Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM
1.  Arterid  on veresooned , milledes   veri  voolab südamest elundite suunas
2.  Veenid  on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas
3. Mõisted
Kollateraal
Väiksemad ehk kõrvalveresooned
Anastomoos
Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise 
voolata
Kapillaar
Kõige  peenemad  veresooned, mis on nähtavad ainult 
mikroskoobi
 

all
4. Arteri ja veeni seina erinevused
Veeni seintel on vähem elastseid  kiude  ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja 
langevad kiiresti kokku
Veenid on varustatud klappidega, mis  avanevad  verevoolu suunas ja soodustavad vere 
liikumist südame suunas
Veenide arv ja summaarne  maht ületab arterite oma umbes kaks korda
5. Süda
lad. k. COR
Asend
Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas
2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule.
6. Südame  kihid
Sisekest
Endokard
ENDOCARDIUM
Lihaskest
Müokard
MYOCARDIUM
Väliskest
Epikard
EPICARDIUM

7. Perikard
Südamepaun

8. Südame vasakus  pooles  voolab  venoosne  veri
Südame paremas pooles voolab  arteriaalne  veri
9. Südame kambrid 
Parem vatsake
VENTRICULUS DEXTER
Parem koda
ATRIUM  DEXTRUNUM
Vasak koda
ATRIUM SINISTRUM
Vasak vatsake
VENTRICULUS SINISTER

10. Südame  klapid  asukoht, hõlmade arv, ladina
Kolmehõlmne

Trikuspidaalklapp – Paremal südamepoolel
Kahehõlmne
Mitraalklapp  – Vasakul südamepoolel
Kolmene  poolkuu
Semilunaarklap – Kopsutüve ja  aordi  väljumiskohalt vastavalt 
paremast  ja vasakust vatsakesest paiknevad kopsutüve- ja aordiklapid
Funktsioon
Takistavad vere tagasivoolu vatsakestest kodadesse ja veresoontest 
vatsakestesse
11. Koronaarvereringe
Toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaararteri kaudu, mis lähtuvad aordi 
algusosast ja varustavad verega südamelihast. Venoosne veri koguneb veenulitest 
suurematesse südameveenidesse. Peaaegu kõik südameveenid suubuvad pärgurkesse e. 
siinusesse ja selle kaudu viiakse veri südame paremasse kotta. Pärgurke ja pisimate veenidega 
lõpeb koronaarvererige.
Funktsioon
Südame enda verevarustus

12. Suur vereringe
Funktsioon

Kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega ja 
ainevahetusproduktide eemaldamine ( venoosse  verega).
13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest
Suure vereringe veri koguneb ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad südame 
paremasse kotta.
14. Väike vereringe
Funktsioon
Gaasivahetus  – verest läheb alveoolidesse süsihappegaas ja 
alveoolidest satub verre hapnik. Selle tulemusena muutub venoosne veri arteriaalseks.
15. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis kannab 
venoosset verd kopsudesse.
Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) 
südame vasakusse kotta.
16. Aort
AORTA
Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 
2. roide kõhreni.  Rinnakupideme  taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades 
aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda 
rinnaaordiks ja kõhuaordiks.
17. Aordikaarest lähtuvad harud
Õlavarre-peatüvi
Vasak ühine  unearter
Vasak rangluualune  arter
18. Peamine pea piirkonda verega varustav  veresoon on unearter
Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen
19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks
20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu
Keskpidine küünraveen
VENA MEDIANA CUBITI 
Rangluualune  veen
VENA SUBCLAVA
21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel
22. Värativeen
VENA PORTA
Tähtsus
Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere 
äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud
Moodustamine
Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel
Kogumispiirkond
Venoosne veri kõhuõõne paaritutest elunditest ( magupeensool
põrn, kõhunääre,sapipõis)
23. Lümfisüsteem
Funktsioon
Eriliste rakkude produtseerimine – lümfotsüüte – mis võtavad osa 
organismi immuun- e. kaitsereaktsioonidest, muutudes  seejuures kaitserakkudeks – 
immunotsüütideks.
24. Lümfisüsteem on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem.
Lümfisoonte ehitus on saranne veenidega sest kulgeb ainult ühes (tsentraalsessuunas ja 
vallandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni süsteemi.
25. Regionaarsed  lümfisõlmed
Ülajäsemed
Küünra- ja kaenlaaugus
Alajäsemed
Põlveõndlas ja kubemes
26. Vereloomeelundid
Lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn, harkeelund
27. Vere funktsioonid
Transport
Transpordib hingamisgaase – hapnikku kudedesse ja CO2 
kudedest kopsudesse
Kaitse
Hüübimisvõime
Veri hoiab pH taseme organismis normipiires

Valgudepoo
Veres olevad  valgud  on organismile vajadusel kergesti 
kättesaadavaks valgutagavaraks
28. Veri koosneb
Erütrotsüüdid
Punaverelibled
Leukotsüüdid
Valgeverelibled
Trombotsüüdid
Vereliistakud

29. Vereloomeelemendid/ vererakud
Erütrotsüüdid

Sisaldab  hemoglobiini  ja määrab veregruppi.
 
Naistel 4,0-5,5x1012/liitris
 
Meestel 4,5-6,0x1012/liitris
Funktsioon
Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest 
süsihappegaasi kopsudesse
Leukotsüüdid
Kaitseb organismi
4,0-8,8 (10)x109/liitris

Trombotsüüdid
Osaleb hüübimises
150-400x109/liitris

30. Inimese veregrupid
A, B, AB, O
31. Reesusfaktor
Rh. Pos.

Antigeen  D on inimesel olemas
Rh. Neg.
Antigeen D ei ole inimesel olemas
32.  Verevalgud
Toitumisfunktsioon  Globuliinid , fibrinogeenid
Transpordifunktsioon Albumiinid, globuliinid
Kandjafunktsioon
Albumiinid, globuliinid

33. Mõisted
Süstol
Vatsakeste  kontraktsioon
Diastol

Vatsakeste lõõgastumine
Südame minutimaht Vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti 
jooksul
Südame löögimaht
Väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame 
vatsakesest välja pumbatakse
Südame löögisagedus Normaalselt 60-80 korda minutis
EKG
Südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus
Tahhükardia
Südamefrekvents üle 100 korra minutis
Bradükardia
Südamefrekvents alla 60 korra minutis
Hüpotoonia
Vererõhu  normaalsest madalaim väärtus
Hüpertoonia
Normaalsest kõrgem vererõhk

34. Vererõhk 
Rõhk mida veri avaldab arterite seinale

Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg
35. Pulsisagedus
On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst.
Sõltub
Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest

36. Pulsi palpeerimine
Randmel
a. radialis
Kaelal

a. carotis
Kubeme piirkonnas a. femoralis
ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM

1. Eritusfuntksiooni täitvad  elundid  organismis
Neerud  

Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad 
vere
 
osmootse rõhu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #1 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #2 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #3 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #4 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #5 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #6 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #7 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #8 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #9 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #10 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #11 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #12 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #13 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #14 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #15 Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eeeroo Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM
  • Väiksemad
  • Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise
  • Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult
  • Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja
  • Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere
  • Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda
  • Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas
  • Endokard
  • ENDOCARDIUM
  • Müokard
  • MYOCARDIUM
  • Epikard
  • EPICARDIUM
  • Südamepaun
  • VENTRICULUS DEXTER
  • ATRIUM DEXTRUNUM
  • ATRIUM SINISTRUM
  • VENTRICULUS SINISTER
  • Trikuspidaalklapp
  • Mitraalklapp
  • Semilunaarklap
  • Takistavad
  • Toimub
  • Südame enda verevarustus
  • Kõikide elundite varustamine hapnikurikka
  • Gaasivahetus
  • AORTA
  • Õlavarre-peatüvi
  • Vasak ühine unearter
  • Vasak rangluualune arter
  • VENA MEDIANA CUBITI
  • VENA SUBCLAVA
  • VENA PORTA
  • Anastomooside
  • Ülemise ja alumise kinnitiveeni
  • Venoosne veri kõhuõõne paaritutest elunditest
  • Eriliste rakkude produtseerimine – lümfotsüüte
  • Küünra- ja kaenlaaugus
  • Põlveõndlas ja kubemes
  • Lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn, harkeelund
  • Transpordib hingamisgaase – hapnikku kudedesse ja CO2
  • Hüübimisvõime
  • Veri hoiab pH taseme organismis normipiires
  • Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti
  • Punaverelibled
  • Valgeverelibled
  • Vereliistakud
  • Sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi
  • Naistel 4,0-5,5x10
  • /liitris
  • Meestel 4,5-6,0x10
  • Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest
  • Kaitseb organismi
  • ,0-8,8 (10)x10
  • Osaleb hüübimises
  • -400x10
  • Antigeen D on inimesel olemas
  • Antigeen D ei ole inimesel olemas
  • Albumiinid, globuliinid
  • Vatsakeste kontraktsioon
  • Vatsakeste lõõgastumine
  • Väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame
  • Südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus
  • Südamefrekvents üle 100 korra minutis
  • Südamefrekvents alla 60 korra minutis
  • Vererõhu normaalsest madalaim väärtus
  • Normaalsest kõrgem vererõhk
  • On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst
  • Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest
  • ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM
  • Parema
  • Vasaku
  • Nefron
  • URETER
  • Kõhuõõne tagasein
  • Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide
  • VESICA URINARIA
  • Väikevaagna eesmine osa
  • Uriini talletamine
  • URETHRA
  • Funktsioon: Uriini väljutamine
  • URETHRA MASCULINA
  • Munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissugu
  • Folliikulid
  • Vedelikuga täidetud põis
  • Graafi põieke
  • Ovulatsioon
  • Kollakeha
  • Valkjas keha
  • Progestroon
  • Östrogeen
  • Menstruatsioon
  • Kestus
  • Tsükli kestus
  • päeva
  • Ovogenees
  • Spermatogenees
  • Fertilisatsioon
  • Lunaarkuu
  • Raseduse kestus
  • Väikevaagna õõnes emaka ülemises servas
  • Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse
  • Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel
  • Emaka sein
  • Suundudes ette alla, läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb
  • Sünnitusel tuleb laps välja
  • Vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihiline õhukese seinaga
  • -300 sagarikku
  • Meessugurakkude
  • Seemnerakkude reservuaar
  • Munandi tagumisel serval
  • MEESTEL põie all
  • Vaagnadiafragma
  • Lahkliha läbivad kusiti membraanosa
  • Lahkliha läbivad kusiti ja tupp
  • ANATOOMIA: SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
  • CAVUM ORIS
  • PHARYNX
  • OESOPHAGUS
  • GASTER
  • INTESTINUM TENUE
  • INTESTINUM CRASSUM
  • HEPAR
  • PANCREAS
  • Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole
  • Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib
  • Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase
  • Roojamine
  • VESTIBULUM ORIS
  • CAVUM ORIS PROPRIUM
  • DENTES
  • Arvult 20
  • DENS INCISIVUS
  • DENS CANINUS
  • DENTES PRAEMOLARES
  • DENTES MOLARES
  • Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus
  • GLANDULA PAROTIS
  • GLANDULA SUBMANDIBULARIS
  • GLANDULA SUBLINGUALIS
  • Ühendab
  • Ninamine osa
  • Suumine osa
  • Kõrimine osa
  • Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest
  • kurgumandlist
  • Ülemine pool on vöötlihas
  • EPIGASTRIUM – maks
  • MESOGASTRIUM – peensool
  • HYPOGASTRIUM - pärasool
  • Katab siseelundeid
  • Läviseosa, maokeha, lukutiosa
  • Happeline
  • Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente
  • Emulgeeritud rasvu
  • Pehmendab tselluloosi
  • JEJUNUM
  • ILEUM
  • Omab rohkelt kurde
  • Toimib süsivesikutele
  • Toimib rasvadele
  • Toimib valkudele
  • sagarat
  • Eriline
  • Laguproduktide lagundamine, energia allikas, seedimisabiainete
  • Aminohapped
  • Rasvhape
  • Glükoos
  • CAECUM
  • VERMIFORMIS
  • COLON ASCENDENS
  • COLON TRANSVERSUM
  • COLON DESCENDENS
  • COLON SIGMOIDEUM
  • RECTUM
  • Imendumine
  • Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud
  • Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab
  • Vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid
  • ANATOOMIA: NÄRVISÜSTEEM
  • Juhitakse erutust närviraku suunas
  • Juhib närviimpulsse närvirakust
  • Närvidega varustama
  • Lihaste nõrkus
  • Lihaste halvatus
  • Erutus elundist KNS’i
  • Viivad erutuse KNS’st elundisse
  • Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude
  • Neuronite puutekontaktid
  • KNS’i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele
  • Seljaaju jätkuks koljuõõnes
  • DURA MATER
  • ARACHNOIDEA
  • PIA MATER
  • LIQUOR CEREBROSPINALIS
  • Tundenärvid
  • Motoorsed
  • Seganärvid
  • Kaela eesmisi lihaseid
  • Sümpaatiline – siseelundites erutuse pidurdamine
  • Parasümpaatiline – kutsub esile erutuse
  • ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK
  • Silmamuna, apiaparaadid
  • Sidekoeline kiht
  • Nägemine videvikus - mustvalge
  • Päevane nägemine – eristab värve
  • Kolvikestes olev valgustundlik aine
  • Kepikestes olev nägemispurpur
  • Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel
  • Lühinägevuse
  • Nägemise korrektsioon
  • Kaugenägevuse
  • Kuulmetõri
  • Katte- ja kaitsefunktsioon
  • Hingamisfunktsioon
  • Eritusfunktsioon
  • Ainevahetuslik funktsioon
  • Termoregulatsioon
  • Higi eritub
  • Higinäärmete
  • Rasunääre
  • Keele tipp
  • Keele servad, taga
  • Vallnäsade piirkond
  • Kogu keel
  • Kompimis-, temperatuuri-, valuaisting
  • ANATOOMIA: Lihased
  • Kõõluse
  • Lai lindikujuline kilekõõlus
  • Lihastega kohevalt ühendatud
  • Teostavad pöörlemist
  • Teostavad lähendamist
  • Teostavad painutust
  • Abduktsioon
  • Adduktsioon
  • Ekstensioon
  • Pronatsioon
  • Supinatsioon
  • Levatores
  • Sphincteres
  • Aitab säilitada keha tasakaalu
  • ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM
  • Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna
  • CAVUM NASI
  • LARYNX
  • TRACHEA
  • BRONCI PRINCIPALES
  • PULMONES
  • Gaasivahetus kudedes kapillaarvere
  • Gaasi vahetus õhu
  • Ülemised ja alumised hingamisteed
  • Seinad tugevast luust
  • Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll
  • Ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud
  • -6. kaelalüli kõrgusel
  • Kõriesik
  • Avab ja sulgeb
  • Kõhreline eest
  • Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja
  • Paiknevad
  • Kujult
  • SVR – Tagab vereringe kopsudes eneses
  • Lestmete vaheline pilutaoline ruum – PUUDUB ÕHK
  • Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid
  • Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub
  • On hingamisliigutuste arv minutis
  • Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul
  • Hingeldus
  • Hingamisseiskus
  • Hapnikuvaegus kudedes
  • Paikneb piklikus ajus ja ajusillas
  • Reflektoorselt reguleeritakse sisse
  • Organismi elundkondade talitluste regulatsioon

Teemad

  • veri voolab südamest elundite suunas
  • veri voolab elunditest südame suunas
  • kõrvalveresooned
  • voolata
  • mikroskoobi
  • langevad kiiresti kokku
  • liikumist südame suunas
  • venoosne veri
  • arteriaalne veri
  • koronaararteri
  • pärgurkesse
  • siinusesse
  • verega ja
  • ainevahetusproduktide eemaldamine
  • aordiga südame vasakust vatsakesest
  • suubuvad südame
  • paremasse kotta
  • muutub venoosne veri arteriaalseks
  • südame paremast vatsakesest kopsutüvega
  • südame vasakusse kotta
  • üleneva aordina
  • alaneva aordina
  • rinnaaordiks ja kõhuaordiks
  • unearter
  • ülemine õõnesveen
  • pindmisteks ja suvadeks
  • parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu
  • parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel
  • kui vere
  • äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud
  • põrnaveeni ühinemisel
  • mis võtavad osa
  • kaitsereaktsioonidest
  • venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem
  • suunas ja
  • vallandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni süsteemi
  • kudedest kopsudesse
  • kättesaadavaks valgutagavaraks
  • süsihappegaasi kopsudesse
  • 0-8,8 (10)x10
  • 400x10
  • Globuliinid, fibrinogeenid
  • vasak vatsake paiskab välja ühe minuti
  • jooksul
  • vatsakesest välja pumbatakse
  • 80 korda minutis
  • veri avaldab arterite seinale
  • /80 mmHg
  • a. radialis
  • a. carotis
  • a. femoralis
  • Neerud
  • Kopsud
  • Jämesool
  • Nahk
  • RENES
  • rinnalüli
  • rinnalüli
  • kehavedelike tasakaalu tagamine organismis
  • Kaks kapillaaride süsteemi
  • arteriaalne veri venoosseks
  • 700 ml
  • kusepõie perioodiline tühjendamine
  • URETHRA FEMININA
  • 25 cm
  • Osad
  • seemnevedeliku väljutamine
  • OVARIUM
  • OOPHORON
  • hormoone
  • irdumisfaas
  • irdumisfaas
  • päeval
  • TUBA UTERINA
  • UTERUS
  • koosneb kolmest kestast
  • endometrium
  • myometrium
  • perimetrium
  • VAGINA
  • suurte häbememokkade vahelises pilus
  • suguühte ajal läheb peenis sisse
  • TESTIS
  • munandikottides
  • 300 sagarikku
  • seemnetorukestes
  • PROSTATA
  • PERINEUM
  • urogenitaaldiafragma
  • sisu, mis
  • segatakse seedemahlaga
  • soole
  • seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse
  • roojana
  • hambad
  • kokku 32
  • LINGUA
  • GLANDULAE SALVIALES
  • avaneb
  • avaneb
  • avanevad
  • 1,5L
  • süsivesikute
  • tõrvemandlist
  • neelumandlist
  • 30 cm
  • peristaltilise laine abil
  • alumine on silelihas
  • CAVUM ABDOMINIS
  • kõhunääre
  • neerud
  • PERITONEUM
  • ladustab enesesse rasva
  • segamine, happega töötlemine ja vedeldamine
  • Lima produktsioon
  • valmistamine
  • vesi
  • seesmine faktor
  • Valke
  • DUODENUM
  • sekretsioon
  • kaitse
  • toitainete resorptsioon
  • ringkurrud
  • soolemahla
  • saba
  • PAPILLA VATERI
  • M.) SPHINCTER ODDI
  • vahelihase all
  • 5KG
  • sagarikeks
  • põhilise verevarustuse
  • saab veeni kaudu
  • produktsioon, maksas erinevad suured vitamiinide varud
  • inaktiveerib
  • hormoone
  • veredepoo ja veedepoo
  • 75L
  • VESICA BILARIS
  • soodustades nii nende
  • seedimist
  • Tähtsus rasvade seedimisel
  • APPENDIX
  • eliminatsioon
  • lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht
  • kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised
  • ehk käärsoolekoopad
  • NEURON
  • moodustades
  • efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse
  • a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga
  • b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus
  • kehanärvisüsteem
  • siseelundite närvisüsteem
  • skeletilihaste tegevust
  • koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose
  • organismi ja väliskeskkonna vahel
  • neuroni kehadest
  • neuroni jätketest
  • vaimset tegevust
  • aferentsed
  • eferentsed
  • ainult ühes suunas – dendriidilt neuriidile
  • ärritus kantakse ühelt neuronilt
  • teisele
  • millest väljub kaks
  • paari närvijuuri ja mis moodustab ühe spinaalnärvipaari
  • kaelaosas, 12 rinnaosas, 5 nimmeosas, 5 ristluuosas, 1
  • õndraosas
  • seljaaju vahel
  • retseptoritest läbi seljaaju peaajju
  • peaajust seljaajju
  • paari
  • ei moodusta
  • vahelihas C1-C4
  • ülajäse C5-C8
  • reie eesmined lihased
  • suguelundid
  • õlapõimkus
  • nimme-ja ristluupõimikud
  • istmikunärv - ishiaadikusnärv
  • g
  • juhtetee
  • piklik aju
  • hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja
  • kaitsereflekside keskused
  • koordinatsioon
  • mälumise-neelamise koordinatsioon
  • ärritusi meeleorganitest
  • vegetataiivse NS
  • ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut
  • tahtmatu väljendamisega
  • suuraju koor
  • subarachnoidaalruum
  • seljaajukanalis
  • ajuvatsakestes
  • subarachnoidaalruumis
  • seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest
  • paari
  • 2, 8
  • 4, 6, 11, 12
  • 7, 9, 10
  • VII - näonärv
  • V – kolmiknärv
  • VII – näonärv
  • neelu
  • keelealune närv
  • mälumis
  • hingamisrefleks
  • ohtudest
  • põhjustatud
  • valurefleks
  • mõistetakse informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks
  • tundi
  • mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg
  • 11H
  • siseelundeid – elundsüsteeme, millega on seotud
  • organismi
  • Ei allu inimese tahtele
  • Sümpaatiline – siseelundites erutuse pidurdamine
  • Parasümpaatiline – kutsub esile erutuse
  • kiireneb
  • laieneb
  • aeglustub
  • kiireneb
  • erutus
  • puhkeperiood
  • a) Nägemiselund
  • b) Kuulmis- ja tasakaaluelund
  • c) Haistmiselund
  • d) Maitseelund
  • e) Kompimiselund
  • OCULUS
  • mis ümbritseb silmamuna
  • kontrollivad silma tungiva valguse
  • hulka
  • optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente
  • võrkkesta
  • vahel
  • kaksikkumer
  • valgustugevusel
  • eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul
  • üksteisest
  • lähedale
  • kaksiknõgusa
  • kaugele
  • kaksikkumera
  • AURIS
  • a) Väliskõrv
  • b) Keskkõrv
  • c) Sisekõrv
  • välimiskõrva keskkõrvast
  • keskkõrvas
  • endolümfiga
  • poolringkanalites
  • väikeaju
  • ninaõõne ülaosas
  • oimusagaras
  • taga üleval ninaõõnes
  • limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades
  • derma
  • pärisnahk
  • koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest
  • kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest
  • päevaga
  • Katte- ja kaitsefunktsioon
  • Hingamisfunktsioon
  • Eritusfunktsioon
  • Ainevahetuslik funktsioon
  • Termoregulatsioon
  • karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre
  • pärisnaha sügavamas kihis
  • Sekreet on valgurikas
  • esinevad üle kogu keha
  • kõige tihedamini peopesas ja jalatallas
  • happelise
  • 5L ööpäevas
  • tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine
  • mürkainete eritamisest
  • Leidub kõikjal nahas
  • peopesad ja jalatallad
  • naha ja karva kaitsmine kuivamise eest
  • suuraju keskmisse tagumisse
  • käärdu
  • keha
  • üksikosade
  • Võime vastata ärritusele
  • kõhredele
  • liigeskihnudele
  • isoleerituld
  • kontraheeruda
  • laiadeks
  • eemaldamist
  • sirutust
  • asendit
  • organismi
  • gaasivahetuse ülesannet
  • Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse
  • kudede vahel
  • õhu juhtimine
  • skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati
  • täidetud õhuga
  • küljed
  • 6. kaelalüli kõrgusel
  • epiglottis
  • sõrmuskõhr
  • häälekõrialune õõs
  • häältepaeltest heli
  • lõpeb bronhidega. 9-15CM
  • sidekoeline tagumine sein
  • BRONCHI PRINCIPALES
  • pikem
  • gaasivahetus
  • PULMO DEXTER
  • PULMO SINISTER
  • pleurakottides
  • põhimik
  • tipp
  • vahelihaseline
  • Moodustised
  • uue hapnikuga
  • süsihappegaasi
  • SVR – Tagab vereringe kopsudes eneses
  • süvend, mida läbivad
  • RADIX PULMONIS
  • eostavad kopsude peamist ülesannet – gaasivahetust
  • läbimõõduga 0,25MM
  • kahest lestmest
  • kopsudevaheline ruum
  • jagunemine peabronhidest väiksemateks osadeks
  • Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne
  • õhkrinna
  • mahuga
  • n: 15-20x
  • m: 12-15x
  • sissehingatavas õhus
  • väljahingatavas õhus
  • väljahingamise perioodilist
  • vaheldumist

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
docx
Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
11
docx
Anatoomia lühidalt
34
docx
Füsioloogia konspekt eksamiks
29
doc
Füsioloogia
46
docx
Anatoomia-füsioloogia eksam
33
doc
Füsioloogia
84
odt
Anatoomia kordamisküsimused-vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !