadmata kadunud isik
    Tema varast võib olla vaja kedagi ülal pidada (lapsi nt).
    Isikut ei tunnistata teadmata kadunuks, see asjaolu lihtsalt tuvastatakse kui isik on piisavalt kaua kadunud ja kohus otsustab kas määrata tema varale hooldaja või mitte.
    Hooldaja peab:
    • tagama vara säilimise
    • Peab tagama ülalpidamise neile kellel on õigust seda saada
    • Peab teadmata kadunud isiku võlad maksma
    • Vara võib käsutada, kuid mitte kinnisasju.
    Vara hooldaja peab esitama aruande.
    Surnuks tunnistamine
    Kui teadmata kadunud isik ei ilmugi välja.
    Kui pole tuvastatud laipa .
    Kohus tunnistab isiku surnuks kui on alust arvata, et ta ei ole enam elus. Kaasnevad samad tagajärjed kui siis kui isik oleks tegelikult ka surnud.
    • Tuleb oodata 5a alates sellest mil viimati elumärke andis.
    • Kui ei saa täpselt määrata kuupäeva, siis järgmise kuu esimestest kuupäevast
    • Kui ei saa määrata kuu täpsusega siis järgmise aasta 1. jaanuarist .

    Lühendatud tähtajad:
    • Kui on alust arvata et inimene hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Saab surnuks tunnistada 6kuud pärast õnnetust.
    • Kui on inimene jäänud kadunuks sõja olukorras või loodusõnnetuse piirkonnas, 2a pärast sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemist tunnistatakse surnuks. – kui ei ole alust arvata eelnevat surma põhjust.

    (-lühendatud tähtajad võivad olla kattuvad)
    Tuleb määrata surma aeg : eeldatav surmaaeg
    • Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel (6 kuu ) , siis surma kuupäevaks õnnetuse kuupäev.
    • Kui saab kohaldada 2 aasta reeglit, siis surmaks on sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg.
    • Kui kohaldatakse 5 aastast perioodi, siis…TsÜS §20 (2) kui surma aega ei tea siis surmaks esimese aasta lõpp, mil saadi viimased andmed tema kohta.

    Kui siiski surnud ei ole, siis on õigus oma vara tagasi saada alusetu rikastumise sätete alusel.
    Kui surnuks kuulutatu välja ilmub, siis abielu ei taastu .
    3.Juriidilised isikud
    3.1.Juriidilise isiku mõiste
    Juriidilise isiku mõiste probleem on jätkuvalt vaieldav.
    TsÜS §24 Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
    Juriidilised isikud
    Korporatiivsed j.i. Sihtasutuse tüüpi j.i.
    Hüvitusfond
    Haigekassa
    Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
    Juriidilise isiku õigusvõime - võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime tekib momendist mil juriidiline isik on asutatud.
    Juriidilised isikud
    Eraõiguslikud Avalikõiguslikud
    tehtud kanne vastavasse seadusest tulenevalt
    registrisse
    Juriidilise isiku teovõime – võime teha kehtivaid tehinguid, võime oma tegevusega omandada õigusi ja kohustusi.
    Õigusvõimega on automaatselt ka teovõime. Piiratud teovõimet ei eksisteeri.
    Ainuke piirang on §25(4)- piiratud nii teo- kui õigusvõimet.
    Juriidiliste isikute liigid
    Juriidilised isikud :
    • Eraõigusikud juriidilised isikud
    On loodud erahuvides, kellegi grupi huvides
    • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    Asutatud avalikes huvides tema kohta käiva seaduse alusel. Ka riik ja KOV on avalik-õiguslik j.i.
    Eraõiguslikud juriidilised isikud
    On kolm põhiliiki, mis jagunevad alaliikideks:
    1.Äriühingud:
    Täisühing – vt äriseadustik §79 (Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. )
    Usaldusühing – äriseadustik §125 (1) (Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.) - Eestis praktiliselt ei ole.
    Osaühing – äriseadustik §135 ( (1)Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . (2) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. (3)Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. - osadeks jaotatud kogukapital ja mille osanik ei vastuta kohustuste eest oma varaga.
    Aktsiaselts äriseadustik §221 aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionärid ei vastuta AS kohustuste eest oma varaga.
    Tulundusühistu tulundusühistuseadus § 1 – on äriühing mille eesmärgiks on oma liikmete huvides tehtav majandustegevus . Täiendavaks kriteeriumiks – see toimub oma liikmete huvides.
    2. Mittetulundus Ühingud
    Mittetulundusühingute seadus§1 isikute vabatahtlik ühendus mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevustest tulu saamine.
    Õhtede MTÜde kohta kehtib ainult MTÜS( spordiklubid ). Teist tüüpi ühingute kohta käib eraldi seadus + MTÜseadus (parteid, kirikud, korteriühistu)
    3.Sihtasutused
    Sihtasutuste seadus § 1 selline eraõiguslik isik millel ei ole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
    Juriidilised isikud võime liigitada :
    isikute ühendus (TÜ, MTÜ)
    kapitaliühendus (os, as, sa)
    Avalikõiguslikud juriidilised isikud
    Riik ja KOV + need juriidilised isikud mis on moodustatud avalikes huvides nende kohta käiva seaduse alusel.
    Riik kui tsiviilõigussubjekt on ta avalik-õiguslik j.i.
    Riik toimib oma organite kaudu… osadele organitele on antud suurem autonoomia , ise tegutseda, olla a-õ subjekt.
    muud
    Eesti Pank , Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu , Teater Estonia, Kaitseliit, Haigekassa jne. – nende kohta peab olema vastav seadus.
    On ülikooli seadus, kus loetakse üles erinevad ülikoolid – iga ülikooli kohta eraldi seadust pole.( erand )
  • Juriidilise isiku asutamine
    ASUTAMINE: Asutamisdokumentide koostamine ja teatavate sissemaksete tegemine.
    TÜl ja UÜl ei ole põhikirja. Seda asendab ühinguleping, kus tuleb näidata miks ühing asutatakse, kuidas toimub juhtimine jne.
    OÜ peab olema asutamisleping ( lepitakse kokku mis tingimustel asutatakse ühing) ja põhikiri ( konstitutsiooniline dokument , kus määratakse kõik individualiseerivad tunnused: nimi, asukoht; määratakse reeglid lisaks seadusele.)
    AS asutamine kas aktsiate märkimiseta või asutamine aktsiate märkimisega.
    Asutamiseleping ja põhikiri kui asutatud aktsiate märkimiseta.
    Kui asutatud aktsiate märkimisega, siis asutamiskoosolek , kus kõik potentsiaalsed aktsionärid kus võetakse vastu põhikiri.
    MTÜ asutamisel vajalik põhikiri ja asutamise otsus.

    Kes saavad olla asutajad ja kui palju neid peab olema ?

    TÜ puhul peab olema vähemalt 2 asutajat.
    TÜ või UÜ ei saa olla asutajaks Riik või KOV.
    OÜ vajalik üks füüsiline või juriidiline isik.
    TulÜ peab olema vähemalt 5 füüsilist isikut. Võib olla ka 3 asutajat, kui asutajaks on ühistu.
    MTÜ vähemalt 2 isikut (kui pole seaduses teisiti nt parteis min 1000)
    SA vähemalt üks füüsiline/juriidiline isik.
    Juriidilise isiku nimi ja asukoht
    Nimi : Peab olema nimi, mis eristab teda teistest juriidilistest isikutest . Nimest peab tulenema mis liiki juriidilise isikuga on tegemist.
    MTÜ asukohaks võib määrata mingi muu asukoht, mis ei olegi juhatuse asukoht. Teiste asutuste puhul määratakse põhikirjas ära just juhatuse asukoht.
    A-õ juriidiliste isikute puhul on asukoht määratud ära seaduses ja ka põhikirjas.
    Juriidilise isiku juhtimine (J.i.)
    Juriidilise isiku juhtimine toimub läbi tema organite.
    J.i. organid :
    • Juhtorganid (juhatus +nõukogu)
    • Muud organid (üldkoosolek)

    Kui on räägitud juhtorganites, siis J.i. üks alaliik. Juhtorganite eristamise praktiline vajadus : juhtorganite liikmed vastutavad isiklikult oma kohustuste täitmise eest. – juhtorganiks JUHATUS ( teatud juhul ka NÕUKOGU kui on olemas)
    • Juhatuse pädevuses on igapäevase tegevuse korraldamine ja juriidilise isiku esindamine kolmandatele isikutele.
    • Kui nõukogu, siis nõukogu on järelvale organ juhatuse suhtes.
    • Üldkoosoleku pädevuses on enam üldist ja olulisemat laadi küsimused – põhikirja muudatuste vastuvõtmine, nõukogu valimine, aasta aruande esitamine – kõrgem juhtimise organ

    Kõik organid on ka ühtlasi juhtimise organid.
    Eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimisorganid :
    Erandiks ja – juhtimisorganeid ei moodustata, täisosanikud juhivad ise. Nende suhtes kehtib väljend – juhatuse liiget asendab organi liige. (Vt äriseadustik §88-93, §127-128)
    – osanike üldkoosolek ja juhatus. OÜl võib olla ka nõukogu vt ÄS §189 .
    OÜl on nõukogu kui: 1. Osakapital on üle 400 000kr ja juhatuses on vähem kui kolm liiget.
    2. Kui on OÜ põhikirjas ettenähtud
    AS on nii üldkoosolek (ÄS § 298), nõukogu (ÄS §317) ja juhatus (ÄS §306).
    Tulundus Ühistu on üldkoosolek TÜS§38 ja juhatus §55, võib olla ka nõukogu vastavalt §64. Tulundusühistu puhul võib olla ka muid organeid nt volinike koosolek ( §54)
    MTÜ – üldkoosolek ja juhatus. Võivad olla ka muud organid, nt volinike koosolek (MTÜS §25) võivad olla muud vastavalt §31. Üldkoosolekud ei pruugi olla nimetatud üldkoosolekuks, vaid nt üldkoguks. Võib olla muid organeid rohkem, sest on väga palju erinevaid.
    SA juhtimisorganid on ka juhtorganid juhatus ja nõukogu. Ei ole üldkoosolekut! Nõukogu valib juhatuse.
    Avalik õiguslike juriidiliste isikute juhtimisorganid on määratud vastava seadusega.
    (Eesti pangal : panga president ja nõukogu ; TÜl rektor ja nõukogu)
    Isiku esindaja :
    Juriidilise
    Kolmandate isikutega saab suhelda oma esindajate kaudu. – tahteavalduste vahetamine, tehingute tegemine. Muus osas võib väljendada ka mitte oma esindajate kaudu.
    Juriidilise isiku tegevus võib väljenduda ka tema töötajate kaudu.
    Esindamine saab olla nende kaudu kellel on esindusõigus. Seadusest tulenevalt on esindusõigus alati juhatuse liikmetel. Või juhatust asendavatel organite liikmetel.
    Juhatuse liikme esindusõigust on võimalik piirata, kuid see on sisesuhtest tulenev piirang.(nt suure summa investeerimise korral peab olema nõukogu nõusolek)
    (Sisesuhe: Juriidiline isik Juhatuse liige) 3isik
    välissuhe
    Juriidilise isiku lõpetamine
    Võib olla lõpetatud kahel viisil : 1. vabatahtlikult Tsüs §39
    2. Sundlõpetamise teel Tsüs § 40
    §39 on ebaõnnestunult ülesehitatud, sest mitu alust. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus.
    Sundlõpetamine võib toimida p pankrotimenetlusel või väljaspool pankrotimenetlust. (nt tegevus on vastuolus heade kommetega)
    Juriidilise isiku lõpetamine toimub kahes etapis :
  • Otsustamise etapp (vabatahtlik( J.i. esindaja) /sunniviisiline(kohtuotsusega) )
  • Tehtud vastav kanne tema lõpetamise kohta- likvideerimise menetlus. ( seda vaja võlausaldajate kaitseks)
    Likvideerimismenetlus
    2likvideerimise menetluse viisi : 1. üldmenetlus – vabatahtlik
    - sundlõpetamine
    2. pankrotimenetlus – sundlõpetamine
    (kui ei jätku vara kõikide nõuete rahuldamiseks)
    Ühinemine jagunemine ja ümberkujundamine
    Tegevuse lõpetamise muutmise viisid millede puhul ei ole vaja läbi viia likvideerimismenetlust, kuigi J.i. võib olla lõpetatud, kui võlausaldajate huvi on kaitstud muul viisil :
    Ühinemine
  • A+B = A
  • A+B)= C
    Jagunemine
    1. Jaotumine – A B + C
    2. Eraldumine A B (+C) (A jääb alles)
    3. Ümberkujundamine A B (OÜ –AS; AS – OÜ)
    Kõige vabamad võimalused on äriühingutel (va Tulundusühistu).
    TÜ, US, AS – võivad omavahel ühineda, jaguneda kui ümber kujundada vastavalt äriseadustikus toodud reeglitele.
    MTÜ ja SA on piiratud ühinemisel ja jagunemisel oma liigiga ( MTÜ ei saa ühineda SAga, ainult MTÜ MTÜks.)
    Tulundusühistu ühineda võib ainult teise tulundusühistuga ja jaguneda võib ka teisteks äriühinguteks. Ümber kujuneda võib vaid tulundusühistuks.
    Esemed
    Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses
    Esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks ( subjektiivse tsiviilõiguse objekti tähenduses) . (Tsüs §48).
    Tsiviilõiguse esemeks ei saa olla igasugused õigused, vaid ainult sellised mida saab sisse nõuda või üle anda.
    Õiguse esemeks saavad olla sellised õigused mis lähevad ühelt teisele üle.
    Vanemaõigusi ei saa üle kanda .
    Asjad kui esemed
    Asja mõiste Asi on kehaline mõiste (õigused on mittekehalised esemed)
    Kehaline.. st 1.ta peab oleme meeltega tajutav. 2. ruumiliselt piiritletav . 3. asja peab olema võimalus vallata .(tema üle peab oleme võimalik teostada faktilist võimu ).
    Loomad ei ole asjad, nende kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomi kaitseb loomakaitse seadus.
    Asjade liigid
    Asjade liigitamiseks väga erinevad alused. Huvitab asjade liigitus millel õiguslik tähendus.
    Kõige tähtsam liigitus :

    Asendatavad Tsüs §51, puuduvad individuaalsed tunnused.(Lepingu täitmise juure oluline). Kokkuleppeliselt võib asendatavale asjale anda asendamatu asja tähenduse.
    Asendamatud vallasasjad
    • Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad:
    Äratarvitatav on asi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. (kütus, toit; võõrandatakse kui eesmärk edasi müüa kaupa) Äratarvitatavaid asju ei saa anda üürile või rendile.
    VARA – TsÜS §66 Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. / Õiguse ja kohustuste kogum.
    ETTEVÕTE – Äriseadustik §5. ettevõte on majandusüksus mille kadu ettevõtja tegutseb. Ettevõtteks ei saa olla isik.
    Asja osa
    Asja oluline osa TsÜS § 53 lg1 - on selle koostisosa , mida ei saa asjast eraldada, ilma, et see asi või sellest eralda osa häviks või oluliselt muutuks.
    Asja oluline osa jagab asja saatust, saab olla asjaga ühes omandis .
    Kinnisasja osad TsÜS § 54 kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
    Ehitise osad TsÜS §55 lg1 on asjad. Millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
    Mõtteline osa TsÜS §56 on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. ( siis kui on tegemist kaasomandiga)
    Asja päraldis - Ei ole asja oluline osa, kuid teenib peaasja ja on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
    KASU
    Vili on alati mingi juurdekasv või tulu.
    Asja vili : asja loodusvili e otsene vili. (vasikas, maasikas)
    asja õigusvili e kaudne vili mida saab õigussuhte kaudu (renditasu)
    Õiguse vili : õiguse loodusvili e otsene vili ( tulu, mis tänu õigusele saadakse- rentniku õigus kasutada maavarasid—rentniku õigus saada vili endale.)
    Õiguse õigusvili e õiguse kaudne vili ( mida õigus annab õigussuhte kaudu--- litsentsi tasu patendi eest.)
    Vilja kuuluvus – vili kuulub samale isikule kelle kuulub asi. Kui ei ole teistmoodi kokkulepitud.
    Kasutuseelis – eseme kasutamise võimalus
    Kasutamiseelis, faktilise kasutamise võimalus. Kahju hüvitab nõuete puhul.
    Subjektiivne tsiviilõigus
    Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste ja elemendid. Tsiviilõigussuhe.
    Subjektiivne tsiviilõigus juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt.
    Subjektiivse tsivil.õiguse võime eristada kolme liiki õigustusi:
  • Õigus ise käituda
  • nõudeõigus
  • Õigus riigikaitsele
    Võib olla kahesuguseid tsiv.õigus suhteid :
    • Absoluutse iseloomuga tsiv.õigussuhted – kohustatud isikut ei ole täpselt kindlaks määratud. Kui õigustatud isikuks on omanik, siis teised on kohustatud isikud.
    • Relatiivse iseloomuga tsivil.õigussuhted – kohustatud pool on kindlaks määratud. Kui õigustatud isik on müüja siis võib nõuda maksmist just konkreetselt isikult kes otsa tahab. Kes kohustatud see ka õigustatud ja vice versa.

    Subjektiivsete õiguste liigitus.
  • absoluutse iseloomuga õigused - õigused igaühe vastu
    • isiksuseõigused e esiku austamise õigused ( õigus elule tervisele kehalisele puutumatusele)
    • Asjaõigused :omandiõigus – omaniku õigus vallata, kasutada, käsutada oma asja ja kõik teised peavad sellega arvestama.

    piiratud asjaõigused - õigused asjale, kuid piiratumas ulatuses võrreldes
    omandit . Enamikel juhtudel piiratud asjaõigused on ühtlasi õigused võõra asja suhtes.
    1. reaalservituut – koormis millega koormatakse üht kinnistut teise kinnistu kasuks. kasutusõigus
    2.realiseerimisõigus eelkõige pandiõigus.
    3.Omandamisõigus e. ostueesõigus
    • Intellektuaalne omand intellektuaalse omandi õigused. Õiguse mittemateriaalsetele hüvedele.(Autoriõigus, patendiõigus)

    Relatiivsed õigused - õigused konkreetse isiku suhtes.
    • Nõudeõigused – õigus nõuda mingi konkreetse tegevuse tegemist , või millegi tegemisest hoidumist
    • Kujundusõigus – õigustatud isik võib teatud viisil käituda (nt lepingust taganeda, üles öelda, hinda alandada)
    • Vastuõigused – õigus teatud viisil käituda teise poole käitumise suhtes.(nt õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, seni kuni teine ei ole oma kohustust täitnud)

    Muud õigused
    Nt. korporatiivsed õigused – juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused
    (hõivamisõigus- peremehetu vara on õigus omandada)
    Nõuded ja vastuväited
    Esiplaanil on alati küsimus : Mida võib siis nõuda ?
    Subjektiivse õiguse määrav element on nõudeõigus.
    NÕUDEÕIGUS – isiku juriidiliselt tagatud võimalus teistelt isikutelt midagi nõuda. (nõudmine võib olla väga erinev)
    Nõudeõiguse aluste paljusus
    Tuleb eristada kolme erinevat varianti :
  • Nõudeõiguse kuhjumine – võib esitada korraga mitu nõuet. (nt nõuda lepingu täitmist ja viivist)
  • Alternatiivne nõudeõigus – olukord kus on võimalik valida mitme variandi vahelt üks.(kas nõuda lepingu täitmist või taganemist)
  • Nõudeõiguse konkurents – väliselt jääb selline mulje, et võib valida mitme nõude vahel, kuid tegelikult tuleb välja selgitada see milline on õige.(kui kahju tekitaja ja kannataja vahel leping – kas esitada lepingust tulenev või lepinguväline kahjuhüvitamisnõue—milline on õige lahendus)
    Vastuväide – mittenõusolek nõudega.
    I vastuväide nõude olemasolu kohta: 1. nõuet välistav vastuväide – seda nõuet ei ole kunagi olnudki.(kõige efektiivsem vastuväide)
    2. nõuet lõpetav vastuväide – ei eitata nõude olemasolu, kuid öeldakse, et see nõue on lõppenud.
    II nõude teostamise kohta käiv vastuväide:
    Nõude vastu küll ei olda, kuid keeldutakse täitmast
    • Aegumine – mis aja jooksul on õigus pöörduda kohtu poole. Kui hagi aegumise tähtaeg on möödas, siis sellega nõue ei lõppe, kuid teine pool võib sellele tugineda ja siis jääb nõue rahuldamata.
    • Ajatamise vastuväide – väidetakse et nõue ei ole veel sissenõutav.

    III nõudeõigus piirav vastuväide
    Piirav vastuväide tugineb mingisugusele vastuõigusele.(nt. enne anna asi siis maksan raha)
    Nõuded kuuluvad subjektiivse õiguse koosseisu.
    Juriidiline kohustus

    Kohustatud isiku käitumisviis, mis on määratud subjektiivse õiguse poolt. Enamikel juhtudel määratakse kohustus ja kohustusest saab tuletada õiguse.
    Kohustus midagi teha (aktiivne kohustus)
    Kohustus midagi mitte teha ( passiivne kohustus)
    Relatiivsetes tsiviilõigussuhetes enamikel juhtudel vastab aktiivne kohustus. Võib vastata ka passiivne kohutus .(nt kui üürileandja on andnud majas mõned ruumid siis aktiivne kohustus, üürnik peab üüri maksma, passiivne kohustus – üürnik ei tohi pidu pidada, ei tohi lärmi tekitada peale kella 23.00)
    Aktiivne juriidiline
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetus #1 Õigusõpetus #2 Õigusõpetus #3 Õigusõpetus #4 Õigusõpetus #5 Õigusõpetus #6 Õigusõpetus #7 Õigusõpetus #8 Õigusõpetus #9 Õigusõpetus #10 Õigusõpetus #11 Õigusõpetus #12 Õigusõpetus #13 Õigusõpetus #14 Õigusõpetus #15 Õigusõpetus #16 Õigusõpetus #17 Õigusõpetus #18 Õigusõpetus #19 Õigusõpetus #20 Õigusõpetus #21 Õigusõpetus #22 Õigusõpetus #23 Õigusõpetus #24 Õigusõpetus #25 Õigusõpetus #26 Õigusõpetus #27 Õigusõpetus #28 Õigusõpetus #29 Õigusõpetus #30 Õigusõpetus #31 Õigusõpetus #32 Õigusõpetus #33 Õigusõpetus #34 Õigusõpetus #35 Õigusõpetus #36 Õigusõpetus #37 Õigusõpetus #38 Õigusõpetus #39 Õigusõpetus #40 Õigusõpetus #41 Õigusõpetus #42 Õigusõpetus #43 Õigusõpetus #44 Õigusõpetus #45 Õigusõpetus #46 Õigusõpetus #47 Õigusõpetus #48 Õigusõpetus #49 Õigusõpetus #50 Õigusõpetus #51 Õigusõpetus #52 Õigusõpetus #53 Õigusõpetus #54 Õigusõpetus #55 Õigusõpetus #56 Õigusõpetus #57 Õigusõpetus #58 Õigusõpetus #59
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sv12 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    43
    doc
    Õigusteadus
    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    24
    odt
    Õiguse alused
    23
    docx
    Õigusõpetuse eksami konspekt
    55
    docx
    Õigusõpetus II kt konspekt
    7
    docx
    Õigusõpetus
    12
    doc
    Õigusõpetus TTÜ



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun