Õigusõpetus (vastused küsimustele) (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas neid eristada ?
  • Mis on määrus ?
  • Kellele kuulub distsiplinaarvõim ?
  • Mitu karistust võib määrata ühe distsiplinaarsüüteo eest ?
  • Mis on kinnistusraamat, selle tähtsus ?
  • Mis on võlasuhe ?
  • Kes on ettevõtja ?
  • Mis on ettevõte ?
  • Mis on äriregister ?
 
Säutsu twitteris
  • KORDAMISKÜSIMUSED1

  • ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS


    TTO3160
    kevadsemester 2005

  • Mis on õigus.
    Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe - e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised – *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu – tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas).

  • Mis on õigussüsteem.
    Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigus­norme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks.

  • Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti?
    - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. – kõik normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud õigusharudesse/, * anglosaksi õ. süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. šariaat – kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud –kuni söömise, riietuse , laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine – karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine ; abielu on varaline tehing; õ süsteem kohustuslik mitte ainult kindlas riigis, vaid kõigile moslemitele maailmas/. /Vanaajast tuntud - Rooma linna ja impeeriumi õ. süsteem (*Rooma õigus) – sellel nii oluline osa, et vahel nimetatakse rooma õiguseks tsiviilõigust tervikuna ./. 19. saj. eraldusid Mandri-Euroopa õigussüsteemist 2 allsüsteemi: *romaani e. prantsuse õ. süsteem /reguleerida vaid üldpõhimõtted/ ja *germaani e. saksa õ. süsteem /reguleeritakse kõike keerukalt ja aeganõudvalt – notarid, kinnistusraamatud jne, Rooma õ suur mõju). Germaani süsteem omaks võetud enamikus Ida-Euroopa maades, s.h. Eestis.



  • Nimeta 3 õiguse allikat.
    Vanim allikas – tavaõigus /ühiskond oli milleski olulises kokkuleppele jõudnud ja selles peeti kinni; kirjalikud õiguse allikad on tegelikult tavaõiguse kogumikud/; *anglo-ameerika õ süsteemis on üheks õ allikaks common law – kuninglike kohtute otsused; eksisteerivate õigusnormide, tavade, pretsedentide kogum;) *Mandri-Euroopa õ.süsteemis on õ allikateks: *põhiseadus; *rahvusvahelise õ üldtunnustatud normid; *seadused /peavad olema kooskõlas põhiseadusega/; */valitsuse/ määrused, korraldused /peavad olema kooskõlas seadustega/ jne. – moodustub hierarhiline süsteem, kus alamad aktid peavad olema kooskõlas ülemaktidega.

  • Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkonda­desse kuuluvad.
    I Avalik õigus /*riigiõ – võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ –ameti­võimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ –riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ – sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus ; *protsessiõigus – sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne.
    II Eraõigus /*tsiviilõ – normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõ – äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus – tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg , töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud – nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms.

  • Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus
    Avalik õnormib riigivõimu ja üksikisiku vahekordi, kus üksikisik allub riigivõimule; riigiasutuste omavahelisi suhteid ning sisemist töökorda . Av. õ. normid on täitmiseks kohustuslikud. Üldiselt - tohib teha seda, mis on seaduses lubatud, ette nähtud.
    Eraõ korraldab inimeste eraiseloomuga vahekordi ( abikaasade , vanemate ja laste, ostja ja müüja, tööandja ja töövõtja). Osapooled on õ ees võrdsed. Üldiselt - tohib teha seda, mis pole keelatud.

  • Mis on õigusakt -
    õigusnorme sisaldav või nende alusel ja täitmiseks vastuvõetud akt, mis 1) on vastu võetud pädeva organi poolt (nt. seadusi võtab vastu parlament ); 2) on vastu võetud kindlate protseduurireeglite järgi (nt. teatud seadusi saab võtta vastu min. 51 häälega e. absoluutse enamusega); 3) on saanud teatud vormi (nt. ilmunud Riigi Teatajas); 4) oma sisult vastab kehtivale õigusele (on õiguspärased, nt. seadus ei ole vastuolus põhiseadusega; valitsuse määrus ei ole vastuolus seadusega). 3 esimest punkti näitavad õigusakti formaalset õiguspärasust, 4. punkt näitab akti materiaalset õiguspärasust.

  • Mida tähendab õigusakti ajaline, ruumiline ja isikuline kehtivus.
    ajalineakt kehtib alates teatud protseduuri järgimisest (nt. 10 päeva pärast Riigi Teatajas ilmumist) kuni tema tühistamiseni või hilisema samasisulise õigusakti vastuvõtmiseni; ruumiline – kehtib ainult teatud haldusterritooriumil /riigis, kohaliku omavalitsuse territooriumil vms/; isikulinekehtib ainult aktis või aktiga piiritletud isikute /nii üksikisikute kui juriidiliste isikute/ suhtes. Õigusakt kehtib reeglina kõigi selle vastu võtnud riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Sageli võib õigusakt puudutada aga ka ainult teatud isikuid. (Näiteks sõjaväekohustus kehtib Eestis ainult meestele, Vabariigi presidendi seadus puudutab ainult presidenti.)
    Eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti omavate isikute ei allu asukohamaa kohtusüsteemile. Nende küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Sellisteks isikuteks on visiidil viibivad välisriikide pead ning välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed.

  • Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus
    Üldakt sisaldab abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju, /annab üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid/. Üldaktideks on seadused, dekreedid, seadlused, määrused, kohaliku omavalitsuse määrused, käskkirjad. Üksikaktid reguleerivad üksikjuhtumeid /korraldavad registreeritud juhtumeid ja loovad üksiknorme/. Üksikaktideks on korraldused ja otsused.

  • Mis on seadus seadus *kehtestab tavaliselt üldnorme, mille järgi kõik inimesed ja asutused käituma peavad. Seadus *peab olema kooskõlas põhiseadusega, seaduste *vastuvõtmine toimub Riigikogus põhiseaduslikus korras (Riigikogu kodukorras ettenähtud korras). *seaduse teatavakstegemine toimub avaldamise teel (kohustuslikud saavad olla vaid avaldatud seadused); *Seadus - kõrgeima riigivõimorgani normatiivakt , millel on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim õigusjõud. Eristatakse põhiseadust e. konstitutsiooni , konstitutsioonilisi ja tavalisi seadusi.
  • Mis on määrus?seadusele alluv üldakt - määrus on valitsuse ja ministrite poolt *seaduste alusel ja *täitmiseks vastu võetud õiguse allikas, reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrus *peab olema kooskõlas ja vastama tingimustele, mis sisalduvad volitavas seaduses ning *ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad lähedasi valdkondi. On olemas ka kohalike omavalitsuste määrused, mida nad annavad vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.
  • Mis on käskkiri üksikakt - Minister annab seaduste, presidendi seadluste ning valitsuse määruste ja korralduste alusel määrusi ja käskkirju. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. Käskkirja kui üldaktiga *korraldatakse teenistuslikke vahekordi. See on vaadeldav nn. siseõigusena – käskkirja toime on suunatud asutuse sisse /nt. sisekorraeeskirjade kehtestamise käskkiri/.
  • Seaduse jõustumine – jõustub 10. päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda.
  • Määruse jõustumine – Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
  • Käskkirja jõustumine - ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
  • Mis on Riigi Teataja – Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne. Riigi Teatajat antakse välja paberkandjal trükisena ja elektrooniliselt Internetis.
  • Riigi Teataja osad ja millised õigusaktid avaldatakse vastavates osades –Riigi Teatajat antakse välja neljas osas: I osa - Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid /Riigi Teataja I osas avaldatakse:
    1) esimeses jaos - rahvahääletusel vastuvõetud ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadused ja rahvahääletuse otsused riigielu küsimustes, rahvahääletusele pandud seaduseelnõud ja muud otsuste eelnõud riigielu küsimustes, Riigikogus vastuvõetud ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadused, nende terviktekstid ja Vabariigi Presidendi seadlused;
    2) teises jaos - Riigikogu otsused, avaldused , deklaratsioonid ja pöördumised;
    3) kolmandas jaos - Vabariigi Valitsuse määrused ja nende terviktekstid;
    4) neljandas jaos – Vabariigi Valimiskomisjoni teadaanded rahvahääletuse tulemuste ning Vabariigi Valimiskomisjoni otsused Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Riigikogu juhatuse ja Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste, Vabariigi Presidendi kandidaadi registreerimise ja Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise kohta, Euroopa Parlamendi asendusliikmete Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ja Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemise kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise ja nende volituste lõppemise, Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu kinnitamise , Riigikogu fraktsioonide registreerimise ja koosseisu kinnitamise kohta.;/
    II osa - «Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded» /
    1) esimeses jaos - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seadused ning käesoleva seaduse § 2 punktis 3 nimetatud välislepingud; 2) teises jaos - Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalased korraldused;
    3) kolmandas jaos - Vabariigi Presidendi otsused diplomaatiliste esindajate nimetamise ja tagasikutsumise
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetus-vastused küsimustele #1 Õigusõpetus-vastused küsimustele #2 Õigusõpetus-vastused küsimustele #3 Õigusõpetus-vastused küsimustele #4 Õigusõpetus-vastused küsimustele #5 Õigusõpetus-vastused küsimustele #6 Õigusõpetus-vastused küsimustele #7 Õigusõpetus-vastused küsimustele #8 Õigusõpetus-vastused küsimustele #9 Õigusõpetus-vastused küsimustele #10 Õigusõpetus-vastused küsimustele #11 Õigusõpetus-vastused küsimustele #12 Õigusõpetus-vastused küsimustele #13 Õigusõpetus-vastused küsimustele #14 Õigusõpetus-vastused küsimustele #15 Õigusõpetus-vastused küsimustele #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 444 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mairi123 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused
    õigus , õigussüsteem , õigusallikad , õigusharud , eraõigus , avalik õigus , õigusakt , üldakt , üksikakt , seadus , määrus , käskkiri

    Mõisted

    Teemad

    • ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS
    • Mis on õigus
    • nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide
    • /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/
    • ühesugused
    • taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu
    • tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas)
    • Mis on õigussüsteem
    • nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis
    • moodustavad omavahel haakuva terviku
    • Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse
    • õigussüsteemi nendest kuulub Eesti?
    • kõik
    • normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud
    • anglosaksi õ. süsteem /

    Kommentaarid (4)

    lMikil profiilipilt
    lMikil: Päris asjalik kokkuvõte, aga jah pean nõustuma eelkõnelejaga, et oli natukene lühike. Siiski soovitan proovida.
    23:05 14-01-2011
    sigritelaidmets profiilipilt
    sigritelaidmets: palju materjale, aga endale kasulik ei olnud
    19:03 08-01-2012
    liis0303 profiilipilt
    liis0303: päris hea, aind lühike
    21:48 15-09-2010


    Sarnased materjalid

    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    44
    doc
    õigusõpetuse kordamis küsimused
    22
    docx
    Õiguse alused-Kordamisküsimused
    20
    docx
    Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused
    17
    doc
    Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !