ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused ?
  • Millised on riigivalitsemise vormid ?
  • Millised on riikliku korralduse vormid ?
  • Mida mõistetakse poliitilise režiimi all ?
  • Mis on riigi funktsioonid ?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ?
  • Kuidas riigiorganeid liigitatakse ?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos ?
  • Mis on õigusriik, seadusriik , politseiriik , haldusriik , totalitaarriik ?
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki ?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed ?
  • Kuidas defineerida õigust ?
  • Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust ?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomu õiguslikku käsitlust ?
  • Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust ?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine ?
  • Milline norm on sotsiaalne norm ?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid ?
  • Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid ?
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet ?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur ?
  • Miks just selline ?
  • Mis on õigusnormi hüpotees ?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon ?
  • Kuidas dispositsioone liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon ?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse ?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides ?
  • Mis on õigusharu ?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse ?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod ?
  • Mis on õigusinstituut ?
  • Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga ?
  • Mis on õigusperekond ?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised era õigusesse ?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all ?
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad ?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele ?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem ?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis ?
  • Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel ?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord ?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses ?
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid ?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest ?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur ?
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid ?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid ?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte ?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest ?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks ?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ?
  • Mis on õigusrikkumise objekt ?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Mida hõlmab riigiõigus ?
  • Mis on riigiõiguse allikad ?
  • Mis on põhiõigused ?
  • Millele rajaneb?? ?
  • Millega seondub haldusõigus ?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele ?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid ?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad ?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted ?
  • Kes on avaliku halduse kandjad ?
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod ?
  • Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ?
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid ?
  • Mis on hea usu põhimõte ?
  • Mis on õigusvõime ja teovõime ?
  • Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime ?
  • Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse ?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused ?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus ?
  • Mis on tingimuslik tehing ?
  • Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ?
  • Millal volitus lõpeb ?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid ?
  • Mis on aegumine ?
  • Mis tähtsus sellel on ?
  • Millised on aegumise tähtajad ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust ?
  • Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust ?
  • Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel ?
  • Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele ?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule ?
  • Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine ?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule ?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt ?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on ?
  • Mis on valdus ja kuidas valdus tekib ?
  • Mis on omand ja millised on omandi liigid ?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
  • Mis on reaalservituut ?
  • Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb ?
  • Mis on kasutusvaldus ?
  • Kuidas see tekib ?
  • Mis on isiklik kasutusõigus ?
  • Mis on hoonestusõigus ?
  • Mis on ostueesõigus ?
  • Kuidas see seatakse ?
  • Mis on pant ?
  • Millised on pandi liigid ?
  • Mis on registerpant ?
  • Kuidas toimub transpordivahendi pantimine ?
  • Mis on kommertspant ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Mis on õiguste pantimine ?
  • Mis on hüpoteek ?
  • Kuidas see tekb ja lõpeb ?
  • Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine ?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek ?
  • Mida reguleerib võlaõigusseadus ?
  • Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid ?
  • Mis on võlasuhe ja millest see tekib ?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad ?
  • Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil ?
  • Millised nõuded esitatakse tehingu vormile ?
  • Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel ?
  • Mis on eelleping ?
  • Mida tähendab seaduse dispositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi) ?
  • Mis on lepingute siduvuse põhimõte ?
  • Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted ?
  • Millega määratakse lepingupoolte kohustused ?
  • Kuidas toimub lepingu sõlmimine ?
  • Kuidas võib lepingut muuta ?
  • Millal loetakse kohustus täidetuks ?
  • Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju ?
  • Mis on kõrvalkohustused ?
  • Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine ?
  • Mis on käsiraha ?
  • Mis on leppetrahv ?
  • Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek ?
  • Mis on müügileping (mõiste) ?
  • Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused ?
  • Mis on vahetusleping ?
  • Mis on faktooringuleping ?
  • Mis on kinkeleping ?
  • Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe ?
  • Mis on üür ja kõrvalkulud ?
  • Mis on liisinguleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused ?
  • Mis on litsentsileping ?
  • Mis on frantsiisileping ?
  • Mis on ehitise ajutise kasutamise leping ?
  • Mis on tasuta kasutamise leping ?
  • Mis on laenuintress ?
  • Mis on elurendis ja ülalpidamisleping ?
  • Mis on kompromissleping ?
  • Mis on seltsinguleping ?
  • Mis on käsundusleping ?
  • Mis on töövõtuleping ?
  • Mis seda iseloomustab ?
  • Mis leping on maaklerileping ?
  • Mis on agendileping ?
  • Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad ?
  • Mis on komisjonileping ?
  • Mis on maksekäsund ja arveldusleping ?
  • Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused ?
  • Mis on kaubaveoleping ?
  • Mis on reisijaveo leping, tšarterleping, pagas ?
  • Mis on ekspedeerimisleping ?
  • Mis on pakettreisileping ?
  • Mis on hoiuleping ?
  • Mis on hoiutasu ?
  • Milles seisneb hoidja vastutus ?
  • Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele ?
  • Mida reguleerib äriseadustik ?
  • Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala ?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada ?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja ?
  • Mis on ärinimi ?
  • Kuidas neid eristatakse ?
  • Kuidas neid kaitsta saab ?
  • Mis on prokuura ?
  • Mis andmeid saab äriregistrist ?
  • Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine ?
  • Kuidas toimub osaühingu asutamine ?
  • Kuidas toimub osaühingu juhtimine ?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid ?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted ?
  • Missugune on aktsiaseltsi struktuur ?
  • Mis on aktsiaseltsi juhtorganid ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Millised on aktsiaseltsi lõpetamise alused ja protseduurid ehk selleks vajalikud sooritused ?
  • Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted ?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud ?
  • Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
  • Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus ?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord ?
  • Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse ?
  • Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja ?
  • Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus ?
  • Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses ?
  • Millest moodustub pankrotivara ?
  • Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses ?
  • Kuidas toimub pankrotivara valitsemine ?
  • Mis on kompromiss pankrotimenetluses ?
  • Mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Mis on saneerimine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus algatatakse ?
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded ?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus ?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos ?
  • Mis on tööleping ?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus ?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused ?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping ?
  • Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla ?
  • Millised on töötaja kohustused ?
  • Millised on tööandja kohustused ?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida ?
  • Kuidas saab töölepingut muuta ?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused ?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda ?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse ?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine ?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse ?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis ?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust ?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse ?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale ?
  • Mis on töölähetus ?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine ?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused ?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded ?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine ?
  • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas ?
  • Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise fkohustus töösuhetes ?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle ?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ?
  • Kes lahendab töövaidlusi ?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks ?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada ?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid ?
  • Kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Ta on riiklik ja piakkondlik. 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine ?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded ?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid ?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel ?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus ?
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele ?
  • Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust ?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu ?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost ?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ?
  • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Kuidas tulemit hinnata ?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid ?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik ?
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid ?
  • Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus ?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi ?
  • Millised on karistused väärteo eest ?
  • Kes lahendavad väärteoasju ?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg ?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus ?
  • Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad ?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded ?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus ?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid ?
  • Millised on kohtunike kohustused ?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel ?
 
Säutsu twitteris
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS)
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
Riigile omased 3 tunnust:
  • Avalik võim.
  • Territoorium , millel avalik võim kehtib.
  • Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.

Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki?
Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president . // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel.
Millised on riikliku korralduse vormid?
Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse.
Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise režiimi põhitüüpidena eristatakse tavaliselt demokraatlikku, autoritaarset ja totalitaarset režiimi.
Mis on riigi funktsioonid?
Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon, kultuurilis-kasvatuslik funktsioon. // Välisfunktsioonid: riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon.
Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
Riigiaparaat – Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan – Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: riigivõimualased volitused , õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid . 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid.
Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe . Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas.
Mis on õigusriik , seadusriik, politseiriik, haldusriik , totalitaarriik ? Mis on sotsiaalriigi printsiip?
Õigusriik – Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus , üksikisik ja riik on võrdsed subjektid , riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele , õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, seaduslikkuse põhimõte, õiglusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõue, demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema isesisvuse. // Politseiriik – Riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud, ebademokraatlik. // Haldusriik – Riigivõimu korraldus, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Totalitaarriik- kogu võim on koondunud ühe isiku või partei kätte ning kogu riigi tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt.
Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi . Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini.
Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatus ejärgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esipkaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.
Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus – Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid , teatavatel juhtudel aga kogu rahvas ning ta leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss . Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. – Oma poliitika teostamisel kasutab riik eelkõige õigust kui väge ratsionaalset ja otstarbekohast vahendit ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks riigi ülesande täitmisele. Õigus on poliitika ohjeldamise vahend. – Õigusriigis peab poliitiline tegevus toimuma õigusega kindlaksmääratud raamides.
Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Õigus on majanduse peegeldus . Kui majanduses toimuvad olulised muudatused, siis peavad need toimuma ka õiguses. Samas avaldab õigus mõju ka majandusele. Õigusel on majandusele reguleeriv toime: ta võib lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.
Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?
Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. // Õiguse tunnused: 1) Käitumisreeglite kogum ehk terviklik süsteem. 2) Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud. Õigusnorme loob ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi.
Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
Juriidiline: Õigus on riigi poolt kehtestatud normistik , mis on väljendatud õigusaktides. // Sotsioloogiline : Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks (nt isikuvabadused, inimõigused jms).
Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad.
Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
Inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtelmise korrastamine.
Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
Normatiivne reguleerimine – Inimeste käitumist korraldatakse üldiste reeglite abil. Kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks. Puuduseks see, et ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. // Individuaalne reguleerimine – Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekorste personaalsete aktide abil. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid , määravat osa etendab lahendaja suva. Ei ole tagatud võrdne kohtlemine.
Milline norm on sotsiaalne norm?
Üldise iseloomuga käitumisreegel , mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Moraalinormid , korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid
Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
Moraalinormid – Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid – Käitumisreeglid , mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava – Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid – Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid – Reguleerivad indiviidi käitumise välist külge, on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale. // Õigusnorm – Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi 
funktsioonid?
1) Lähtub riigist. 2) Tagatakse riigi sunniga. 3) Üldkohustuslik käitumisreegel. 4) Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Formaalselt määratletud. //
Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
Õigusnorm – Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
1) Hüpotees (kui) 2) Dispositsioon (siis) 3) Sanktsioon (vastasel juhul)
Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
Hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab aintud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud , mille olemasolu või puudumine määrab normi kehtivuse või selle toime erisused. // Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees – Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees – Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees – Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees – Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees – Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees – Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2) Liithüpotees – Nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheagselt esineva tingimuse olemasolu. 3) Alternatiivne hüpotees – Seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud.
Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?
Dispositsioon – Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul , missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. // Dispositsioonide liigitus normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1) Lihtne dispositsioon – Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2) Kirjeldav dispositsioon – Iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt. // Dispositsioonide liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud – Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud – Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon – Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon – Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida.
Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
Sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. // Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid – Kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid – Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid – Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid – Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid – Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon – Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon – Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon – Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon – Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.
Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?
Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel ette on nähtud. Õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust.
Mis on õigusharu ?
Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
Õigusnormide õigusharude liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. // Õigusliku reguleerimise objekt – Teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted. // Õigusliku reguleerimise meetod – Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.
Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
Õigusliku reguleerimise meetod – Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodid jagunevad: 1) Autonoomne meetod – Selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhete subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod – Loob sellise suhte kontsruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes.
Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
Mis on õigussüsteem ?
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
Mis on õigusperekond ?
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel aluel ja õigusasutuste organisatsioonil.
Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond – Õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. // Anglo-ameerika ehk üldine õigus (common law) – Õigusnormi abstraktsuse aste on madalam. Eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õiguse peamiseks allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu- ja laduspretsedent.
Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus.
Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
Eraõigus : tööõigus, tsiviilõigus ( võlaõigus , asjaõigus , perekonnaõigus , pärimisõigus ), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus , konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus ( autoriõigus , tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus , kirikuõigus, karistusõigus , kohtu- ja protsessiõigus , finantsõigus, sotsiaalõigus .
Esitage skemaatiliselt:
a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning
b)  kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.
c)  Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusvormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel: 1) Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava 2) Õigusteadus ehk juristide arvamus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt ehk õigustloov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid.
Mis on tänapäevased õiguse allikad?
Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
EL-i liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud selle ühenduse arengu käigus ja mis määrav kindlaks mitte ainult liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks olev riik. EL-i liikmesriikide põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus – Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid , nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused . Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL-i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus – Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid .
Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?
Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium . Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub raknedmaisele määratlemata arv kordi , mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme, siis nimetatakse seda ka õigustloovaks aktiks . // Mittenormatiivne ehk üksikakt – Akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjketile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.
Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus – Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus , konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused .
Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
1) Seaduse algatamine – Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu , mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine – Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil . 3) Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena – Toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus ). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon – Seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine – Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja .
Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel?
Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud?
Määrus – Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (linna- ja vallavalitsusel). Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda “seaduse alusel ja täitmiseks”. Vabariigi Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi. Need on üksikaktid , mis täidavad õiguse raknedamise ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister , asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks.
Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse riigikantseleile avaldamiseks, otsused aga saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär., need peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras kas avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele; korraldused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele.
Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Mahukamate ja suuremate seaduste korral on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses , kusjuures seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse pikem ajavahemik , et seaduse täitjatel oleks võimalik uue seadusega kohaneda ja teha selle rakendamiseks vajaduse korral ka vastavad ettevalmistused. Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast väljakuulutamist. Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega . Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad 3. päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. // Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt juriidilise jõu juhul, kui ta on kehtestatud kindlaksmääratud tähtajaks, st on ajutine õigusakt . Selliseid akte võetakse vastu harva, tavaliselt kehtestatakse alalised õigusaktid, st nad jõustatakse määramata ajaks. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine või 2) uue samasisulise normatiivakti vatuvõtmisega, mis kehtestab suhtele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks.
Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
1) Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad , kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvaid kohustusi ega piirata õigusi. 2) Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus.
Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid , bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti.
Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Normatiivse materjali süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses . Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: 1) Inkorporiseerimine – Normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Tulemuseks on õigusaktide kogumik. 2) Kodifitseerimine – Normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt.
Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
1) Tekib õigusnormi alusel. 2) Tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) Säilimise tagab riik. 4) Kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkib isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte struktuursed elemendid: 1) Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled. 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt.
Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #1 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #2 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #3 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #4 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #5 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #6 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #7 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #8 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #9 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #10 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #11 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #12 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #13 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #14 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #15 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #16 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #17 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #18 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #19 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #20 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #21 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #22 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #23 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #24 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #25 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #26 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #27 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #28 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #29 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #30 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #31 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #32 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #33 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #34 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #35 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #36 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #37 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #38 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #39 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #40 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #41 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #42 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #43 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #44 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #45 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #46 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #47 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #48 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #49 ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS #50
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ollu123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Lepingu siduvuse põhimõte

Teemad

  • ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK
  • JA ÕIGUS)
  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset
  • vabariiki?
  • Millised on riikliku korralduse vormid?
  • Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
  • Mis on riigi funktsioonid?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
  • Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on
  • sotsiaalriigi printsiip
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
  • Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise
  • ja võimu teooria põhiline sisu?
  • Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
  • Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
  • Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja
  • puudused teineteisega võrreldes?
  • Milline norm on sotsiaalne norm?
  • Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem
  • liigitus
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?
  • Mis on õigusharu?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset
  • reguleerimismeetodit autonoomsest?
  • Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
  • Mis on õigussüsteem?
  • Mis on õigusperekond?
  • Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
  • Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on
  • ajaloo jooksul kasutatud?
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele
  • Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
  • Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel?
  • Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende
  • aktide juriidiline jõud?
  • Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on
  • nende juriidiline jõud?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
  • Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
  • Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
  • Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle
  • moodustavad?
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
  • Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline
  • tähtsus?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse
  • realiseerimise teistest vormidest?
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess?
  • Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse
  • otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
  • Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse
  • koosseisu kuuluvad?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
  • Mis on õigusrikkumise objekt?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
  • Mis on juriidiline vastutus?
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse
  • liigitamine?
  • Mida hõlmab riigiõigus?
  • !Mis on riigiõiguse allikad?
  • ! pole kindel
  • Mis on põhiõigused?
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?
  • Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus?
  • Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised tunnused ja
  • ülesanded?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid?
  • Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted?
  • Kes on avaliku halduse kandjad?
  • Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted
  • haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus
  • uurimispõhimõte, haldusorgan jne
  • Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel
  • toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel
  • Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning
  • halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke
  • haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja
  • otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes
  • üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus
  • Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse
  • ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik
  • Põhimõtted
  • Kaalutlusõigus
  • Vormivabadus- ja eesmärgipärasus
  • Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas
  • asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid
  • Haldusorgan
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod?
  • Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik? Tsiviilseadustiku üldosast
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid?
  • Mis on hea usu põhimõte?
  • Mis on mõistlikkuse põhimõte?
  • Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused?
  • Mis on tehing?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus?
  • Mis on tingimuslik tehing?
  • Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes? Mis osa on volitusel ja
  • millal volitus lõpeb?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid?
  • Mis on aegumine? Mis tähtsus sellel on?
  • Millised on aegumise tähtajad?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust?
  • Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust?
  • Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel?
  • Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule?
  • Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule?
  • Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida
  • Eesti õiguse kohaldamises?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on?
  • Mis on valdus ja kuidas valdus tekib?
  • Mis on omand ja millised on omandi liigid?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
  • Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb?
  • Mis on kasutusvaldus? Kuidas see tekib?
  • Mis on isiklik kasutusõigus?
  • Mis on hoonestusõigus?
  • Mis on ostueesõigus? Kuidas see seatakse?
  • Mis on pant? Millised on pandi liigid?
  • Mis on registerpant?
  • Kuidas toimub transpordivahendi pantimine
  • Mis on kommertspant? Kuidas see tekib ja lõpeb?
  • Mis on õiguste pantimine?
  • Nii käenduse kui garantii aluseks on vastav leping. Samas erinevalt käendusest, kus
  • vastav leping allkirjastatakse üldjuhul nii käendaja kui laenuandja poolt, on praktikas
  • tavapärane, et garantii antakse ühepoolse garantiikirja väljastamisega, mida laenuandja
  • ei allkirjasta
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded?
  • turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
  • Mis on tööleping?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
  • Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla?
  • Millised on töötaja kohustused?
  • Millised on tööandja kohustused?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
  • Kuidas saab töölepingut muuta?
  • Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute
  • kehtivust?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse?
  • Kuidas toimub töö tasustaminbe eritingimustes?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale?
  • Mis on töölähetus?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult
  • reguleeritud?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
  • Millised on tööandja õigused ja kohustused töötingimuste tagamisel, sh
  • töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas? 1)
  • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse
  • nõuete täitmise osas?
  • Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise
  • kohustus töösuhetes?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
  • Mis on individuaalne töövaidlus?
  • Kes lahendab töövaidlusi?
  • Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja
  • kohustused?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
  • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende
  • korraldamine?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel?
  • Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele?
  • Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
  • Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
  • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid
  • piiritleda ja kuidas tulemit hinnata?
  • Nimetage kuritegude raskusastmed?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik? Süüdimatu
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid?
  • Nimetage põhi- ja lisakaristused
  • Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks
  • karistusele?
  • Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis
  • milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
  • Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi?
  • Nimetage liitkaristuste piirmäärad
  • Millised on karistused väärteo eest?
  • Kes lahendavad väärteoasju?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus?
  • Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis
  • on selle süstematiseerimise aluseks?
  • Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini
  • karistatavad?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
  • Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad
  • nimetab?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
  • Millised on kohtunike kohustused?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
  • John Austin
  • Felix Somló
  • Gustav Radbruch
  • Karl Olivecrona
  • Hans Kelsen
  • Georg Henrik von Wright
  • Robert Alexy
  • Ota Weinberger
  • Mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27
  • lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele
  • esitatavate nõuete ühtlustamiseks 28.09.1999 vastu võetud õigustloovate aktide
  • eelnõude normitehnika eeskiri?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

28
doc
ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt
67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused
82
docx
ÕIGUSE ALUSED KT1
88
doc
Õiguse alused konspekt
35
docx
Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !