Õigusõpetus II kt konspekt (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt ?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel ?
  • Mis on valdus ja kuidas ta tekib ?
  • Mis on omand ja kuidas ta tekib ?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
  • Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused ?
  • Mis on reaalservituut ?
  • Kuidas ta tekib ja lõpeb ?
  • Mis on isiklik kasutusõigus ?
  • Mis on reaalkoormatis ?
  • Kuidas ta tekib ja lõpeb ?
  • Mis on hoonestusõigus, tema ulatus ?
  • Kuidas ta tekib ja lõpeb ?
  • Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse ?
  • Mis on pant ja tema liigid ?
  • Mis on registerpant ?
  • Kuidas toimub transpordivahendite pantimine ?
  • Mis on kommertspant ?
  • Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb ?
  • Mis on õiguste pantimine ?
  • Mis on hüpoteek ?
  • Kuidas ta tekib ja lõpeb ?
  • Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine ?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek ?
  • Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest ?
  • Kes korraldab ja juhib tööprotsessi ?
  • Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi ?
  • Kellele kuuluvad töövahendid ?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk ?
  • Kes saab tulu või kasumi ?
  • Mis eristab tööõiguslikku suhet teistest lepingulistest suhetest ?
  • Mis on tööõiguse allikateks ?
  • Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale ?
  • Kes võib olla tööandja ?
  • Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus ?
  • Mida peab veel teadma katseajast ?
  • Mis on tööleping ?
  • Millist osa ta etendab töösuhtes ?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping ?
  • Mis on katseaeg ja kui pikk see on ?
  • Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust ?
  • Millised on töötaja ja töövõtja kohustused ?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused ?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ?
  • Mis on töölepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine ?
  • Mis on ülesütlemise hüvitis ?
  • Mis on tööaeg ja kuidas on reguleeritud selle ajaline kestus ?
  • Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud ?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse ?
  • Mis on puhkus ja milline on põhipuhkuse kestus ?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse ?
  • Mis on puhkusetasu ja -hüvitis ?
  • Mis tingimustel võib anda õppepuhkust ja kuidas seda tasustatakse ?
  • Mis on töötasu ja millised on töötasu arvestamise liigid ?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes ?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töötajale ette töölepingu seadus ?
  • Mis on töölähetus ?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine ?
  • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas ?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle ?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused ?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded ?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine ?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos ?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida ?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ?
  • Mis on katseaja eesmärk ja milline on selle kestus ?
  • Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel ?
  • Millised on töölepingu lõppemise alused ?
  • Millistel juhtudel saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt ?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ?
  • Kes lahendavad töövaidlusi ?
  • Mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala ?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada ?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja ?
  • Mis on ärinimi, kuidas neid eristatakse ja kaitstakse ?
  • Mis on prokuura ?
  • Mis on äriregistri koosseis ja funktsioonid ?
  • Kuidas toimub äriregistri kande tegemine ?
  • Kuidas toimub täisühingu asutamine ja millised on osanikevahelised suhted täisühingus ?
  • Mis on usaldusühing, selle erisused ?
  • Millised on osaühingu asutamisedokumendid ja asutamisprotseduur ?
  • Millised on osanikevahelised suhted osaühingus ja kuidas toimub ühingu juhtimine ?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused ?
  • Missugused on aktsiaseltsi asutamisprotseduurid ?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid ?
  • Millised on AS ja aktsionäridevahelised suhted ?
  • Missugune on AS struktuur ja juhtimine ?
  • Millised on AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted ?
  • Millised on aktsiakapitali suuruse muutmise põhimõtted ?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud ?
  • Mis on AS lõpetamise alused ja lõpetamise protseduurid ?
  • Millised on äriühingute ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise üldalused ?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord ?
  • Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused ning kohustused ?
  • Kes on kollektiivlepingu poolteks ?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks ?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid ?
  • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine ?
  • Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded ?
  • Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus ?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid ?
  • Kes neid juhib, mida nad arutavad ?
  • Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised ?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus ?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel ?
  • Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel ?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis ?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded ?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid ?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel ?
  • Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel ?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel ?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus ?
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele ?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu ?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost ?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ?
  • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu ?
  • Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata ?
  • Millised on süüteost osavõtu normid ?
  • Kes on süüdimatu ja kes piiratud süüdivusega isik ?
  • Mis on süütegu ?
  • Mis on karistus ?
  • Millised on karistuse eesmärgid ?
  • Milliseid mõjutusvahendeid võib kohaldada süüdlasele peale karistuse ?
  • Milline on karistamise võimalus ?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi ?
  • Mida tähendab süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile ?
  • Milline on karistusest tingimisi vabastamise eesmärk ?
  • Keda ja millistel tingimustel võidakse vabastada karistuse kandmisest ?
  • Millised on eelnimetatud juhtudel katseaja piirmäärad ?
  • Millal kuritegu ja väärtegu aeguvad ?
  • Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel ?
  • Mis on väärtegu ?
  • Millised on karistused väärtegude eest ?
  • Kes lahendavad väärteoasju ?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg ?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus ?
  • Kuidas sõnastakse süütegu karistusseadustikus ?
  • Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini ?
 
Säutsu twitteris

ASJAÕIGUS

Esemed


  • Asjad – asi on kehaline ese
  • Õigused – seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut
  • Muud hüved – mis võivad olla õiguse objektiks

    Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on
    või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5):
    Servituudid
    Reaalkoormatised
    Hoonestusõigus
    Ostu eesõigus
    Pandiõigus

    Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi.
    Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48). Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed. Õiguskirjanduses on ese üldmõisteks, mis on võrdsustatud õigusobjektiga, mille alla mahuvad asjade kõrval ka kehatud esemed (nt õigused, nõuded) ja loomad. Võlaõiguse esemeks võib aga olla iga varaline väärtus, st müüa võib tervet ettevõtte klientuuri, kuid asjaõiguslikke käsutusi saab teha ainult asjade ja asjaõiguste (nt reaalservituud, hüpoteek) suhtes.
    Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav (nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil, vedelikke ja gaase piiritletakse neid mahutitesse või anumatesse kogudes, puisteained (nt liiv, vili jne) ei piiritleta mitte füüsiliste esemetena (teradena), vaid käibes kasutatavate mõõtühikute (nt kg, m3) abil).
    Valitsetavus tähendab seda, et asi peab olema valitsetav, st omandatav, hõivatav, kasutatav.
    Saksa õiguses inimene on õiguse subjekt , mitte ese. Erinev on surnud inimese, st laiba käsitlus. Elavalt inimeselt eraldatud kehaosade käsitlus sõltub näiteks saksa õiguses sellest, mis eesmärgil kehaosad eraldatakse. Kui need nt eraldatakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pärast operatsiooni tagasi, jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isikute juures, kellelt need on võetud, siis muutuvad need kehast eraldumisel asjadeks sõltumata sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid ). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel).
    Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis - ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse:
    1. Kinnis- ja vallasasjad
    2. Asendatavad asjad
    3. Äratarvitatavad asjad

    Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest.
    Kinnisasi – maapinna piiritletud osa (maatükk).
    Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad . Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud.
    Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid teatud veinipiirkondades.
    Asendatamatud asjad on tellija erisoovide kohaselt valmistatud asjad, kasutatud autod, erinevate pruulikodade õlled jne.
    Vallasasju jaotatakse ka äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks.
    Asi on äratarvitatav, kui see otstarbekohaselt kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse (vt TSÜS §52 lg 2). Nt toiduained, küttematerjal, mootorikütus jms.
    Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende äratarvitamises. Nt mööbel, masinad jms, kusjuures võõrandamiseks on mõeldud raha, väärtpaberid jne.
    Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju.
    Asi on jagatav , kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Nt raha, kullakang, vaadis olev vein, hoonestamata maatükk (kui seda ei takista muud piirangud).

    Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms.
    Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel ( jagatavad asjad jaotatakse pärijate vahel, mittejagatavad asjad müüakse enampakkumisel ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel).
    Asjade osad.
    Üksikasi, mis kujutab endast kokkupandud asja, koosneb erinevatest osadest, mida nimetatakse olulisteks ja mitteolulisteks osadeks . Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (vt TSÜS §53 lg 1). Saksa kohtupraktikas on tunnistatud olulisteks asjadeks masina hoovad, hammasrattad , auto raam jne.
    Kinnisasja oluliste osadena on seaduses sätestatud maaga püsivalt ühendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed, sh koristamata vili (vt TSÜS §54 lg 1). Mida kujutab endast maatükiga püsiv või kindel ühendamine, seda seadus ei täpsusta. Küll aga näiteks ehitise olulisteks osadeks asjad, millest see on ehitatud või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (vt TSÜS §55 lg 1).
    Hoone oluliste osadena on nimetatud telliseid , uksi, aknaid, kütteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad need alles pärast paigaldamist (nt paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa). Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonestusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5).
    Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid , liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
    Kinnistusraamat – maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register , mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud . Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik.
    Asja mõtteline osa – seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (⅓, ⅔, ⅙ jne) (vt TSÜS §56).

    Päraldis.


    Päraldis vallasasi , mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen ) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilt-tapeete.
    Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta (vt TSÜS §57 lg 2). Sõnast "käibes" tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste (nt maatüki omanik ja hüpoteegi pidaja ) kokkulepet.
    Päraldis ei pea kuuluma peaasja omanikule (TSÜS §57 lg 3).
    Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muuhulgas selle majandamiseks kasutatav inventar , masinad ja kariloomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini (vt TSÜS §60).

    Kasu ja viljad.


    Kasu hõlmab vilja kõrval ka eseme kasutamisest saadavaid eeliseid , st kasutuseeliseid (vt TSÜS §62 lg 1). Asjaõigusseaduses eristatakse asja- ja õigusvilju.
    Asjavili – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 2).
    Õigusvili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 3). Asjast vastavalt tema otsarbele saadavaid vilju (piim, kartulid, kruus, turvast jms) nimetatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks (nt sissetulekud kruusakaevanduse väljarentimisest).
    Õigusest saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha, et see, mis rendileandja seisukohalt on kaudne asjavili (nt kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili. Kaudne õigusvili on ka litsentsi üleandmise eest saadav tasu. Vahetu õigusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav õigus annab rentnikule, kasutusvaldajale, reaalservituudi omajale jne.
    Kasutuse eelised – asja kasutamisest peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas elamist, auto, hoone või territooriumi kasutamist ettevõtluses, samuti hääleõigust aktsiaseltsis või osaühingus jne.
    Omandi sarnaseks piiratud asjaõiguseks on hoonestusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitis või kes ise soovivad seda ehitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis . Hoonestusõigus on tähtajaline õigus, mida võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks (AÕS §51).

    Piiratud asjaõigused


    Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt , et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse seadmise eest saada kokkuleppelist tasu või muid hüvesid.
    Piiratud asjaõiguste hulgas eristatakse kolme põhitüüpi:
    1. Need, mis kindlustavad õigustatud isikule võimaluse saada mingi asja omanikuks. Omandamist tagavatest piiratud asjaõigustest tunneb Eesti asjaõigus kinnisasja ostu eesõigust.

    Ostu eesõigus toimub selliselt, et kui kinnisasja omanik sõlmib kinnisasja võõrandamise lepingu kolmanda isikuga , võib selles lepingus sisalduvate tingimuste kohaselt kinnisasja omandada ostu eesõigust omav isik.
    2. Need, mis õigustavad isikut kasutama võõrast asja. Kasutust tagavad piiratud asjaõigused võimaldavad õigustatud isikul kasutada asja omaniku asemel. Kasutust tagavate piiratud asjaõiguste hulka kuulub eeskätt hoonestusõigus.

    Hoonestusõigusele kohaldatakse reeglina kinnisasjade kohta käivaid sätteid, st sellele avatakse eraldi registri osa kinnistustraamatus ja seda saab koormata, võõrandada või pärandada nagu kinnisasja.
    Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust, st asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma . Servituutide hulgas eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute.
    Reaalservituudi korral on ühe nn valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist nn teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja.
    Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik, vaid kindel füüsiline või juriidiline isik. Levinuim isiklik servituut on kasutusvaldus .
    Kasutusvaldus on isiklik servituut, mis annab kinnisasja valdamise ja kasutamise ning sellelt saadavate viljade omandamise õiguse.
    3. Need, mis annavad õiguse rahuldada mingi nõue võõra asja arvel (nn tagatisõigused). Tagatis - ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asjaõigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis- kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused.

    Asjaõiguslike tagatiste õiguste tähtsamaks vormiks on pandiõigus.
    Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks see on seatud, võimaluse nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõutete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta, võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (seda tehakse reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise, kui ka kolmas isik pandi eseme omanikuga.

    Pandi liigid

    Pant


  • Vallaspant
  • Käsipant
  • Registerpant
  • Kommertspant
  • Õiguste pant
  • Kinnispant
  • (Lepinguline) hüpoteek
  • Kohtulik hüpoteek
    Vastavalt tagatise esemele jagunevad vallas- ja kinnispandiks.
    Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude tähtajaks mittetäitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise või sundvalitsemise kaudu.

    Asjaõigus
    1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
    Asjaõigus reguleerib varalisi suhteid.
    2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?
    Kinnisasjad - maapinna piiritletud osa (maatükk). Ei ole asendatavad, sest nad õiguslikult
    ainulaadsed.
    Oluline osa - maaga püsivalt ühendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed, ka
    koristamata vili.
    Vallasasjad - asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad on asendamatud ja asendatavad.
    Asendatavad asjad - puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest samaliigilistest asjadest.
    Asendamatud asjad - custom-made
    Äratarvitatud - kui see otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
    Äratarvitamata asjad – aja jooksul väärtus kaob, aga asi jääb alles
    Jagatavad - oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel. Kuuluvad jagamisele. Nt: raha,
    kullakangid
    Jagamatud - müüakse enampakkumisel, saadud raha jagatakse. Väärtus väheneb jagamisel
    või hävineb jagamisel.
    Asja osad:
    Oluline osa - osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või eraldatav osa hävineks või
    muutuks olemuseks .
    Mitteoluline osa -
    Asja mõtteline osa - tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana
    asjast. Nt. müüakse murdosa kaasomandis olevast asjast (äriosalus).
    Asja reaalosa - tegelikkuses piiritletud (nt. ridaelamu boks ).
    Kinnistusraamat - kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju
    puudutavate asjaõiguslike suhete kohta. Sealt nähtub, kes on kinnisasja omanik ja missuguste
    piiratud asjaõigustega on asi korraldatud.
    Päraldis - vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise
    majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (lukk ja lukuvõti).
    Asja vili on asjast saadud saadus, samuti tulu, mille asi annab õigussuhte tõttu.
    3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib?
    Vara on isikule kuuluv rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
    Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdaja ei pea
    olema asja omanik ( vallata võib ka suhte alusel); sellisel juhul on valdamine ajutine.
    Valdaja ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises
    või ettevõttes.
    Valdus loetakse seaduslikuks. kuni ei ole tõendatud vastupidist.
    Heauskne valdus - valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik valdus või et
    teisel isikul on suurem õigus asja vallata.
    Pahauskne valdus - valdaja teab või peab seda teadma.
    Valdus saadakse tegeliku võimu saamisega asja üle (asja üleandmine) või abinõu saamisega, mis
    võimaldab seda võimu (korterivõtme saamine). Piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest.
    4. Mis on omand ja kuidas ta tekib?
    Omand on täielik asjaõigus - täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata,
    kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt isikultelt õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise
    tagajärgede kõrvaldamist.
    Omand võib olla iga asi, mille omamine ei ole seadusega keelatud.
    Ainuomand - kuulub ühele isikule.
    Ühine omand - kuulub mitmele isikule.
    Kaasomand - kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv
    omand (nt. maja).
    Korteriomand
    Ühisomand - kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas
    kuuluv omand (nt. abikaasade vara).
    Omand tekib tehinguga.
    5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
    Vallasomand tekib:
    1) Üleandmisega
    2) Hõivamisega - omandiks võetakse peremehetu asi või äravisatud asi.
    3) Leiu omandamisega - leitud asi tuleb tagastada omanikule. Omaniku mitteleidmisel tuleb
    asi viia politseisse, anda üle majaomanikule, asutuse töötajale või transpordivahendi juhile.
    Viimaseid loetakse nüüd leidjaks. Leidja peab asja säilitama. Kui leidja on oma kohustused täitnud
    ja omanik pole selgunud ühe aasta jooksul, omandab leidja asja.
    4) Peitvara leidmisega - kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjalt see leiti.
    5) Asja ümbertöötamisel - ainult heausksel ümbertöötlemisel.
    6) Igamisega - kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult viis aastat nagu omanik.
    7) Loodusvilja omandamisel - kui asja omanik või võõra asja valdaja eraldab vilja asjast.
    Isik, kes ei valda võõrast asja, kuid kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks
    vilja oma valdusesse võtmisel.
    6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
    Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga.
    Kitsendused:
    Avalikult kasutatav tee - omanik, kelle kinnisasja läbib selline tee, ei või takistada või
    lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava
    teena .
    Avalik veekogu - selle kalda omanik peab jätma kallasraja, kus inimestel on õigus viibida
    ilma omaniku loata. Omanik ei tohi takistada veesõidukite liikumist.
    Mets - maatükil kasvav mets on kinnisasja omaniku omand ja tal on õigus neid kasutada,
    arvestades seaduses olevaid kitsendusi.
    Teatud juhtudel võib riik kinnisasja võõrandada omaniku tahtest sõltumata. Seda võib teha
    ainult siis, kui eesmärk ei ole muudel viisidel saavutatav. Võõrandamise üle otsustab kas valitsus
    või kohalik omavalitsus . Võõrandamise saab vaidlustada.
    7. Mis on reaalservituut ? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus panemata kohustatud isikule aktiivsete
    tegude tegemise kohustust.
    Reaalservituut - ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud
    viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest
    valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (nt. valitseva kinnisasja omanik võib saada
    õiguse kasutada teed, mis läbib teenivat kinnisasja).
    Isiklik servituut - õigustatud on kindel füüsiline või juriidiline isik. Levinuim on
    kasutusvaldus.
    Tagatis - tähtsaim vorm on pandiõigus
    Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkuleppe ja
    kinnistusraamatu kande kaudu. Reaalservituudi seadmine on osapoolte vaba tahe . Seda ei saa
    kellegile peale sundida .
    Reaalservituut lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust. Aluseks on õigustatud isiku
    notariaalselt kinnitatud avaldus, kui seadus ei sätesta teisiti.
    8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine?
    Kasutusvaldus - asja kasutajal on õigus omandada ka asja vilju.
    Tekib notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Lõpeb poolte kokkuleppel, kasutusvaldaja surmaga või
    kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega.
    9. Mis on isiklik kasutusõigus?
    Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud
    kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama asja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab
    mõnele reaalservituudile.
    10. Mis on reaalkoormatis ? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks
    reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegevusi.
    Tekib notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Kui võimalik, tuleb määrata ka reaalkoormatise rahaline
    väärtus ja kanda see kinnistusraamatusse.
    Lõpeb reaalkoormatise väljaostuga kohustatud isiku poolt. Lõpetamist on õigus nõuda mõlemal
    osapoolel. Hinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatusse kantud reaalkoormatise väärtus.
    Kui seda ei ole, määrab hinna kohus.
    11. Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    Hoonestusõigus on vajalik neile, kelle ehitis on püstitatud või soovivad seda püstitada võõrale
    maale. Ainus võimalus, kui tahetakse, et maa ja ehitised oleksid erinevate isikute omandis.
    Hoonestusõigust saab võõrandada.
    Hoonestusõigus on tähtajaline õigus (max. 99 aastat). Üldjuhul tasuline .
    Hoonestusõigus ulatub ehitusalusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.
    Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada.
    Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav
    ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist.
    12. Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse?
    Ostueesõigus - isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda
    omandaja asemele.
    Seatakse kohustava notariaalselt tõestatud tehinguga.
    13. Mis on pant ja tema liigid?
    Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks see on seatud, võimaluse nõuda oma rahaliselt
    hinnatavate nõuete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiandja on pantija , pandi saaja on
    pandipidaja .
    Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud
    nõuet ei täideta, võib pandipidaja panditud eseme müüa (reeglina enampakkumisel) ja omandada
    saadud rahast tema nõudele vastav summa.
    Pantija võib olla ka kolmas isik, kes tegutseb omaniku nõusolekul.
    Pantida ei tohi munipitsaalvara.
    Vallaspant
    Käsipant - nõutav lisaks pandiseadmise kokkuleppele ka asja üleandmine pandipidaja
    valdusesse.
    Registerpant
    Kommertspant
    Õiguste pant
    Kinnispant
    Lepinguline hüpoteek
    Kohtulik hüpoteek
    14. Mis on registerpant?
    Registerpandi puhul jääb panditud asi pantija valdusesse ning pandi tekke momendiks on pandi
    registereerimine seadusega ettenähtud avalikus registris.
    15. Kuidas toimub transpordivahendite pantimine?
    Transpordivahendite pantimine toimub registerpandina.
    16. Mis on kommertspant? Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb?
    Koormab ettevõtte vallasvara .
    Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või FIE vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta
    annaks üle panditava vara valdust. Ulatub ka varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande
    tegemist. Ettevõtjal on teabe andmise kohustus.
    Pant lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
    17. Mis on õiguste pantimine?
    Pantimine, kus pandi esemeks on varaline õigus (õigus peab olema üleantav). Kohaldatakse
    käsipandi sätteid.
    Ka väärtpaberite pantimine.
    18. Mis on hüpoteek? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    Isik, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude
    rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Omanik on koormatud kinnisasja omanik.
    Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise
    lepingu (tõestatud) alusel, kus fikseeritakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus.
    Täiendavalt tuleb kokku leppida, milliseid nõudeid hüpoteegiga tagatakse.
    Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võib jääda valdajaks ning seda korrapäraselt majandada.
    Tagatud nõude tähtajalisel mitmetäitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sundtäitmist
    sundvalitsemise või -enampakkumise kaudu.
    Subjektid: hüpoteegipidaja, võlgnik ja omanik.
    Hüpoteek lõpeb kinnistusraamatust kustutamisega.
    19. Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine?
    Vabakäelisel müügil - müüjaks omanik, teostajaks pank. Kui omanik keeldub müügist, on
    hüpoteegipidajal õigus nõuda kohtu korras sundtäitmist kinnisasjast.
    Sundmüügil - kohtutäitur korraldab avaliku enampakkumise. Sundtäitmisest saadud raha jagatakse
    hüpoteegipidajate vahel, kes sundtäitmist taotlesid .
    Hüpoteegi võib jagada pärast seadmist osahüpoteekideks.
    20. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
    Ühishüpoteek - hüpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja. Iga kinnisasja omanik vastutab sel juhul
    kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Kasut. kui laenu tagamiseks ei piisa ühest kinnisasjast.
    Kohtulik hüpoteek - hüpoteek, mille seab kohus kohtuotsuse alusel rahuldatud haginõude
    tagamiseks. Kinnistusraamatusse kantakse see kohtuliku hüpoteegina.

    TÖÖÕIGUS

    Tööõigus


  • Kollektiivne
  • Individuaalne

    Tööõiguse mõiste ja allikad. Töölepingu mõiste


    Töölepingu seadus (TLS)
    https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475
    Tööõigus on eraõiguse eriharu, millel on mõningad avaliku õiguse tunnused. Järelvalvet tööseaduste täitmise üle teostab Tööinspektsioon.
    Tööinspektioon – sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet töö tervishoiu, töö ohutuse ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi. Tööinspektsioon on institutsioon, mis vahendab individuaalseid töövaidlusi. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid. Tegutseb põhimääruse alusel (leiab Internetist).
    Kehtiva TLS koostamisel rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet (flexicurity) – töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik poolte vahel välja kujundada töösuhe, mis arvestab mõlema lepingupoole vajadusi ja huve. Rohkem võimalusi kasutada kaugtööd, osalise tööajaga jne.
    TLS normid laienevad ainult tööle, mida tehakse töölisena või teenistujana. Ta ei laiene riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustele, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistujale jne. Nende teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS).
    Avalik teenistus on teenistus, kus töötatakse riikliku või KOV asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest.
    Tööõiguse allikad on:
    1.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid .
    2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides.
    3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid .
    4. Eesti Vabariigi põhiseadus.
    5. Töölepingu seadus ja terve rida sellest madalamal seisvaid õigusakte (valitsuse ja mministrite määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivlepingud).
    Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad lepingupooled end pikaajaliselt ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv. Töölepingute puhul eeldatakse, et tööd tehakse teise isiku kasuks, ja eeldatakse, et tööd tehakse isiklikult.
    Tööleping – võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS §1 lg 1). Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS §1 lg 2). TLS-s kasutatakse ka mõistlikkuse põhimõtet, hea usu põhimõtet, head tava, head praktikat jne. Oluline on töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest lepingutest (TLS §1 lg-d 4, 5).
    Töölepingu tunnused on:
    1. Tööd tehakse alluvussuhetes;
    2. Töötegija sõltub tööd andvast isikust;
    3. Tööd tehakse isiklikult;
    4. Oluline on tööprotsess;
    5. Tööd tehakse tasu eest.

    Töölepingule kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti (TLS § 1 lg 3).
    Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata:
    1. Lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töötegemise viisi, aja, koha valiku olulisel määral iseseisev.
    2. Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.

    Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest? Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaaltagatised , mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad – näiteks:
    1. Õigus saada töötasu alammääras
    2. Õigus saada puhkust
    3. Tööajapiirangud
    4. Töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud
    5. Ohutud töötingimused
    6. Ülesütlemise piirangud

    Töölepingu võrdlus käsunduslepinguga.


    Käsunduslepingu tunnused on:
    1. Teenuse osutamine
    2. Töö iseseisev korraldamine
    3. Isikliku täitmise eeldamine
    4. Võib olla nii tasuline kui ka tasuta

    Töölepingu võrdlus töövõtulepinguga.
    Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku lepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
    Tööleping
    Töövõtuleping
    Oluline on tööprotsess
    On suunatud valmistööle – tellimuse korras tehtud asja või eseme saamisele
    Töö tegemist korraldab tööandja
    Töövõtja korraldab oma tegevust ise
    Töötaja täidab kohustusi isiklikult
    Töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult

    Töölepingu võrdluses teiste võlaõiguslike lepingutega:
    1. Kes korraldab ja juhib tööprotsessi?
    2. Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi?
    3. Kellele kuuluvad töövahendid?
    4. Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?
    5. Kes saab tulu või kasumi?
    6. Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu?
    7. Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele?

    Tööõigusliku suhte subjektid


    TLS kohaselt on individuaalse töösuhte subjektideks töötaja ja tööandja.
    Töötajaks saab olla üldjuhul ainult 18-aastaseks saanud täieliku teovõimega füüsiline isik. Eriseadusega nõutakse teatud töötajatelt kõrgemat vanusemäära (turvatöötajad, kasiinotöötajad jne.). Alla 18- aastaste isikute töölerakendamisel tuleb lähtuda EL direktiivist "Noorte kaitse kohta tööl". Üldreeglina on kehtestatud alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni .
    Erandina võib (TLS § 7 lg 1-4):
    1. 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd, kusjuures nende tööde loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega.

    Kõikide alaealiste töötamiseks on vajalik lisaks tema enda soovile ka tema seadusliku esindaja nõusolek, kusjuures esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks koolivaheaja kestusest.
    2. 7-12-aastane alaealine teha kerget tööd VV kehtestanud määruses vastavas loetelus olevaid töid (nt modellitööd, massistseenid teatrites, jne). 7-14-aastase alaealise töötamiseks on vajalik ka tööinspektori nõusolek. Tööinspektori kooskõlastamise eesmärgiks on kontrollida, kas alaealist rakendatakse tööle, mis ohustab tema tervist jne. 7-12-aastase alaealise tahte väljaselgitamiseks kaasatakse ka elukohajärgse lastekaitse töötaja.

    Tööandjal on keelatud sõlmida tööleping või lubada alaealist tööle, mis (TLS §7 lg 2):
    1. Ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
    2. Ohustab alaealise kõlblust (töö tapamajas, kelnerina restoranis jne);
    3. Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuste või väljaõppe puudumise tõttu (suure kiirusega töötavatel mehhanismidel, kõrgustes töötamine jne);
    4. Takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist (töö üksinda eraldatud ruumis, vahetustega töö jne);
    5. Ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite mõjul (töö sundasendis või järsult muutuvates temperatuuritingimustes, nt külmhoones jne).

    Tööandjaks võib olla:
    1. Judiidiline isik;
    2. 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik.

    Tööõigus
    1. Mis eristab tööõiguslikku suhet teistest lepingulistest suhetest?
    Tööõiguslikke suhteid reguleerib tööõigus. Need suhted toimuvad töötaja ja tööandja vahel
    töölepingu alusel.
    2. Mis on tööõiguse allikateks?
    EV põhiseadus, Euroopa Sotsiaalharta (sätestab EL-i sotsiaalpoliitika ), Rahvusvahelise
    Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, valitsuse
    määrused, kohalike omavalitsuste normatiivaktid ja kollektiivlepingud.
    3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale?
    7 -12 aastane võib teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse alal (eelkõige
    osalemine etendusasutuste töös loomingulise töötajana).
    13 - 16 aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
    nimekirjas loetud töödel.
    Alaealine ei tohi teha tööd, mis:
    1) ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid;
    2) ohustab tema kõlblust;
    3) sisaldab ohte, mida ta ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuste või väljaõppe
    puudumise tõttu;
    4) takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
    5) ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
    Kõikide alaealiste töötamiseks on vajalik lisaks tema enda soovile ka tema seadusliku esindaja
    nõusolek. Ei tohi anda nõusolekut töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks koolivaheaja
    kestusest.
    7 - 14 aastase töötamiseks on vajalik tööinspektori nõusolek.
    4. Kes võib olla tööandja?
    Tööandja võib olla:
    1) juriidiline isik (eraõiguslik või avalikõiguslik);
    2) 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik.
    5. Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus?
    Eriseadusega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele,
    kaitsejõudude tegevteenistusele jne.


    Tööleping ja selle sõlmimine. Töölepingu kohustuslikud andmed.

    Üldnõuded:


    1. Kokkulepe olulistes tingimustes;
    2. Kirjalik vorm, v.a kuni 2 ndl töösuhe (TLS §4 lg-d 2, 5);
    3. Tühisuse erisus (TLS §4 lg 4).

    Töölepingu tingimused võivad olla kahesugused:
    1. Tingimused, mis peavad töölepingus olema
    2. Tingimused, millised poolte kokkuleppel võidakse töölepingusse olenevalt võimalustest ja vajadustest võtta või mitte võtta.

    Töölepingu vorm.


    Sõlmitakse reeglina kirjalikult. Töölepingu kirjalik vorm tähendab nõuet, et lepingu sõlmimisel peavad lepingu pooled omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalikku vormi ei nõuta, kui töölepingu kestus ei ületa 2 nädalat (TLS §4 lg 5). Kui suuliselt sõlmitud tööleping kestab üle 2 nädala, siis võib töötaja nõuda töölepingu tagantjärele vormistamist ehk töötingimuste kirjalikku teatavaks tegemist. Kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa lepingu töölepingu tühisust ja tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja on asunud tööle.
    Tühisuse erisus tähendab, et töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi, st tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe sellistel tingimustel on tühine.
    Tühisuse erisus tähendab, et töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi, st tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe sellistel tingimustel on tühine.
    Töötajat tuleb teavitada järgmistest andmetest:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetus II kt konspekt #1 Õigusõpetus II kt konspekt #2 Õigusõpetus II kt konspekt #3 Õigusõpetus II kt konspekt #4 Õigusõpetus II kt konspekt #5 Õigusõpetus II kt konspekt #6 Õigusõpetus II kt konspekt #7 Õigusõpetus II kt konspekt #8 Õigusõpetus II kt konspekt #9 Õigusõpetus II kt konspekt #10 Õigusõpetus II kt konspekt #11 Õigusõpetus II kt konspekt #12 Õigusõpetus II kt konspekt #13 Õigusõpetus II kt konspekt #14 Õigusõpetus II kt konspekt #15 Õigusõpetus II kt konspekt #16 Õigusõpetus II kt konspekt #17 Õigusõpetus II kt konspekt #18 Õigusõpetus II kt konspekt #19 Õigusõpetus II kt konspekt #20 Õigusõpetus II kt konspekt #21 Õigusõpetus II kt konspekt #22 Õigusõpetus II kt konspekt #23 Õigusõpetus II kt konspekt #24 Õigusõpetus II kt konspekt #25 Õigusõpetus II kt konspekt #26 Õigusõpetus II kt konspekt #27 Õigusõpetus II kt konspekt #28 Õigusõpetus II kt konspekt #29 Õigusõpetus II kt konspekt #30 Õigusõpetus II kt konspekt #31 Õigusõpetus II kt konspekt #32 Õigusõpetus II kt konspekt #33 Õigusõpetus II kt konspekt #34 Õigusõpetus II kt konspekt #35 Õigusõpetus II kt konspekt #36 Õigusõpetus II kt konspekt #37 Õigusõpetus II kt konspekt #38 Õigusõpetus II kt konspekt #39 Õigusõpetus II kt konspekt #40 Õigusõpetus II kt konspekt #41 Õigusõpetus II kt konspekt #42 Õigusõpetus II kt konspekt #43 Õigusõpetus II kt konspekt #44 Õigusõpetus II kt konspekt #45 Õigusõpetus II kt konspekt #46 Õigusõpetus II kt konspekt #47 Õigusõpetus II kt konspekt #48 Õigusõpetus II kt konspekt #49 Õigusõpetus II kt konspekt #50 Õigusõpetus II kt konspekt #51 Õigusõpetus II kt konspekt #52 Õigusõpetus II kt konspekt #53 Õigusõpetus II kt konspekt #54 Õigusõpetus II kt konspekt #55
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liinu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Asjaõigus, tööõigus, kohtukorraldus
    töötaja , tööleping , tööandja , seadus , omanik , omand , asjaõigus , kohustus , pant , tingimus , valdus , kinnistusraamat

    Mõisted

    asjaõigus, õiguslikus mõttes, asja piiritletus, kinnisasi, asendatavad, asendatamatud asjad, mittejagatavad, päraldis, asjavili, kaudne õigusvili, kinnisasjad, vallasasjad, vallasasjad, asendatavad asjad, äratarvitatud, äratarvitamata asjad, jagatavad, jagamatud, oluline osa, mitteoluline osa, kinnistusraamat, päraldis, valdus, heauskne valdus, pahauskne valdus, ainuomand, ühine omand, kaasomand, ühisomand, avalik veekogu, reaalservituut, tagatis, reaalservituudi seadmine, kasutusvaldus, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiandja, käsipant, vabakäelisel müügil, sundmüügil, ühishüpoteek, kohtulik hüpoteek, tööõigus, tööinspektioon, tööinspektsioon, avalik teenistus, tööleping, alla 18, seadusandja, töötegemise koht, tööleasumise aastal, kollektiivleping, töölepingu kestuse, kokkuleppe algatajaks, korraliselt, mõlemal poolel, koondamine, tööaja arvestusperiood, teatavad erisused, täistööaeg, osaline tööaeg, lühendatud täistööaeg, haridustöötajale, suuruseks, töötasu, viisise määraks, põhipuhkus, töötaja tööpäev, rasedus, lapseootuspuhkust, puhkuste ajakavasse, tööandja, tööandja, kahju eest, kirjalik kokkulepe, tööandja vastutus, individuaalne töövaidlus, individuaalne töövaidlus, tvk juhataja, tvk, tvk, tvk, esitatud tvk, prokuura, lihtaktsiad, hääleõiguseta eelisaktsiad, vahetusvõlakiri, aktsiakapitalis, üldkoosolekud, teisteks juhtimisorganiteks, aktsiakapitali vähendamine, likvideerijateks, kollektiivne koondamine, töösulg, maakohtus, maakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud, õigusemõistmisel, kohtunike üldkogu, vaikimiskohustus, vaikimiskohustus, ametipalk, kohtuniku lisatasud, justiitsminister 5, kohtuniku pension, kohtuniku puhkus, karistusõigus, karistusseadustiku kohaselt, kuritegu, väärteo mõiste, kavatsetus, otsene tahtlus, miinimumpäevamäära suuruseks, õigusnormi rikkumine, karistusõigus, väärtegu, kuritegu, subjektiivsed tunnused, süüteost osavõtjad, süüteokatse, süüdimatu, piiratud süüdivusega, rahaline karistus, sundlõpetamine, rahaline trahv, arest, juhtimisõiguse äravõtmine, süüdimõistetu, tingimisi vabastamine, juhtimisõiguse äravõtmine, pädevuses või, põhikoosseis, missugused süüteod

    Sisukord

    • ASJAÕIGUS
    • Asjaõigus
    • Asja piiritletus
    • Valitsetavus
    • Kinnisasi
    • Vallasasjad
    • Asendatavad
    • Asendatamatud
    • Äratarvitamatuteks
    • Mittejagatavad
    • Asjade osad
    • Kinnisasja oluliste osadena
    • Kinnistusraamat
    • Asja mõtteline osa
    • Päraldis
    • Asjavili
    • Õigusvili
    • Kasutuse eelised
    • Ostu eesõigus
    • Hoonestusõigusele
    • Servituudid
    • Reaalservituudi
    • Isiklike servituutide
    • Kasutusvaldus
    • Pandiõigus
    • Kinnispandi
    • TÖÖÕIGUS
    • Tööõigus
    • Tööinspektioon
    • Avalik teenistus
    • Tööõiguse allikad
    • Tööleping
    • Töölepingu tunnused
    • Käsunduslepingu
    • Töölepingu võrdlus töövõtulepinguga
    • Töövõtulepinguga
    • Töövõtuleping
    • Töötajaks
    • Tööandjaks
    • Töölepingu tingimused
    • Tühisuse erisus
    • Töötajat tuleb teavitada järgmistest andmetest
    • Lepingu poolte andmed
    • Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg
    • Tööülesannete kirjeldus
    • Ametinimetus
    • Töö eest makstav tasu ehk töötasu
    • Tööaeg
    • Töötegemise koht
    • Puhkuse kestus
    • Kollektiivleping
    • Tähtajalise töölepingu
    • Korraliselt
    • Erakorraliselt
    • Tööaja arvestusperiood
    • Erandid igapäevasest puhkeajast
    • Töö- ja puhkeaeg
    • Puhkuse õiguslik reguleerimine
    • Töötasu
    • Sissenõude pööramine töötasule
    • Töötasu maksmisega viivitamine
    • Töötasustamise õiguslik korraldus
    • Puhkus
    • Põhipuhkuse kestus
    • Põhipuhkus
    • Põhipuhkuse pikkus sõltub
    • Rasedus- ja sünnituspuhkust
    • Lapseootuspuhkust
    • Põhipuhkuse osadeks jagamine
    • Põhipuhkuse aegumine
    • Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on
    • Töölähetus
    • Lähetusse saatmine
    • Kaitse töölepingu ülesütlemisel
    • Töökaitse üldised põhimõtted
    • Otsese varalise kahju
    • Saamata jäänud tulu
    • Hooletus
    • Raske hooletus
    • Tahtlus
    • Kahju hüvitamise kord
    • Tööõiguslik vastutus
    • Normatiivaktid
    • Individuaalne töövaidlus
    • Töövaidlusi lahendavad organid
    • Töösuhtest tuleneva nõude esitamise tähtaeg
    • Kohtus vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja
    • Töövaidluskomisjon (TVK)
    • Avaldusse tuleb märkida järgmised andmed
    • Individuaalsed töövaidlused ja nende lahendamine
    • Kollektiivsed töösuhted
    • KOHTUKORRALDUS
    • tasand
    • Maakohtud
    • Halduskohtud
    • aste – ringkonnakohtud
    • aste – Eesti Vabariigi Riigikohus
    • Õigusemõistmise ja kohtunike sõltumatuse
    • Kohtunikuks
    • Maa- ja halduskohtu kohtunikuks
    • Ringkonnakohtunikuks
    • Esimese ja teise astme kohtunikud
    • Riigikohtu esimehe
    • Maakohtus
    • KARISTUSÕIGUS
    • Karistused
    • Karistusõigus
    • Kuriteo
    • Väärteo
    • Üldosa
    • Süüteo koosseisud
    • Hädakaitseseisund
    • Hädaseisund
    • Kohustuste kollisioon
    • Eksimus
    • Kavatsetus
    • Otsene tahtlus
    • Kaudne tahtlus
    • Kergemeelsusega
    • Hooletusega
    • Esimese astme kuritegu
    • Teise astme kuritegu
    • Süüteo toimepanijaks
    • Karistus
    • Rahaline karistus
    • Vangistus
    • Rahatrahv
    • Kohtuväline menetleja
    • Väljasaatmine
    • Väärteod
    • Kindlustus- ja parandusvahendid
    • Karistusõiguse allikad
    • Karistusest ja karistuse kandmiselt vabastamine
    • Süüteokoosseisude sätestamine karistusseadustikust

    Teemad

    • Esemed
    • piiratud
    • asjaõigused
    • Esemena
    • inimene
    • Asju
    • äratarvitatav
    • jagatav
    • oluliseks osaks
    • Hoone oluliste osadena
    • hoonestusõiguse
    • Maatüki näilised osad
    • vallasasjana
    • Päraldis
    • Kasu ja viljad
    • Kasu
    • vahetuteks asjaviljadeks
    • kaudseteks asjaviljadeks
    • vahetud õigusviljad
    • kaudsed õigusviljad
    • hoonestusõigus
    • Piiratud asjaõigused
    • kolme põhitüüpi
    • saada mingi asja omanikuks
    • kasutama võõrast asja
    • tagatisõigused
    • Pandi liigid
    • Hüpoteek
    • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
    • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?
    • Mis on valdus ja kuidas ta tekib?
    • Mis on omand ja kuidas ta tekib?
    • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
    • Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
    • Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    • Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine?
    • Mis on isiklik kasutusõigus?
    • Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    • Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    • Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse?
    • Mis on pant ja tema liigid?
    • Mis on registerpant?
    • Kuidas toimub transpordivahendite pantimine?
    • Mis on kommertspant? Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb?
    • Mis on õiguste pantimine?
    • Mis on hüpoteek? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
    • Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine?
    • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
    • Tööõiguse mõiste ja allikad. Töölepingu mõiste
    • turvalise paindlikkuse põhimõtet
    • Euroopa sotsiaalharta
    • kestvusleping
    • käsunduslepingu
    • ei kohaldata
    • Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest
    • sotsiaaltagatised
    • Töölepingu võrdlus käsunduslepinguga
    • Töölepingu võrdluses teiste võlaõiguslike lepingutega
    • Tööõigusliku suhte subjektid
    • individuaalse töösuhte subjektideks töötaja ja tööandja
    • alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld
    • Erandina võib
    • seadusliku esindaja nõusolek
    • tööinspektori
    • nõusolek
    • Tööandjal on keelatud sõlmida tööleping või lubada alaealist tööle, mis
    • võib olla
    • Mis eristab tööõiguslikku suhet teistest lepingulistest suhetest?
    • Mis on tööõiguse allikateks?
    • Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale?
    • Kes võib olla tööandja?
    • Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus?
    • Tööleping ja selle sõlmimine. Töölepingu kohustuslikud andmed
    • Üldnõuded
    • Töölepingu vorm
    • Töötajat tuleb teavitada järgmistest andmetest
    • et ka tädi Maali aru saaks: töötasu maksmise päev
    • Tasu sissenõutavaks muutumise tähtaeg
    • Tööandja makstavad maksud ja maksed
    • Töötaja töötasult (brutotasult) kinnipeetavad maksud ja maksed
    • täistööajaga
    • osalise tööajaga
    • tööaja korraldus
    • Tööandja teavitamine II
    • Kodused ülesanded: 6, 8, 11, 12, 13 – vastus ja seaduse säte.)
    • Töölepingu tähtaeg. Tähtajaline ja tähtajatu leping. Katseaeg
    • tähtajatu tööleping
    • õigustavad mõjuvad põhjused
    • Ajutiselt ära oleva töötaja
    • Et tädi Maali aru
    • saaks: kuni äraoleja tööle tagasitulekuni või koha vakantseks jäämiseni
    • töölepingu lõppemise
    • tähtaja määramiseks on mitu võimalust
    • põhjus
    • algusest peale tähtajatuks
    • Katseaeg
    • katseaeg
    • Töötaja kohustused
    • Konkurentsipiirangu kokkulepped
    • konkurentsipiirangu kokkuleppega
    • konkurendid
    • Saladuse hoidmise kohustus
    • tootmis- või
    • ärisaladust
    • lojaalselt
    • Töölepingu ülesütlemine
    • Töölepingu ülesütlemine
    • Töölepingu ülesütlemise tähtajad
    • Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele
    • Töölepingu lõppemise alused
    • Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes?
    • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
    • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
    • Mis on katseaeg ja kui pikk see on?
    • Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust?
    • Millised on töötaja ja töövõtja kohustused?
    • Mis on töölepingu lõppemise alused?
    • Mis on töölepingu ülesütlemine?
    • Mis on töölepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine?
    • Mis on ülesütlemise hüvitis?
    • Töö ja puhkeaeg
    • alaealistele
    • Erandid igapäevasest puhkeajast
    • Töönädalane puhkeaeg
    • Tööpäevasisene vaheaeg (TLS § 47 lg 2)
    • Ületunnitöö
    • Täiendava ületunnitöö kokkulepe
    • Mis on tööaeg ja kuidas on reguleeritud selle ajaline kestus?
    • Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud?
    • Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud?
    • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
    • Mis on puhkus ja milline on põhipuhkuse kestus?
    • Kuida toimub põhipuhkuse andmine ja kellele on tööandja kohustatud andma puhkust
    • töötajale sobival ajal?
    • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
    • Mis on puhkusetasu ja -hüvitis?
    • Mis tingimustel võib anda õppepuhkust ja kuidas seda tasustatakse?
    • Kodused ülesanded: 115, 119, 120, 121, 122, 123, 125, 129.)
    • Töötasu üldnõuded
    • töötaja maksukohustus
    • brutosummas
    • rahas
    • muid hüvesid
    • töötasu alammäära
    • õigus saada osa tööandja
    • majandustulemusest
    • tehingutelt makstav tasu
    • Töötasu maksmise viis, aeg ja koht
    • töötasu puutumatuse põhimõtet
    • töötasu sissenõutavaks muutmise aeg
    • palgapäev
    • Keskmise töötasu maksmine
    • Töötasu maksmine töö mitteandmisel
    • keskmist töötasu
    • Töötasu maksmise erijuhud
    • Töötasu maksmisega viivitamine
    • Mis on töötasu ja millised on töötasu arvestamise liigid?
    • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
    • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töötajale ette töölepingu seadus?
    • Mis on töölähetus?
    • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?
    • tasustatavaks puhkuseks
    • töötajast tuleneval põhjusel antavaks puhkuseks
    • Puhkuse liigid
    • tööpäev
    • asemel
    • töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused
    • sünnitushüvitist
    • isaduspuhkust
    • lapsendajapuhkust
    • lapsepuhkust
    • tasustamata lapsepuhkust
    • Õppepuhkus
    • Et tädi Maali ka aru saaks: töötaja peab kasutama puhkust vähemalt 14 päeva järjestikku
    • Puhkuste ajakava
    • Kodused ülesanded: 136, 137, 141, 143, 145, 168, 169)
    • Kontrolltöö jaoks meelde tuletada: Pant, pandi liigid: kommertspant, registerpant. Hoonestusõigus
    • kuidas tekib. Eesti Vabariigi kohtukorraldus, kohtusüsteem, karistusõigus
    • Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on
    • Lapsehoolduspuhkus
    • Isapuhkus (TLS § 60)
    • Töökeskkond
    • Kohustuslikud tööpäevasisesed vaheajad
    • Tervishoiuseisundile vastav töö (TLS § 18)
    • Millised on tööandja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise
    • osas?
    • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
    • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
    • Koondamine
    • Varaline vastutus
    • Kahju hüvitamise eesmärk
    • hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu
    • Tuleb eristada kahju hüvitamist tahtluse ja hooletuse korral
    • Tüüpiline risk
    • Kahju hüvitamine tööle mitteasumisel või omavolilisel lahkumisel
    • Varalise vastutuse kokkulepe
    • varalise vastutuse kokkuleppega
    • varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes siis, kui
    • kirjalikult
    • piiritletud
    • ülempiiris
    • mõistlikku hüvitist
    • sõltumata sellest, kas ta oli süüdi kahju tekkimises või mitte
    • Kahju hüvitamise kord
    • tasaarvestada
    • Vastutuse maksimaalne ulatus
    • trahviühikutes
    • trahvisummana
    • Mis on töötaja varaline vastutus?
    • Millised on kahju hüvitamise põhialused?
    • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
    • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
    • Individuaalse töövaidluse lahendamine
    • Normatiivaktid
    • Töövaidlusi lahendavad organid
    • lepituskomisjonis
    • Kohtus vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja
    • avaldus
    • töökohajärgsele TVK-le
    • Avaldusse tuleb märkida järgmised andmed
    • kiirem ja lihtsama menetlusega
    • tähtajad
    • Et ka tädi Maali aru saaks: sellisel juhul jätkub
    • töövaidlus kohtus
    • riigilõivuvaba
    • õigusabikulude hüvitamist
    • nõude
    • tähtaegu
    • samad nõuded
    • Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise
    • paindlikkuse põhimõte?
    • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
    • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
    • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
    • Mis on katseaja eesmärk ja milline on selle kestus?
    • Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel?
    • Millised on töölepingu lõppemise alused?
    • Millistel juhtudel saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt?
    • Mis on individuaalne töövaidlus?
    • Kes lahendavad töövaidlusi?
    • Äriõigus
    • Mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala?
    • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
    • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
    • Mis on ärinimi, kuidas neid eristatakse ja kaitstakse?
    • Mis on prokuura?
    • Mis on äriregistri koosseis ja funktsioonid?
    • Kuidas toimub äriregistri kande tegemine?
    • Kuidas toimub täisühingu asutamine ja millised on osanikevahelised suhted täisühingus?
    • Mis on usaldusühing, selle erisused?
    • Millised on osaühingu asutamisedokumendid ja asutamisprotseduur?
    • Millised on osanikevahelised suhted osaühingus ja kuidas toimub ühingu juhtimine?
    • Millised on osaühingu lõpetamise alused?
    • Missugused on aktsiaseltsi asutamisprotseduurid?
    • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
    • Millised on AS ja aktsionäridevahelised suhted?
    • Missugune on AS struktuur ja juhtimine?
    • Millised on AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted?
    • Millised on aktsiakapitali suuruse muutmise põhimõtted?
    • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
    • Mis on AS lõpetamise alused ja lõpetamise protseduurid?
    • Välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus?
    • Millised on äriühingute ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise üldalused?
    • Milline on piiriülese ühinemise kord?
    • Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused ning kohustused?
    • Kollektiivlepingu mõiste ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
    • Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks?
    • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
    • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine?
    • tasand
    • aste – ringkonnakohtud
    • aste – Eesti Vabariigi Riigikohus
    • välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnistamise seadusele
    • Kohtunikuks ei või nimetada isikut
    • Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär
    • riigikohtunikuks
    • avaliku konkursi alusel
    • isikuomaduste sobivuse
    • julgeolekukontrolli
    • kinnistusosakond
    • Eesti kohtukorraldus
    • Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
    • Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks?
    • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
    • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
    • Iseloomustage kohtunike üldkogu, kohtunike täiskogu ja kohtunike nõukogu. Kuidas need
    • moodustatakse, kes neid juhib, mida nad arutavad?
    • Nimetage kohtunike kohustused
    • Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised?
    • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
    • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
    • Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel?
    • Karistusseadustik (KarS)
    • süüteo
    • karistatav tegu
    • süütegu
    • karistuse
    • karistusseadus
    • Väärteo jagunemine
    • eriosa
    • Tegu, mis pannakse toime hädakaitseseisundis ja hädakaitsepiire ületamata, ei ole õigusvastane
    • Tegu, mis pannakse toime hädaseisundis, ei ole õigusvastane
    • Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused
    • osavõtja
    • Sundlõpetamine
    • Muud saab lugeda õpikust. (Ants Kukrus)
    • Süüteod
    • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
    • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
    • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
    • Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel?
    • Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel?
    • Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel?
    • Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud?
    • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool
    • Eestit?
    • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid, kellele ei kohaldata
    • karistust?
    • Milline tegu või tegevus on süütegu?
    • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
    • Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest?
    • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
    • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu?
    • Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata?
    • Nimetage kuritegude raskusastmed?
    • Millised on süüteost osavõtu normid?
    • Kes on süüdimatu ja kes piiratud süüdivusega isik?
    • Mis on süütegu?
    • Mis on karistus? Millised on karistuse eesmärgid?
    • Nimetage põhi- ja lisakaristused
    • Milliseid mõjutusvahendeid võib kohaldada süüdlasele peale karistuse?
    • Kas juriidiline isik võib olla karistusõiguse subjektiks ja milline on karistamise võimalus?
    • Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud
    • Millal kohaldatakse liitkaristusi?
    • Nimetage liitkaristuse piirmäärad
    • Mille poolest erineb karistusest tingimisi vabastamine vabastamisest süüdimõistetu
    • allutamisega käitumiskontrollile?
    • Mida tähendab süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile? Kes määrab
    • käitumiskontrollile allutamise?
    • Nimetage kontrollnõuded ja täiendavad kohustused
    • Milline on karistusest tingimisi vabastamise eesmärk?
    • Keda ja millistel tingimustel võidakse vabastada karistuse kandmisest?
    • Millised on eelnimetatud juhtudel katseaja piirmäärad?
    • Millal kuritegu ja väärtegu aeguvad?
    • Nimetage aegumise tähtaega peatavad või katkestavad asjaolud
    • Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel?
    • Mis on väärtegu?
    • Millised on karistused väärtegude eest?
    • Kes lahendavad väärteoasju?
    • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
    • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
    • Kuidas sõnastakse süütegu karistusseadustikus?
    • Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle
    • süstematiseerimise aluseks?
    • Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini?
    • Kodused ülesanded: 175, 176, 177)

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    23
    docx
    Õigusõpetuse eksami konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt
    44
    doc
    Õiguse alused eksami konspekt
    16
    doc
    Õigusõpetus II KT
    38
    docx
    Õigusõpetuse konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !