,,Mirandolina'' retsensioon (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Retsensioon
„Mirandolina“ autoriks on Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni, kes oli nii kirjanik kui ka teatriuuendaja.. “Mirandolina" on Itaalia kaasaegse näitekirjanduse isa ja valgustusaegse euroopa teatri ühe tähenduslikuima meistri olulisemaid teoseid. VAT-teatri etenduse lavastaja oli Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes , valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Auri Jürna, lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots , Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo.
Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii kingituste kui vahetu tähelepanuga, mille Mirandolina kõik viisakusest vastu võttis. Vaid üks härra nimega Ripafratta kuulutas end naiste võltsnaeratuste vastu immuunseks, mis seadis omakorda edevale Mirandolinale väljakutse - vallutada mehe põlglik süda, kasutades selleks kõiki naiselikke võrgutusrelvi. Mees sõnas: „Naiste võim on kõige jubedam asi maailmas.“ Ripafratta

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lizzzzuh Õppematerjali autor

Retsensioon VAT-teatri näidendi ,,Mirandolina'' kohta.

mirandolina krahv ripafratta „Mirandolina“

Sarnased õppematerjalid

doc

Stendhal ,,Parma klooster´´

Parma klooster Tegelased: Fabrizio del Dongo Clelia Conti Giletti Marietta Sandrino markii Crescenz Fabrizio del Dongo sündis Milaanos kui Napoleoni väed sealt välja aeti. Ta osutus markii del Dongo teiseks pojaks, kes temast eriti ei hoolinud kuna Fabrizio oli markiist, kes oli kõigi poolt vihatud, väga erinev. Fabrizio oli kahe aastane kui Napoleon, keda kõik surnuks pidasid marssis oma vägedega Milaanosse sisse. Ta hakkas õppima jesuiitide juures. Kuueteist aastaselt otsutas Fabrizio, et ta tahab liituda Napoleoni vägedega, jättes Milaanosse maha kurva ema, tädi ja õed. Peagi jõudis ta Pariisi, kus algasid tema äpardused. Fabrizo jõudis ühe tee ääres asuva pataljoni juurde, kus teda austerlaste nuhiks peeti ning ta pandi vangi. Vangist sai ta põgenema tänu vangivalvuri naisele, kellele Fabrizio raha maksis. Vangivalvuri naine andis Fabriziole ühe vangis hinge heitnud hussaari riided ja tema passi. Peagi sai ta võtta osa võtt

Kirjandus

doc

Retsensioon "Mirandoliina"

Ta on üheks tugitalaks tervele etendusele, kuna tema käes on täielik kontroll. Tema suudab muuta teisi tegelasi enda ümber, muutes sellega tegelikul ka osa maailmast. Ta juhib justkui teatrit, millesse kaasatud on ka publik. Tegelaste pöördumine publiku poole oma mõtete või mõtteteradega mängib juba kõige selle juures oma osa. See kui külalistemajja saabuvad kaks naisnäitlejat on alus sellele, kui Mirandolina aru saab, et ka tema oskab näidelda, kasutades teda jumaldavaid mehi ära. Mirandolina ei ole kunagi oma tundeid pealtnäha väga tõsiselt võtnud ning kui naistevihkajast külaline temas seda muudab, ei taha naine seda kõike algul uskuda, kuid ainukeseks väljapääsuks tema jaoks osutub oma juurte juurde tagasi minna ja abielluda sellega, keda ta tegelikult sisimas armastab. Ta suutis ka tõestada, et ei ole olemas sellist inimest nagu

Muusika