Äriühinguõigus (0)

ÜHINGUÕIGUS 2016
1.Ühinguõiguse alused
Ühinguõiguslikuregulatsiooni alused on kindlaks määratud Eesti Vabariigipõhiseaduses52. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel, ningkui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibivatelvälisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus tegeledaettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse.Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused jakorra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavadolema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutadapiiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohikahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normilegitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavadolema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtuhinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu , mistakistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotudtegevuse.55 Samuti on ettevõtlusvabaduse kaitseala riivatud siis,kui ettevõtlusvabadust mõjutatakse avaliku võimu pooltebasoodsalt.56 Tulundusühingutesse ja -liitudesse ühinemisevõimaluse tagamiseks peab riik nägema ette tulundusühingud ja-liidud ning looma äriühinguõiguse, millega reguleeritakse nendeasutamist, tegevust ja lõpetamist.57Põhiseaduse §-s 31 nimetatud õigused on tihedalt seotud PS §-s 32reguleeritud omandiõigusega ( aktsiad , ühingu vara jne) ning PS §-s113 reguleeritud maksuõigusega (maksustamine kui ettevõtlusvabadusepiirang).58 Ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s29 sätestatud õigusega valida tegevusala ja elukutset.59 Kui PS §31 kaitseb ühinemist tulunduslikel eesmärkidel, siis PS § 48ühinemist mittetulunduslikel eesmärkidel.60 Põhiseaduse § 48 lg 1esimese lause kohaselt on igaühel õigus koondudamittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Ka PS §-st 48 tulenevatühinemisvabadust tohib piirata kooskõlas PS §-s 11 sätestatudproportsionaalsuse põhimõttega.61 Sarnaselt PS §-ga 31 peab riikka siin looma õigusliku keskkonna62: „Ühinemisvabaduse kasutaminePõhiseaduse tähenduses eeldab mittetulundusühingute erinevaidõiguslikke vorme vastavalt koonduvate isikute õiguslikulestaatusele, koondumise eesmärkidele ning huvidele. Paragrahvis 48 lg1 nimetatud "õigus koonduda" tähendab ka õigust asutadamittetulundusühinguid ja nende liite. Ühinemisõigus tähendab kaõigust koonduda asjakohasel õiguslikul alusel nii juriidilise isikukui ka mittejuriidilise isiku staatusega ühingutesse“63.Põhiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletudõigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd,kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide jaselliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Revisjoni raames tuleb hinnata nii olemasolevate kui ka uute välja pakutavateühinguõiguslike regulatsioonide põhiseaduspärasust.
Põhiseadusekõrval määratlevad ühinguõiguse raamid ka EL õigus jarahvusvahelised lepingud.64 Esmalt tuleb arvestada EL primaarõigusesttulenevate nõuetega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingus( ELTL )65 sisalduvate põhivabadustega (kaupade vaba liikumine –artiklid 34 jj, töötajate vaba liikumine – artiklid 45 jj,