Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

,,Keskaegne ühiskond ja eluolu'' (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Keskaegne ühiskond jaeluolu
  • Suur rahvaste ränne:
    • Dateering - 400-600 aastal
    • Ajend- Hunnide sissetung Euroopasse
    • Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv
    • Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal-

  • Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne- Rooma riigile.
    • Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid
    • Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna
    • Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik.

  • Lääne-Rooma langemise põhjused.
    • Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev
    • Erinevate hõimude tase oli erinev
    • Riik oli jõuga kokku liidetud
    • Riigi osad olid nõrgalt seotud

  • Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine.
    • Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik
      korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord .
    • Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige
      sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt.

  • Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus.
    • I periood- varajane keskaeg (4.-10. saj)
    • Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid kaduma. Alguse sai uus elukorraldus- feodalism.
    • II periood- kõrgkeskaeg (11.-13. saj)
    • Tekkis hulgaliselt linnu ja kujunes linna kultuur.
    • III periood- hiliskeskaeg (14.-15. saj)
    • Raske ja karm aeg: kliima külmenes, näljahädad ja katkuepideemiad.

  • Keskaegse ühiskonna tunnused.

  • Frangi riigi kujunemine:
    • Olid germaani hõimud, kes rajasid tänapäeva Belgia aladele oma riigi.
    • Merovech- Pani 5. saj alguse kuningate dünastiale.
    • Chlodovech- Peetakse suurriigi tegelikuks rajajaks.

  • Karl Martell.
    • Tuli võimule pärast Pippini surma ning kodusõda
    • Pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse
    • Rajas raskerelvastatud sõjaväe
    • Selleks jagas oma sõjameestele maatükke
    • Oli läänisüsteemile alusepanija

  • Karolingide võimuletulek – Pippin Lühike.
    • (Karl Martelli poeg) sai võimule nii, et tema valitsusajal (741-768) tugevnesid Frangi valitsejate suhted paavstidega. Konfliktides langobardidega olid paavstid seni otsinud abi Bütsantsi keisrilt, kuid VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes esile paavsti ja keisri suhte halvenemise, paavst pöördus kriitilises olukorras frankide valitseja poole. Kuningaks saamiseks oli aga vaja paavsti toetust. Nii sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas senise majordoomuse 751 a. frankide kuningaks.
    • Pippin läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma, võiduka retke järel kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstile ning pani 756. a. aluse kirikuriigile. Võimu kinnitamiseks lasid paavstid koostada üriku, mille kohaselt keiser Constantinus Suur oli määranud nad Itaalia valitsejaks.

  • Karl Suur.
    • Kõige kuulsam Frankide kuningas
    • Vallutas suuri alasid, sest soovis taastada Rooma impeeriumi
    • Tema riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Holland , Belgia, Austria, Põhja-Itaalia
    • 800-ndal aastal sai keisriks

  • Vedruni leping. Tunda kaarti !
    • Keisririik jagati kolmeks: Lääne-frangi, ida-frangi ja Lõuna-frangi riigiks

  • Frangi suurriigi kokkuvarisemise põhjused.
    • Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev
    • Erinevate hõimude tase oli erinev
    • Riik oli jõuga kokku liidetud
    • Riigi osad olid nõrgalt seotud

  • Lääni- ehk feodaalsuhete olemus väljakujunemise põhjused ja eeldus.
    • Professionaalsete ratsavägede tekkimine, kellele maksti teenistuse eest maaga
    • Vajadus luua stabiilne võimusüsteem , et tagada riigi kaitsmine

  • Talupojad keskaja erinevatel perioodidel.
    • Varane keskaeg- talupojad rentisid feodaalilt maad ja pidid täitma selle eest koormisi, olema sunnismaine ja pärisori.


  • Aadliku ja talupoegade eluolu võrdlus.
    Aadlikud
    Talupojad
    Elupaik
    Elasid maal linnustes, väikerüütlitel olid tornlinnused, rikastel olid kindluskompleksid
    Elasid külas taludes , talumajad ehitati käepärastest materjalidest
    Põhitegevused
    Sõdimine , oma valduste kaitsmine
    Maa harimine, karja kasvatamine
    Ajaviide
    Jaht , turniirid, reisimine , usupühad, aadli naistel oli lugemine/käsitöö/ muusika
    Külapeod, usupeod, mehed käisid kõrtsis
    Riietus
    Riietus vastavalt seisusele, osteti käsitöölistelt kangas või valmis riideese, võis olla linaese/villaese/siid/ samet
    Kangas kooti ise, riided õmmeldi ise, tavaliselt tehti linast või villast
  • Linnade tekke eeldused ja põhjused. Paigad, kuhu linnad tekkisid.
    • Inimeste soov saada kvaliteetset kaupa.
    • Käsitööliste koondumine ühte kohta, et paremini oma kaupa müüa ja end kaitsta
    • Ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse eraldumise
    • Rahvaarvu kasv

  • Negatiivsed ja positiivsed ilmingud linnas.
    • Negatiivsed:
    • Kitsad tänavad
    • Kanalisatsiooni puudumine
    • Mustus
    • Positiivsed:
    • Kvaliteetne kaup
    • Suurem valik tooteid

  • Linnaühiskonna funktsioneerimine :
    • Raad -
    • tsunft - käsitööliste kutseühing kesk-ja varaajal
    • gild - kaupmeeste kaitseühing vara- ja uusajal

  • Tsunftide tähtsus keskaegses ühiskonnas.
    • Kontroll tootmise üle
    • Seltsielu korraldamine
    • Kvaliteedikontroll
    • Asjade tootmine
    • Maksis linnale makse
    • Sotsiaalabi
    • Kaitses
    • Ühiskonna organiseerimine

  • Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus.
    • Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd
    • Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd
    • Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu
    • Hansalinna keskuseks oli Lüberck
    • Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus

  • Keskaja kultuuritüübid:
    • Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne , väga usklikud.
    • aadli- ja linnakultuur - peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse.

  • Selgita:
    • Majordoomus-kuninga majapidamise juhatajad ja väeülemad, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejad
    • Vasall- alamfeodaal
    • Laiskade kuningate ajajärk – ajajärk Frangi riigis peale Chlodovechi surma, mil Merovingide kuningad kaotasid oma võimu, olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused – kuninga majapidamise juhatajad ja väepealikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade asevalitsejad
    • majordoomus – kuninga majapidamise juhataja ja väepealik , hiljem suurmaapidaja ja piirkondade asevalitseja
    • Senjöör- suurfeodaal
    • Lään- maatükke mida anti kasutada vasallidele sõjateenistuse eest.
    • Läänimees- lääni valdaja
    • Feood ja feodaal- uus elukorraldus
    • Sunnismaisus- talupoegadelt keelati maalt lahkuda, kuna tööta polnud maal väärtust.
    • Pärisori- sunnimaine talupoeg
    • Talu-maja, mis oli ehitatud käepärasest materjalist, nt puust, kivist, tellistest, mida aitas koos hoida puidust terass, kariloomad, põllud, karjamaad .
    • Küla-paik, kus tähestiku asuvad põldudest ümbritsetud talumajad
    • Mõis-naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnimaised talupojad.
    • Kaheväljasüsteem -põllud paiknevad kahes osas, ühes oli vili teises kes.
    • Kolmeväljasüsteem-põlludpaiknevad kolmes osas: nii suvi kui talivilja all, kui ka kesa all.
    • Feodaalne killustatud-riigi süsteem, kus kesk valitsus on nõrk ja riigi võime ülesandeid teostavad peamiselt vasallid .
    • Aadel- pärilike eesõigustega kõrgem seisus.
    • Agraarühiskond
    • Naturaalmajandus-kõik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised.
    • Loonusrent-maks talupoja majapidamises toodetud toiduainete eest.
    • Teotöö -talupoja töökohustus mõisa heaks.
    • Magistraat- ehk raad ehk linnavalitsus
    • Raekoda- omavalitsusorgani rae ametihoone
    • Poolagraarne linn-keskaegne linnaühiskond
    • Skraa- käsitööliste põhikir.
    • tsunft-linna käsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal
    • Gild-kaupmeeste kutseühing kesk-ja vara uusajal.
    • Hansapäevad - linnade esindajate kokkutulek

  • Vasakule Paremale
    -Keskaegne ühiskond ja eluolu- #1 -Keskaegne ühiskond ja eluolu- #2 -Keskaegne ühiskond ja eluolu- #3 -Keskaegne ühiskond ja eluolu- #4 -Keskaegne ühiskond ja eluolu- #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Siim Koppel Koppel Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Mis on keskaeg. Frangi riik. Ühiskond ja eluolu

    Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Keskaeg - Ajaloo Kontrolltöö

    Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Keskaeg

    Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus

    11.klassi ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Ajaloo kordamisküsimused - Keskaeg

    eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus ­ feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada; üks pärisorjuse põhitunnuseid. Karolingide renessanss ­ oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. Raad ­ omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Gild ­ keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing. Hansa Liit ­ oli 13.­17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus ­ seadustik, mille alusel linn oma elu korraldaks. Tsunft ­ linnakäsitöökiste kutseühing kesk- ja varauusajal. Paavst ­ roomakatoliku kiriku pea. Piiskop ­ on roomakatoliku kiriku ülemvaimulik. Preester ­ vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    docx

    Keskaegne ühiskond

    Kuningavõimu jätkuv tugevnemine Prantsusmaal ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 ­ 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Keskaegne ühiskond

    killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid.

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

    10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb ­ varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned ­ katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed ­ impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt ­ 212

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun