füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu liikmed aga ei pea ise olema osanike või aktsionäride ringi kuuluvad isikud; 3) eraldatus oma liikmetest, mis väljendub nii eelpool mainitud põhimõttes, et juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele 4) iseseisev varaline vastutus, mis väljendub selles, et juriidilisel isikul tekkinud varaliste
Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (3) Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. (4) Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks. (5) Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor. Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele lisatakse äriühingu korral ka prokuristi määranud organi otsus. (2) Prokuura kandes näidatakse prokuristi nimi ja isikukood. Kui prokuura on antud mitmele prokuristile, tuleb kandes märkida, kas ja kellele neist on antud ühisprokuura. 11. Füüsilisest isikust ettevõtja. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik
rakendamise seadus Avalik-õiguslik juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (TsÜS § 25 lg 2) Asutada saab ainult konkreetse isiku kohta käiva seaduse alusel. Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest. Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Juriidilise isiku õigusvõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks. Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks
tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Juriidilise isiku teovõimet seadus küll otseselt ei kirjelda, kuid loeb juriidilise isiku organi tegevuse juriidilise isiku tegevuseks. Seega õigused ja kohustused, mis on tekitatud juriidilise isiku organi tegevusega, on juriidilise isiku õigused ja kohustused ning peegeldavad tema teovõimet. Juriidilise isiku organiteks võivad olla üldkoosolek, nõukogu, juhatus jt. Vastava organi pädevus juriidilisele isikule õigusi ja kohustusi tekitada sätestatakse seaduse, põhikirja vmt vastava juriidilise isiku liigi kohta käivate normdokumentidega. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Ettevõtete eetikakoodeksite ja väärtuste deklaratsioonidega võivad olla sätestatud nii ettevõtte
Registritoimingus on ka kõik muud ettevõtja kohta käivad dokumendid. Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Kanded avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Täisühing ja usaldusühing. Täisühing on selline äriühingu liik, mida eristab teistest tema osanike piiramatu vastutus. See on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Kui osanik tasub oma sissemakse, läheb see üle täisühingu omandisse ja seetõttu osanik enam selle sissemaksega ei vastuta, seda saab teha ainult ühing, kui sissemakse omanik. Osanik vastutab täisühingu kohustttuste eest oma varaga see on täisühingu oluline tunnus. Usaldusühing on äriühing, milles vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja vähemalt üks osanik vastutab piiratud ulatuses oma sissemakse ulatuses.
eurot, või samas summas liikme lisavastutuse kohustuse. Tulundusühistu asutamine toimub asutamislepinguga, millega koos kinnitatakse ühingu põhikiri. Asutajaid peab olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga, nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus- ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek. Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse. Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel), kuid osade ja aktsiate omandamine. Samuti eeldab ühistu kõigi liikmete osalemist
Juhtima õigustatud osanikud võivad täisühingu juhtimise õiguse anda ka kolmandale isikule. Otsuste vastuvõtmine täisühingus toimub häälteenamusega: osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Täisühingu esindamise õigus kõigis õigustoimingutes on kõikidel täisühingu osanikel, eeldusel, et ühingulepinguga pole ette nähtud teisiti. Iga osanik võib täisühingut esindada üksinda, ühingulepinguga võib ette näha ka nõude, et esindada võivad mõned või kõik osanikud ühiselt. Täisühingut võib esindada ka prokurist, kelle määravad kõik juhtima õigustatud osanikud ühiselt. Prokuurat tühistada võib aga iga juhtima õigustatud osanik. 9. Täisühingu lõpetamine ja likvideerimine. Täisühingu lõpetamine Täisühingu lõpetamise alused (ÄS § 103): osanike otsus; kohtumäärus;
5 Usadusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikuteks (täisosanik) vastutab ühingu kohusstuse eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusomanik) vastutab ühingu kohustuse eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sessemakse ulatusega. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuse eest, osaühing aga vastutab oma kohustuse täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot.
Äriregistri avalikkus on reguleeritud äriseadustiku §-s 28. Äriregistri avalikkus väljendub eelkõige selles, et igaühel on õigus tutvuda registrikaartide ja äritoimikutes asuvate dokumentidega ning saada neist ka väljatrükke või ärakirju (tõestatud või tõestamata- vt registriosakonna kodukorra § 40, 41). Registritoimikuga saavad tutvuda vaid isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, nt. järelevalveõiguslik riigiasutus, aga ka võlausaldaja ja osanik või aktsionär. Äriregistrilt saab nõuda ka tõendit selle kohta, et kannet pole muudetud või kannet pole tehtud, samuti peab register nõudel andma tõendi selle kohta, et dokumendid on vastu võetud. Äriregister on täna Eestis täiselektrooniline ning kuna kanne loetakse tehtuks selle salvestamisega äriregistri keskandmebaasi, siis on kõik kanded sealt interneti kaudu Justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskuse kodulehelt www.eer.ee kättesaadavad
Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta. Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid otsuseid tuleb teha häälteenamusega kõigi nõusolekut ei ole vaja, et midagi otsustada. Selleks peab olema vähemalt 2/3 hääli. Hääletuse tulemuseks ei tohi olla see, et kellegi õigusi rikutakse. Näide: Ettevõttel on kaks aktsionäri. Ühel on 90% aktsiaid ja teisel 10% aktsiaid. Dividende ei maksta kellelegi vastavalt enamuse häältele. Teine pool läheb kohtusse, kuna talle ei
On olemas ka keskäriregister. Seega on meil üks äriregister, ühtne andmebaas. Kohapeal hoitakse dokumente. 1. On olemas registrikaart on olemas keskäriregistris. Infole saab toetuda. 2. Toimikud on kohapeal 4 piirkonnas. 3. Äriregistri keskandmebaas siin võib info olla vale. Mis vahet neil on? Numbriline kood on registrikaardil. Konstitutiivsed e õigustloov kanne esmakanne tervikuna, loob ühingu, ärinimi, aktsia osakapitali suurus (reeglina konstitutiivne). § 65. asukoht ja aadress dekl. Juhatuse liikmete likv andmed deklarativne. Põhikirja kinnitamise aeg konstitutiivne. Ka põhikirja muutmine. Maj aastaaruande lõpp ka, kustutuskanne ka. Deklaratiivne kanne. Vahe tuleb välja seadusest. Konst kandest tulenevad asjaolud siis, kui kanne on tehtud. 5 Otsus juhatuse liikme kohta ühing kui otsus on tehtud
Prokuura võib anda ainult fuusilisele isikule. Ettevõtjal võib olla uks või mitu prokuristi. Samui võib prokuura anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama uksnes koos (uhisprokuura). Prokuura võib anda ka selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriuhingut esindama õigustatud osanikuga. Prokuristi suhtes kehtivad piirangud. Nii ei või prokuristiks olla sama TUvõi UU osanik ega äriuhingu nõukogu liige ega äriuhingu audiitor. Prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna "prokurist" või luhendi "p.p." (per procura). Prokurist ei või prokuurat ule anda. Miks prokuristi kasutada kui näiteks äriuhingul on juhatus, kes seadusliku esindajana võib teha kõiki majandustegevusega seotud tehinguid ja enamgi veel? Kui lisaks juhatusele palgatakse ka prokurist, siis kas juhatust ei usaldata? Kas on tegemist tegevjuhi palkamisega,
P ja R väisid, et O nõusolek ei oma tähtsust, kuna otsus mööbli ostmiseks oli tehtud häälteenamusega. Pealegi ei olnud võimalik O arvamust teada saada, sest ta oli sel ajal ära. VUTT: Kas otsus kui selline on tehtud õiguspraselt? Osanikud teevad ostuseid kahel võimalikul viisil- igaüks ise mis on igapäevane majadustegevus ja osanike otsusega kui ületab seda §89! ( § 89. Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.) Siinjuhul ületab. Kuna O-le ei teatatud siis 93 lg4! 177` analoogia! Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annakaaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu
Kes on vaasi omanik? – Kuna valdus ei läinud üle, on vaasi omanikuks AS Stockmann´i kaubamaja. 4. Loeng JURIIDILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusest sätestatud ajast. ÕIGUSVÕIME tekkimine 2 võimalust (füüsiline ja juriidiline isik, mõlemad) Firma on NIMI. Juriidilise isiku organid eraõigusliku juriidilise isiku puhul on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Nt täisühing - , usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing Juriidilise isiku otsuse saab kehtetuks tunnistada, kui otsus on vastuolus põhikirjaga, seadusega, osanik tegi selle teades, et saab sellest endale või kellelegi teisele kasu
(näiteks sureb juhatuse ainus liige ja uut juhatust pole määratud), ei ole juriidiline isik ka võimeline looma ega teostama oma õigusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis ei ole omased üksnes inimesele. Nii näiteks ei saa juriidiline isik abielluda, pärandada - küll aga võib ta olla pärijaks, mis on oluline ja tihtiesinev eelkõige riigi ja kohalike omavalitsuste, samuti sihtasutuste puhul. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega
omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Organite olemasolul on võimalik juriidilise isiku kui iseseisva üksuse tahte moodustumine ja selle väljendamine. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 31 lg Seadus võib ette näha ka nõukogu olemasolu. Eristatakse juriidilise isiku juhtorganeid ja muid organeid. Juhtorganid on juhatus ja nõukogu ning nende liikmeteks (erinevalt üldkoosoleku liikmetest) saavad olla vaid füüsilised isikud. 3) eraldatus oma liikmetest, juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele, kui ka selles, et
· Lojaalsuskohustus o Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld, nii näiteks ei tohi aktsiaseltsi juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal, olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ega olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, v.a siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega (vt äriseadustik § 312 lg 1). o Lojaalsuskohustuse üks väljundeid on ka konfidentsiaalsuskohustus, mis tähendab saladuse hoidmise kohustust ja seisneb eelkõige kohustuses hoida tootmis- ja ärisaladust. Tootmissaladus puudutab üldjuhul tootmisprotsesse ja -mahte, ainete
äriühingu liigist. Täis- ja usaldusühing · Tegutsemine · tegutsetakse osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. http ://www.aktiva.ee/13848/UU_asutamiseks_vajalikud_dokum Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised (lubatud on ka teenuse osutamine). Osaku kohta ei anta välja väärtpaberti ( dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellegile laenu). Täis- ja usaldusühing · Ärinimi · Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,täisühing" või ,,TÜ". · Usaldusühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,usaldusühing" või lühendit ,,UÜ". Täis- ja usaldusühing · Juhtimine · Täisühingul on kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku
– JAH. Selle on loonud inimesed. Juriidilise isiku esindaja, füüsilise isiku näol FIE – füüsiline isik JURIIDILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME Milline isik on FIE? Füüsiline isik, kelle õigusvõime tekib elusalt sündimisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusest sätestatud ajast. Firma on NIMI. Juriidilise isiku organid eraõigusliku juriidilise isiku puhul on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõiguslik juriidiline isik on: o Täisühing – äriühing, osanikud vastutavad isiklukult oma varaga, puudub kapitali nõue o Usaldusühing – äriühing, täisosanikud vastutavad isiklikult oma varaga,
Tsiviilõigus ja kaubandus- ehk äriõigus Kaubandusõigus tekkis 12. ja 13.saj Itaalia sadamalinnades, see oli õigus, mis reguleeris kaupmeeste omavahelisi suhteid. See tekkis tsiviilõiguse kõrvale, sest kaupmeeste omavahelisi suhteid võis reguleerida vabalt, liberaalsemalt. Kaubandusõiguse temaatika: kes on kaupmees ehk ettevõtja; keda see puudutab; kaubandustehingud; kaubanduslik esindus; väärtpaberid ja börs; merekaubandus; maksejõuetus ja pankrot. On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta: 1) dualism kaubandusõigust käsitletakse tsiviilõiguse kõrval eraldi õigusharuna. Nt Prantsusmaal on lähtutud dualismist nii teoorias kui ka seadusandlusest (1804 tsiviilõigus; 1907 kaubandusõigus). 2) Unitarism kaubandusõigus on üks osa tsiviilõigusest. Nt Saksamaa, kus neid mõlemat käsitletakse unitaristlikult, kaubandusõigust võetakse tsiviilõiguse ühe eriosana
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena (PS § 147). Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku sõltumatus Kohtute sõltumatus Kohtunike personaalne sõltumatus Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3) Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel (Kohtute seaduse § 53).
Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega
2. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemkase ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. 3. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täisja ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul
ole tõendeid, et oleksid tasunud see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu 6 heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule
ole tõendeid, et oleksid tasunud see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu 6 heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule
miinuseks aga osanike isiklik vastutus. Usaldusühing (UÜ) Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS §125 lg 1). UÜ on lähedane TÜ'le, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. Täis- ja usaldusühing Nii täis kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsus. TÄ ja UÜ asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet.
usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud. Teine kriteerium, mille järgi äriühinguid eristada, on ühingu esindusõigus. Nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka täisühingu puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema osanikud. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, usaldusühingu usaldusosanikul ei ole õigust ühingut esindada. Ühingulepinguga võib kokku leppida ka teisiti. Seadusest tulenevalt võib ühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse, mis nähtub registrikaardi väljavõttest.
· võlaõigus Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest Kaubandusõigus ehk äriõigus tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda. Põhiküsimused: kes on kaupmees? proffessionaalne kaupade/teenuste müüja; kaubandustehingud tehingud kaupmeeste vahel; kaubanduslik esindus; merekaubandus; väärtpaberid ja börs; maksejõuetus ja pank. Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahekord dualistlik (kaubandusõigus on iseseisev õigusharu Prantsusmaal eraldi veel Kaubanduskoodeks). Unitaristlik kaubandusõigus on tsiviilõiguse osa, mis on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. 4
· pärimisõigus · võlaõigus Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest Kaubandusõigus ehk äriõigus tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda. Põhiküsimused: kes on kaupmees? proffessionaalne kaupade/teenuste müüja; kaubandustehingud tehingud kaupmeeste vahel; kaubanduslik esindus; merekaubandus; väärtpaberid ja börs; maksejõuetus ja pank. Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahekord dualistlik (kaubandusõigus on iseseisev õigusharu Prantsusmaal eraldi veel Kaubanduskoodeks). Unitaristlik kaubandusõigus on tsiviilõiguse osa, mis on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis.
usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud. Teine kriteerium, mille järgi äriühinguid eristada, on ühingu esindusõigus. Nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka täisühingu puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema osanikud. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, usaldusühingu usaldusosanikul ei ole õigust ühingut esindada. Ühingulepinguga võib kokku leppida ka teisiti. Seadusest tulenevalt võib ühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse, mis nähtub registrikaardi väljavõttest.
käivad äriühingud, FIEd. Teine keskne küsimus: kaubandustehing; need tehingud, mis on kaupmeeste vahel, neil võiks olla teistsugused reeglid kui kaupmehe ja tarbija vahel. Kaubandustehing: business to business – varalised suhted, kus pooled on võrdsed; business to consumer; consumer to consumer. Neid hakati kaubandusõiguse raames eraldi reguleerima. Samuti kuulub kaubandusõiguse alla kaubandusesindus - väärtpaberid ja börs; merekaubandus; maksejõuetus ja pankrot. Erisus tsiviilõigusega tuleneb subjektidest, kelle suhteid reguleeritakse; suhe kaupmees-kaupmees puhul on osapooled samuti võrdsed. Suhte olemus on sama. On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta: 1) Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev haru (nt. Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism – selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis
alla käivad äriühingud, FIEd. Teine keskne küsimus: kaubandustehing; need tehingud, mis on kaupmeeste vahel, neil võiks olla teistsugused reeglid kui kaupmehe ja tarbija vahel. Kaubandustehing: business to business varalised suhted, kus pooled on võrdsed; business to consumer; consumer to consumer. Neid hakati kaubandusõiguse raames eraldi reguleerima. Samuti kuulub kaubandusõiguse alla kaubandusesindus - väärtpaberid ja börs; merekaubandus; maksejõuetus ja pankrot. Erisus tsiviilõigusega tuleneb subjektidest, kelle suhteid reguleeritakse; suhe kaupmees-kaupmees puhul on osapooled samuti võrdsed. Suhte olemus on sama. On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta: 1) Dualism selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev haru (nt. Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis
Seda ei saa siis enam tühistada. On põhikiri või ühinguleping teatud juhtudel. Avalik-õiguslikul on põhikiri, kui see on ettenähtud selle jur isiku kohta käiva seadusega. Asukoht ja tegevuskoht tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Nimi nimi peab eristama teda teistest jur isikutest Organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juhtorganiks on juhatus, kui on olemas nõukogu, siis ka nõukogu. Pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirjaga või ühingulepinguga. Juhtorgani pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku jur isiku organid ja pädevus nähakse ette seadusega. EKSAMIL- vaja teada kes kelleks kujuneb, jaguneb, ümberkujundab Ühinemine- A+B=B, A+B=C Jagunemine- A= B+C, jaguneb kaheks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
