Tööjõus osalemise määr, % 67,9 72,3 63,9 Tööhõive määr, % 61,0 64,4 57,9 Töötuse määr, % 10,2 11,0 9,3 Eesti Statistika 21 Tööjõukulu ja palk Statistikaameti kvartaliuuringu andmetel jätkus 2010. aastal alanud kesk- mise tööjõukulu kasv töötaja kohta kuus ka 2011. aastal (5,8%). 2010. ja 2011. aasta võrdluses suurenes tööjõukulu töötaja kohta kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (11,2%) ja vähenes ainult muudes teenindavates tegevustes (–5,2%). Võrreldes 2002. aastaga kasvas tööjõukulu töötaja kohta 2011. aastaks 2,1 korda. Tööjõukulu üks komponent on palgatöötaja brutokuupalk. Võrreldes 2002. aastaga kasvas keskmine brutopalk kümne aasta jooksul 2,1 korda. 2011
Kodutöö majandusteaduste alustes 1) Sisemajanduse koguprodukt a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimis
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses..................................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................9 Viidatud allikad...
kuus. Seda makstakse kõigile kodanikele ja alalise elamisloaga välismaalastele alates 25 eluaastast, kellel muid sissetulekuid ei ole. RMI määratakse algselt kolmeks kuuks, vajadusel pikendatakse RMI maksmist 3 kuu kuni aasta võrra. 2004. aastal kasvas RMI-d saavate inimeste arv 9% ning nende arv ületas 1 miljoni piiri. Sotsiaalkindlustuse maksimaalmääraks 2005. aastal oli 2516 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2003 kehtiva korra alusel saab erasektoris täispensionile jääda töötaja, kellel on 40 aastat tööstaazi. Riigiteenistuja täispensioni saamiseks vajalik tööstaaz peab olema praegu kehtiva korra kohaselt 37,5 aastat. Pensionile siirdumise ametlik vanusemäär on 60 a, ehkki OECD andmetel on Prantsusmaal keskmine pensionile siirdumise vanus 58,7 aastat. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era- või riigisektoris. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, moodustades 50% palgast, riigisektoris aga kõrgemad ulatudes 75%-ni palgast.
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9
Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aastal 2006...........................................
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
........................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus...............................................................................................
kogusega kuskil mujal pärast konverteerimist. Seega SKP mõõdetuna ostujõu pariteedi vahetuskurssi kasutades nimetatakse SKP-ks ostujõu standardite alusel. Näiteks tass kohvi Eesti ja tass kohvi Norras. 17 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP seos teiste majandusnäitajatega Töötuse öö use probleemid p ob ee d Inflatsioon Kaubavahetus SKP Tööjõu j produktiivsus Eelarve tasakaal Intressimäärad 18 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Töötuse probleemid Töötus on SKP-ga seotud kaudselt, kuid
pakutavad hinnad. 5.2.3 PROMOTSIOONISTRATEEGIA 5.2.3.1 REKLAAMIKAMPAANIAD Ettevõte investeerib olulisel määral enda kaubamärgi ning pakutavate võimaluste tutvustamisesse. 2010. a. reklaamieelarveks kujuneb ligikaudu 150 000 krooni. Ettevõte ostab perioodiliselt reklaamipindasid sellistes väljaannetes nagu: SL Õhtuleht, Eesti Ekspress, Postimees, Soov. Lisaks reklaamile trükiväljaannetes on edukaks osutunud reklaam raadios, mille osas eelistatakse R2 ning Star FM võimalusi. Ettevõte on ostnud reklaampindasid infoteatmikes ning samuti on firma ostnud sisse hea kvaliteediga kodulehekülje loomise teenustöö. Kodulehekülg asub aadressil: www.merilindesigns.ee, ning see sisaldab informatsiooni ettevõtte pakutava ning teostatud toodete kohta. Ettevõte kavatseb jätkata aktiivseid reklaamkampaaniaid ka järgnevatel aastatel. 5.2.3.2 ISIKLIK MÜÜK
3. Multiplikaatori tugevus..................................................................................14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ....................
Teatavatele kaupadele, näiteks raamatutele, toidule ja teenustele kohaldatakse madalamat määra 7% (Lohn-info. 2016). 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks Eestis on töötajaga seotud maksud, mis lähevad brutopalgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks - 20%, töötuskindlustuse maks - 1,6% ja kohustuslik kogumispensioni makse 2 või 3% neile, kes on liitunud. Töötaja brutopalgalt maksab asutus ise veel sotsiaalmaksu - 33% ja töötuskindlustuse 0,8%. Saksamaal on töötajaga seotud maksud, mis lähevad palgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks 14-45%, kirikumaks 8-9% tulumaksust vastavalt usulisest kuuluvusest. Sotsiaalmaks sisaldab makse, mida kannab 50% töötaja ja 50% tööandja. Maksud on järgmised: pensionikindlustuse makse kokku 18,7%, ravikindlustuse maks 14,6%, hooldusravi maks 2,35% ja töötuskindlustuse maks 3% . 7,3%
Teiseks oluliseks majanduskasvu teguriks on suur tööjõu sissevool. 9 Hispaania majanduskasvu alusteks on: · Hispaania liitumine euroga; · Intressimäärade alanemine; · Eraldised ELi kohesiooni- ja struktuurifondidest; · Immigratsioon Praegusel ajal moodustavad Hispaania SKP-st 66,1% teenused, tööstusele jääb 30,2%, ja põllumajandus ca 3,6%. 4.2 Inflatsioon Hispaania inflatsioon oli 2008. aasta juunikuu seisuga üle 5%, mis ületab eurotsooni keskmist. Inflatsiooni kiirenemine on peamiselt tingitud kütusehindade tõusust maailmaturul. Eluasemeturg on Hispaanias viimastel aastatel olnud selgelt ülekuumenenud - alates 1997.a. on hinnad kerkinud pea 150%. Elamuhinnad tõusid aastatagusest näitajast 8,4%, sest kõrged kütusehinnad tõstsid ka elektrihindasid 4.3 Väliskaubandus Hispaania väliskaubanduse maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanud
Klient võib valida oma toote jaoks materjali, mille omadused ei vasta soovitud toote valmistamise tingumustele. Kuna oleme oma ettevõtte ainsaks esindajaks, siis on meie teenuseid võimalik kasutada vaid meie Tartu ateljees, kuid kui tekib soov ning ka võimalus avada mõnes teises suuremas linnas haruettevõte, siis kindlasti kaalutletakse seda põhjalikult ning langetatakse vastav otsus. OÜ Veture plaanib kasutada oma teenuste turustamiseks peamisi meediakanaleid, nagu näiteks reklaam Tartu Postimehes ning ka Tartu linna ümbritsevate maakondade kohalikes väljaannetes, nagu näiteks Kodukant, Oma Saar ning Otepää Teataja. Lisaks on plaanis kasutada erinevate Interneti lehekülgede vabu reklaampindu ning levitada oma reklaami suuremate kuulajate arvuga raadiokanalites. Hinnakujundamine toimub kindlate komponentide arvesse võtmisel, milleks on: erinevate konsultatsioonide maht toote keerukusaste ja tegumood toote maht/suurus
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
1. Naisi ei võeta tõsiselt 2. Mees julgeb rohkem riske võtta kui naine 3. Raskused ettevõtluse ja koduse elu ühitamisel 4. Enesekindluse puudus Ettevõtlusaktiivsus on kõrgem haritumate ja suurema sissetulekuga naise seas. Töötasustamise põhiprintsiibid Töö hüvitamine: 1. Rahaline (otsene, kaudne) 2. Mitterahaline (meeldiv töö, töökeskkond) · Tasu peab olema õiglane ja vastama töötaja tööpanusele; · Töökohtade hindamise aluseks on töö keerukusaste, spetsiifika ja olulisus ettevõttele; · Töökohtade hindamise põhikriteeriumid: oskusteave, vastutus, vaimne ja füüsiline pingutus ning töötingimused; · Töökohtade hindamise meetodid: analüütilised ja mitteanalüütilised. Palk tasu arvutamise meetod tööpanuse eest, peab kajastama tööpanuse kasvamist ja kahanemist Palgavorme on kolm: 1. Ajapalk 2
Poliitilised sokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab Töötus suur. Skp langeb, töötus on suur, siis onflatsioon on madal. Töötus madal, siis inflatsioon suur. Töötus ja inflatsioon Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus.
● Eesmärk: Saavutada 100% klientide rahulolu ja usaldusväärsus ning leida võimalusi ületada klientide ootusi pakutava osas. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas?). 5.1 Makrokeskkonna tegurid, mis meid mõjutavad/võivad mõjutada: 5.1.1 Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne) 5.1.2 Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärarused jne) Toitumisärasused ehk veganite arvu kasv/langus nt? 5.1.3 Tehnoloogiline keskkond (uurimis- ja arendustöö tase, tootearendus jne) 5.2 Mikrokeskkond 5.2.1 Edutegurid rakenduste valdkonnas Peamised edutegurid üleüldises rakenduste valdkonnas on äpi kasutamise lihtsus, selle atraktiivsus ning tehnoloogiliselt kõrge funktsionaalsus, mistõttu peame ajaga kindlasti
4.3. TURUSTAMINE 4.3.1. Turustuskanalid (kirjeldus) - Otsepakkumised sihtgruppidele (väikeettevõtted, korteriühistud, e-mail jne.) - Internet (teeme lihtsa ja konkreetse kodulehekülje, mis annab kliendile infot ja kontakte) Virtuaalkeskkonnas on vaja tänapäeval kohe kindlasti mingi märk maha panna. - Müügijuhid ise oma strateegiatega (pakkumised personaalselt, telefoni teel, sooduspakkumised) - Partnerlusleping ehitusfirmadega. - Reklaam (internet, kuulutused ajalehtedes, lendlehed postkastidesse jne.) 4.3.2. Müügitoetus (kirjeldus ja kulutused) Müügitoetuse liik Ühik, hind Maht Summa Reklaam 1000.- 5 5000.- 4.3.3. Müügiprognoos Toote või tootegrupi Ühik Müügi- Müügiprognoos Müügikäibe prognoos, krooni
Majandussüsteemide võrdlus Eesti ja Soome Soome Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeeri
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted.................................................
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEKi ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 949 miljardit SEKi. Hoolimata suurest otseinvesteeringute käibe langusest globaalsetes mastaapides 2002. aastal, oli Rootsis tuvastatud langus kõigest 11%. 2002. aastal langesid Rootsi sisenevad otseinvesteeringud 108 miljardi SEKini, võrrelduna 2001
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigil
toimivad suhted mõlemate osapoolte vahel on meie jaoks väga olulised, sest ainult nii suudab ettevõte kindlalt ja hoogsalt tegutsemist jätkata. * http://www.tootukassa.ee/index.php?id=15645 · Majanduslikud tegurid Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida meie enim jälgime ja analüüsime, on seotud majanduskasvu ja majanduskriisidega erinevates regioonides ja riikides, valuutakurssidega, intressimääradega, maailmaturu hindadega ja inflatsiooniga. Eesti Panga teatel on inflatsioon Eestis püsinud viimastel kuudel stabiilne. Statistikaameti teatel tarbijahindade kasv aeglustus märtsis mõnevõrra, langedes 3,7%lt 3,5%ni. Kui kõrvale jätta elektri kallinemine, oli muude kaupade ja teenuste 2,3%ne hinnakasv suhteliselt tagasihoidlik. Inflatsiooni pidurdumise üheks põhjuseks oli naftahinna kõrge aastatagune võrdlusbaas, mille tulemusena kütused odavnesid 3,6%. Sama tegur mõjutas ka euroala teiste riikide inflatsiooni
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta ase
ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega
kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. Joo n. 4. SKP jagunemine erinevates majandussektorites 1992.aasta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit) kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele tasemele ja aitas Rootsi
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal?
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõ
Erinev piirmaksumäär võib kaotada indiviidi ajendi enam teenida, kuna iga järgmise krooni eest tuleb maksta järjest enam. Veelgi sügavam on probleem siis, kui lisaks maksudele võib suurem sissetulek endaga kaasa tuua ka toetuste kaotuse. Oletame jällegi, et maksumäär on 26% ja 500 krooni kuus on maksuvaba tulu, lisaks saavad kõik kuni 1000 krooni suuruse sissetulekuga indiviidid toetuseks 500 krooni. Sellisei juhul maksab töötaja, teenides 1001 krooni, maksudeks 62,96%, kuna ta kaotab lisaks 130,26 krooni suurusele maksudele veel ka 500 krooni toetusi. 4 Sellisel juhul kaob töötajal igasugune mõte teenida enam kui 1000 krooni. Eesti maksusüsteem Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
