Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #1 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #2 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #3 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #4 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #5 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #6 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #7 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #8 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #9 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #10 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #11 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #12 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #13 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #14 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #15 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #16 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #17 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #18 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #19 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #20 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #21 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #22 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #23 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #24 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #25 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #26 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #27 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #28 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #29 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #30 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #31 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #32 VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM #33
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kelv Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel. Sünnitusabi paranedes tõusis ka keskmise eluea prognoos. 18. saj. keskpaigaks oli 15-aastaste keskmise eluea prognoos naistel juba 50 eluaastat, meeste puhul jäi see endisele tasemele. Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj

Ajalugu
thumbnail
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Istanbulis 400tuhat. Varauusaja lõpuks jõudis Londoni elanike arv peaaegu miljonini. Pariisis elas 18. sajandi lõpul 650tuhat, Viinis ja Peterburis 220tuhat, Berliinis ja Varssavis 150tuhat. 1500. aastal Itaalias ja Madalmaades 1530% inimesi elad linnades, 1800. aastal Hollandis üle 50% inimestest elab linnades. Inglismaa 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal nt. 4%. Ilmastiku muutumine: Varauusaeg algas soodsa kliimaga, mis püsis 16. sajandini. Näiteks Sotimaal kasvatati viinamarju ja Gröönimaa saab oma nime Roheline maa. Peale seda hakkas kliima järk jahenemine, mida on tuntud ka kui nn. väike jääaeg. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid endiselt külmaks. Alles sajandi keskpaigas muutsid ka talved soojemaks, mis väljendusid

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta

Ajalugu



Lisainfo

Väga põhjalik materjal varauusaja eksamiks kordamisel. Käsitletud on kõik ainekavas ettenähtud teemad, mõisted, nimed jne.

Kommentaarid (1)

Shaarja profiilipilt
Shaarja: Hea kokkuvõte Lauri eksamiks.
01:51 29-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun