Facebook Like
Hotjar Feedback

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
Sissejuhatus.
Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid.
Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800.
Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja.
Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830.
Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal.
Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir , mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida: kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida-Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivse maakasutuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt vähem arenenuks.
Ida-Euroopa arengu erijooned ning Lääne-Euroopast mahajäämuse põhjused.
vähene asustustihedus, põllumajandus ekstentsiivne, sunnimaisus , väike saagikud, talupojad polnud motiveeritud. Despootlik kultuuri ei saanud nii vabalt areneda. Endised paganate alad? Lääne-Euroopas ristiusk varem, Idas alles kõrg-ja hiliskeskajast.
Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas.
Rahvastik .
Euroopa ja maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal.
EUROOPA:
1500: 80-85 milj
1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike
1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur
1800: 175-190 milj
MAAILM:
1500: 400milj -> 1800: 900milj
Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused. 17.saj seisakuaega- sõjad , näljahädad , katkulaine
Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest. “Essay of Population” hoiatas, et rahvaarvu suurenemine tekitab tõsist näljahäda.
Suurima rahvaarvuga riigid. Prantsusmaa ja Venemaa (35milj)
Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad varauusaja Euroopas. Madalmaades, Lõuna-Euroopas. Prantsusmaa 23%, Inglismaa 33%.
London (200-900 tuh), Pariis (200-650 tuh).
Keskmine prognoositav eluiga. 15.aastaselt, M-57, N-38. Lõpuks, M-57, N-50 (sünnitusabi paranes ). Laste suremus oli suur, koos sellega u 30a
Sündivust ja surevust mõjutavad tegurid. surm sünnitusel, nälg , epideemiad. sündimus kontroll puudub(usk ka selle vastu)
Ohtlikuimad nakkushaigused ja vaktsineerimine . katk, tsüüfilis, rõuged, tüsenteeria, tüüfus.
18.saj rõugete pookimine, vaktsineerimine lehma rõugetega.
Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa erinevad abielumudelid. Läänes: kõrge abiellumis iga(naine 20-25, mees 25-30). Hoida sündimust madalal- mehelt nõuti kindlat sissetulekut, naiselt kaasavara , max 4-6 last. Vanematel sõnaõigus abielusidemte loomisesl suur. Tuumikpered.
Idas: noores eas(naised 16, poisid 19), suurpered, rohkem lapsi, kogukondlikkus
Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu. Katolik : abielu üks sakrament, samas mitteabiellumine pole taunitav .( Rooma kat vaimulikud ei tohi abiellida). Lahutusi ei luba Prot: mees on vastutav pool, vanapoiste üle tehti nalja , seksuaalsus on kohustuslik- askees taunitav. Teist korda abielluda ei tohi.
Ilmastiku muutumine varauusajal, selle mõju demograafilistele protsessidele.
17.saj Eur dem. kasv pidurdus. Ilmastiku tõsine mõju- jahe kliima- ikaldusaastad- nälg. suurem suremus
Nn väike jääaeg . 16.saj keskpaik kuni 17.saj lõpp. Kliima järsk jahenemine. Jäätunud Bodeni järv(4 korda sajandi jooksul), lumemaastikud Madalmaades. 17.saj lõpus põhjustas tõsise näljahäda. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset , mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk.
18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded
Looduskatastroofid. Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna
Seisuslik korraldus.
Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8-10%.
mõõga- ja mantliaadel ( noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel , noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud.
muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos.
gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid)
hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida
Kolmas seisus varauusajal. ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, mis enamasti kaotas katoliku vaimulikele kuulunud seisuslikud privileegid , muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel.
Das ganze Haus. talupere + sulased, teenijaskond või käsitöölise ettevõte- meister, õpipoisid või kaubandusega tegelev struktuur. Ühiskonna alusmoodul, paljud tervipere funktsioonid lähevad riigile- hariduseandminem hoolekanna, kohtusüsteem. Hakkavad ilmuma Hausvateti nõuande raamatud.
Majandus.
Agraarkorraldus mandri-Euroopas: põhimiku- (Grundherrschaft) ja mõisahärrus (Gutsherrschaft). läänes valitses põhimikuhärrus (sks Grundherrschaft),idas mõisahärrus (sks Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised.
Pärisorjuse püsimajäämise põhjused Ida-Euroopas. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks. Kuigi teoorjusele rajatud põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö, korvas madala efektiivsuse tööjõu odavus ning kõrged turuhinnad.
Teravilja saagikus. Venemaal 1:2, Saksamaal 1:4, Inglismaal ja Hollandis 1:10
Kaubateede ümberpaiknemine. Seni kaubanduses domineerinud Vahemere-äärsed linnad
kaotasid oma tähtsuse, kuna kõik kaubateed koondusid Atlandi ookeani ümber, esialgu eelkõige Portugali ja Hispaania rannikule . Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandi ookeanile hävitas senise kaubandusliku õitsengu. Vaid luksuskaupade osas(Veneetsias klaas ja juvellitooted) õnnestus itaallastel oma positsioon Euroopa turul säilitada
Kaubateed koondusid põhiliselt merele . Sisemaakaubanduses on olulisemad jõed , rajatavad kanalid. Oli odavam ja turvalisem, kui maismaakaubandus.
-Saksamaa ja Itaalia osakaal kahaneb, kuna alad on poliitiliselt killustunud ja riigi toetus kaubandusse on praktiliselt olematu.
- Esikohale tulevad Inglismaa, Prantsusmaa, Holland (Holland oluline vahenduskaubanduses, voorimehed )
* London ja Amsterdam on kaubanduspealinnad Europpas.
Läänemerekaubandus varauusajal. Tugeva keskvõimuga riikide esiletõus kahandas seni Läänemerel domineerinud Handa liidu mõju.
Tsunftid ja manufaktuurid . tsunftide püsimine oli positiivse tähendusega- paindlikud uuendustele, kuid sellidel oli raskem saada meistriks. Tsfunftide aluseks- suurtootjad tooraine käsitöölistele, toodang vastu. manufaktuur - ebaprof tööjõud, rajavad nii riigid kui ettevõtjad, kvaliteet halvem
Peamised energiaallikad. vee-ja tuuleenergia, veerataste suurus kärjest suurem
Puidu ulatuslik tarbimine. “puuaeg”, Kesk-E on metsad maha raitud. puusüsi-kütteks, tööstuses. Söe miilamine- põletaminne.
Tehisenergia kasutuselevõtt. aurumasin, varauusajal lõpul. algul kasutatid pumbana.
Muutused eurooplase toidusedelis. põhiline teravili-nisu ja rukkis(eurooplane päevas üks kuni 1.5 kilo leivatooteid), liha tarbminime väheneb 100kg 15kg aastas. kala suureneb
Tee ja kohv. kohv- hiinas ja jaapanist(euroopasse etioopiast), tee 3x kallim
Hindade revolutsioon , selle põhjused ja tagajärjed. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest. Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikke, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuva aadli sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu.
Merkantilistliku majanduspoliitika põhijooned ja näited selle konkreetsest rakendamisest varauusajal, merkantilismi erinevus turumajandusest. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu.
Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse- ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Kuningas Louis XIV rahandusjuhi Jean-Baptiste Colbert’i ajal ehitatud kahesaja neljakümne kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi Edela-Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna.
Füsiokraatide majandusõpetus. tagada üksikisikute vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatud. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna .
Laisser faire, laisser passer! Laske minna! KÕIK TULEB LASTA VABAKS
Talurahvakaitse. Suurem tähelepanu talurahva vabaduele. Nt Joseph II kaotab Austrias pärisorjuse
Religioon Euroopa majandusliku arengu mõjutajana.
Silmaringi avardumine ja kommunikatsioon.
Indiasse viiva meretee otsingud. Hispaania üritas eesotsas Christoph Kolumbusega jõudas Indiasse lääne poolt, avastas hoopis Ameerika (ise seda loomulikult ei teadnud).
Portugallased üritasid ja ka saavutasid meretee Indiasse ümber Aafrika lõunatipu.
Teoorias oli võimalik Indiasse jõuda ka ümber Põhja-Ameerika ja Põhja- Aasia , niisiis üritas inglane Richard Chancellor ebaõnnestunult purjetada ümber Venemaa.
1648. aastal avastas venelane Semjon Dežnjov lääne poolt Vaikse ookeani läbi Aasiat ja Ameerikat ühendava väina.
Taani kuningas Christian IV lootis Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda, end jääolude tõttu sai ruttu selgeks, et see pole võimalik.
India meretee avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama , kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud.
Ameerika avastamine. Hispaania kuningakoda tahtis leida tee Indiasse, ettepanek meresõitja Christoph Kolumbusele. Jõudis Guananhani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale.
Hilisemad maadeavastused: Austraalia , kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tärkas eurooplastes huvi uue mandri vastu. 1788. aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus Austraalias. Pikka aega jäi kauge manner Inglise sunnitööliste väljasaatmispaigaks.
Ameerikast Euroopasse toodud taime- ja loomaliigid . Maadeavastuste tulemusena tutvusid eurooplased senitundmatute taimede ja loomadega. Ameerikast toodi Euroopasse kartul , tomat, mais ja tubakas , koduloomadest kalkun. Kartulisse suhtuti pikka aega umbusuga ning inimese toidulauale jõudis see alles 18. sajandil, pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädadele. Seevastu tubakat peeti arstirohuks ja sealjuures just kopsuhaiguste vastu.
Reisimine maitsi ja meritsi , reisimise kiirus ja ööpäevas läbitavad vahemaad .
maanteed, siseveeteed : jõe ja kanalid.
Maitsi reisiti kunai 17.saj peamiselt ratsahobusega, 18.saj said oluliseks tõllad, trotsakd, vankrid .
info liikumiskiirus = inimese liikumis kiirus. Muutused tõid auruvedur ja telegrad. 18.saj lk 100-150 km/päevas, Inglismaal kuni 200km/päevas. Veeteedel allavoolu kuni 150km/päevas, purjelaev max 20km/h. Kiiremad infoedastajad ratsakullerid.Postiteenuse loomine, keskmine kiirus 6km/h.
Enamus in. ei reisinud kunagi. Aadlikud reis. õukondade vahel. Kaupmehed , käsitöölised, (üliõpilased) , palgasõdurid pidi rändama- maksti kinni.
18.saj huvireisid. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muu hulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Šveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat .
Üleminek juuliuse kalendrilt gregooriuse kalendrile. Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem.
N 4.10.1582 -> R 15.10.1582, 10 päeva, mis oli kalendris maha jäänud pandi juurde (sajandis on vaja ära võtta ¾ päeva). 400 aastaga vaja ära järra 3 lisapäeva.
Üleminek aeglane, ka kat maades. Prot ei tunnistanud, alles 18.saj hakkavad.
Ülemineku eripära Rootsis. Koerasaba maharaiumine jupphaaval. Lähevad 40 aastaga uuele kalendrile vaikselt üle. Peagi taibatakse, et ei tööta- läheb nihkesse.
Kalendritriiv. Juliuse kalendrist tuleb igal aastal maha võtta 11min 4sek..
Gregorius XIII oli reformi paavst. N 4.10.1582 -> 15.10.1582, jättis vahele 10 päeva, mis olid kalendris maha jäänud.
Rohkem kõneldavad keeled varauusaja Euroopas. Võõrkeeli oskasid varauusajal küllaltki vähesed. Keskaja Euroopat ühendanud ladina keele oskajate osakaal vähenes järjekindlalt ning alles 18. sajandil murdis üleeuroopalise suhtlemiskeelena läbi prantsuse keel.
Varauusaegne riik.
Rahvusriikide kujunemine (statemaking) Euroopas. Valitsev dentents on rahvusriikide kujunemine- statemaking. Euroopat kokkuhoidvate klambrite nõrgenemine. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni.
Paavstivõimu piiramine keisri- ja kuningavõimu tugevdamiseks. Rahvusriikide kujunemisega asendus õhtumaine kristlik ühtsus (ld res publica christiana) omavahel konkureerivate dünastiliste ja rahvuslike huvidega , millele pärast reformatsiooni lisandusid veel usulised vastuolud. Just 16. sajandi usuvaenused ning soov lõhenenud ühiskond taas koondada aitas kujundada tugevat suveräänivõimu, mis 17.–18. sajandil teostus enamikku Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (ld monarchia absolutissima).
Bologna konkordaat. Kuningas François I [ 15151547 ) oli rahul 1516. aastal sõlmitud Bologna konkordaadiga, mis andis talle õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Sellega muudeti vaimulikkond Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning paavstivõimu vastu astumiseks polnud põhjust.
Jean Bodin valitseja suveräänsusest. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus, 1530– 1596 ), kelle põhitööd „Six livres de la République” (Kuus raamatut riigist, 1576 ) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused. Eristades kolme traditsioonilist riigivormi – demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui ka aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Bodin oli veendunud, et suveräänsust (maiestas) saab kanda vaid üks isik, kui neid on palju, pole ka suveräänsust. Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu . Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest – „sest selline on Meie tahtmine” (car tel est notre plaisir).
Mõisted: monarhia , absolutism , despotism , türannia .
Prantsuse keeles absolutism on despotism- vastanduvad türanniale. Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega. Kahe eelneva puhul on oluline isiku- ja omandipuutumatus.
monarhia- on riigi valitsemisvorm , mille eesotsas on üksikisik ( monarh ), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
despotism- valitsusvorm , mille puhul üksainus autoriteet - kas üksikisik (vaata. autokraatia ) või omavahel seotud rühm inimesi (vaata oligarhia ) - omab riigis absoluutset poliitilist võimu.
türannia- valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna.
Absolutismi periodiseering Wilhelm Roscheri järgi. Wilhelm Roscher (1817–1894) on absolutismi jaganud kolmeks järguks.
  • Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole . Valitseja põhjendas oma võimutäiust pelgalt Jumala tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas kirik , aadelkond ega muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta Hispaania kuningat Felipe II, kelle ajastu juhtlauseks oli: "kelle võim, selle usk" (cuius regio , eius religio ).
  • Absolutismi teine järk oli õukondlik absolutism, mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peab ta Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja täiuslikemaks valitsemisviisiks.
  • Kolmandaks perioodiks on Roscheri järgi valgustatud absolutism, mis lõppes Prantsuse revolutsiooniga. Seda iseloomustab valgustusfilosoofide ideede rakendamispüüe ja valitseja veelgi suurem potentsiaalne vabadus, kuna enam pole vaja end isegi Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt, kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof , väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: "Valitseja peab olema riigi esimene teener".

Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid
Habs:
keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga
Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega
teised Euroopa tähtsamad dünastiad
Burbon- Prantsusmaa
Habsburg - Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad
Tudor- Inglismaa
Hannover - Inglismaa
Hohenzollern- Preisimaa
olulisemad dünastilised abielusidemed.
Personaalunioonid.
1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus
1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline.
1592 - Rootsi ja Poola vahel
1611 - Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline)
1714- Inglismaa ja Hannover
Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas.
Varauusajal kaotasid seisuste esinduskogud oma tähtsuse.
Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux
Bretagnes, Burgundias, Provance’s ja Languedocis- seisuslikud esindused, etats provinciaux
Inglismaal- parliament
Hispaanias ja Portugalis- cortes
Sitsiilias- parlamento
Skandinaavias- riksdag
Vabariiklik riigikorraldus varauusaegses Euroopas. Absolutistlik riigikorf ei kujunenud Euroopa vabariikides, samuti Poolas.
Pürenee poolsaare riigid enne Hispaania ühendamist.
  • Portugal
  • Kastiilia (suurim)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #1 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #2 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #3 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #4 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #5 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #6 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #7 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #8 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #9 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #10 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #11 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #12 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #13 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #14 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #15 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #16 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #17 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #18 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #19 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #20 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #21 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #22 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #23 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #24 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #25 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #26 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #27 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #28 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #29 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #30 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #31 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #32 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kelv Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Väga põhjalik materjal varauusaja eksamiks kordamisel. Käsitletud on kõik ainekavas ettenähtud teemad, mõisted, nimed jne.
    varauusaeg , uusaeg , tartu ülikool , ajalugu , reformatsioon , parlament , kirik , hispaania , holland , habsburgid , absolutism , paavst , preisimaa , rooma , burgundia , friedrich

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Shaarja profiilipilt
    Shaarja: Hea kokkuvõte Lauri eksamiks.
    01:51 29-05-2016


    Sarnased materjalid

    68
    pdf
    VARAUUSAEG
    33
    docx
    UUS AJA EKSAM 1 OSA
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    32
    docx
    10-kl ajaloo üleminekueksam
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam
    39
    doc
    Ajaloo põhiperioodid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun