Õhu saastus ja happevihmad (2)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Globaalprobleem - happevihmad

Globaalprobleem - Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid

Bioloogia

18

doc

Põhilised globaalprobleemid

siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul

Geograafia

18

doc

GLOBAALPROBLEEMID

aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul

Globaliseeruv maailm

61

doc

Geograafia eksam

Graniit- hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim (enamasti). Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla. 2. Pedosfäär 10. Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas(happe vihmad, õhu saaste)(keemilisel murenemisel muutub keemiline koostis. Esineb vihmametsades ja linnades). Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise taga järel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud. Füüsikalisel murenemisel ei muutu koostis( Kõrbetes esineb kõige rohkem rabenemist. Füüsikalist murenemist esineb ka tundrates ning kõrgmäestikes). Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood

Geograafia

130

pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

rabamändide juurdekasvule. Samas on viimastel kümnenditel toimunud saastekoguste muutused ja seega oleks huvitav teada vastavatest juurdekasvu muutustest. 6  1. ÕHUSAASTE TEKE, LEVIK JA MÕJU 1.1. Õhusaaste allikad – looduslikud ja inimtekkelised Saasteaine on aine või ainete segu, mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele, keskkonnale ning varale. Osasid saasteaineid nimetatakse primaarseteks õhu saastajateks, sest nad satuvad atmosfääri otse korstnatest või muudest otsestest allikates. Teised saasteained on sekundaarsed õhu saastajad, mis tekivad keemiliste reaktsioonide tulemusel esmaste saastajate ja teiste õhu komponentide vahel, nagu näiteks veeaur (Keis 2010: 5). Õhu saastatus on tekkinud looduslike protsesside ja inimtegevuse koosmõju tulemusel. Looduslikud allikad on valdavalt hajusallikad, inimtekkelised aga enamasti punktallikad.

Loodus

97

pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

................................... 23 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; .................................................................................................... 24 18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); .................................................................................................................................. 25 19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;...... 25 20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat;...................................................................................................................................................... 26 21

Geograafia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas  kliimamuutused, atmosfääri saaste  üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

Meedia

Kommentaarid (2)