Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid - sarnased materjalid

õigusnorm, õigusnormid, riigivõim, territoorium, suveräänsus, ametnik, parlament, monarh, riigipea, konstitutsiooni, õigusriik, hüpotees, riigivorm, aristoteles, monarhia, käitumisnorm, asjaolud, tööjaotus, käsitlus, lahusus, põhiseadus, aristokraatia, sunni, riigivormid, territoriaalriik, kooslus, luuakse, iseseisvus, president, juriidilist
thumbnail
24
docx

Õiguse entsüklopeedia I

Õiguse allikad Eesti õiguskorras („rahvusliku õiguskorra püramiid”) Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust. Õiguse ajalugu saab alguse kirjapandud allikatest. Riik sanktsioneeris tavad, pani neist olulisemad kirja. Riik lõi ka uut õigust. Mandri-Euroopa õigusallikate kujunemist on saatnud kodifitseeriv idee. Õigusnormid korrastavad teatud kvaliteediga tegelikkust. Neid kvaliteete on erinevaid, kuid mingi osa tegelikkusest on sarnased. Nii sünnivad ka sarnase sisuga õigusnormid. Need jagunevad eraõiguseks, avalikuks õiguseks ja vahel räägitakse ka karistusõiguseks. Kodifitseerimine – erineva kvaliteediga normid peavad leidma võimalikult adekvaatse koha (sarnased ühes allikas, teised teises allikas). Kodifitseerimise idee jätkub ka allika sees. Kodifitseerimine on süstematiseerimine õiguse vallas. See idee on saatnud mandri-euroopalikku õigussüsteemi algusest peale.

Õigus
105 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Õiguse entsüklopeedia III: Eesti omariiklus (olemus, arengud)

kehtima 1. jaan 1938. Taasiseseisvumine. esimeseks uueks põhiseaduslikuks aktiks on tunnistatud akt, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks ning rukilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks. Samuti võeti vastu Ülemnõukogu 16. nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Samuti tunnistati eesti keel riigikeeleks. Taasloodi kohalik omavalitsussüsteem (8. aug 1989 Ülemnõukogu otsusega). IME konseptsioon, EV omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. aasta rahareform jne on samuti olulised - eraldasid Eesti ja NSV Liidu majandusruumid. 1989. aastal muutus oluliseks MRP-le õigusliku hinnangu andmine - nõuti selle tunnistamist/tunnustamist NSVL keskvõimult.

Õigus
22 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õigus seab inimühiskonna liikmete teoreetiliselt absoluutsele tegevusvabadusele riigi poolt kindlad raamid, kärbib kõikvõimaliku ja kontrollimatu tegevuse vabadust, lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei ole mingi ühiskonnast väljaspool seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus. Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse

Õigus
377 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Õiguse entsüklopeedia konspekt

Thomas. Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus

Õigus
244 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia

Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad ­ neid võtab vastu haldusorgan ning neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõigus ­ seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte ­ seadus võetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Põhiseaduse alusel on presidendil õigus võtta vastu: 1. Erakorralisi dekreete ­ kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused. 2. Hädadekreete ­ eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. 2.6. Määrused Määrused ­ valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid, formaalselt haldusorgani aktid.

Õiguse entsüklopeedia
146 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Õigusentsüklopeedia konspekt

 Islami õigus  „Aafrika konstitutsioon“  Mandri-euroopalik (seadusõigus) Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud (kuninglikud kohtud), kes ütlesid, mis on õigus. See koht, mis räägib, mis on õigus on RATIO DECIDENDI see on siduvus. Kaasuse lahendus- OBITES DICTUM. PRETSEDENT???? Vanim parlament-Islandil. Inglismaa on samuti, kuid nö teisel kohal. Primaarne Esmane on kohtu, sekundaarne on parlament. Tekkisid apellatsioonikohtud ehk kantslerikohtud, et edasi kaevata, kui ei sobinud otsus. Selles kultuuris on kõige tähtsamad kohtud, kohtunikud. Meie vaatame seadusest asja, kuid nende arust on küsimus ainult pretsedendis. Islami õigus- dualistlik, mis seisneb selles, et üks osa õigusest on jumalik, mida kutsutakse sariaadik (suund, tee). Moslemid usuvad seda et Šariaat lähtub otseselt jumalikust ilmutusest

Õigus
74 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne. Õigusteaduse ülesanne on õigusteaduse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

4. Õiguse realiseerimise tasandid 1.õiguse täitmine e järgimine e kinnipidamine; Kõik õigusele alluvad subjektid (isikud) peavad järgima oma käitumisel nii: A) kohustavaid kui ka B) keelavaid õigusnorme. Kohustava õigusnormi puhul peab isik sooritama aktiivse teo. Keelava õigusnormi puhul tuleb vastupidi ­ teost hoiduda 2. õiguse kasutamine; Oma subjektiivsete õiguste realiseerimine, kus isik teeb asju (tegusid), mida lubatakse õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest kinnipidamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses või passiivses tähenduses 3. õiguse kohaldamine e rakendamine Õiguse kohaldamine on õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.) 5. Õigus seoses tava, moraali, õigluse, sunni, võimuga. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik (st mida subjektid loevad endale siduvaks; nad

Õigusõpetus
187 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Õiguse entsüklopeedia

scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused ­ riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul

Õigusõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.

Õigusõpetus
497 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA I. Riik. Riigi tekkimine ja olemus. 1. Kuidas määratlete riigi olemust? Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Tänapäevane riik kujutab endast universaalset poliitilist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne riigivõim. Riigi tunnused on Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED §1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID P.2.RIIK KUI ORGANISATSIOON, TEMA PÕHITUNNUSED NING RIIGI 27 SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE ELEMENDID § 2. RIIGI TERRITOORIUM 28 § 3. RAHVAS 28 P.1. MÕISTE RAHVAS ERINEVAID TÄHENDUSI 29 P.2. KODAKONDSUS 30 § 4. AVALIKU VÕIMU ORGANISATSIOON 31 § 5. RIIGI SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE NELI ELEMENTI 32 §6

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastuvõtmine Põhiseaduse muutmine Piirangud konstitutsiooni muutmiseks Põhiseaduslikkuse järelevalve mõiste, mudelid ja seda teostavad organid Kontrolli liigid Riik Poliitiline reziim Demokraatlik reþiim Liberaalne reþiim Autoritaarne reþiim Totalitaarne reþiim Õigusriik Sotsiaalriik Ilmalik riik, klerikaalne riik, teokraatlik riik

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Õiguse entsüklopeedia

Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum

Õiguse entsüklopeedia
298 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Õiguse entsüklopeedia terve konspekt

Õigus on mitmetähenduslik sõna. Mandrieuroopalises õiguskultuuris räägitakse palju õigusest objektiivses tähenduses- õigusnormide kogum ehk õiguskorda tema staatikas. Õigus peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil, aluseks on eesti riigi suveräänsus. Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud

Õiguse entsüklopeedia
206 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus"

tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab oma territooriumil iseseisvat võimu. 4.Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia, piiramata monarhia, piiratud monarhia (seisuslik-esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik,

Õigus
7 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio 3. ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogum, kirjapandud õiguse allkikad. Positiivne õigus. Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt.

Õiguse entsüklopeedia
564 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt (kõik loengud)

Õiguskord Tava Õigus Moraal Korporatiivsed normid Õigus on siis vaid üks normatiivse reguleerimise.. Ei maksa alahinnata teiste sotisaalsete normatiivide mõju. Kas õigusnorm on kõige õigem korrareegel inimestevaheliste suhete korrastamiseks? Kõik sotisaalsed normid on konvensionaalsed, nende käitumise sisu on inimkoosluste poolt kokku lepitud. Kokkuleppe ulatus on aga erinev, aga see ei muuda kokkuleppelisust. Õigus pole kuskilt väljaspoolt peale surutud, see on kokkulepe! Õiguse eelajalugu e arhailine õigus (enamasti toimus tavaõigus) ja õiguse (tõeliseks) ajalooks. Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek

Õiguse entsüklopeedia
405 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö, reklaamiseadus

eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, 19.09.1984, lk 17­20) ning teiste EL reklaamialaste õigusaktidega.1 1 Reklaamiseadus RT I 2008, 15, 108 5 3.,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES Positiivne õigus on kehtivad õigusnormid, mis on kirja pandud reguleerivate reeglite kogumina. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid head ning õiglased. Seega on üks võimalus õigust määratleda kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt, mis ongi positiivne õigus Ülipositiivne õigus on loomuõigus või mõistuseõigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda,

Õigusteadus
325 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või taksitavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted on reguleeritud õigusega. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?  Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast, mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi. Orgaaniline teooria nägi riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

d) õigusjõult: 1) konstitutsioonilised (omavad kõrgeimat juriidilist jõudu); 2) mittekonstitutsioonilised (konstitutsioonilisest alamalseisva õigusjõuga, sisalduvad teistes õigusaktides). [korrata õiguse entsüklopeediast institutsioonidega korrespondeeruv üld- ja üksikaktide õigusjõult hierarhiline süsteem Eesti Vabariigis!] e) territoriaalse kehtivusulatuse järgi: 1) föderaalsed õigusnormid (kehtivad kogu föderatsiooni territooriumil)- kuna Eesti on unitaarriik, siis selliseid õigusnorme meil ei eksisteeri, küll aga eksisteerivad üldriiklikult kehtivad munitsipaalõigusnormid; 2) föderatsiooni subjektide õigusnormid (vt p 1); 3) kohalikud õigusnormid [lokaalsed; kehtivad kindla KOV üksuse territooriumil] (mõisted: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon; õigusaktide kehtivus aegruumis ja isikute ringi suhtes!)

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. 5. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse-loomuõigus erinevus? Selgita! Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. ülipositiivse õiguse . Ülipositiivne õigus ehk põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Loomuõigus Positiivne õigus  paindlik, sügavam, arvestab  baseerub tavadel; on

Õiguse entsüklopeedia
263 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Õiguse sotsioloogia

Sotsiaalne norm (ettekirjutus) on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Reguleerivad suhteid inimeste vahel. Normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Kõik sotsiaalsed normid on omavahel seotud, kujutades endast sotsiaalset korda, kuna nad kõik reguleerivad inimestevahelisi suhteid. Õiguse eelastmeks on moraal ja tava. Nagu ka õigusnormid, on ka moraal ja tava tüüpilised sotsiaalsed normid üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õigusnormide spetsiifilised tunnused: · Koondatus spetsiifilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse 5 Sissejuhatus õigusteadusesse lk 45, 48-50 · Lähtumine riigist- õigusnorm on riigi tahteline akt; õigusnormid on riigi poolt formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga

Õigus
205 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial? Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu institutsionaalseid protsesse võimalikult efektiivselt (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament, milline valimissüsteem sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis (ja miks?) on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika ­ arutlused rajanevad

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud

Haldusõigus
198 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Riigiõigus

Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19. saj

Õigus
559 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Normi kehtestamine ­ normi veel pole, see alles luuakse (esmakordselt). Normi sanktsioneerimine ­ norm on juba olemas, selle täitmist hakatakse kontrollima. 1.2. RIIGI TUNNUSED. RIIGI VORMID Riigi põhitunnused: o avalik võim, o territoorium, o rahvas (kodanikkond). Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Sinna kuuluvad ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist, ühiskonna

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul

Õiguse entsüklopeedia
226 allalaadimist
thumbnail
46
odt

Õiguse üldteooria õppematerjal

Dogmaatiline seos tähendab seda, et objektiivne Õ konstrueerub alati teatud doktriinidest lähtuvalt, teatud dogmaatika on Sesse sisse konstrueeritud ning rakendades saab seda lahti konstrueerida. Õlik seos tähendab seda, et S on töövahendiks. Parandamise ehk väärtustamise fn – jutt on normide õigest sisust ning faktilisest võrdsusest, aga ka normide objektiivsest sobivusest. Õe rakendaja ei saa end siduda isikliku arusaamaga asjade seisust. Planeerimisfn – riigivõim piirab Õe rakendaja Õpärast käitumist, määrab kindlaks üksiku staatuse ja Õlikud võimed. Selles osas kehtib positivism üsna rangelt, mis viib üsna konkreetsele seotusele Sega – selles kontekstis mahub S väärtusjurisprudentsi päris hästi ära. Eristatakse suletud ja avatud süsteeme (case law on lahtine süsteem). Väärtusjurisprudentsi kontekstis on ka Mandri-Euroopa Õe puhul tegemist avatud süsteemiga. Topoi süsteem - Ei saa luua midagi kinnist

Õiguse alused
144 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

"peanduma". Norm võib olla ka normatiivsuse funktsiooniga, kus võib leida normi adressaat mida või kuidas teha. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu vaid kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õigusnorm on kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär. Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid. Üldisus märgib abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge. 1. Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita! Täielik õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui

Õiguse entsüklopeedia
156 allalaadimist
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas:  ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine  selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel  võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. Riigile on omased kolm tunnust: avalik võim, territoorium (avaliku võimu kehtivusala), rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaistjana. Riigil lasub kohustus toimida ühiskonnaliikmete enamuse huvides, rahuldama selle enamuse kõiki elulisi vajadusi, vältima vastuolude tekkimist ühiskonnas ja õigeaegselt lahendama tekkinud konflikte

Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

TASAND (sisu: p.1) JNE JNE ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) 1. ÕIGUS JA ÕIGUSNORM: õigus, sotsiaalsed normid ja õigusnormid; õiguse tunnused; õiguse teooriate paljusus; suured õigussüsteemid; õigusnorm kontinentaalses õigussüsteemis: mõiste, kehtiva õiguse üldkohustuslikkus, õigusnorm ja esitusviis õigusaktis, õigusnormi loogiline struktuur (H; D; S), õigusnormide esitusviisid õigusaktides loogilise struktuuri alusel, õigusnormide liigid; õigusnormist anglo-ameerika õigussüsteemis; õigussuhe: mõiste, reguleerimise objekt, õigussuhte struktuur, subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus; õigussuhte objekt, sisu ning õigussubjektsus; juriidilised faktid. 2

Õiguse entsüklopeedia
621 allalaadimist
thumbnail
118
docx

Riigiõigus

● äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 ● mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c

Riigiõigus
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun