· Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma kujundavaks põhiliseks teguriks on Atlandi ookeanilt meie poole liikuvad tsüklonid Mis on tsüklon? · Suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. · Õhk keerleb seal kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga
Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast
kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Atmosfääri ülesanded, tähtsus: * reguleerib maakera soojus- ja niiskusreziimi * kaitseb Maad meteoriitide ja kahjuliku kiirguse eest * hoiab ülekuumenemise eest päeval ja ülejahtumise eest öösel 3.Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5
nende asemel langeb suurema kiirusega õhuosakesi alla. Maapinna lähedal tuule kiirus suureneb, kõrgemal väheneb. Õhtul ja öösel õhk kihistub stabiilselt ning vertikaalne segunemine ja konvektsioon vaibuvad. Tuule aastane käik sõltub oluliselt vaadeldava koha geograafilistest ja klimaatilistest iseärasustest. Eestis on kõige nõrgemad tuuled suvel, kuid peale jaanuari peamaksimumi võib ka sügisel täheldada sekundaarset maksimui. Tuule suuna aastane rütm sõltub õhurõhu geograafilise jaotuse aastasest muutusest. Tuule suuna iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. 5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema ajavahemiku tähtajalisi andmeid tuule kiiruse kohta ja samuti bin-tabelit suundade jaotuse kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul.
· F = jõud · S = pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. Rõhk vees. Vesi on teatavasti raskem kui õhk Ning ültasi ei õnnestu vett suure rõhuga kokkusuruda erinevalt õhust, mille maht kahaneb 2 korda kui survet tõsta samuti 2 korda Seega, igasugu õhuga täidetud õõnsused meie kehades hakkavad keskkonna rõhu kasvades kahanema. Siit kõik halb hakkabki. Seda saab kõike vältida, kui nendesse õõnsustesse välise- keskkonnaga võrdset õhku lasta. Ehk siis sisemine ja välimine surve võrdsustada. Need õhuga täidetud õõnsused on kopsud,keskkõrv,põskkoopad,ninaõõs ning nende vahelised kanalid. Pascali seadus Vedelikud ja gaasid annavad neile mõjuva rõhu edasi kõikides suundades ühesuguselt.
Kasvuhoonegaasid peamiseks soojuskiirguse neelajaks on on veeaur, lisaks veel CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS Õhurõhu teritoriaalsed erinevused põhjustvad õhu horisontaalse liikumise - tuule o TUULE KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID õhu paneb liikuma õhurõhuke erinevusest tekkinud GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. o TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID - CORIOLIS JÕUD e inertsjõud tekkib maakera pöörlemisel. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. On maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. HÕÕRDEJÕUD (aluspinnal) selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub
atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta, on tegemist õhurõhu horisontaalse gradiendiga (tavaliselt hektopaskalites hPa 100 km kohta). Seega gradientjõu toimel tekib õhu liikumine. 2) Coriolisi jõud so inertsijõud, mis tekib mingi punktmassi liikumisel pöörlevas taustsüsteemis (st maakera pöörlemise tõttu). Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast (rõhu
GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääri õhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseks reljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abil kujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutab isohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatud maapinnareljeefi geograafilisel kaardil · Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes on õhurõhk kõige kõrgem, nim kõrgrõhkkonnaks
andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle Barograaf(< kr. baros "raskus" tekitab hulka kuuluvad ka veel hüdro ja Atmosfääri mõiste: Atmosfäär on Maad + grapho "kirjutan"), baromeeter õhurõhu sama lainepikkusega hajunud kiirguse. agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks. Lahendile avaldab suurt mõju keskkonna Meteoroloogia on teadus, mis uurib (lämmastiku, hapniku, argooni, Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi geomeetriline atmosf
Saaremaal) Õhurõhu tekkepõhjus. Vaatlejast kuni atmosfääri ülapiirini ulatuva atmosfäärisamba kaal Õhurõhu ühikud • Millibaar (mb) • Hektopaskal (hPa) • Millimeetrit elavhõbedasammast (mm/Hg) Õhurõhu mõõteriist: BAROMEETER Normaalrõhk: 1013,25 hPa või mb või 760 mm/Hg Õhurõhu erinevuste tekkimise põhjus. Maa eri piirkondade ebaühtlane soojenemine Õhurõhu muutus kõrgusega: Kõrguse kasvades õhurõhk langeb, kuna ülemise atmosfääri taseme kohale jääb maapinnaga võrreldes vähem õhu molekule, mis avaldavad vähem rõhku. Kuna gravitatsioon hoiab suurema osa molekule maapinna lähedal, kahaneb rõhk kõrguse kasvades esialgu kiiresti, siis aeglasemalt Õhurõhu jaotus ja õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis. Tsüklonis kahaneb õhurõhk keskme suunas, õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva ja tsükloni keskme suunas. Antitsüklonis kasvab õhurõhk keskme suunas
Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi). Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5
alla 200mm. Kuiv troopikakliima kliimat kujundavad cT ja lähistoopilised maksimumid. Väga kuum ja kuiv, talvel jahedam temp võivad ulatuda üle 40- 50', sademeid alla 300mm. Kurrutamine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. sünklinaalid, antisünklinaalid Kurud on mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv.Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal
selle väärtus on 0-1 vahel, võib ka väljendada protsentides Kliimategurid | Tuuled maailmas Astronoomilised tegurid - Maa asend Päikesesüsteemis, kaugus Päikesest, pöörlemistelje kaldenurk, orbiidi kuju. Kliimat kujundavad tegurid (määravad kliima erinevused maakeral) - päikesekiirgus, globaalne õhuringlus, aluspinna omadused (vesi, maismaa, tasandik, mäestik, taimkate) Õhu vertikaalne liikumine Soe õhk tõuseb - tekib madalama õhurõhu ala. Laskumisel õhk kuhjub - tekib kõrgema õhurõhuga ala. Päike soojendab aluspinda, mis omakorda muutub kergemaks ning kerkib üles. Kõrgemal läheb õhk kohe jahedamaks ning muutub raskemaks. Eemal hakkab vajuma jälle järjest madalamale ning muutub soojemaks. Seal, kus õhk tõuseb, tekib madalama õhuga ala ja esinevad sademed. Õhu horisontaalne liikumine ...tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas.
Selle musta tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume ulatuda cm sügavuseni. Tegevkihi paksus päikesekiirguse keha kiirgusvõime on võrdeline absol temp 4da tuleku ajal. Tuul- õhk, mis liigub paralleelselt suhtes on suurem kui pikalainelise kiirguse puhul. astmega. Seda seadust kasut looduslike kehade nagu maa, maapinnaga. Tekib õhurõhu vahest erinevates kohdades, Muldade soojusreziim-pinnas koosneb 2 soojuslikust lume, rohu, pilvede, atmosf kiirgusvõime arvutamiseks. mis oleneb omakorda õhutemp ebaühtlasest kaotumisest. komponendist,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases
on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Massiarv iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Kiirte tee on õhus lühim, kui nad langevad vertikaalselt st. kui Päike asub seniidis (m=1). Tehakse vahet relatiivse ja absoluutse massiarvu vahel. Absoluutne massiarv näitab mitu korda on kaldu langemisel kiirte teele sattunud õhu mass suurem kui püsti langenud kiirte teele jäänud mass, eeldusel, et maapinnal valitseb normaalne õhurõhk. Atmosfääri läbipaistvus oleneb veeauru, tolmu, suitsu jne sisaldusest, samuti kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris.Läbipiastvuse koefitsent on väikseim (kohalikul) keskpäeval ja suurim hommikul ning õhtul. Parim läbipaistvus on talvel. Bouguer`i seadus seda nimetatakse ka Bouguer`i läbipaistvuse koefitsendiks (pm). Selle arvutamiseks on vaja teada Päikese kõrgust (mille järgi määrame massiarvu m), solaarkonstanti (So) ja otsekiirguse intensiivsust (Sm)
Eriniiskus on õhumassi väga püsiv omadus mõõduka udu puhul 200 – 499 m, tugeva 1°/100m ja ta muutub vaid siis, kui toimub veeauru udu puhul alla 200 m Edasisel tõusmisel temp langeb ja tekib kondenseerumine või täiendav aurumine Sünoptilise päritolu järgi jaotatakse udud: küllastatud olek, algab kondenseerumine. s = 622 x e/p (g/kg) p – õhurõhk Frontaalsed Temp. langeb, kuid mitte nii palju kui Õhumassi-sisesed - tekivad jahtumisel, küllastamata õhus – veeauru Partsiaalrõhk. tekivad auramise tagajärjel kondenseerumisel vabanev soojus jääb
onverteerimiseks kasutatakse ka ligikaudse arvutamise valemit milles 5/9 = ½ ja 32 =30 Celsiusest Fahrenheiti saamiseks on valem F = 9/5*C + 32 Reamuri skaala - Celsiuse saamiseks tuleb C= 5/4 * Reamuri skaala näit . Suhe on 1.25 ehk Reamuri skaala tulemus tuleb sellega korrutada et Celsiust saada. Vastupidine on R=4/5 *C Kui näiteks Celsiuse skaalal jää sulab 0 kraadi juures ja vesi keeb 100 kraadi juures , siis neid punkte kutsutakse Püsipunktideks. Esimene Hg Baromeeter Torricelli (1643) ligi meetrine klaastoru täideti elavhõbedaga ja otsad olid suletud . Pandi elavhõbedaga täidetud kaussi . Alumise punni ära võtmisel jäi ikka 76cm kõrgune elavhõbeda sammas torru . Tühimikku täitsid elavhõbeda aurud. Samba kõrguse tasakaalustab õhurõhk. Valem vedeliku toru (külg avast) väljavoolamis kiiruse leidmiseks Tegijapoiss 2010 Õhurõhu arvutamised Õhurõhu arvutamise valem
HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. *
Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6.Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast
Pilved hajutavad päikesekiired atmosfääri laiali. Selge ilmaga on hajuskiirgus nõrk. Hajuskiired valgustavad meid pilves ilma korral, hajuskiirgus valgustab ka neid kohti, kuhu otsekiirgus ei pääse. Kõige intensiivsem on kiirgus keskkpäeval, so päikese kõrgseisu ajal. 2.Temperatuur meteoroloogilise elemendina Temperatuur ja termomeetrid Meteoroloogilistes nähtustes esineb energia on soojusenergia. Temperatuuri jaotus õhus põhjustab õhurõhu muutust, õhuvoole, veeauru tihenemist jne. Temperatuuri mõõtmiseks Celsiuse termomeeter. Jää sulamispunkt on märgitud 0-ga ja vee keemistemperatuur 100-ga. ( Fahrenheit´i termomeeter vastavalt 32 ja 212 kraadi.) Absoluutne skaala e. Kelvini skaala - nulli kohal -273 kraadi, see on absoluutne null., sest sellel temperatuuril jääb seisma igasugune molekulide liikumine ja järelikult ei saa madalamat temperatuuri enam esineda.
külmvöös idatuuled, parasvöös läänetuuled, palavvöös kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad: MUSSOONID püsivad ja suureulatusega tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju. (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma
kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon
päikese hajukiirgus maapinnale, Ea atmosfääri vastukiirgus, Rk tagasipeegeldunud lühilaineline atmosfääri kiirgus, Em maakiirgus (maapinna soojuskiirgus), Ra tagasipeegeldunud pikalaineline atmosääri kiirgus.) Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis oleneb omakorda õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotumisest. Üldine reegel on selline, et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast sinna, kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja maakera pöörlemine. Kõige rohkem nõrgeneb tuul, kui nurk tõkke ja suuna vahel on 90 kraadi. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel vastupidi.
määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklon- kõrgrõhkkond Äike- on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus Sudu- tahmunud udu (inimese tervisele kahjulik ollus) Happevihm- Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustavad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Inversioon- Õhu vähene segunemine on iseloomulik kõrgrõhkkonna ilmale. Siis valitsevad
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine. Tsüklonite vahe olev antitsüklon on väiksem, lühiajalisem. Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge
läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul laiemas mõttes atmosfääris kulgevad õhuvoolud, kitsamas mõttes õhuvoolu horisontaalkomponent. Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuule tekkimine tekib õhurõhu vahest erinevast kohast, mis oleneb õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Takistused tuule teel mõjutavad nii tuule suunda kui ka kiirust. Õhuvoolude seletamisel tuleb üldjuhul arvestada järgmist viit jõudu: 1)gradient jõud see on õhurõhu muutus pikkusühiku (100m) kohta maksimaalse muutuse suunas. Baarilise gradiendi olemasolul tekib jõud (gradiendijõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalamale poole. 2)Corisoli jõud - maakera
Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 17) Mitu asjaolu muudavad kogu maakera hõlmava õhringluse keerukaks: · Coriolisi ja hõõrdejõud - muudavad õhu liikumise suunda. · Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. · Kõrged mäestikud. Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on ka õhurõhk vöönditi erinev. See määrab omakorda valitsevale tuulte ja tsonaalse jaotuse maakeral. Mõlemal poolkeral on neli kõhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam, umbes 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, 60. laiustel on keskmine õhurõhk jälle madalam ja polaaraladel kõrgem. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30
Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6.Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast
tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab soojust ära kondenseerub (kondensaator) 3) Vedelik läbib ventiili rõhk langeb järsku, temperatuur langeb paisumise tulemusena 4) Külmutusaine liigub külmkappi, kust absorbeerib külmikus oleva soojuse ja jahutab sees olevat õhku (T ja P tõusevad) 5) Külmutusaine aurustub gaasiks ja liigub uuesti kompressorisse. TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia
Vertikaalarenguga pilved 0.5-12km kõrgusel (rünkpilved, rünksajupilved) 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Fassaattuuled Tuul õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus Atmosfääri front kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Nt külm ja soe, kuiv ja niiske Külm front külm õhk liigub sooja õhuga alale Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale Tsüklon madalrõhuala on ümbritsevast keskkonnast madalama õhurõhu ala. Antitsüklon ehk kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõige kõrgem ja langeb äärte suunas. Reljeef vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavormid tekke järgi: Kosmogeensed meteoriidikraater Endrogeensed maa siseenergia mõjul tekkinud (vulkaanid jne)
kõrvalekaldejõud,mis tasakaalustavad teineteist vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule korral tuleb arvestada ka tsentrifugaaljõudu.Tuule baariline seadus:Tuul tekib gradientjõu mõjul,kaldudes ise gradientjõust põhjapoolkeral paremale,lõunapoolkeral vasakule.Kõrvalekaldenurk on maapinna lähedal väiksem kui täisnurk,vabas atmosfääris aga lähedane täisnurgale.Kui vaadata pärituult,siis kõrgem õhurõhk jääb taha paremale,madalam rõhk aga ette vasakule.Seda reeglit nim.Buys-Ballot seaduseks.Tuule puhangulisus ja selle põhjused:Tuule kiirus ja ka suund pole ka lühema aja kestel püsivad.Seda nähtust nim. Tuule puhanguliseks.Puhangulisuse põhjuseks on termilise konvektsiooni ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas.Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi,kõrvuti.Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate
Laiuskraadidel on suvel suhteliselt väiksemad erinevused päikesekiirgusest kui talvel. Seega insolatsioonist ei tulene väga suurt erinevust. Küllaga on talvel erinevus päris oluline. Valget aega on refraktsiooni tõttu rohkem. Talvel väheneb pilvisuse tõttu insolatsioon veelgi. Ainult päikeseilmastik oleks järsult sõltuv sesoonsusest. Tsirkulatsioon töötab sellele vastu. Läänetuulte tõttu mõjutab läänepoolne osa kliimat enam kui itta jääv ala. Mõjutsentrid (kas keskmine õhurõhk on madal või kõrge) määravad tsirkulatsioon (õhuvoolu nende vahel). Ilmavaatluste ajaloost ja allikmaterjalid Kesk-Inglismaa temperatuuririda (CET) Londoni-Bristoli-Manchesteri 3 saj pikkune rida kui on vaja eriti pikka aegrida analüüsida. Mõõtmiste ajalugu Eestis on A. Tarand uurinud. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis (8. kogumik), välja antud 1992. a. - põhjalik meteoajalugu. Vaatlusmetoodika iseärasused: vaatlused 3 korda päevas, õhurõhku mõõdeti tollides, õhutemp
Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese. · Geograafilised tegurid- mandrite ja ookeanide paigutus, koha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
