ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Noored ja areng

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012  Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine...................................................................................

Andragoogika

8

docx

Perekonna tähtsus lapse arengukeskkonnas

eneseväljendus). Lapse jaoks on oluline vanema nägemus olukordadest, vanema selgitus— olgu siis negatiivse või positiivse sündmuse seletamisega. Ema-isa silmad ja suu on ühel päeval lapse silmad ja suu. Perekond paneb esimestel eluaastatel inimese arenemisele ja haridusele kõige tähtsama aluse. Seal valitseb vastastikune usaldus, heatahtlikkus ja armastus, mis on kõige tähtsamad tingimused edukaks kasvatuseks. Ka lapse sotsiaalse arengu seisukohalt mängivad suurt rolli lapse kiindumussuhted vanematega, see aitab kujundada põhiusaldust enda ja maailma vastu. Kindlas kiindumussuhtes olevad lapsed on suheldes seltsivamad, sõbralikumad ja enesekindlamad. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid vabaaja tegemisi.

Arengupsühholoogia

14

docx

Distsipliin koolis, õpetaja kui klassi juht ja suunaja

Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht  Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja poolt kavandatud ja hästi ettevalmistatud tegevusi, mis aitavad muuta keskkonna, milles lapsed viibivad nende jaoks turvaliseks ja arusaadavaks. Järgnevate teemade käsitlused tuginevad peamiselt Edgar Krulli õpikule Peadgoogilise psühholoogia käsiraamat (TÜ Kirjastus 2000)

Pedagoogika

5

docx

gulliveri reisid

Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle.

Kategoriseerimata

5

pdf

Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust

Nad teavad, mis on liiga madal ja mida madala suhkrutaseme puhul tegema peab. Samuti teavad nad, mis võis põhjustada liiga kõrge suhkrutaseme. Neil teemadel arutleti. Selline mänguline lähenemine oli abiks ka teistpidi- kui diabeetik unustas enne sööki proovi tegemise, tuletasid teised seda talle meelde. Sel perioodil tekib palju küsimusi seksuaalsuhete ja järglaste saamise kohta. Oluline on, et laps saaks vastuse kõikidele neile küsimustele. 3. Diabeedihaigete laste sotsiaalse arengu toetamine Eestis. Võrreldes diabeetikuist täiskasvanutega on laste meditsiiniline abi Eestis palju paremal tasemel- lapsed saavad soodustusega osta rohkem abivahendeid, kõik lapsed käivad regulaarselt kontrollis lasteendokrinoloogi juures, lapsed saavad soodustusega kasutada insuliinipumpasid ja juba taotletakse riigipoolset toetust ka veresuhkru kontrollimise uuele süsteemsele aparaadile. Täiskasvanuid saadab perearst endokrinoloogi vastuvõtule ainult siis kui muidu enam hakkama ei saa

Eripedagoogika

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND.............................................................

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

4

docx

Lapse sotsiaalne areng murdeeas

identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Mis on loomulik selles eas. Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega. Nooremas murdeeas on püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega sõbrad. Suur osa ajast vedetakse eakaaslastega. See on oluline tähsus sotsiaalse indetsuse kujunemisel. Kesmises murdeeas tekivad mõlemasoolised kambad. Hiljem vastasoolised sõbrad, tekivad paarid. Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Sel perioodil on vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Samas murdeealine vajav endiselt suhteid vanematega, piire,  reegleid ­ see annab turvatunde, kuigi proteestitakse nende vastu. Sageli võib olla konflikte täiskasvunetaga, ka eakaalastega. Identiteedi kujundamine: - Kellena end tulevikus ette kujutatakse

Lapse sotsiaalne areng

10

docx

Teismelised ja suhted

eakaaslaste grupid tugevalt riskikäitumist tugevdada. Mingil määral on hälbiv ja riskeeriv käitumine (näiteks mõnuainete tarbimine ja pisikuriteod) noorukieas tavapärane (Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M). Pole kahtlust, et suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui tulevaste ühiskonnaliikmete sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Siit saab alguse nende tegelik integreerumine tulevasse ühiskonda. Kaaslastega suhtlemine omandab suurima mõju õpilaste sotsiaalsele arengule murdeeas. Sõprussidemete kujunemise aluseks on huvide, hoiakute ja väärtushinnangute sarnasus. Sõprussidemete kvaliteet saavutab kõrgeima taseme murdeeas, mil sõpradeks hakatakse pidama inimesi, kelle on ühised huvid, kellega saab arutada intiimsemaid probleeme ja kellele võib loota rasketel hetkedel. Selliste sõprussidemete loomine eeldab abstraktsete mõistetega opereerimise võimet. Sel arengutasemel muutuvad noorukite sõprussidemed palju

Areng ja õppimine

Kommentaarid (0)