Õigusõpetus II KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele kuuluvad töövahendid ?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk ?
  • Kes saab tulu või kasumi ?
 
Säutsu twitteris
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks.
Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt , et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse seadmise eest saada kokkuleppelist tasu või muid hüvesid. Piiratud asjaõiguste hulgas eristatakse kolme tüüpi:
  • Need mis kindlustavad õigustatud isikule võimaluse saada mingi asja omanikuks.
  • Need mis õigustavad isikut kasutama võõrast asja
  • Need mis annavad õiguse rahuldada mingi nõue võõra asja arvel.(tagatisõigused)
    Omandamist tagavatest piiratud asjaõigustest tunneb eesti asjaõigus kinnisasja ostueesõigust. Ostu eesõigus toimib selliselt ,et kui kinnisasja omanik sõlmib kinnisasja võõrandamise lepingu kolmanda isikuga võib selles lepingus sisalduvate tingimuste kohaselt kinnisasja omandada ostu eesõigust omav isik.
    Kasutust tagavad piiratud asjaõigused võimaldavad õigustatud isikul kasutada omaniku asemel. Kuulub hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma . Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik vaid kindel füüsiline võ juriidiline isik. Levinuim isiklik servituut on kasutusvaldus . Mis annab kinnisasja valdamise ja kasutamise ning sellelt saadavate viljade omandamise õiguse.
    Tagatis ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asja õigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused. Asjaõiguste tagatiste tähtsaimaks vormiks on pandiõigus . Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, pandieseme omanikuga. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu.

    Tööõigus


    Mõiste allikad ja tööleping. Järelvalvet teostab tööinspektsioon(sotsiaalministeeriumi all tegutsev asutus, mis teostab riikliku järelvalvet töötervise, ohutuse jne nõuete üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja . Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga. Mõistlikkuse põhimõte, heausu põhimõte, hea tava ja hea praktika jne. Töölepingu tunnusteks on tööd tehakse alluvussuhetes, töö tegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata
  • Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev
  • Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule.
    Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad
  • Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h
  • Õigus saada puhkust
  • Tööaja piirangud
  • Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale
  • Ohutud töötingimused
    Käsunduslepingu tunnusteks
  • Teenuse osutamine
  • Töö iseseisev korraldamine
  • Isikliku täitmise eeldamine
  • Nii tasuline kui ka tasuta
    Töövõtu leping:
    Töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku lepitud tulemus(töö), teine isik( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
    tööleping
    Töövõtuleping
    Tööprotsess oluline
    On suunatud valmis tööle, tellimuse korras tehtud asja või eseme saamisele
    Töötaja täidab kohustusi isiklikult
    Töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult
    Tööandja korraldab tegevust
    Töövõtja korraldab oma tegevust ise

    1) Kes korraldab ja juhib tööprotsessi.
    2) Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi.
  • Kellele kuuluvad töövahendid?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?
  • Kes saab tulu või kasumi?
  • Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu?
  • Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele?
    Tööõigusliku suhte subjektid. Töölepingu seaduse kohaselt on individuaalse töö subjektiks töötaja ja tööandja. Alla 18 aastaste isikute tööle rakendamisel noorte kaitse kohta käiva tööl. Teatud töödel eri vanusemäär. Alla 15 aastase ja kooli kohustusliku(põhiharidus või 17a) alaealise töötamise kohustust. Erandina võib 13-14 või 15-16 koolikohustuslik teha kerget tööd, kusjuures nende tööde loetelu on kehtestatud vabariigi valitsue määrusega. Kõikide alaealiste töötamiseks on vaja ka nende esindaja nõusolek, kusjuures esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks kooli vaheajal rohkemaks, kui pool koolivaheaega. 7-14 aastase on ka tööinspektori nõusolek. 7-12 tahte välja selgitamiseks ka laste kaitse töötaja ja nende tööle rakendamiseks vastav loetelu vabariigi valitsuse määrus. Tööandjal on keelatud sõlmida tööleping või lubada alaealist tööle, mis ületab selgelt kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab alaealise kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu(suure kiirusega töötavatel mehhanismidel, kõrgustes töötamine jne), takistab sotsiaalne arengut või hariduse omandamist. Töö üksinda ruumis, vahetustega tööl, Ohusab alaealise tervist, töö iseloomu või ohutegurite mõjul(töö sundasendites või järsult muutuvates temperatuuri tingimustes). Tööandjaks võib olla juriidiline isik, 18 aastaseks saanud teovõimeline isik. Töölepingu kohustuslikud andmed kokkulepe olulistes töötingimustes. Töölepingu tingimused
  • Tingimused mis peavad töölepingus olema
  • Tingimused, millised poolte kokkuleppel võidakse töölepingusse olenevalt võimalustest ja vajadustest võtta või mitte võtta.
    Töölepingu vorm: sõlmitakse reegline kirjalikult(nõuet lepingu omakäeliselt allkirjastama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Kirjalikku pole vaja kui kestus ei ületa 2 nädalat. Suuliselt vormistatud leping kestab üle kahe nädala siis võib töötaja nõuda töölepingu tagantjärele vormistamist ehk kirjalikku töötingimuste teatavaks tegemist. Töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi ehk tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe selliste tingimuste kohta on tühine. Töötaja teavitamine : lepingupoolte andmed: tööandja nimi, töötaja nimi, isiku või registrikood, elu või asukoht. Töötaja nimi ja isikuud määratakse isikut tõendava dokumendi alusel. Tööandja nimi registreerimis või isiku kood elu või asukoht sõltuvalt sellest kas tööandjaks juriidiline või füüsiline isik. Kui tööandjaks on juriidiline isik siis on vaja ka juriidilise isiku esindaja nimi. Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad kattuda ja ka erineda. Sõlmimine loetakse tööle asumisest kuupäev. Mil töötaja asub täitma töölepingus esitatud kohustusi. Tööülesannete kirjeldus tuleb töötajaga läbi rääkida enne töölepingu sõlmimisest. Täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Ameti nimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Tuuakse lepingus ära ametinimetus , kui
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetus II KT #1 Õigusõpetus II KT #2 Õigusõpetus II KT #3 Õigusõpetus II KT #4 Õigusõpetus II KT #5 Õigusõpetus II KT #6 Õigusõpetus II KT #7 Õigusõpetus II KT #8 Õigusõpetus II KT #9 Õigusõpetus II KT #10 Õigusõpetus II KT #11 Õigusõpetus II KT #12 Õigusõpetus II KT #13 Õigusõpetus II KT #14 Õigusõpetus II KT #15 Õigusõpetus II KT #16
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 217 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karlgus Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Tööõigus ja asjaõigus
    Õigusõpetus , tööõigus , asjaõigus

    Mõisted

    Sisukord

    • Tööõigus
    • Kohtukorraldus

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    55
    docx
    Õigusõpetus II kt konspekt
    38
    docx
    Õigusõpetuse konspekt
    10
    docx
    IGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ
    23
    docx
    Õigusõpetuse eksami konspekt
    6
    doc
    Õigusõpetus I KT
    12
    doc
    Õigusõpetus TTÜ
    59
    doc
    Õigusõpetus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !