Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (195
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimehe
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmes
Kaali Põhikool Referaat: Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal Autor: Linda Aasma Juhendaja: 2006.a. Muusika Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarnane eelneva perioodiga.
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu................................................
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisatsioon- hetkelooming. Imp
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik
Kõik kommentaarid