Õhukese läätse fookuskaugus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse läätseks ?
  • Mille alusel läätsi liigitatakse ?
  • Mida nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks ja millistes ühikutes seda mõõdetakse ?
  • Millest sõltub läätse fookuskaugus ?
  • Millal tekib esemest näiv kujutis ?
  • Mida nimetatakse aberratsiooniks ?
  • Kuidas saab asääfrilist aberrtasiooni kõrvaldada ?
  • Mida nimetatakse kromaatiliseks aberratsiooniks ?
  • Milleks kasutatakse prille ?
 
Säutsu twitteris

TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL

Optomeetria õppetool

Üliõpilane: Kristiina Vahi
Teostatud:
Õpperühm: OP1 B
Kaitstud:
Töö nr. 3
TO

ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS

Töö eesmärk: Õhukese koondava ja hajutava läätse fookuskauguse määramine.
Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti valgustatud pilu ), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer - ja nõgusläätsed, pikksilm .






















TÖÖ TEOREETILISED ALUSED

Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte – läätse optiliseks peateljeks. Sõltuvalt sellest, kas optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse murdumist koonduvad või hajuvad, jagatakse läätsed vastavalt koondavateks või hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist. Seda punkti nimetatakse hajutava läätse näivaks ehk ebafookuseks.

Läätse iseloomustamisel ning tema kasutamisel nii optilistes riistades kui ka üksikult on oluline teada fookuse kaugust läätsest. Saab näidata, et õhukese läätse korral (õhukeseks nimetatakse läätse, mille paksus võrreldes piirpindade kõverusraadiustega r1 ja r2 on tühine) on fookuskaugus f arvutatav valemist :
= (n-1) ,
kus n on läätse aine murdumisnäitaja keskkonna suhtes, kus lääts asub. Seda valemit kasutatakse fookuskauguse praktilisel määramisel harva, kuna läätse aine murdumisnäitaja ja kõverusraadiuste määramine on tülikas. Seepärast vaatame järgnevalt lihtsamaid ja praktilisemaid fookuskauguse määramise meetodeid .

  • Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine läätse valemi põhjal
    Õhukese koondava läätse korral (joon. 1) on eseme kaugus a, kujutise kaugus k ja fookuskaugus f seotud valemiga
    (1)

    Mõõtes optilisel pingil eseme ja kujutise kaugused läätse optilisest keskpunktist, saab fookuskauguse arvutada
    f = . (2)

  • Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine Besseli meetodil
    Mõnevõrra täpsemaks fookuskauguse määramise viisiks on nn. Besseli meetod. Besseli meetod põhineb asjaolul, et läätse valemis (1) on eseme ja kujutise kaugused a ja k vahetatavad, ilma et võrdus (1) sellest muutuks ehk teiste sõnadega, valem (1) on sümmeeriline eseme ja kujutise ümbervahetamise suhtes. Füüsikalises mõttes (joon. 2) tähendab see seda, et

    eseme ja ekraani vahelise muutumatu kauguse l = a + k korral (1> 4f), saame ekraanil esemest terava kujutise läätse kahe erineva asendi korral. Esimesel juhul, kui lääts asub esemest kaugusel a, saame suurendatud kujutise ja teisel juhul, kui lääts asub esemest kaugusel k, saame vähendatud kujutise. Kui mõõta läätse kahe sellise erineva asendi vaheline kaugus e ning eseme ja ekaani vaheline kaugus l, saame läätse fookuskauguse f arvutada. Tõepoolest, arvestades, et joonise 2 põhjal on l = a + k ja k = a + e, võime kirjutada, et l = 2a + e või
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õhukese läätse fookuskaugus #1 Õhukese läätse fookuskaugus #2 Õhukese läätse fookuskaugus #3 Õhukese läätse fookuskaugus #4 Õhukese läätse fookuskaugus #5 Õhukese läätse fookuskaugus #6 Õhukese läätse fookuskaugus #7 Õhukese läätse fookuskaugus #8 Õhukese läätse fookuskaugus #9 Õhukese läätse fookuskaugus #10 Õhukese läätse fookuskaugus #11 Õhukese läätse fookuskaugus #12 Õhukese läätse fookuskaugus #13 Õhukese läätse fookuskaugus #14 Õhukese läätse fookuskaugus #15
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristiina Vahi Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Valemid, joonised (osad joonised on kahjuks puudu).

    Prindi, pane omad arvud asemele ja arvuta.

    füüsika praktikumi , optomeetria , lääts

    Mõisted

    Sisukord

    • 
    • 

    Teemad

    • ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS
    • TÖÖ TEOREETILISED ALUSED
    • Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine läätse valemi põhjal
    • Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine Besseli meetodil
    • Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine pikksilma abil
    • Õhukese hajutava läätse fookuskauguse määramine läätse valemi põhjal
    • Õhukese hajutava läätse fookuskauguse määramine pikksilma abil
    • TÖÖ KÄIK
    • TABELID ANDMETE JAOKS
    • ARUANNE
    • Töös kasutatavad valemid
    • ARVUTUSED
    • JÄRELDUS
    • KORDAMISKÜSIMUSED
    • Mida nimetatakse läätseks? Mille alusel läätsi liigitatakse?
    • Defineerige mõisted: läätse optiline telg ja peatelg, optiline keskpunkt, fookus
    • fokaaltasand
    • Läätse optiliseks teljeks
    • läätse optiliseks peateljeks. Läätse
    • optiline keskpunkt
    • Fookuseks
    • Fokaaltasandiks
    • Mida nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks ja millistes ühikutes seda mõõdetakse?
    • Millest sõltub läätse fookuskaugus?
    • Fookuskaugus
    • Kiirte käik koondavas ja hajutavas läätses. Milliseid kiiri kasutatakse kujutise
    • konstrueerimisel?
    • Millal tekib esemest näiv kujutis? Kas näivat kujutist võib näha, projekteerida
    • ekraanile, fotografeerida?
    • Tuleta valem (1) joonisel 22 toodud kiirte käigu alusel
    • Tuleta valem (3) joonisel 23 toodud kiirte käigu alusel
    • Tuleta valem (4) joonisel 24 toodud kiirte käigu alusel
    • Mida nimetatakse aberratsiooniks? Kuidas saab asääfrilist aberrtasiooni kõrvaldada?
    • Mida nimetatakse kromaatiliseks aberratsiooniks? Kuidas kõrvaldada kromaatilist
    • aberratsiooni?
    • Kromaatiline aberratsioon
    • Milleks kasutatakse prille?

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    11
    docx
    Pikksilm ja mikroskoobi suurendus
    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    31
    doc
    Füüsika eksam
    10
    doc
    Kiirgus-ja neeldumisspektrid ning nende uurimine
    13
    doc
    Meeleelundid - nahk
    12
    docx
    Refraktomeeter
    86
    pdf
    ARVUTID I-IAF 0041





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !