50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karel oitspuu
Õppematerjali autor
Õigus on loomu poolest sotsialne kord, kuna reguleerib inimeste omavahelisi suhteid Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения) Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria
võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused: Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu) Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajaloona. Eesti õigusajaloo põhijooned: partikulaarne (eestlaste õigusajalugu? Siin kehtinud
Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetiliselt moraalselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris, teiseks õiguse filosoofia põhimõisteks on riik. Probleemid riigi ülesannetest, riigi eksistentsist kui sellisest ja muu analoogiline temaatika. Õiguse sotsioloogia- nagu ka sotsioloogia tunnetus esemeks on inimühiskond. Õiguse sotsioloogia
probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1
Romaani-Germaani õigusperekond Sotsialistlik õigus 2 Kaug-Ida Civil law Angloameerika õigusperekond; Aafrika üldine õigus Common law Skandinaavia õigusperekond 1 Indias on 2 paralleelset õigussüsteemi hindu õigus ja common law, kuid üldiselt peetakse Indiat kuuluvaks common law süsteemi. 2 Mõningates sotsialistliku õiguse perekonna maades, näiteks Põhja-Koreas ja Hiinas eksisteerib kaks paralleelset õigussüsteemi traditsiooniline ja sotsialistlik. Üldjuhul liigitatakse nad siiski sotsialistliku õiguse perekonda kuuluvaks. Õigustraditsioon (legal tradition) Inimeste teadvuses sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt tingitud suhtumine õiguse rolli ühiskonnas, õiguse olemusse ja poliitilisse ideoloogiasse, samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja funktsioneerimisse.
Üldiselt võiks pidada seda seadustikku kohati julmaks. Palju kuriteod olid karistatavad surmaga, aga siiski kehalise vigastuse põhjustamist sai hüvitada rahaliselt, mis ei olnud enam hammas-hamba vastu värk. Ühes pügalas kasutatakse ordaali (Jões puhastama) Lipitishtari (Lipit-Istar) seadus - Isini linna valitseja Lipitishtari seadus (1930 e.m.a.) Seaduste poliitiline eesmärk ilmneb proloogis - õigluse, s.t. sotsiaalse õigluse tagamine; vana hea õiguse taastamine. Mitmesugused juriidilised ürikud (25 000 tk) - ostu-müügi-, laenu- ja kinkele pingud, ürikud abielude sõlmimise ja lahutamise kohta; ürikud pärimise, adop teerimise, orjade vabakslaskmise jms. toimingute kohta. Võrreldes urnammu seadustikuga on tegemist spetsiifilisema seadustikuga, rohkem keskendub rohkem varalistele ja omandisuhetele? 22 pügalas on ära mainitud lõbutüdruku amet. Kui naine muutus aastatega koledaks, võis mees
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo
usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: · autori tuntus ja autoriteet · allika vanus · allika usutavus · usaldusväärsus. Lääne õigustraditsiooni tunnused Lääne õigustraditsiooni (al XI s) neli tunnust: eristamine õiguse ja muude institutsioonide (normisüsteemide jm) vahel; juriidilise tegevuse professionaalsus; juura professionaalide eristatav koolitamine (nt ülikoolid, õpikud); õigushariduse ja teaduse (metaõigus) ning praktilise õiguse vastastikune mõjutamine. Õiguseleidja? Õigusemõistja - tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Balti erikord balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid