array(8) {
[10809]=>
string(1000) " Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses
1860 1885
Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise
ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri
loovaks eesti rahvuseks.
Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes
võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus.
Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik
Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke
püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl
Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana.
Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL
keskuseks Tartu.
Üheks R"
[91262]=>
string(1000) "JOHANN VOLDEMAR JANNSEN
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti
koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838
koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli
Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude
tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli
ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen
1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised
küla- ja ajalooainelised jutud.
1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees
(algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks
Postipapale aitas"
[14873]=>
string(1000) "Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti
kirjamees ja arst.
Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827
Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning
hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale.
Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor
ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust.
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle
esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku
romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva
vaimumaailma ja keele rikkust.
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes
suure osa "Kalevipoja" põh"
[3493]=>
string(1000) " Karin Kilumets 11b
ELULOOD
Jakob Hurt
Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste
külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning
omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis
1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu
gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt
koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80
oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on
töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus
ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütre Eugeniaga Hurt 1868"
[21674]=>
string(1000) "Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid
kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks.
Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames,
kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J.
virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele.
Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda
eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse.
(Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts
taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses
Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste
laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja
Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksiku"
[95061]=>
string(1000) "Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13.
juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal.
Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena.
Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates
aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja
kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu
Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese
korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu
Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis
ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen
elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille
sisu oli sarnane Perno Postimehega.
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool
ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse
laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavas"
[47323]=>
string(1000) " Loo Keskkool
19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE
POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE
Referaat
Autor:
Klass: 11
Loo 2011
1.Sissejuhatus
19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste
kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus,
manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara.
Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval
moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei
kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi.
Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar
Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti
tähtsaks peeti "
[46403]=>
string(1000) "Ärkamisaeg
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine
moderniseerimine, agraarühiskonna muutumine moodsa Euroopaliku
ühiskonna suunas: industrialiseerimine,linnastumine, vasttärganud
rahvusluse võidukäik.Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika ja vene
talurahva vabastamine pärisorjusest(1861) andsid Balti provintsides
toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus(1863), mis andis
talupoegadele esimese isikuttõendava dokumendi lubas neile rohkem
liikumisvabadust ja võimaluse väljarändeks
Venemaale.Teoorjuse(maakasutamisõiguse eest
tasumine)kaotamisega(1868)hakati massiliselt kasutama palgatööd ja
raharenti.
Toimus liberaalne liikumine saksa-vene ülemvõimude vastu rahvusliku ning
sotsiaalse surve vastu, samuti venestamise ja saksastamise
vastu.Organiseeriti palvekirjade saatmist Vene võimudele.Rahvusliku
ärkamise kõrgajal (1860-1880)rõhutati emakeelse hariduse
vajalikkust.Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste
Selts"
}
Ärkamisaeg (0)
Lõik failist
Sissejuhatus
Ärkamisaeg
algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus
tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli
selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid
ärkamisajal Jakob
Hurt , Johann
Voldemar Jannsen , Carl Robert
Jakobson , Lydia Koidula ja
Friedrich Reinhold Kreutzwald . Nad
asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti
jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R.
Jakobson ei suutnud alati
üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida
taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu.
Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige
kuulsamad olid kolm isamaalist
kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli
kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana.
Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.
Rahvuslik
liikumine
1860
– 1885
Ajavahemikku
1860 – 1885
Sissejuhatus, Rahvuslik liikumine, Jakob Hurt, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Kokkuvõtte
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
4
doc
Ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses
1860 1885
Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise
ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri
loovaks eesti rahvuseks.
Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes
võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus.
Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik
Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke
püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl
Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana.
Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL
keskuseks Tartu.
Üheks R
4
odt
Johann Voldemar Jannseni eluloo kokkuvõte
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti
koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838
koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli
Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude
tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli
ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen
1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised
küla- ja ajalooainelised jutud.
1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees
(algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks
Postipapale aitas
3
doc
Ärkamisaja tegelased
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti
kirjamees ja arst.
Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827
Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning
hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale.
Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor
ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust.
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle
esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku
romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva
vaimumaailma ja keele rikkust.
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes
suure osa "Kalevipoja" põh
3
docx
Rahvusliku ärkamisaja suurkujud
Karin Kilumets 11b
ELULOOD
Jakob Hurt
Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste
külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning
omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis
1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu
gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt
koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80
oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on
töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus
ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütre Eugeniaga Hurt 1868
15
doc
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid
kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks.
Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames,
kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J.
virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele.
Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda
eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse.
(Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts
taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses
Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste
laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja
Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksiku
5
docx
Rahvuslik liikumine
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13.
juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal.
Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena.
Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates
aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja
kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu
Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese
korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu
Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis
ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen
elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille
sisu oli sarnane Perno Postimehega.
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool
ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse
laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavas
16
docx
19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE
Loo Keskkool
19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE
POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE
Referaat
Autor:
Klass: 11
Loo 2011
1.Sissejuhatus
19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste
kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus,
manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara.
Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval
moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei
kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi.
Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar
Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti
tähtsaks peeti
3
rtf
Ärkamisaeg ja ärkamisaja kirjanikud ning luuletajad.
Ärkamisaeg
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine
moderniseerimine, agraarühiskonna muutumine moodsa Euroopaliku
ühiskonna suunas: industrialiseerimine,linnastumine, vasttärganud
rahvusluse võidukäik.Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika ja vene
talurahva vabastamine pärisorjusest(1861) andsid Balti provintsides
toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus(1863), mis andis
talupoegadele esimese isikuttõendava dokumendi lubas neile rohkem
liikumisvabadust ja võimaluse väljarändeks
Venemaale.Teoorjuse(maakasutamisõiguse eest
tasumine)kaotamisega(1868)hakati massiliselt kasutama palgatööd ja
raharenti.
Toimus liberaalne liikumine saksa-vene ülemvõimude vastu rahvusliku ning
sotsiaalse surve vastu, samuti venestamise ja saksastamise
vastu.Organiseeriti palvekirjade saatmist Vene võimudele.Rahvusliku
ärkamise kõrgajal (1860-1880)rõhutati emakeelse hariduse
vajalikkust.Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste
Selts
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid