Facebook Like
Hotjar Feedback

"Sissejuhatus sotsioloogiasse" loeng: töö, klassid, kihistumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad ?
  • Milline on nende kriteeriumide suhe ?
  • Kus oled tegelikult ?
  • Millisel ametikohal Te töötate ?
  • Millised ressurssid on kõige tähtsamad, n-ö viivad teiste saavutamisele ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.10
Töö
Ludiidid – masinpurustajad Inglismaal – John Ludd nägi, et tööstusrevolutsioon ajab väikesed käsitöölised pankrotti. Rahvamäss töökorralduse vastu. (1811 – 1817)
Durkheim , Marx , Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat.
  • Marx:
Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks.
 Võõrandumine:
1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. Ma müün oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda.
2. Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu, annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. Seepärast, ehkki töö peaks olema eesmärk omaette : „tööline tunneb, et „ise”/inimlik on ta ainult loomalikes funktsioonides - söömine, joomine, sugu tegemine - kuna tema inimlik funktsioon on taandatud looma omadele.” (Marx: „ Varased kirjutised”: 326).
3. Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan . Samuti on töölised konkurendid, mistõttu tekib võõrandumine teistest töölistest.
Noor Karl Marx kirjutas „Saksa Ideoloogias” (1845): “Tööjaotus näeb igaühe jaoks ette kindla tegevussfääri, mis on talle peale sunnitud ja millest tal põgeneda on võimatu. Ta on jahimees , kalur, karjane , või kriitiline kriitik , ja peab selleks jääma kui ta ei taha oma elatist kaotada. Kommunistlikus ühiskonnas aga /.../ on mul võimalik jahil käia hommikul , kalastada pärastlõunal, kasvatada karja õhtul, ja kritiseerida pärast õhtusööki täpselt nii nagu mulle endale parasjagu meeldib, ilma et ma sellepärast peaksin hakkama jahimeheks, kaluriks, karjaseks või kriitikuks…”

- Durkheim:

Individuaalsus on tööjaotuse tulemus, tekitab anoomiat - ei ole siduvat kultuuri (mehaanilist solidaarsust).
Me teeme erinevaid asju, pole ühiseid arusaamu. Töölised seevad mõttetut tööd, mis ei seo neid maailmaasjadega. Teiseks probleemiks sundus – kui inimesed on töösuhetesse seatud, pole talentidel võimalik loomulikul teel areneda; tekitab samamoodi anoomiat. Nägi, et seda pole võimalik leevendada revolutsiooniga, vaid tuleks reformida – rahulikult areneda. Arvas , et tekib orgaaniline solidaarsus --> tekkivad uut tüüpi organisatsioonid , mis individualiseerunud töölist ja abstraktset riiki omavahel ühendavad (MTÜ-d, ametiühingud jms). Mehaaniline --> orgaaniline.

- Weber:

Nägi võimalust, kuidas anoomiast üle saada.

Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920) „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim” ( 1904 -5, e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia):

# huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid , mitte katoliiklased (tollal üldteada asi). Weberi järgi on protestandi eetikal olnud oluline roll kapitalismi levimisel ja arengul. „ Protestantism on kapitalismi alustala.“

# tekkis idee tööst kui kutsumusest , mitte kui needusest (“palehigis pead sa oma leiba sööma”) (NB: ka Marxi nägemus tööst tegelikult on sarnane kutsumuse ideele. Homo faber .)

# protestantism (eelkõige kalvinism ) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on „pidev jumalateenistus”. Vaenulik luksusliku tarbimise vastu. Ausa tööga saavutatud äriline edu tõsteti iseenesest eetiliseks väärtuseks, mitte seepärast et rikas on tore olla. Tasu lükkamine tulevikku.

# Selline muutus inimeste eetikas soodustas kapitali akumuleerumist ja kapitalismi võidukat levimist . Individualism, ettevõtlikkus, saavutusmotivatsioon jne loetakse „protestandi tööeetika” elementideks.

Samas oli see osaks üldisemast ratsionaliseerumise protsessist, mis käis kaasas kapitalismi arenguga. Kasvab kalkuleerimine , emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele.

# NLiidus ja mujal anarhokommunism (Kropotkin): „tuleb oma elu vajadused rahuldada ja siis hävitada töö kui kapitalismi sünnitis”.

Frederick Taylor – teilorism – teaduslik juhtimine. Tahtis viia tööprotsessi teaduslikele – ratsionaalsetele, alustele . Tööprotsess tuleb jagada etappideks , mõõta etapid ja korraldada ratsionaalselt ümber ja sellest lähtuvalt korraldada kogu tööruum. --> mänedžeride revolutsioon.
20. sajandi alguses Frederick Winslow Taylor esitas oma ettepanekud tehasetöö ratsionaliseerimiseks:
# tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine, vrd. Fordi tehased 1908 Manchesteris, toodeti ainult ühte autot (Ford T): konveier .
# varem koguti autod ükshaaval osadest, mitu töötajat koos. Nüüd keeras üks töötaja ühe kruvi kinni/paigutas aknaklaasi jne. Arenes edasi fordismini (Michiganis esimene monteerimislint)
# protsess analüüsiti oma kõige väiksemateks koostisosadeks, nende tegemiseks vajalike liigutuste kestus mõõdeti stopperiga. Oskustöö „ maagia ” hajutamine.
# tööd jaotati erinevate töötajate vahel. Puhkepausid.
Eesmärgiks efektiivsus.
Olulised muutused tööprotsessi kontrolli osas: iga töödejuhataja valvas üht protsessi osa, koordineerisid omavahel. Juhtimisest sai eraldiseisev tegevus kontrolli- ja tehniliste funktsioonide täitmiseks. Mänedžerite kihi tähtsuse tõus (“mänedžeride revolutsiooni” algus)
# Fordismi (teilorism + konveierlint) puhul konveier ise kontrollib, sest selle liikumine on ajastatud nii, et töölised peavad täie pingega töötama.
Muutused tööliste jaoks vajalike kvalifikatsioonide osas. Taylor: suurem efektiivsus => suurem palk. Tegelikult mitte alati, sest töötajate jaoks olid vajalikud vähesemad oskused => väiksem palk
#vrd oskuste kogumine töö käigus käsitöölisel
Oluline muutus tööprotsessis: kollektiivselt tehtav töö muutus tööks, mida igaüks teeb eraldi, ilma kokkupuudet teistega .
Fordism võeti kasutusele USA-s enne I maailmasõda, Euroopas ja NLiidus veidi hiljem. Rahulolu ei saavutata tööga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. Praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi.
Kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Taylor lootis, et on suurem rahulolu. 1912 Watertowni Arsenalis streik, mille peale teaduslik mänedžment lõpetati.
# Populaarkultuuris oluline teema. Charlie Chaplin Moodsad ajad” (1936). Karel Capeki “Rossum’s Universal Robots” (1921) „roboti” sõna, alguses pidi olema “labor”. (Tegelikult mõtles välja Josef , Kareli vend).

Kriitika hiljem: organisatsiooni jäikus ja paindumatus. Fordi töölise treenimiseks ainult 38 dollarit, aga tööjõu liikuvus oli suur (50 000
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #1 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #2 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #3 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #4 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #5 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #6 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #7 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #8 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #9 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #10 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor emutant Õppematerjali autor

Lisainfo

Mis on võõrandumine? Kes olid ludiidid? Mis on tööorientatsioon? Millised neli aspekti iseloomustavad klassiühiskonda? Teooriad Marx\'ilt, Durkheim\'ilt, Weber\'ilt, Taylor\'ilt, Mayo\'lt, Goldthorpe\'lt jpt.
Sissejuhatus sotsioloogiasse , võõrandumine , ludiidid , tööorientatsioon , klassiühiskond , Durkheim , Weber , Taylor , Marx

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

56
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
19
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam
7
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse - EKSAM
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
46
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse
96
pdf
Tarbimissotsioloogia
72
doc
Sotsioloogia materjal eksamiks
53
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun