Õendusteoreetik Patricia Benner (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

ppt

Nimetu

Patricia Benner (1942...) Annika Paavel Martina Vool Aljona Komissarova  Patricia Benner "Knowledge development in a practice discipline consists of extending practical knowledge (know- · California ülikool- how) through theory based scientific investigations and through the clinical experience in the practice of psühholoogilise that discipline" (Benner, 1984) õenduse osakonna professor · bakalaurus õenduses · Magister kirurgiaõena · erialased õpped

Kategoriseerimata

4

docx

Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd

Algajast Stuart Dreyfus(matemaatik) ning Hubert Dreyfus(filosoof) rakendas nende mudeli eksperdiks: õenduses. Etapid: (viis etappi) algaja, edasijõudnud algaja, pädev, vilunud, meisterlikkus ja ekspert. Meetod: Intervjueerimismeetod; Moraal: teooriat õppimata võib õde jõud kliinilises omandada teadmised ja oskused mis on edukaks õendustegevuseks olulised! Patricia Benner õenduspraktikas. Kogemus loeb! Inimene- tähendus elu jooksul; Keskkond- eelnevast kogemusest sõltuv; Õendustegevus- hoolivus!; Tervis- miski millele saab anda hinnangu. Kohanemismeetodid: - FÜSIOLOOGILINE; ENESETUNNE; ROLLIFUNKTSIOON; SÕLTUMATUSEADAPTSIOON; patsienti hinnatakse vastavalt tema käitumisele,

Õendus

16

pdf

Õendusfilosoofia põhiprobleemid

Kui inimest nähakse tervikuna, siis kaasnevad ihuga teadmised ja vilumused - „kehaline intelligentsus“. Descartes'i dualism välistaks taolise intelligentsuse, kuna seostab viimast hinge ja mitte kehaga; 3) inimene on seotud oma kultuurikontekstiga ja mõjutatud selle poolt. (Merleau-Ponty pidas inimest „kultuuriloominguks“.) Ta pole autonoomne indiviid, kes iseseisvalt langetab ratsionaalseid otsuseid. Indiviidi õendus: indiviid kui narratiiv Indiviidi identiteedi osas on levinud kaks vaadet: 1) psühholoogiline jätkuvus/järjepidevus - isiku identiteedi moodustab mentaalse elu (mälestused, kogemused) katkematus; 2) füüsiline jätkuvus/järjepidevus – põhiliseks identiteedi kriteeriumiks on sama ihu omamine. Nende kõrval eksisteerib nt ka nn „narratiivne vaade“. Selle juurde kuuluvad mitmed inimese identiteedile omased elemendid: tema elukäik, väärtused ja eesmärgid. Ka inimese ihul on siin

Õiguse filosoofia

21

doc

Õenduse teooria elav puu

inimkonna seisundit, mõjutab õendust kui altruistlikku ametit tänaseni. Tema vaimsed veendumused on iseenesest mõistetavad inimese kui keha, meele ja vaimu terviku eest hoolitsemise põhimõtte valgusel. Hoolitsemine on õenduse eluliselt oluline osa Õed sekkuvad oma tegevusega kui nad hoolitsevad inimese kui terviku eest. Õenduse uurimistöös on õendustegevused teaduslikult dokumenteeritud nagu ka Nightingale töö sai statistilise tõestuse. Kui eriala on õendus pühendunud inimeste abistamisele. Mudelid: puu oksad Õenduse elava puu okstena on kirjeldatud kolme liiki mudeleid: vastastikuse mõjutamise, süsteemi- ja arenguteooriad. Teooriate ja kontseptsioonide teaduslik arendamine on toetatud uuringutega ja 4 õenduspraktikaga. See on selliste teadmiste hulk /keha, mis kasvab välja puutüvest. See artikkel toob esile ainult mõne juhtiva teoreetiku seisukohti

Meditsiin

6

docx

Õendusteoreetiku Imogene King ülevaade

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Laura Sügis ja Toomas Tõnisson IMOGENE KING Iseseisev töö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest........................................................................4 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest................................................................................. 4 3. Kasutatud Kirjandus.........................................................................

Õenduse alused

32

doc

ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES

Kuna õde oma tegevuses keskendub sobiva õendusabi osutamisele ja juhindub klientide/patsientide olulistest vajadustest, on lihtne kaotada seos filosoofia ja õendusabi vahel - kuidas püstitab õde eesmärgid oma töös, tegutseb patsientide ja nende perekondadega, kujundab kogukonda, mõjutab praktikakeskkonda ja mõjutab tervishoiupoliitikat. Võttes aega ja leides võimalust filosoofia rolli selgitamiseks õenduse kõigi aspektide kujundajana, rikastame oma arusaamist sellest, mis õendus on, kuidas muuta lähenemisi efektiivsemateks ja kuidas toimub mõjutamine tulevikus. Üks suuremaid oskusi, mida peaks arendama, on võime kriitiliselt analüüsida teiste seisukohti ja ka oma argumente konstrueerida. Olla lihtsalt võimelised refereerima, mida teised on öelnud või leida vastavad ressursid või materjalid oma seisukohtade kinnituseks ei ole adekvaatne; filosoofiaga seotud õppimine on pisut rohkem kui teiste inimeste mõtete lihtne kogumine. Õendus nagu ka

Meditsiin

21

doc

Uurimustööks vajalik teada

Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu

Uurimustöö metoodika

76

doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

26 3.8.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu

Eesti keel

Kommentaarid (0)