ÕIGUSE ALUSED KT1 (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Milline organ on akti välja andnud ?
  • Millal akt on välja antud ?
  • Kus akt on välja antud ?
  • Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud ?
  • Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (õiguse rakendamise faktiline alus) ?
  • Milles seisneb asja lahendamise olemus ?

ÕIGUSE ALUSED
Kordamisküsimused

1. Riigi ja õiguse tekkimine

Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja
allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud
tegevus. < strong >RIIGI TEKKIMINE - tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim
oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale
ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning
lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega.

Riik on organisatsioon , mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset
võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi.

Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise.
Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi
algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik.
Riigi tekkimist iseloomustas:
 ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine
 selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel
 võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus - rahvas.
Riigile on omased kolm tunnust: avalik võim, territoorium (avaliku võimu kehtivusala),
rahvas.

Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte
ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina,
selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaistjana. Riigil lasub kohustus toimida ühiskonnaliikmete
enamuse huvides, rahuldama selle enamuse kõiki elulisi vajadusi, vältima vastuolude
tekkimist ühiskonnas ja õigeaegselt lahendama tekkinud konflikte. Ta peab olema ühiskonna
teener. Kuid ajalugu on näidanud, et riik võib oma võimu hakata kasutama ka ühiskonna
enamuse huvide vastu, muutudes mõne kitsa isikute ringi tööriistaks (nt totalitaarsed ja
autoritaarsed režiimid). Tänapäeval on võimu teostamine lahutamatult seotud poliitilise
tegevusega, mis peab tagama ühiskonna laialdase osalemise riigivõimu kujundamisel, selle
suunamisel ühiskonna huvides ja tema üle kontrolli teostamisel. Poliitilise tegevuse eesmärk
on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Demokraatlikes riikides osalevad
selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid,
huvigrupid ). Kaasaja riikidevahelisi suhteid iseloomustab globaliseerumise protsess, selle
laienemine üle riigipiiride (väljendub rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimises ja
tegevuses, mis seovad kohustuslike reeglite süsteemi maailma erinevaid riike, suunates nii
organisatsiooni tervikuna kui selle liikmesriike üksikult kogu inimkonna ees seisvate
probleemide ühisele lahendamisele. Toimusid muutused ka käitumisreeglites. Ühiskonnas
tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme.
ÕIGUSE TEKKIMINE - uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid)
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
ÕIGUSE ALUSED KT1 #1 ÕIGUSE ALUSED KT1 #2 ÕIGUSE ALUSED KT1 #3 ÕIGUSE ALUSED KT1 #4 ÕIGUSE ALUSED KT1 #5 ÕIGUSE ALUSED KT1 #6 ÕIGUSE ALUSED KT1 #7 ÕIGUSE ALUSED KT1 #8 ÕIGUSE ALUSED KT1 #9 ÕIGUSE ALUSED KT1 #10 ÕIGUSE ALUSED KT1 #11 ÕIGUSE ALUSED KT1 #12 ÕIGUSE ALUSED KT1 #13 ÕIGUSE ALUSED KT1 #14 ÕIGUSE ALUSED KT1 #15 ÕIGUSE ALUSED KT1 #16 ÕIGUSE ALUSED KT1 #17 ÕIGUSE ALUSED KT1 #18 ÕIGUSE ALUSED KT1 #19 ÕIGUSE ALUSED KT1 #20 ÕIGUSE ALUSED KT1 #21 ÕIGUSE ALUSED KT1 #22 ÕIGUSE ALUSED KT1 #23 ÕIGUSE ALUSED KT1 #24 ÕIGUSE ALUSED KT1 #25 ÕIGUSE ALUSED KT1 #26 ÕIGUSE ALUSED KT1 #27 ÕIGUSE ALUSED KT1 #28 ÕIGUSE ALUSED KT1 #29 ÕIGUSE ALUSED KT1 #30 ÕIGUSE ALUSED KT1 #31 ÕIGUSE ALUSED KT1 #32 ÕIGUSE ALUSED KT1 #33 ÕIGUSE ALUSED KT1 #34 ÕIGUSE ALUSED KT1 #35 ÕIGUSE ALUSED KT1 #36 ÕIGUSE ALUSED KT1 #37 ÕIGUSE ALUSED KT1 #38 ÕIGUSE ALUSED KT1 #39 ÕIGUSE ALUSED KT1 #40 ÕIGUSE ALUSED KT1 #41
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MerilinLaud Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • ÕIGUSE ALUSED
  • Kordamisküsimused
  • Riigi ja õiguse tekkimine
  • RIIGI TEKKIMINE
  • Riik on
  • Riigi tekkimist iseloomustas
  • Riigile on omased kolm tunnust
  • ÕIGUSE TEKKIMINE
  • tavaõiguse
  • Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
  • tavad
  • käitumisreeglid
  • Tavad
  • Avalik võim
  • kogu riigi juhtimisaparaati
  • ülesehitus
  • erinevad
  • riigiaparaat
  • omavalitsuse asutused
  • Antidemokraatlikud poliitilised režiimid
  • Avalik võim jaguneb
  • Riigi faktiline suveräänsuse ulatus
  • Piiratud suvenäärsus
  • Suveräänsus puudub
  • Rahvas ja territoorium riigi tunnustena
  • Rahvas
  • võimutegevuse objektiks
  • riigivõimu
  • teostajaks
  • riigivõim rahva
  • tahte väljendamise vahend
  • kodakondsuseta isikud
  • saadakse naturalisatsiooni
  • korras
  • Territoorium
  • hulka
  • arvestatakse
  • territoorium
  • haldusterritoriaalseteks üksusteks
  • Riigi mõiste
  • Suveräänsus
  • Jagamatus
  • Ülimuslikkus
  • Riigi funktsioonid. riigiaparaat
  • riigi tegevuse põhisuund
  • kaheks
  • Riigi sisefunktsioonid
  • Riigi välisfunktsioonid
  • Riigiaparaat
  • kujutab endast
  • Riigiorganid ja nende liigitus
  • Riigiorganeid võib jagada mitmeti
  • võimude lahususe
  • põhimõttest lähtudes
  • Seadusandlik
  • Täidesaatev
  • Kohtuvõim
  • Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel
  • kohalikeks
  • keskhaldusorganiteks
  • kohalikeks haldusorganiteks
  • erikompetentsiga
  • Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis
  • Esmased riigiorganid
  • Teisesed riigiorganid
  • Valitav
  • Mittevalitavad riigiorganid
  • Alaline
  • riigiorgan
  • Ajutine
  • Riigivalitsemise vormid
  • Riigivormina tähistatakse
  • Monarhia
  • Piiramatu monarhia
  • Piiratud monarhia (monarhia alaliik)
  • Seisuslik-esinduslik monarhia
  • Konstitutsiooniline e parlamentaarne monarhia
  • Vabariik
  • Antiikmaailmas
  • Feodaalne riik
  • Sotsialistlik vabariik
  • Nõukogude vabariik
  • Rahvademokraatlik vabariik
  • Parlamentaarsed vabariigid
  • Presidentaalsed vabariigid
  • Monarhia ja vabariik - nende erisused
  • monarhiateks
  • Parlamentaarsed vabariigid
  • Monarhistlikus
  • Konstitutsiooniline monarhia
  • Absoluutne monarhia
  • Riiklik korraldus liht- ja liitriigis
  • Unitaarriik e lihtriik
  • Föderatsioon e liitriik
  • Lepingulised föderatsioonid
  • Konstitutsioonilised föderatsioonid
  • Konföderatsioon
  • Sui generis organisatsioonid
  • Autonoomia
  • Autonoomiat on mitut liiki
  • Personaalne autonoomia
  • Korporatiivne autonoomia
  • Territoriaalne autonoomia
  • Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia
  • Poliitilisel autonoomial
  • Administratiivne autonoomia (see on poliitilisele autonoomiale lähedane)
  • Administratiivne ehk
  • haldusautonoomia
  • Kultuuriautonoomia
  • Poliitiline režiim
  • Demokraatlik poliitiline režiim
  • Autoritaarne poliitiline režiim
  • Totalitaarne poliitiline režiim
  • Õiguse mõiste ja tähtsus
  • Õigus
  • Õigust iseloomustavad tunnused
  • õiguse juriidiliseks käsitluseks
  • õiguse normatiivseks kontseptsiooniks
  • Õiguse sotsioloogilise käsitluse
  • Õiguse loomuõiguslik käsitlus
  • Õiguse tähtsus
  • Õiguse mõiste
  • Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist
  • Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga
  • õigus
  • Õigus ja poliitika
  • Poliitika
  • õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus
  • õigus on riigi poliitika teostamise vahend
  • Õiguse ja majanduse
  • Õigusriigi kontseptsioon
  • Õigusriigi olulisemad tunnused
  • materiaalsete
  • tunnuste
  • õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi
  • õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse
  • Politseiriik
  • Haldusriik
  • Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused
  • Formaalsed tunnused
  • Materiaalsed tunnused
  • Õiguse juriidiline ja sotsiaalne, loomuõiguslik käsitlus
  • Juriidiline
  • Sotsiaalne
  • Loomuõiguslik
  • Õigus ja õiglus
  • Õigus
  • Õiglus
  • Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne
  • reguleerimine
  • Sotsiaalne reguleerimine
  • See saab toimuda kahel viisil
  • Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine
  • Normatiivne reguleerimine
  • Sotsiaalne norm
  • Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad
  • Moraalinormid
  • Korporatiivsed normid
  • Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel
  • Religioossed normid
  • Välise kultuuri ehk kombestiku normid
  • Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis
  • liigitunnused
  • spetsiifilised tunnused
  • õiguskaitseorganite süsteem
  • NB! Õigusnorm
  • Õigusnormi loogiline struktuur
  • Õigusnorm
  • õigusnorm määrama
  • õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa)
  • hüpotees
  • dispositsioon
  • sanktsioon
  • Õigusnormi hüpotees
  • absoluutselt
  • määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese
  • Määratletud hüpotees
  • Suhteliselt määratletud hüpotees
  • Määratlemata hüpotees
  • abstraktseid hüpoteese
  • Kasuistlik hüpotees
  • Abstraktne hüpotees
  • lihtsaid, liit- ja
  • alternatiivseid hüpoteese
  • Lihtne hüpotees
  • Liithüpotees
  • Alternatiivne hüpotees
  • Õigusnormi dispositsioon
  • lihtsad
  • kirjeldavad
  • Lihtne dispositsioon
  • Kirjeldav dispositsioon
  • absoluutselt (üheselt) või
  • suhteliselt määratletud
  • Absoluutselt määratletud
  • Suhteliselt määratletud
  • imperatiivseid ehk käsutavaid
  • dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone
  • Imperatiivne dispositsioon
  • Dispositiivne dispositsioon
  • Õigusnormi sanktsioon
  • kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaarseid ja varalisi e tsiviilõiguslikke
  • sanktsioone
  • Kriminaalõiguslikud sanktsioonid
  • Haldussanktsioonid
  • distsiplinaarsüütegude
  • Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid
  • tsiviilõiguslike üleastumiste eest
  • absoluutselt määratletud, suhteliselt
  • määratletud ja määratlemata sanktsioone
  • Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon
  • Suhteliselt määrateltud sanktsioon
  • Määratlemata sanktsioon
  • liht-, liit- ja alternatiivseteks sanktsioonideks
  • Lihtsanktsioon
  • Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon
  • Alternatiivne sanktsioon
  • Õigusnormide liigid
  • Subjekti järgi
  • Reguleerimisobjekti järgi
  • Ajalise kehtivuse järgi
  • Territoriaalse kehtivuse järgi
  • Ettekirjutuse iseloomu järgi
  • Imperatiivsed normid
  • Suhteliselt määratletud normid
  • Dispositiivsed normid
  • Täidetava funktsiooni järgi
  • Regulatiivsed õigusnormid
  • Kaitsvad õigusnormid
  • Vastavalt regulatsiooni viisile
  • Õigusnormi väljendamine normatiivaktis
  • Normatiivakt ehk üldakt
  • Õigusakti teksti sõnastamisel
  • Väljendamisviisid
  • Õigusnormi viitav esitamine
  • Otsesed ehk ebaehtsed viited
  • Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide
  • Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest
  • eraõiguseks
  • Avalik õigus
  • Eraõiguse
  • Õigusharu
  • Riigiõigus
  • Haldusõigus
  • Finantsõigus
  • Karistusõigus
  • Kriminaalprotsessi õigus
  • Tsiviilõigus
  • Tsiviilprotsessiõigus
  • Perekonnaõigus
  • Tööõigus
  • Rahvusvaheline õigus
  • Õigussüsteem, õigusinstituut ja õigusperekonnad
  • õigussüsteemiks
  • Õigusharu
  • Õigusliku reguleerimise objekt
  • Õigusliku reguleerimise meetod
  • Autonoomne meetod
  • Autoritaarne meetod
  • õigusinstituutideks
  • Õigussüsteem
  • Õigusinstituut
  • Õigusperekond
  • Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste
  • Õigusvorm (ehk õigusallikas)
  • Õiguse väljendusvormid
  • Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
  • Õigusteadus (juristide arvamus)
  • Kohtu- ja halduspretsendent
  • Leping
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
  • Normatiivakt
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse
  • allikana
  • Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
  • Euroopa Liidu õigus
  • EL-u esmane õigus
  • Euroopa Liidu teisene õigus
  • Määrused
  • Direktiivid
  • Otsesed
  • Soovitused ja arvamused
  • Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus
  • Eesti õigusaktide
  • süsteem
  • Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus
  • Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid
  • jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu
  • seaduste kollisiooniks
  • Normatiivaktide territoriaalne kehtivus
  • lokaalse iseloomuga
  • kohalikud normatiivaktid
  • Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes
  • Eesti õigusaktide süsteem
  • Eristatakse kahte tüüpi õigusakte
  • õigusloovad aktid
  • õiguse üksikaktid
  • Ülevaade
  • õigusaktidest Eesti õiguskorras
  • Põhiseadus
  • Põhiseaduslikud seadused
  • Seadused
  • Seadlused
  • Määrused
  • Kohaliku omavalitsuse õigusaktid
  • Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid
  • Õiguse realiseerimine
  • õiguse
  • realiseerimise kolme vormi
  • Õigusnormide nõuetest kinnipidamine
  • Õigusnormide kasutamine
  • Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine
  • Õiguse rakendamise vajadus tekib
  • kompetentsiga
  • rakendamise akti
  • Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane
  • organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites
  • Õigussuhte subjektid
  • Õigussuhete subjektideks
  • Õigussubjektsus
  • Õigusvõime
  • Tsiviilõiguslik õigusvõime
  • Teovõime
  • Deliktivõime
  • üksikisikud ehk
  • füüsilised isikud
  • Füüsiliste isikutena
  • juriidiliste isikutena
  • Juriidilise isiku
  • avalik-õiguslikeks
  • juriidiline isik
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik
  • kompetents ehk pädevus
  • Õigussubjektsus
  • üksikisikud ehk füüsilised isikud
  • Õigusvõime, teovõime, deliktivõime
  • Õigussuhte objektid
  • Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena
  • Juriidilised faktid
  • Sündmus
  • Õiguspärane tegu
  • juriidiline akt
  • juriidiline toiming
  • juriidilise resultaadiga tegu
  • Õigusvastane tegu
  • õigustloovaid
  • õigustlõpetavaid juriidilisi fakte
  • Lihtfakt
  • Liitfakt
  • Juriidiline ehk faktiline koosseis
  • Faktilise koosseisu
  • õiguslikuks
  • presumptsiooniks
  • Tõendid
  • Õigussuhete põhiliigid
  • Reguleeritavate suhete valdkonna
  • Õigussuhte struktuuri
  • Kahepoolses õigussuhtes
  • Ühepoolne õigussuhe
  • absoluutne õigussuhe
  • Õigussuhte funktsiooni
  • Regulatiivsed õigussuhted
  • Kaitsvad õigussuhted
  • Õiguse rakendamise mõiste
  • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
  • Õiguse rakendamise mõiste
  • Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse
  • erinevaid staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega
  • etappe
  • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
  • Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue
  • Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue
  • Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue
  • Õiguse rakendamise õigluse nõue
  • Tõendid õiguse rakendamise protsessis
  • Esimene staadium
  • Teine staadium
  • õigusakti tõlgendamine
  • Kolmas staadium
  • õiguse rakendamise
  • individuaalakti vormistamist
  • Neljas staadium
  • Õiguse rakendamise aktid
  • Õiguse rakendamise akt
  • Õiguse rakendamise akti struktuur
  • sissejuhatavas osas
  • konstateerivas osas
  • motiveerivas osas
  • resolutiivosas sõnastatakse
  • Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi
  • Regulatiivsed aktid
  • Jurisdiktsioonilised aktid
  • Akti välja andnud organite järgi eristatakse
  • Õigusrikkumise mõiste ja koosseis
  • Õiguspärane käitumine
  • Õigusrikkumine
  • sanktsiooni kohaldamisega
  • õigusrikkumise koosseisuks
  • Õigusrikkumise subjekt
  • Õigusrikkujaks
  • Õigusrikkumise subjektiivne külg
  • Isiku süü
  • ettevaatamatus
  • tahtlikult
  • otsene tahtlus
  • kaudne tahtlus
  • ettevaatamatult
  • kuritegelik kergemeelsus
  • kuritegelik hooletus
  • Õigusrikkumise objekt
  • aktiivne tegu
  • tegevusetus
  • Õigusrikkumised
  • õigusvastane
  • Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
  • Hädakaitse
  • Hädakaitse piiride ületamine
  • Hädaseisund
  • Kurjategija kinnipidamine
  • Kuritegude matkimine
  • Kohustuste kollisioon
  • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
  • Kannatanu nõusolek
  • õiguspärane
  • sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks
  • Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu
  • Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
  • Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine
  • Teo keelatus
  • kausaalne ehk põhjuslik seos
  • juhuslikkus
  • füüsilise sunni mõjul
  • psüühilise sunni mõjul
  • Õigusrikkumise subjekt
  • Õigusrikkumise subjektiks
  • Lihtsustatuna öeldes
  • Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused
  • Õigusrikkumise subjektiivne külg
  • Õigusrikkumise objektiivsed tunnused
  • Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
  • Õigusrikkumise objekt
  • Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine
  • Õigusrikkumiste liigid
  • Kuritegu
  • Väärtegu
  • Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine
  • Distsiplinaarüleastumine ehk distsiplinaarsüütegu
  • Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid
  • Juriidiline vastutus
  • Juriidiline vastutus
  • Juriidilise vastutusega
  • Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt
  • Kriminaalvastutus
  • Haldusvastutus
  • Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus
  • Distsiplinaarvastutus
  • Kohtulik vastutus
  • Haldusorganite poolt rakendatav vastutus
  • Karistavad
  • Õigusttaastavad

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

107
doc
22
docx
32
docx
24
odt
88
doc
28
doc
20
doc
67
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto