Õigusõpetus - Kordamine eksamiks (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis asi on õigussuhe Kes on õigussuhte subjektid?
Mis asi on õigusvõime ja teovõime?
Mis on õigussuhte objekt?

Lõik failist

Küsimused/Konspektpärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisakstunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollaselhiglightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infoton raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest .
Lisakson konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused.
Vigadeeest ei vastuta.
Teema1. Õigus ja ühiskond

Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid.
Õigusnormon üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletudkäitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ningselleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.

Õiguse tunnused:

Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest.
Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Riik töötab seejuures ka ise selle õiguse piires.
Õiguses väljendub riigi tahe . Teisisõnu mida demokraatilikum on riik, seda rohkem väljendub õiguses rahva tahe.
Õigus=kohustus.
Õigus on üldkohustuslike normide kogu, teisisõnu kasutab riik õigusnorme selleks et enda ja enda hallatavate süsteemide tööd reguleerida. Seab piire .
Õiguse täitmine tagatakse sunniga.
Õiglus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Riik ei tohiks seega teha seadusi ja asju mis rahuldavad teda aga mitte üldisi ühiskonna vajadusi.
Õigusi saab nautida sisuliselt siis kui riik seda lubab.
Kui õigusrikkumist pole juriidiliselt võimalik ära tõestada, pole tegu õigusrikkumisega.

Õigusperekonnad - õigusperekonnad on õigusüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikult doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasustuste organisatsioonil. Näiteks Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond. Teine suurem on anglo-ameerika perekond.

Õiguse süsteem - Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku.
Õigussüsteemifunktsioonid:
1. Sotsiaalne kontroll
2.Käitumismalli kujudamine. Keelamine.
3.Jõumonopol. Et keegi teine jaurama ei hakkaks ilmselt.
4.Tasakaal.

Õiguse tunnetusviisid - Seadused. Õigused. Õigusaktid. Põhiseadus on kõige ema. Selle vastu ei saa mitte ükski teine. Kohtu otsustega saab samuti õigusi "tunnetada". Õiguse tunnetamine on ka ühtlasi seadusest aru saamine.

Õiguse ajaloo põhietapid - Eesti õigus pärineb sakslastelt. Nende oma omakorda roomlastelt, pisikeste mööndustega. Tavaõigus pärineb kreekast.
Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe - e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õigus arenes Vana- Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised – *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu – tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas).
Õigusepõhiprintsiibid:
1. Regulatsioon
2.Adressaat
3.Täidesaatmine
Normid:1) Üldnorm
2)Erinorm - mis trumpab alati üldnormi üle.
Normirakendamine: Need on need lex specialis jne.
1)Erinorm trumpab alati üldnormi sita üle.
2)Hilisem norm ületab vanema. Seega kui seadust muudetakse. Kehtib uusja keegi ei saa jaurata selle vastu.
3)Kehtib ka üle põhiseaduse.
Normirakendatamist liigitatakse:
1.Adressaadi järgi
2.Territooriumi järgi
3.Ajalise kehtivsue järgi
4.Objekti alusel
Õigusnorm oninimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastamakolmele küsimusele: See on ka ühtlasi õigusuhtes toimimise viis.Tuleb eksamile.

Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine.

Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile .

Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel.
H-D-S=kui - siis - vastasel juhul.
Teema2. Riik ja õigus

Riigi tunnused - riigil on territoorium , rahvas, valitsus ja teiste riikide tunnustus riigina. Viimane on kirjutamata reegel.

Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus - Eestis on suverrään rahvas, kes on andnud valitsemise saadikutele.
Monarhia - piiratud (mingi organiga peab monarh arvestama, mingi asi saab teda piirata ühesõnaga) ja piiramatu (tee mis tahad ).
Vabariik- riigipea on kindlaks ajaks valitud president .
Diktatuuron ka veel eraldi, kuid see põhmõtteliselt ka monarhia.

Riigi funktsioonid ja ülesanded - Riigi sisefunktsioonide - riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguse tagamine, sotsiaalmajanduslik ja kultuurilis-kasvatuslik funktsioon.
Välisfunktsioonidest - riigi kaitsmine, riikide vaheline vastastikune koostöö ja abistamine - näitab kas riik on agressiivne või rahumeelne

Riigiorganite süsteem - on süsteem mille abil riik täidab enda funktsioone. Seda kutsutakse ka riigiaparaadiks - selle abil teostatakse riigivõimu.
Kolmpeamist riigiorganit eskisteerib - seadusandlik ( parlament ),täitesaatev(politsei näiteks, eesmärk on õigusaktides sätestatudnõudmiste elluviimin) ja kohtuvõim (õiguse mõistmine).

Kohalik omavalitsus - seadusandlik võim jagatakse riigi territoriaalse ulatuse alusel kõrgeimaks ja kohalikuks. Parlament on kõrgeim seadusandliku võimu täitesaatev organ . Kohalikud valitsused ei kuulu otseselt riigiaparaati aga korraldab avaliku võimu täitesaatmist kohalikul tasandil.

Ühiskonnaelu õigusliku reguleerimise alused ja korraldus.

Riigi õiguskord ja selle kujundamine - Vabariigi valitsuse seadus annab teatud inimestele õiguse otsuseid teha

Õiguskorra funktsioonid - suht sama mis punktis 1.2.

Õigusriik - on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigi tunnuseid:

Võimude lahusus - seadusandlikku, täitesaatvad ja kohtuvõima peavad täitma eriorganid.
Riik ja üksikisik on võrdsed.
Riigile kehtivad seadused täpselt sama moodi nagu teistele.
Põhiseaduses välja kuulutatud õiguste ja vabaduste täitmine.
Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine .
Seaduslikkuse ülimuslikkus - põhimtteliselt peavad põhiseadusest madalama astmega seadused vastama põhiseadusele.
Demokraatilik õigusmõistmine igale inimesele.

Lisa- Enne kui riigilt midagi nõuda peavad õigused olema täidetud.
Eestison 27 põhiõigust.
Teema3. Õiguse allikad
3.1Õiguse allika mõiste ja liigid- Õigusvorm(e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis onkasutusele võetud tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riikannab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arenguprotsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava,juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusnorm täidetakse riikliku sunniga.
3.2

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hobune69 Õppematerjali autor

Konspekt Õigusõpetuse (Aleksandr Popov) eksamiks. Sisaldab nii tunni konspekte (mitte kõike) kui ka raamatust leitud ja netist leitud infot.

Ühe aasta eksamiküsimused on samuti konspekti lõpus.

õigus Õigusõpetus Õigusnorm Õigussüsteemi funktsioonid

Sarnased õppematerjalid

19

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist,

Sissejuhatus õigusteadusesse

64

docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nende nõuetele vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid.  Anglo-ameerika perekond kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigus lõid mitte seadusandjad, aga kohtunikud, kes lahendasid konkreetseid individuaalvahelisi vaidlusi, st peamiseks õigusallikaks ei ole normatiivne akt, vaid kohtu- ja halduspretsedent. Eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Perekonda kuuluvad peaaegu kõik nn ingliskeelsed riigid.  Islami, hinduistlik ja judaistlik õigusperekonnasid iseloomustab religioossetele

Õigusõpetus

54

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva

Õiguse alused

52

doc

Õigusteaduse eksam

8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid

Õiguse alused

43

doc

Õigusteadus

Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);

Õiguse alused

21

doc

Õiguse aluste eksami materjal

2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.

Õiguse alused

24

odt

Õiguse alused

Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2

Õigus alused

23

docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid