10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
707 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pretskailo90
Õppematerjali autor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava EAKA SEISUNDI HINDAMINE Iseseisev töö Tartu 2021 1. SISSEJUHATUS Käesolev töö on analüüs 89-aastase Neila (nimi muudetud) tervisliku seisundi kohta. Neila elab ühes Lõuna-Eesti hooldekodus juba viimased 9 aastat. Kinnitan, et patsiendilt ja tema täisealiselt lähikondlaselt on suusõnaliselt saadud luba antud töö kirjutamiseks ja terviseandmete käsitlemiseks. Üldine tervislik seisund on viimase aastaga muutunud patsiendi sõnul halvemaks: mälu hägustub, jõudu on vähem ja vaja on rohkem abi igapäevasteks elementaarseteks toiminguteks (riietumine, tualeti kasutamine jms). Elulised näitajad on läbivaatuse hetkel Neilal eale vastavalt keskpärased: SpO2 95; RR 115/70; hs 19x'; temp: 36,3°C. Anamneesist leitavad haigused on refluks, depressioon. Kaebusena toob patsient välja kurvameelsuse, tegevusetuse ja huvi puudumise kõige end ümbritseva suhtes. Lisaks muretseb patsient, jä
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on hüpertooniatõbi, kuid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava PEREÕENDUSE EKSAMITÖÖ Tartu 2012 1. SISEJUHATUS 1.1 Praktika sooritamine ,,Pere- ja koduõenduse ning -ämmaemanduse" õppepraktika sooritasin Tartus AS Medicumis perearst Alla Kostina juures, ajavahemikul 19.12.2011-20.01.2012.a. Õppepraktikakoht oli mulle tuttav, kuna olin seal ka eelnevalt pereõega koostööd teinud. Seega tundsin perearsti,väga toredat preõde ja põgusalt ka patsiente ning pereõe tööülesanded polnud mulle võõrad. 1.2 Perekonna valik ja ülevaade Perekonna valikul lähtusin mitmetest aspektidest: 1) Saavutada hea ja usalduslik kontakt edaspidistel kohtumistel ja suhtlemisel perekonnaga. 2) Ideaalis võiks perekond olla kahe lapsevanemaga ja rohkem kui üks laps peres. 3) Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad. Perekonna vormi tüüp, mille valisin koosnes kahest lapsev
Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas üleüldse oli ainult
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud nooruses apendektoomia. Täiskasvanu e
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede
Tartu Tervishoiu Kõrgkool ******** õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: ************* *************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3
eest hoolt kanda. Laste ellu toob see suured muudatused, sest vanema eest tuleb hakata nüüd ise hoolitsema. Ka hooldaja perekonnaliikmed on sageli mõjutatud ja tavapärane pereelu vajab hooldatava järgi muutmist. Dementse haige hooldada võtmine peab olema kogu pere otsus. Küsimus, kas hooldada kodus või hooldekodus, peaks olema kogu haiguse vältel päevakorral. Võib saabuda aeg, kus kodus elamine on haigele piinarikkam ja ohtlikum. Kui hooldaja on tööl, võib dementne vanur vigastada iseennast või seada ohtu ümbritsevad ja nende vara, tehes näiteks toas tuld. Samamoodi võib hooldaja ise aastate jooksul tunda mitmeid tugevaid ja negatiivseid tundeid: kurbust, viha, jõuetust, abitust, ükskõiksust, süütunnet jne. See on loomulik, kuna tegemist on omamoodi leinaga, kus leinatakse inimest, kelle olemust ja isiksust üha rohkem haigusele kaotatakse. Hea on, kui selliseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid