ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT
MUUKEELSETELE LASTELE
Koostas:
TEEMA: JÄNES
VANUS: 5-6 aastased
EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu.
Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist.
Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna.
Laps kordab järgi õpitud luuletust.
VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis .
TEGEVUSE KÄIK:
Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid,
halljänes ja valgejänes . Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan
värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun
lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt.
Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt
valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude
järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte.
Jänesed magavad maasse kraabitud lohus.
Jänesed on taimetoitlased. Näitan lastele pilte, mida jänesed
söövad ja kordame koos taimede nimetusi. Jänesed armastavad talvel
ka puude ja põõsaste koort. Näitan piltidelt puutüvesid ja
nimetame koos puude nimesid .
Jänese rahvapärased nimetused on haavikuemand ja pikk- kõrv . Kas sa
oled kuulnud sõna jänesehaak? See tähendab, et jänes jookseb hästi kiiresti ja teeb samal ajal äkilisi pöördeid.
Näitan mängujänesega , kuidas jänes haake teeb ja jookseb.
Loen lastele luuletuse , kasutades käpiknukku (jänes):
ELUPAIGAKS METS JA AAS,
PUUKOORT, ROHTU NÄKSIN MA.
VAID, SIIS VÕID MIND TABADA,
KUI TEAD – MA PIKK-KÕRV SABAGA.
Palun lastel luuletust kaasa lugeda ja hääldada igat sõna selgelt.
Näitan lastele pildilt, millised jäljed jätab jänes lumele.
Palun lastel püsti tõusta . Seletan lastele, et nüüd oleme ise
väikesed jänesed, kes hüppavad metsa all. Käed on meil kõrvadeks
ja hüppame rühmas ringi.
Loen hüplemise ajal luuletust:
JÄNES HÜPPAS METSA ALL,
LÕBUS TUJU OLI TAL.
JÄNKU HÜPPAS HIPS JA HOPS,
SABA OTS TEGI SIPS JA SOPS.
Kordame luuletust ka lastega koos.
Asetan üle toa maha pika köie.
Jänesed on osavad hüppajad, nüüd hakkame ka meie hüppama. loeme
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ViksK
Õppematerjali autor
isikutega tööalaselt, valdama eesti keelt. Keeleametil on õigus seda kontrollida ja nõuda asutustelt-ettevõtetelt, et nende töötajad oskaksid riigikeelt. On väga oluline, et eesti keel oleks 100% riigikeelena tunnustatud, mitte ainult seaduses, vaid ka tegelikkuses. Eesti rahva ja riigi tervise seisukohalt on väga tähtis, et meil poleks vaheseina eesti- ja venekeelse ühiskonna vahel. Tuleb leida hoovad ja võimalused, mille abil teadvustada muukeelsetele inimestele, kui tähtis on Eestis elades tunda eesti keelt ja kultuuri. ( Saaremägi 1996) Keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003)
5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara 19 10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2. Teretamistantsud 23 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks 24 11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6. Minu sõbrad 27 11.7
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Swansoni jt (2005) uurimustööd. Kujundatakse oskust järjestada pildiseeriat, järgides tekstigrammatikat. Järgneb analüüs, mille raames sooritatakse semantilist või keelelist verifitseerimist nõudvaid ülesanded, muuteoperatsioone nõudvaid ülesandeid, lause lõpetamise ülesandeid. Pildiseeriad järjestatakse, arvestades sündmuste ajalist ja põhjus-tagajärg seoseid. Eeltööna järgmise etapi eel lapsele teadvustatakse lastele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Mitmete autorite (Swanson jt 2005; Fey jt, 1997; Traumann, 2009; Karlep, 2003) töödest võetakse eeskuju töölõigus, kus keskenduti jutustuse struktuurile ja komponentidele. Lapsele sel- gitatakse, millistest osadest koosneb sidus jutuke, ning millest tuleb igas osas rääkida . Lähtutakse Narratiivi Hindamisskaalast NHS (K. Mäesaar, M. Hallap, M. Padrik).
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
Palju tänu ka Felicia Schmidtile, kes kannatlikult mu käsikirjad (jah – käsikirjad) loetavateks 6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid