ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mil viisil on võimalik seadusandjal hüpotees kirja panna ?
 
Säutsu twitteris

III teema. Õigusnormid


1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid.
1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus
Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina.
Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid.
Süsteemi omadused ja tunnused:
Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud.
Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest.
süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid, mis on omavahel suhetes. Ka sotsiaalne regulatsioon toimib autonoomselt, seeläbi on eristatav.
Hierarhilisus – element kui süsteemi terviklik osa ja iseseisev madalam süsteem.
Struktuur rajaneb süsteemi moodustavatel elementidel. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel nromidel.
Liigendatus – mida rohkem elemente, seda liigendatum
Isereguleeruvus – reageerivad keskkonnatingimustele, seeläbi saavutavad optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri.
Ühiskonnas on palju sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme). Nende olemus (potentsiaalne seostatus) sõltub üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on normatiivne alus.
Piltlikult öeldes koosneb elu ühiskonnas mitmetest sotsiaalsetest kordades: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne – normatiivne reguleermine, sest nimetatud kordade kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid.
Ühtsus iseloomustab normatiivse reguleerimise sees asuvaid süsteeme, sest süsteemi elemendid on omavahel seotud ja seetõttu tajutakse neid ühtsena (nt avanormid).
Terviklikkuse tagav see, et suhted antud süsteemi elementide vahel on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus, iseseisvus on lähedased mõisted.
Organiseeritus e korrastatuse aste – mida organiseeritumaks on süsteem kvalitatiivsete muutuste läbi muutunud, seda vähem saab teda väljastpoolt mõjutada.
Rangelt aksiomaatiline süsteem pole õiguses võimalik, sest see nõuaks kindla arvu aksioomide olemasolu. Kui taandada õigus vähestele põhimõistetele, mis funktsioneeriksid aksioomidena, poleks võimalik õigusnormi kohta teavet saada, ei võimalda ka empiirikat. Aksiomaatilis-deduktiivse meetodi ideaali ei ole õigusteaduses võimalik ellu viia. Seepärast pole ideaali vaja väärtustada. Positiivse õiguskorra ühtsus on esiti õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus.
Ka õiguskord on sotsiaalne kord.
Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee. Sellele vastandina moodustub case law avatud süsteemi. Siiski saab selliselt süsteeme luua ainult siis, kui me võtame süsteemi loomisel aluseks mingi õiguse põhimõtte. Iga taoliselt konstrueeritud suletud süsteem (kaubandusõigus) on avatud järgmisele süsteemile ( eraõigus ) ja see omakorda järgmisele (õigus). Õigusnorm on ka sotsiaalne norm ja nii avanevad õigusel edasised perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides.
Õiguse tõlgendamine, õigusest kui õigusnormide süsteemist arusaamine, tähendab sisuliselt ja on loogiliselt lubatav ainult siis, kui eelkõige õigust ise mõistetakse teatud tervikuna. See peab eelnema õigusnormi mõistmisele kui õiguse ühe süsteemse elemendi mõistmisele. Juba antiikmaailmast leitakse mõte, et mitte reeglist ei tulene õigus, vaid õigusest luuakse reegel.
Järjekindel õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua reegli-normi ainult juhul, kui olemasolevat õigust ennast mõistetakse kontseptuaalselt kui ühtset alget. Nii kujutab õiguse normatiivsus normatiivsust kogu õiguse kontekstis. Õigusnormil on mudeli roll, et arendada edasi teisi õiguse doktrinaalseid mõisteid ja konstruktsioone (nt õigusvõime).
2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.
Pole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid – tuleb eristada „sein” (olema) ja „sollen” ( pidama ).
Saksamaal kasutatakse termineid „õigusnorm” ja „õiguslause” sünonüümidena  õiguslaused on laused , mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta – pidamislaused.
I. Tammelo pakub selliste omaduste tähistamiseks, mis eristavad õigust teistest nähtustest, tegusõna „paenduma” – õigusnorm peab sisaldama „paendumist”.
Ka õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas otsustada. See on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või koguni jätab millestki ilma.
Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Erinevalt väidetest ei räägi õigusnormid eksisteerivatest asjaoludest. Õigusnormid ei ole tõesed ega väärad. Õigusnormid on kas kehtivad või mitte.
Õigusnormi ülesanne on anda küllaldaselt üldiseid käitumisreegleid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada.
Kontinentaalses õiguses on õigusperekondi, mis on rajatud õigusnormile, kuid kus on ka erinevusi.
Nt romaani õiguse perekond (Prantsusmaa, Benelux, Edela-Euroopa, Itaalia, osa Ladina-Ameerika riigid, Quebeck, Prantsuse kolooniad Aafrikas, Indoneesia, Maghrebi riigid [P-A]);
saksa perekond (Austria, Liechtenstein, Šveits, Türgi, Kreeka, Jaapan, L-Korea, Tai, varem Hiina)
skandinaavia süsteem on lähedane saksale – Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island
Eestis on pigem germaani süsteemile lähedal
Louisiana ja Puerto Rico on mõjutatud Prantsuse ja Hispaania eraõigusest.
Kontinentaalsuse elemente on ka Šoti õiguses, LAV-s, Mauritiusel jne.
Õigusnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu. See viitab heale õiguskultuurile, see on õigusriigi vältimatu tunnus. Need on ka kinnistatud õiguse allikates, mõistetavad keelelt.
Õiguse erinevad funktsioonid:
sisemise rahu kindlustamine – konfliktide ennetamine ja lahendamine
vabaduse kindlustamine – kaitse ellu sekkumise eest, vabaduse realiseerimise garanteeritus
õigusliku võrdsuse tagamine
sotsiaalse tasakaalu ja kindlustatuse tagamine
sotsiaalsete protsesside juhtimine
// Keskne funktsioon on suunata käitumist (subjektiivne õigus kui käitumisetalon kui sotsiaalne hüve), samas ka stabiliseerivad need suhteid ühiskonnas (integreeriv toime), soodustavad sotsialiseerumist. Integreerumine ja sotsialiseerumine on võimalikud, sest õigusnormid neutraliseerivad vastuolusid ja konflikte. Need tagavad füüsilise ja mõneti ka sotsiaalse kaitse (turvafunktsioon), on otsustamise alus ja legitiimsuse põhjendus.
Sotsiaalsed normid on
õigusnormid
õigusvälised normid
seega on õigusnormid osa sotsiaalsetest normidest. Sotsiaalse normi tähtsaimad tunnused on:
kasulikkus e ühiskondlik vajadus  ajas, ruumis ja adressaatide osas muutuv  inimeste elutingimuste muutumise järgi  õigusnormid peegeldavad sotsiaalset olukorda
kohustuslikkus – reguleerivad suhteid
realiseerumine inimeste käitumises
Õigusnormid on õiguslikult garanteeritud, sotsiaalsed mitte.
On sotsiaalseid norme, mis huvitab vaid teatud gruppi, nt organisatsiooni sisekorraeeskirjad, kuid ka selliseid, mis on tähtsad kõigile elanikele (nt tava ja moraal , õigusnormid).
Seos ja mõjutus sotsiaalse keskkonna ja õigusnormide vahel on vastastikune: ühelt poolt kujundavad õigusnormid kui tähtsamad sotsiaalsed normid elanikkonna elulaadi, suhtumisi ja tõekspidamisi; teiselt poolt on ilmne õigusnormide sisu determineeritus ühiskondlikest teguritest, eelkõige võimupositsioonist, huvidest, väärtustest, mentaliteetidest.
Seadus on oluline sotsialiseerumisagent, mis osundab sellele, mis on aktsepteeritav ja mis mitte.
Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või sotsiaalse grupi huvides. See on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole.
Sotsiaalsel normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom.
Formaalsed
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #1 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #2 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #3 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #4 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #5 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #6 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #7 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #8 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #9 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #10 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #11 ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 218659 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Riigi valitsemise vormid
  • Riikliku korralduse
  • Aristoteles
  • Montesquieu
  • Võimude lahusus
  • Õiguslik kaitse sõltumatute kohtunike poolt
  • Põhiõiguste ja põhivabaduste garanteerimine
  • ülipositiivse“ õiguse tunnustamine

Teemad

  • III teema. Õigusnormid
  • Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete
  • normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1
  • Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5
  • Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid
  • Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus
  • Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis
  • Õigusnormi üld- ja eritunnused
  • Õigusnormi struktuur
  • Õigusnormi loogiline struktuur
  • Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur
  • Õigusnormide liigid
  • Juriidiline fakt
  • Euroopa Liidu õiguse õigusnormid
  • A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996, lk 56-85, 224-231
  • R. Eerola, T. Mylly, P. Saarinen. Euroopa Liidu õigus. Tartu, 2001, lk 75-110
  • R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn, 2004, lk 87-115
  • IV teema. Riik
  • Riikide tekkimine ja riigi olemus. 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja
  • vajalikkusest. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. 4. Riigi rahvas. 5. Riigi
  • territoorium. 6. Avalik võim (suveräänsus). 7. Riigivormid. 8. Õigusriik. 8.1. Õigusriigi
  • kujunemise ajaloost. 8.2. Õigusriigi tunnused. 8.2.1. Õigusriigi formaalsed tunnused
  • Õigusriigi materiaalsed tunnused. 9. Eesti omariiklus (olemus, arengud)
  • Riikide tekkimine ja riigi olemus
  • Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest
  • Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis
  • Riigi rahvas
  • Riigi territoorium
  • Avalik võim (suveräänsus)
  • Riigivormid
  • status mixtusele
  • Õigusriik
  • Õigusriigi kujunemise ajaloost
  • Õigusriigi tunnused
  • Õigusriigi formaalsed tunnused
  • seadusandlik
  • täidesaatev
  • õigusemõistmine
  • Õigusriigi materiaalsed tunnused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
docx
Õiguse entsüklopeedia I
21
docx
Õiguse entsüklopeedia III-Eesti omariiklus-olemus-arengud
45
docx
Õiguse entsüklopeedia
15
doc
Õiguse entsüklopeedia konspekt
32
pdf
Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
38
doc
Õigusentsüklopeedia konspekt
21
doc
Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
190
pdf
Õiguse üldteooria





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !