Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
FÜSIOLOOGIA:  Veri
1. Vere funktsioonid
1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase – hapnikku kudedesse ja CO2 
kudedest kopsudesse
2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab  verejooksu väikese veresoone  sulgemise  
teel. 
Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires
3)  ValgudepooVeres olevad  valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks
 
valgutagavaraks

2. Verd iseloomustavad omadused
1) Vere maht

Täiskasvanud 4,5-5LInimesel on verd 6-8% kehakaalust.
2) Hematokriti abil saab vererakkude ja  plasma  vahekorda 
3.  Vererakud
Punaverelibled
Erütrotsüüdid
Valgeverelibled
Leukotsüüdid
Vereliistakud
Trombotsüüdid
4. Erütrotsüüt sisaldab  hemoglobiini  ja määrab veregruppiTranspordivad kopsudest 
hapnikku kudedesse 
ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse
5. Leukotsüüt organismi kaitse.
6. Trombotsüüt osaleb hüübimises
7. Plasma
Vesi, milles on lahustunud  soolad  ja paiknevad valgud

8. Osmootne rõhk
Liigutab  sooli
9. Onkootne  rõhk

Liigutab valke

10. Plasma valgud
1)  Albumiin
Seob veres rasvaineid

2) Globuliinid
Kaitsekeha
3) Hemoglobiin
Hüübimine, mis peab olema raku sees!

11. Verevalkude funktsioonid
1) Toitumisfunktsioon

- globuliinid, fibriogeenid
2) Transpordifunktsioon – albumiinid, globuliinid
3) Kandjafunktsioon – albumiinid, globuliinid

FÜSIOLOOGIA: Süda
1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e.  mitraalklapp
2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp
3. Suur vereringe  – Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri 
arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub  gaasivahetus
4. Väike vereringe – Algab  paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja 
paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse
5. Süstol
Vatsakeste  kontraktsioon

6. Diastol
Vatsakeste lõõgastumine
7. Autorütmia

Südames endas  tekkivad  erutused

8. Erutuse levik südames
Sinutriaalsõlm
Põhjustab südame kokkutõmmet

Puhkeolek
60-80x’
Sinutriaalsõlmest levib erutus  kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurileErutus saab 
levida kodadelt vatsakeste vaid ühte  juhteteed  pidi
AV-Sõlm
Erutuse levik aeglustub
His’i kimp
Erutuse levik kiire

9. EKG
P- sakk
Väljendab erutuse levikut üle 
mõlema

koja
PQ-lõik
Mõlemad kojad on haaratud
tervikuna erutusest
QRS- kompleks
Väljendab erutuse levikut üle 
mõlema
vatsakese
T-laine
Vatsakestes tekib lõõgastus
ST- segment
Näitabet erutuses on kogu 
vatsakeste
 
müokard

10. Mõisted
Erutuvus
Südamelihase võime erutuda
Automaatsus

Südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas enda tekkivate
 
impulsside mõjul
Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama
Refraktaalsus
Vastuvõtmatus ärritusele, kui  eelmine  erutus veel püsib
Repiratoorne arütmia Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks
Tahhükardia
Südamefrekvents üle 100 korra  minutis
Bradükardia
Südamefrekvents alla 60 korra minutis
ADH
Hormoon , mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist 
ning tõstab vererõhku
Histamiin
Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia 
eluohtliku seisundini
Vererõhk
Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale
Süstoolne rõhk
Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal
Diastoolne rõhk
Näitab rõhku südame puhkefaasis
Pulss
Arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst
FÜSIOLOOGIA: Sisesekretsiooninäärmed (SSN)

1. SSN

Bioloogiliselt aktiivsete ainete (hormoonide) moodustamine ja verre
 
eritamine

2. Hormoonid

Bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained, mis mõjustavad elundite 
talitlust juba väga väikestes  kogustes
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #1 Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #2 Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #3 Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #4 Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #5 Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #6 Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #7 Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #8 Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #9 Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eeeroo Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Vere funktsioonid
  • Verd iseloomustavad omadused
  • Vererakud
  • Punaverelibled
  • Valgeverelibled
  • Vereliistakud
  • Erütrotsüüt
  • Leukotsüüt
  • Trombotsüüt
  • Plasma
  • Osmootne rõhk
  • Onkootne rõhk
  • Plasma valgud
  • Verevalkude funktsioonid
  • Vasaku koja ja vatsakese vahel
  • Suur vereringe
  • Väike vereringe
  • Süstol
  • Diastol
  • Autorütmia
  • Erutuse levik südames
  • Sinutriaalsõlm
  • Puhkeolek
  • AV-Sõlm
  • His’i kimp
  • P-sakk
  • PQ-lõik
  • QRS-kompleks
  • T-laine
  • ST-segment
  • Mõisted
  • Erutuvus
  • Automaatsus
  • Kontraktsioonivõime
  • Refraktaalsus
  • Repiratoorne arütmia
  • Tahhükardia
  • Bradükardia
  • Histamiin
  • Vererõhk
  • Süstoolne rõhk
  • Diastoolne rõhk
  • Pulss
  • Hormoonid
  • Toime
  • Hormoonide jaotus toime alusel
  • Hormiinde toimemehhanismid
  • Regulatsioon
  • Aine hulk
  • SSN süsteemi kuuluvad
  • Hüpofüüs
  • Epifüüs
  • Kilpnääre
  • Kõrvalkilpnäärmed
  • Tüümus
  • Langerhansi saarekesed
  • Neerupealis
  • Sugunäärmed
  • Hüpofüüs
  • On ühenduses
  • Näärmel eristatakse
  • Epifüüs
  • Funktsioon
  • Kilpnääre
  • Kõrvalkilpnäärmed
  • Langerhansi saarekesed
  • Hormoon: Insuliin
  • Toime
  • Muudab veres oleva
  • Hormoon: Glükagoon
  • Neerupealised
  • Säsiollus
  • Koorollus
  • Hormoon: Aldosteroon
  • Hormoon: Glükokortikoidid
  • Hormoon: Gonadokotrikoidid
  • Mõisted
  • Digestion
  • Absorptsioon
  • Resorptsioon
  • Sekretsioon
  • Peristaltika
  • Elminatsioon
  • Ekskreteerima
  • Defekatsioon
  • Flaatus
  • Faeces
  • Bolus
  • Suuõõs
  • Hambad
  • Süljenäärmed
  • Eritab
  • II Faas
  • III Faas
  • Söögitoru
  • Imenduvad
  • Küümus
  • Maomahl
  • Sisaldab
  • Maomahla komponentide funktsioonid
  • Pepsinogeenid
  • Seesmine faktor
  • Peensool
  • Soolemahl
  • Seedimine
  • Seedeprotsessi
  • Kõhunääre
  • Ensüümid
  • Amülaas
  • Lipaas
  • Trüpsinogeen
  • Toodab
  • Parasümpaatiline innervatsioon
  • Sümpaatiline innervatsioon
  • Funktsioonid
  • Jämesool
  • Imendumine
  • Sülge
  • Maomahla
  • Sappi
  • Pankreas
  • Soolemahlu
  • Toit püsib maos
  • Närvisüsteem võtab retseptorite kaudu vastu informatsiooni organismist seest ja väljastpoolt
  • Refleksikaar on tee
  • Refleksiaeg on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse. Selle aja moodustavad
  • Närvisüsteemi jaotus
  • Toime järgi
  • Sünapsi ehitus
  • Sümpaatilises NS’s on mediaatoriteks
  • Parasümpaatilises NS’s on mediaatoriks vaid
  • Ajukoore funktsioonid
  • Püramidaaltrakt
  • Ektrapüramidaalsüsteem
  • Erutuslävi
  • Künnisärritus
  • Koe labiilsus
  • Naha funktsioonid
  • Konduktsioon
  • Konvektsioon
  • Veresoonte laienemine – Saame konduktsiooni ja konvektsiooniga
  • Kehatemperatuuri säilitamine sõltub suuresti ka
  • Aju saab informatsiooni
  • Aju saab informatsiooni
  • Maitseaistingud
  • Haistmismeel
  • Kuulmine
  • Helilained panevad võnkuma
  • Nägemismeel
  • Esemete vaatlemisel tekib silma võrkkestale
  • Nägemiskeskus
  • Välimine hingamine
  • Gaaside transport
  • Sisemine e. koehingamine
  • Hingamises osalevad lihased
  • Hingamisteede ülesanded
  • Välise hingamise näitajad
  • Hingamissagedus
  • Hingamismaht
  • Insp. reservmaht
  • Eksp. reservmaht
  • Residuaalmaht
  • Minutiventilatsioon On
  • Hingamissageduse muutused
  • Düspnoe
  • Apnoe
  • Hüperventilatsioon
  • Hüpoksia
  • Hüperkpnia
  • Surnud ruumid
  • Gaasivahetus kopsudes
  • I Etapp
  • Leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate
  • II Etapp
  • III Etapp
  • Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse
  • Eritumine
  • Neerud
  • Kopsud
  • Seedetrakt
  • Sekretoorne osa seisneb peamiselt
  • Neerude funktsioonid
  • Uriini moodustumine
  • Tagasi imendumine
  • Glükoos
  • Aminohapped
  • Võib
  • Kusiaine
  • Nõrgad orgaanilised happed ja alused
  • Sekretsioon
  • orgaanilised happed, alused, ravimid)
  • Neerude regulatoorne funktsioon
  • Vererõhu langus
  • Neerude verevarustus
  • Neerudel on
  • Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus
  • Neeru sisesekretoorne funktsioon
  • Faktid
  • Ööpäevane uriinihulk on umbes
  • Tunnidiurees on
  • Mõisted
  • Diurees
  • Ploüuuria
  • Glükosuuria
  • Oliguuria
  • Hematuuria
  • Anuuria
  • Proteiinuuria
  • Nüktuuria

Teemad

  • FÜSIOLOOGIA: Veri
  • Transpordifunktsioon
  • Kaitsefunktsioon
  • Homöostaas
  • Valgudepoo
  • Vere maht
  • 8% kehakaalust
  • Hematokriti
  • Erütrotsüüdid
  • Leukotsüüdid
  • Trombotsüüdid
  • Transpordivad kopsudest
  • kudedest süsihappegaasi kopsudesse
  • organismi kaitse
  • osaleb hüübimises
  • paiknevad valgud
  • Liigutab sooli
  • Liigutab valke
  • Albumiin
  • Seob veres rasvaineid
  • Globuliinid
  • Kaitsekeha
  • Hemoglobiin
  • peab olema raku sees!
  • Toitumisfunktsioon
  • globuliinid, fibriogeenid
  • Transpordifunktsioon – albumiinid, globuliinid
  • Kandjafunktsioon – albumiinid, globuliinid
  • FÜSIOLOOGIA: Süda
  • mitraalklapp
  • trikuspidaalklapp
  • Algab vasakust vatsakesest
  • gaasivahetus
  • Algab paremast vatsakesest
  • kapillaaridesse
  • Vatsakeste kontraktsioon
  • Vatsakeste lõõgastumine
  • Südames endas tekkivad
  • Põhjustab südame kokkutõmmet
  • 80x’
  • Erutus saab
  • levida kodadelt vatsakeste vaid ühte juhteteed pidi
  • Erutuse levik aeglustub
  • Erutuse levik kiire
  • Väljendab erutuse levikut üle
  • mõlema
  • Mõlemad kojad on haaratud
  • tervikuna erutusest
  • vatsakese
  • Vatsakestes tekib lõõgastus
  • et erutuses on kogu
  • vatsakeste
  • müokard
  • Südamelihase võime erutuda
  • Südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas enda tekkivate
  • impulsside mõjul
  • Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama
  • eelmine erutus veel püsib
  • Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks
  • Südamefrekvents üle 100 korra minutis
  • Südamefrekvents alla 60 korra minutis
  • arterioolide ahenemist
  • Laiendab kapillaare
  • Jõudu pinnaühiku kota
  • Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal
  • Näitab rõhku südame puhkefaasis
  • tingitud südame tööst
  • FÜSIOLOOGIA: Sisesekretsiooninäärmed (SSN)
  • verre
  • eritamine
  • mõjustavad elundite
  • talitlust juba väga väikestes kogustes
  • sugulist
  • arengut
  • energeetilist tasakaalu
  • efektorelundile
  • vabastamist
  • veres
  • Teiste hormoonide reguleeriv toime
  • HYPOPHYSIS
  • CORPUS PINEALE
  • GLANDULA THYREOIDEA
  • GLANDULAE PARATHYREOIDEAE
  • THYMUS
  • GLANDULAE SUPRARENALIS
  • reguleerivad KNS’i
  • kahte tüüpi hormoone
  • Oksütotsiin – suguhormoon
  • Antidiureetiline hormoon – Vähendab uriini teket
  • tagasagat
  • Pidurdab gonadotropiinide produktsiooni
  • NS talitlus
  • fosfori ainevahetust
  • glükoosi keharakkudele kättesaadavaks
  • Glükogeeni lammutamine maksas glükakoosiks
  • noradrenaliini
  • On sarnane vegetatiivse NS sümpaatilisele
  • kortikosteroidideks
  • suureneb
  • valkude
  • Sarnanevad nad meessuguhormoonidega
  • FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem
  • Imamine
  • Nõristus
  • Soole lainelised lihaskontraktsioonid
  • Eritamine
  • Väljutama
  • Roojamine
  • Sooles väljuv gaas
  • Toidupala
  • CAVUM ORIS
  • DENTES
  • Toidu peenestamine
  • LINGUA
  • kõne
  • GLANDULAE SALVIALES
  • Toodab sülge
  • 1,5L ööpäevas
  • PHARYNX
  • vältida toidu sattumist ninna
  • neelust söögitooru
  • peristaltika abil
  • OESOPHAGUS
  • Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas
  • GASTER
  • Imendumist soodustab
  • süsihappegaasi
  • Algab valkude lammutamine pepsiinide toimel
  • Duodeenumisse sattuv toidumass
  • SUCCUS GASTRICUS
  • Kaitse bakterite vastu
  • seesmine faktor
  • Niisutab allaneelatud toitu
  • lõpetab ptüaliini toime
  • Alustab valkude lõhustamist
  • On vajalik B12 imendumiseks
  • keemiliste kahjustuste eest
  • INTESTINUM TENUE
  • lammutamine
  • Ööpäevas 3L näärmete poolt
  • imendumine
  • monosahhariidideks
  • glütserooliks
  • PANCREAS
  • Toimib süsivesikutele
  • Toimib rasvadele
  • Toimib valkudele
  • L pankrease nõret
  • suurendab nõre hulka
  • vähendab nõre hulka
  • HEPAR
  • töötleb selle
  • uureaks
  • muudab insuliinu juuresolekus glükoosi glükogeeniks
  • nikotiin
  • foolhape
  • veedepoo
  • INTESTINUM CRASSUM
  • roe jääb poolpehmeks
  • Valmistab roe
  • Seedemahlu toodetakse kokku 7L ööpäeva jooksul
  • 75L
  • 24
  • tundi
  • FÜSIOLOOGIA: Närvisüsteem
  • mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini
  • kulgeb
  • Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg
  • Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas
  • Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses
  • Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi
  • Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile
  • mis kulub efektori aktivatsiooniks
  • Tsentraalne
  • Perifeerne
  • Vegetatiivne NS
  • Presünaptiline osa
  • mediaator
  • presünaptilise membraaniga
  • atsetüülkoliin
  • Informatsiooni vastuvõtmine
  • Vastureaktsiooni kujundamine
  • Emotsioonid
  • Elutähtsate funktsioonide koordineerimine
  • tahtelised liigutused
  • asendilised liigutused
  • küllaldane
  • tugevus
  • piisav kestus
  • erutuse
  • esilekutsumiseks
  • kude
  • vastama
  • erutusega ärrituse rütmi muutmata
  • FÜSIOLOOGIA: Nahk
  • välimise kihi rakud pidevalt uuenevad
  • suguelundite
  • piirkonans
  • ruutmeetri
  • Katte- ja kaitsefunktsioon
  • kaitse mikroobide eest
  • Keemiline kaitse: Rasu kaitseb kuivamise eest
  • higi osaleb
  • termoregulatsioonis
  • Hingamisfunktsioon
  • hapnikuvahetus
  • kapillaarides
  • Eritusfunktsioon
  • jääkainete eritus eriolukordades
  • Ainevahetuslik funktsioon
  • energeetiline varu
  • Termoregulatsioon
  • aktiivne tegevus
  • Sooja kadu: Higistamine
  • ära antav soojus
  • Õhuga ära antav soojus
  • ära anda soojust
  • temperatuur langeb
  • kliima mõjust
  • füüsikalisest tegurist
  • Õhutemperatuurist
  • Õhuniiskusest
  • Tuule kiirusest
  • Kiirgusetemperatuurist
  • FÜSIOLOOGIA: MEELEELUNDID
  • väliskeskkonna
  • Maitse
  • Lõhn
  • Kuulmine
  • Tasakaal
  • Nägemine
  • Puudutamine
  • sisekeskkonna kohta
  • Vererõhk
  • Vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus
  • Plasma elektrolüütide sisaldus
  • Kopsude venitus
  • Temperatuur
  • Soolane
  • Üle 1000 erineva retseptori
  • Hapu
  • lõhnade
  • kombinatsioonist
  • Magus
  • Haistmiskeskus asub oimusagaras
  • Mõru
  • Helide tajumine
  • Võime eristada helilaineid
  • Teha kindlaks heliallika asukohta ja liikumine ruumis
  • Kuulmis- ja tasakaaluelund
  • kuulmeluukesed
  • närvid peaajuu
  • lääts → võrkkest → N. OPTICUS → kuklasagar
  • ümberpööratud vähendatud
  • paikneb kuklasagaras
  • FÜSIOLOOGIA: HINGAMINE
  • Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust
  • hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist
  • alveoolidest atmosfääri
  • toimub difusioon
  • süsihappegaasi transport verega kudedest
  • kopsudesse
  • rakusisene
  • hingamine
  • Roietevahelised lihased ja diafragma
  • Atmosfäärõhu juurde toomine sissehingamisel
  • Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel
  • Sissehingatava õhu puhastamine
  • Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine
  • Hingamisliigutuste arv minutis
  • Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk
  • Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse
  • hingata
  • Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt
  • välja hingata
  • Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset
  • väljahingamist
  • ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk
  • Hingeldus
  • Hingamisseiskus
  • Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
  • Hapnikuvaegus veres, kudedes
  • Süsihappegaasi liig veres
  • Anatoomilises surnud ruumis ei toimu selles osas gaasivahetus
  • Funktsionaalse surnud ruumi puhul arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust
  • kapillaaride vahel
  • Gaaside transport verega
  • Gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude
  • erinevusele
  • hemoglobiini
  • saturatsiooniks
  • FÜSIOLOOGIA: ERITUMINE
  • 1,5L uriini
  • vett auru näol
  • 4-0,5L vett
  • soolasid
  • erinevaid jääkprodukte
  • raskemetallide soolade eritamises
  • sapi
  • vee eritamises
  • soolestikku
  • organismi homöostaasi tagamine
  • Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis
  • Osmootse rõhu säilitamine
  • Happe-leelistasakaalu regulatsioon
  • Eksretoorne roll
  • Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon
  • Vereloome regulatsioon
  • uriini teke
  • tekib esmasuriin e. primaarne uriin
  • Resorptsioon
  • Sekretsioon – vastupidine protsess resorptsioonile
  • % imendub tagasi
  • Sõltub nende hulgast vereplasmas
  • basaalmembraani läbida vaid väga vähesel määral
  • difundeerub osa uureast verre tagasi
  • imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st
  • tuuakse torukese valendikku tagasi aineid torukesi
  • ümbritsevatest veresoontest
  • Ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus
  • piirkonnas
  • jääkainete
  • Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis
  • energiat vajavate protsessidega
  • erütrotsüütide loomet
  • 100ML
  • Esmasuriini
  • valku normaalselt uriinis ei ole
  • Uriini erituse hulk
  • Sage urineerimistung
  • Glükoosi esinemine uriinis
  • Uriini kogus alla 400ML/päevas
  • Vererakkude esinemine uriinis
  • Täielik uriini puudumine
  • Valgu esinemine uriinis
  • Öine sage urineerimine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
docx
Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA
29
doc
Füsioloogia
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
33
doc
Füsioloogia
15
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega
24
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
34
doc
Kordamisküsimuste vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !