ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA (1)

07.02.2006
Eksmil 3 osa:

• Referaat (10 %) – ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine – tuua ruumi 322 või meili teel silvia [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks ; soovitavalt 1. aprilliks .
  
• Seminarid (15 %)
  
• Eksamitöö kirjalik (75 %)
  

Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik.
Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga .
Allikad:

• Eduard Raska „Õiguse apoloogia“ 2004
  
• Kaugia „Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi“
  
• Raska „ Kriminoloogia üldkursus II“ ( uurimismeetodid )
  

3 osa:

• Õiguse sotsioloogia ajalugu
  
• Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused
  
• Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid
  

Eksamil kõigist kolmest küsimus.
Seminarile kutsutute nimekiri õisis.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab inimeste vahelist suhtlemist sotsiaalses keskkonnas.
Õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast. Seda distsipliini saame vaadata nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, sest see teadus asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail. Distsipliin on mõlemal pool olemas.
Miks seda distsipliini tarvis oli? – 19. sajandil hakkas Euroopas levima veendumus , et ühiskonda on võimalik loodusteaduste eeskujul uurida ja kindlasti on olemas teatud meetodid, millega seda ühiskonda uurida. Sotsioloogia tekkeks sai 2 olulist tõukejõudu: teaduslikud juured ja poliitiliste juurte olemasolu (19. sajandi kodanlus oli huvitatud oma positsioonide kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti – probleeme ja vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme – kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine – probleemide uurimine .
Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof - majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et