Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Õguse alused kordamiskusimused - sarnased materjalid

õigusõpetus, karistus, õigusakt, teovõime, äriõigus, süüteokooseis, õigusaktid, karistusõigus, pärimisõigus, võlaõigus, riigivõim, õigusvõime, rakendamise, süütegu, valdus, ühelt, hädaseisund, sooritada, õigussuhe, territoorium, õiguseks, lepingud, subjektid, esemeks, riigiorganid, nede, äriseadustik, rooma, mõttevabadus, motiiv
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 17 39. Esitage skemaatiliselt: ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks,

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. 3. ÕIGUSAKTID JA NENDE LIIGID (ÕIGUSÕPETUS, LK. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahedusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomist, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt või üldakt (õigusloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme (esmane kriteerium). Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktidele üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi,

Õigusõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: perekonnaõigus, tööõigus, tsiviilõigus. Avalikku õigusesse kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kriminaalprotsessi õigus, finantsõigus, tsiviilprotsessiõigus 35. a. ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus,

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Normatiivakt ehk õigustloov akt. Paljudes riikides ainus õigusvorm ja on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid On suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Euroopa Liida õigusaktid On eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis, poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise leping. Eestis toimus õigusloome protsessis siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse Euroopa Liidu õiguslike põhimõtete ja normidega.12 11 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

Nende olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetataksegi õiguse üldaktiks  Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse ka õigustloovaks aktiks  Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt – annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile.  Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad iseloomult õiguse rakendamise aktid  Nt kohtuotsused, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jms üksiksubjekti puudutavad aktid

Õiguse alused
109 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õiguse alused kordamisküsimused

kehtestamisest ja muutumisest. 4)Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 5)seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nede vastavus õigusnormide nõuetele. 6)õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 7)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Õigus ja poliitika Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi

Õigus
118 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused

inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm ­ kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele Erinorm ­ kitsendab või juhendab üldnormi Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi ­ õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme ­ õigustloov. Tekkis koos riigiga.

Õigus alused
12 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o 23. Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee- rimisobjekti, Ajalise kehtivuse, Territoriaalse kehtivuse, Ettekirjutuse iseloomu ning Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1

Õiguse alused
254 allalaadimist
thumbnail
64
docx

ÕIGUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED

Õiguse allikad. Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õn-i väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu rii annab normile üldkohustusliku tähenduse. ÕV liigid:  Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava  Õigusteadus (juristide arvamus)  Kohtu- ja halduspretsedent  Leping  Normatiivakt ehk õigustloov akt  Rahvusvahelise õiguse üldtunnustaud põhimõtted ja normid  Euroopa Liidu õigusaktid Tava erinevus õigusnormist. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga. Õn- de täitmist tagatakse riigi sunniga. 3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalse normi üks alaliike, millel on kõik sotsiaalsete normide liigitunnused:  Ta on inimeste käitumise reegel

Õigus alused
14 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

Reguleerib suhteid riigiorganite vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad organite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. AUTORITAARNE meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses. 3.Finantsõigus ­ reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamine ning maksude sissenõudmine. Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne 4. Karistusõigus ­ suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus ­ reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus ­ varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

mis on seotud üksikisiku kasuga. Subjektiteooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis, avalikus õiguses üksteisele allutatud. 1. Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Sõltuvalt isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, liigitatakse õigusaktid üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks. Üldakt ehk õigustloov akt Üldakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile. Nt. Seadus, seadlus, määrus. Üksikakt Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid Euroopa Liidu õigussüsteem koosneb esmasest ja teisesest õigusest: Esmane ­ asutamislepingud, liitumislepingud ja neid mõlemaid täiendavad või muutvad lepingud, on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt. Teisene ­ liidu institutsiooinde õigusaktid, määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. määrused ­ kõige kõrgem jõud, kohaldatakse kogu liidu ulatuses, muutmata kujul ja vahetult direktiivid ­ liikmesriikide seadusandluse lähendamine, ei ole vahetult kohaldatavad, kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki otsused ­ EL'i üksikaktid, suunatud konkreetsetele subjektidele, siduvad ja kohustavad soovitused ja arvamused ­ soovitusliku iseloomuga, juriidiline mõju kaudse iseloomuga

Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

Kuigi selleks on nõutav ära kuulata föderatsiooni subjekti arvamus, omistatakse sellele vaid nõuandev tähendus. Föderatsiooni ei tohi segi ajada konföderatsiooniga, mis erinevalt föderatsioonist kui liitriigist kujundab endast ka riikide liitu. Konföderatsioon - riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Selle õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratifitseerimist riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Puudub ühtne maksu- ja õigussüsteem. Võib kasutada konstitutsioonilise regulatsiooni elemente. Võib olla võimorganite kõrval ühine ainuisikuline juht, parlament ja valitsus, mille neile delegeerivad liikmesriigid. Sui generis organisatsioonid - Tegemist ei ole liht- eha liitriigiga ega ka konföderatsiooniga jne. Näiteks: Euroopa Liidu liikmesriigid. 11

Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o 23. Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee- rimisobjekti, Ajalise kehtivuse, Territoriaalse kehtivuse, Ettekirjutuse iseloomu ning Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1

Õigus alused
73 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Õiguse alused kordamisküsimused

Need on seadusõigus, tavaõigus ja kohtuniku õigus. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloova ja puhtalt õigust rakendava akti piir läheb sealt, kust jookseb õigusakti ja õigusakti täitmiseks ettevõetava toimingu piir. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. Eestis on allikateks seadused, seadlused ja määrused, kuid ka välislepingud. Seadus on kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määrused on õiguse allikad, mida annavad seaduse alusel ja täitmiseks valitsus ja ministrid

Õigus
44 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud ­ Õigus jaguneb ­ avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb ­ rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb ­ kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda ­ võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks. avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega. Õiguse subjektid üksteisele allutatud. Eraõiguslik õigussuhe - seotud üksikisiku kasuga. Õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis. SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME

Õiguse alused
152 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad.  lihtne dispositsioon – näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata  kirjeldav dispositsioon – iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist

Õigus alused
19 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastused)

Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad ­ füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik ­ inimene Juriidiline isik ­ seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik ­ eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik ­ loodud avalikes huvides. 3. Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Inimloode ­ teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Teovõime Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.

Õiguse alused
287 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud 3 5. ISIKUD ­ÕIGUSSUBJEKTID Isikuid on kahte liiki 1. Füüsilised isikud- inimesed. 2. Juriidilised isikud ­ asutused Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 1.Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

- Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded Vastavus seadusega, arusaadavas eesti keeles??? 19. Riigi Teataja struktuur  1 Üld – seadused, seadlused, valituse ja ministrite määrused, Eesti Panga presidendi määrused.  2 Välis – välissuhtlemine, rahvusvahelised lepingud.  3 Üksik – presidendi ja riigikogu otsused. Valitsuse korraldused

Õiguse entsüklopeedia
61 allalaadimist
thumbnail
44
doc

õigusõpetuse kordamis küsimused

osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 3. Kuidas toimub seaduseelnõu menetlus Riigikogus? Seaduseelnõu jõuab Riigikokku teisel etapil. Seaduseelnõu saab algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon , vabariigi valitsus või komisjon.Menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist.

Õigusõpetus
525 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse alused konspekt

moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub õigusnormid. halduskohtusse. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on abstraktne reegel s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste

Õiguse alused
13 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust).

Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Õiguse aluste eksami materjal

õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt ­ teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 5

Õiguse alused
66 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse alused eksamiküsimused 51-99

õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. 54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel

Õigus
26 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õiguse alused konspekt

inimeste käitumis soovitud tulemuse saavutamiseks kogu saab maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava, halduskohtusse. moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, õigusnormid. Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi

Õigus alused
21 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Õiguse aluste abimees

inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse o Õiguspärane tegu ­ vastab kehtiva õiguse nõuetele. Õiguslike üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkus on vajalik ellu õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. viia. Kõik seadusest madalamal olevad õigusaktid peavad a) Juriidiline akt ­ käitumine, mis on otseselt olema kooskõlas seadusega suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele. 6. seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, b) Juriidiline toiming ­ toiming, mis kutsub ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus juriidilised tagajärjed esile sõltumata sooritaja tahtest

Õiguse alused
97 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õiguste aluste eksam

AT - ametlikud teadaanded eRIK, Estlex ­ õigusinfosüsteem Põhiseadus on ülemuslik. President esitab Peaministri kanditaadi. ­ Riigikogule -- VP nimetab ametisse peaministri, kes sai volituse riigikogult (3 päeva jooksul) ­ peaminister moodustab valitsuse - valitsus läheb Riigikogu ette ­ Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus ­ haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra ­ k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 ­ tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator)

Õigus alused
64 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused - mõisted

See on sotsiaalne kord, mis reguleerib nimeste omavahelisi suhteid. tavaõigus- ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavad seadus- õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. kohus- riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Teostab kohtuvõimu. õigussüsteem- õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. inimõigused- iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu ta rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused leidnud rahvusvahelist tunnustust

Õigus
12 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja ­norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõigus, riigiõigus, kriminaalõigus. Eraõigus- moodustavad õigusharud, -instituudid ja ­normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Autonoomne reguleerimismeetod. Nt tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon. 4 Õigusakt- eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. On normatiivsed või mittenormatiivsed. 5 Seadus, määrus, käskkiri

Õigusõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õigusõpetuse 1. kontrolltöö kordamisküsimused

(kasust) 2)subjektiteooria ­ avalik õigus: vähemalt üks subjektidest peab olema riik, eraõigusel on mõlemad subjektid eraõiguslikud isikud 3)alluvusteooria ­ avaliku õiguse puhul on üks subjekt teisele õiguslikult allutatud, eraõiguses on mõlemad subjektid õiguslikult võrdses seisus. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse 1)avalik õigus ­ riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus 2)eraõigus ­ tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) 6. Õigusakt ­ eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus ­ üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).

Õigusõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) 38. Õiguse üksikakt Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. 39. Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu 40. Seaduse tunnused Seadus on kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuda õigusakt. 41. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiõiguse aga ka muid valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kõneldakse 2-s tähenduses:

Õiguse entsüklopeedia
226 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kordamisküsimused

TÄHTIS ON MÕISTE....ALGUS...LÕPP a) Füüsiline isik on inimene b) Füüsilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. c) Füüsilise isiku teovõime- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. 1 Eraõigus

Eraõigus
145 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun