Õigeusu ja katoliku usu võrdlus (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Usundid

Preester peab olema vallaline, et ta pühenduks vaid kirikule. Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus. *katolikus kirikus keeles rahvuskeel või ladina keel, lutheri kirikus emakeel. *Lutheri kirikus pandi kloostrid kinni, katolikus kirikus oli munki ja nunni palju. *Katolikuks pidi olema mees, lutheri kirikus võis olla ka naine. *Sakramente on katolikus 7, lutheri kirikus 2. Islam- *tuleb viis korda päevas palvetada *tuleb aastas kuu aega paastu pidada * vaestele

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Kirik keskajal

aastal 2. Mõisted: 1) kirik ­ kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium - rõõmusõnum 5) INRI ­ Iesus Natsaremus Rex ndaorum (Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas) 6) askees ­ inimene, kes loobub ilmalikest mõnudest 7) ateist - usuvastane 8) messias ­ lunastaja, päästja 9) missa ­ jumalateenistus katolikus kirikus 10) paavst ­ katoliku kiriku pea, Peetruse järeltulijad 11) kardinal ­ katolikus kirikus paavstist järgmine vaimulik 12) abt; abtsiss ­ mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid ­ pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh ­ õigeusu kiriku pea 16) monoteism - ainujumalus 17) dogma ­ põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt. jumala olemasolu) 18) teoloogia - usuteadus

Ajalugu

2

doc

Keskaeg

Armulauas antakse kõigile veini, mitte nagu katolikus kirikus, kus ilmalikudpidid leppima ainult leivaga. Martin Luther(1483-1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja kes on oliliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Tema eesmärgigks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalkaldeid katoliku kirikus. Lutheri vaated :ainsaks allikaks on piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnustas seitsmest sakaramendist ainult kahte ristimist ja armulauda, mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise, vaidlustas paavstkiriku ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformima vajalik luua rahvakirik. Johann Calvin Arendas edasi Zwingli õpetust

Ajalugu

11

doc

Keskaeg maailmas.

Vaimulikud teenisid ühiskonda palvetamisega. Aadlikud teenisid ühiskonda kaitstes või sõdides. Kolmas seisus töötas. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud, st. eesõigustatud(nt. maksuvabastus, kohtumõistmisõigus). Aadliseisusesse ja kolmandasse seisusesse sünniti. Vaimuliku ja aadliku seisuses oli olemas hierarhia. Konflikt ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Kirikuriik loodi 756.a. Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 9 - 10 saj. - Katoliku kiriku langusperiood. 9 - 10 saj. - Ilmalikud valitsejad sekkuvad üha rohkem kiriku ellu. Aastal 962 p.Kr tekkis Saksa-Rooma keisririik. Kirikuriik arvati ka olevat selle riigi koosseisus. Esimene keiser oli Otto I. Sellest ajast peale sattusid paavstid keisrivõimu alla. Paavstide ametisse määramisel oli otsustav sõna Saksa-Rooma keisritel. 10. saj lõpp - 11 .saj. - Alates sellest hakkas katoliku kirik ennast reformima. Laiemas mõttes võeti

Ajalugu

4

doc

Madame Tussaud " Vahakujude muuseum

(anglikaanlased) põletamisi ­ sellest nimi Verine. Thomas Cranmer (1489 ­ 1556) 1556. a. Mary Tudor lasi ära põletada Thomas Cranmeri, kelle kätel oli surnud Henry VIII. Thomas Cranmer oli üks väheseid mehi, keda Henry usaldas. 1549 kirjutab Inglise anglikaani kiriku põhikirja "The Book of Common Prair". Olulisemad komponendid: missa armulaud tsölibaat (abielutus) Ristiusk, kristlus tekkis 1. saj. Rooma orjade hulgas. skisma ­ usulõhe 1054: 1. Ladina katoliku kirik, Rooma paavst 2. Kreeka katoliku kirik, Konstantinoopoli patriarh. Ortodoksi kirik kr. k. õigeusklik. Siia kuulub ka vene õigeusk. Isa, Poeg, Püha Vaim. Isa ­ jänes, Poeg ­ kala, Püha Vaim ­ tuvi. Probleem ­ kust Püha Vaim lähtub? Ladina katoliku ­ Püha Vaim pärineb nii isast kui pojast. Kreeka katoliku ­ Püha Vaim lähtub Isast. Kirikud leppisid ära 1965. a. Seda küsimust enam ei torgi. 1517 Martin Luther ­ usupuhastusreform

Kunstiajalugu

2

docx

Protestantluse mitu nägu

kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti, tunnustas ainult kahte sakramenti- ristimist ja armulauda, mõisitis hukka patukahetsuskirjade müümise. 4. Milliseid ühiskondlikke muutusi tõi reformatsioon endaga kaasa? Algasid talurahvasõjad, talupojad nõudsid pärisorjusest vabastamist, see suruti maha, millega lõppes reformatsioon kui rahvaliikumine ja see muutus poliitiliseks liikumiseks. 5. Mille poolest erinevad teineteisest katoliku ja luteri kiriku interjöör? Mida erinevat oskad välja tuua jumalateenistuse korra kohta? Luteri kirikus pöörati suurimat tähelepanu jutlusele ja palvetele, eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, jutlus oli rahvakeelne ning kesksel kohal lisaks jutlusele oli ka kirikulaul. Katoliku kirik- 7 sakramenti, pühakute kultus, ladinakeelne Piibel, ladinakeelne jumalateenistus ja rahvakeelne jutlus, õndsaks saab kiriku vahendusel, munklus, abielukeeld preestritel.

Ajalugu

10

doc

2. kursuse 3. töö

Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku varade kallale, nõuti makse ja võeti "laenuks" kiriku asju. Olukorra lahendamiseks kutsuti Västerasis kokku Riigipäev. Otsustati anda piiskoppide lossid kuningale. Tähtis muudatud oli ka munkadele pandud kerjamiskeeld. Usupuhastus toimus 1536. Reformatsiooni tulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja tööd väärtustava vaimulaadi kujunemine. 16. saj. II poolel üritas katolik kirik oma võimu taastada (vastureformatsioon), kuid kasu polnud miskit ja 1593. aastal vastu võetud Augsburgi usutunnistusega ühines katolik usk luteriusuga. Reformatsioon taanis Taanis ajendas rahvast luterluse poole pöörduma lootus saada lahti kirikumaksudest. Taanis puhkes kodusõda nimega Krahvisõda. Võitjana tuli välja kuningas Kristjan III, kes oli luterluse pooldaja. 1536 kutsus ta kokku "härradepäeva", mis võttis vastu kirikukorralduse, mille

Ajalugu

3

docx

Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade

Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) ­ tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 ­ 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.

Ajalugu

Kommentaarid (0)