Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

"Sissejuhatus sotsioloogiasse" loeng: töö, klassid, kihistumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad?
  • Milline on nende kriteeriumide suhe?
  • Kus oled tegelikult?
  • Millisel ametikohal Te töötate?
  • Millised ressurssid on kõige tähtsamad n-ö viivad teiste saavutamisele?
Vasakule Paremale
Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #1 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #2 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #3 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #4 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #5 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #6 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #7 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #8 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #9 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #10 Sissejuhatus sotsioloogiasse-loeng-töö-klassid-kihistumine #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliise Peelo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

..............................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET................................................................................................26 9.VÕIM..........................................................................................................................................29 10.TÖÖ.......................................................................................................................................... 34 11.KLASSID JA KIHISTUMINE.................................................................................................39 12.SOTSIAALSED PROBLEEMID.............................................................................................44 13.KULTUUR............................................................................................................................... 47 14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED....................51 15. ÜHISKONDLIK MUUTUS....................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
19
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

patriotism ja kuulekus Industriaalne ­ rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx ­ materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid ­ kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng ­ tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) ­ orjanduslik ­ feodalism ­ kapitalism ­ kommunism Emile Durkheim ­ sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus ­ mehaaniline (primitiivne ühiskond) ­ inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
7
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - EKSAM

Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida ük

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

............................................................................ 148 19.1.10. Sotsiaalne klass........................................................................................149 19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus................................................................................ 149 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus:..................................................................150 19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine............................................................... 151 19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel.............................................. 152 19.1.15. Vanuseline kihistumine........................................................................... 153 13 19.1.16. Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused..........................................155 19.1.17

Sotsioloogia
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted ­ tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus ­ seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid ­ inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass o Tootmisvahendeid mitteomav klass. Kapitalistlikus ühiskonnas: o Kapitalistid (kodanlus): omavad (tootmisvahendeid) tööriistu, maad, kapitali

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

Uuritud on selliseid asju nagu äriraamatuid, maksuraporte, testamente, varastatud asjade kirjeldusi, kohtumaterjale, päevikuid, etiketikäsiraamatuid, menüüsid jne ja leitud, et materiaalse kultuuri tõus algas Euroopas varamodernsel perioodil enne tööstusrevolutsiooni, kindlasti 17 sajandi teisel poolel ja 18 sajandi alguses. Nälga enam pole Euroopas, populatsioon kasvab. Kindel oli ka see, et see tõus ei olnud ühtlane, ehkki see toimus mitmes Euroopa ja Ameerika osas korraga. Klassid, sood, isegi perekondliku kuuluvus mõjutasid seda kõvasti. 2 Kuid kindlasti hakkasid rohkem levima majapidamiskaubad: mööbel, maalid, keraamika, nõud, tekstiilid, peeglid; isiklikud ornamendid: vihmavarjud, kindad, nööbid, sukad; uued toiduained: suhkur, tee, kohvi, kakao, tubakas; vaba aja veetmise vormid: sport, teater, lõbustused; mänguasjad, raamatud.

Tarbimissotsioloogia
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Baas koosneb kahest komponendist – tootmisvahenditest ja tootmissuhetest.  Tootmisvahendid – tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital.  Tootmissuhted – kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja –suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st. kas ja milliseid tootmisvahendeid ta omab. Tootmisvahendite omamise alusel jagunevad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi – kapitalistid (need kes omavad maad, tööriistu ja kapitali) ja töölised (need kes omavad ainult iseenda tööjõudu). Tootmisprotsessis müüvad töölised oma

Sotsioloogia
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp

Sissejuhatus sotsioloogiasse



Lisainfo

Mis on võõrandumine? Kes olid ludiidid? Mis on tööorientatsioon? Millised neli aspekti iseloomustavad klassiühiskonda? Teooriad Marx\'ilt, Durkheim\'ilt, Weber\'ilt, Taylor\'ilt, Mayo\'lt, Goldthorpe\'lt jpt.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun