Ärkamisaeg Eestis 1860.- 70ndad (5)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised"

Ajalugu

7

docx

Rahvuslik liikumine

Linnades olev kõrgintelligents oli see, kes asub rahvuslikke ideid levitama. Uus Tõus Rahvuslikus Liikumises saab alguse 1896, kui Jaan Tõnissonist saab Postimehe toimetaja. Jaan Tõnisson (1868 - ?) õppis TÜ õigusteadust. 1896 ostsid rahvuslikud jõud ära K.A.Hermanilt ära ajalehe Postimehe. Herman tahtis oma töökohalt lahkuda ning eeskätt Tartus tegutsevad rahvuslikud jõud ostsid selle ära ning kutsusid seda ajalehte toimetaja Jaan Tõnissoni, kes polnud sellel hetkel üldse Eestis. Hiljem sai temast selle lehe omanik (ostis välja). Tõnissoni asumist Postimehe toimetajaks on peetud ka põlvkondade vaheldumiseks rahvuslikus liikumises, kuna tähtsale positsioonile astus mees nooremast põlvkonnast. Postimehele tegid kaastööd ka paljud teised mehed, nt. A.Kitzberg, K.-A. Hindrey, - kirjanikud, Peeter Põld ­ tegeles haridusega, gümnaasiumi, ülikooliõpetaja, Juhan Luiga ­ psühhiaatria haridusega. Nii Tõnisson kui ka Postimehe ringkond olid sügavalt nii

Ajalugu

6

docx

Vene aeg

Inimestevahelisi suhteid: koostöö, võrdsus, vendlus Jumalateenistuse korda: ei löönud luteri kirikust lahti, aga pidasid omi koosolekuid, rajasid palvemaju jne Ühistegevust: tõlkisid usulisi tekste, püüti ise kirjutada (talupojad õppisid ühise edu eest ühiselt seisma ja selle nimel töötama) Väärtushinnanguid: suur rõhk lugemis- ja kirjaoskuse levikule Kombeid ja tavasid: põlu alla pandi ehted, rahvariided, rahvalaulud ja-peod §16 pärisorjuse kaotamine Eestis seadus Peamised muutused 19 saj alguse · Õigus vallasvarale seadus 1802-1804 · Õigus talu kasutusõigust pärandada · Loodi valla- ja kihelkonnakohtuid Pärisorjuse · Luuakse vallaomavalitsus kaotamise 1816-1819 · Kogu maa jääb mõisnikule seadus · Talupoeg vastutas ise enda eest

Ajalugu

3

doc

Eesti 19 saj. lõpp ja 20. saj algus

Jakobsoni kolm isamaakõnet (1868, 1870) tekitasid samuti palju kõneainet. Neis periodiseeris ta muu seas eestlaste ajaloo ennemuistseks valguse-, sakslastele allumise aegseks pimeduse- ning algavaks koiduajaks, mil baltisaksa aadli võim murtakse. 1871. aastal loodi Eesti Aleksandrikooli komiteed, kuhu kuulusid kõik nimekamad rahvusliku liikumise tegelased vaatamata nende ideelistele erinevustele. See kool pidi saama kõrgeimaks emakeelseks kooliks Eestis. 1874. aastaks oli kogutud piisavalt raha, et osta kooli tarvis Põltsamaa lähedale maja. Eesti Aleksandrikooli asutamise kampaania ajal 1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis oli suuresti tegev kirjanduse alal. Eesti soost haritlased, nende seas ärksad taluperemehedki, hakkasid välja andma eestikeelset kirjandust. 1878. aastal sai Carl Robert Jakobson loa asutada oma ajaleht "Sakala". Nüüd oli tal võimalus viia oma radikaalsed ideed rahva hulka

Ajalugu

6

doc

Ärkamisaeg

saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander II -Vene tsaar ärkamisajal J.Cimze -õptajate seminari rajaja (Valga) E.Glück -tõlkis piibli läti keelde L.Koidula -ärkamisaja tegelane, esimene Eesti poetess A.Grenztein -ajalehe "Olevik" toimetaja venestamise pooldaja Karl XI -Rootsi kuningas 17. saj. lõpus G.Markel -Baltikumi valgustaja J.V.Jannsen -"Perno Postimees" välja andija 1857. aastal, "Vanemuine" teatri rajaja, I üldlaulupidu Eestis, Eesti hümni sõnade autor Nikolai II -viimane Vene tsaar 20. saj. Jakob -Uramaa hertsog 17. saj. Aleksander III -Vene tsaar, venestaja 19. saj. K.Valdemaras -Leedu iseseisvumise juht 20. saj. A.T.Helle -I Eesti keelse piibli autor J.Köler -esimene Eesti kunstnik J.Anvelt -Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Kirjuta sündmus 1700-1721 Põhjasõda

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Kartes rahade kaotsiminekut, kandis Hurt omavahelised tülid ametivõimude ette. Ametivõimud nägid selles aga vaid teretulnud ettekäänet sekkumiseks: Aleksandrikooli peakomitee suleti, samuti abikomiteed, ja kogu ettevõtmine allutati Liivimaa kubernerile. Sellega oli eesti rahvuslik liikumine sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika. 33.ptk Venestusaeg Venestamise ettevalmistused Keiser Aleksander II, kelle valitsusaastatesse jäi ärkamisaeg, oli mõõdukalt liberaalse mõtteviisi esindaja. Paraku hukkus ta 1881. a vene revolutsionääride pandud pommi läbi ning troonile tõusis tagurlik ja sovinistlik Aleksander III. Järgnevate aastate jooksul võttis valitsus kursi impeeriumi äärealade venestamisele. Balti kubermangudele tähendas see rünnakut eeskätt Balti erikorraga nign saksa keele ja kultuuri vastu,kuid ühtlasi sattusid löögi alla eestlased ja lätlased oma vasttärganud rahvuslike taotlustega

Ajalugu

18

pdf

AJALUGU 19. SAJAND eksami konspekt ajaloo konspekt

baltisakslased Soomlastel algas RL varem, ei saa rääkida baltis ja venelastest, vaid oluline oli vabaneda Rootsi mõjust Leedu puhul oluline Poola Baltisakslased arvasid: et eestlased väike rahvas, pole võimalik kõrgkultuuri jõuda, 1) eestlaste tulevik ainult saksastumises 2) eestlased on arenemisvõimeline ja kultuurrahvas (estofiilid, eestlastest haritlased) Letofiilid - huvitatud läti k arendamisest, koolide jne arendamine RL saavutas Eestis oma lõppeesmärgi 24.02. 1918 (1857-1918) Eeldused rahvuslikule liikumisele: - pärisorjus peab olema kaotatud - kirjaoskuse levik (oskaks lugeda) - valla rajamine, valdade teke - Maaharitlaskonna teke - oma osa estofiilide tegevusel Rahvuslik liikumine algab 1857: Perno Postimees, Kalevipoeg kuni 1881 ärkamisaeg, sest 1881 vahetus Vm valitseja, liberaalse Aleksander II asemel tuli šovinist Aleksander III ja algas venestamine - vene k ja õigeusu pealesurumine

11.klassi ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu

Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale ­ Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid ­ rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda ­ millal, miks, tulemused. · 1558 ­ rahvaarv: 250 000 ­ 300 000 ­ Liivi sõja algus;

Eesti ajalugu

Kommentaarid (5)