Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist , teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp , mille peale muidugi Käämer arvas , et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
140 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marianvalling
Õppematerjali autor
Mõned päevad hiljem seati valmis reed ja mindi võrtsjärve poole. Käsper piilus Sadukülla, kuid sealgi polnud punastest veel jälgegi. Ahasel oli uue olukorraga tohutult raske harjuda, ta mõtles pidevalt miljoneid mõtteit. Ta oli ennem tapnud vaid kassipoegi, kuidas ta suudaks nüüd inimese kallale minna. Esimestel rindepäevadel ei juhtunud mitte midagi olulist. Sangla mõis oli okupeeritud. Neil juhtus ka kummaline valehäire, mis ehmatas üsna paljusid. Nimelt arvati, et nende oma kokk on sissetunginud punane. Hiljem aga mindi vaatama Rannu mõisa, seal oli suur raamatuhunnik, kuid endine kirjandushuvi oli Ahasele kriipsupealt kadunud. Kuid siis hakkas pihta paugutamine, mehed olid metsas, jooksid kohmetult(nad olid ju tegelikult kõigest 7.klassi poisid). Miljon ei jõudnud nendele oma kehakaalu tõttu eriti järgi. Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias,
6)Mida tegid punased vangidega, mida nad tegid Tartus ja Rakveres? Punased tapsid vange tartus ja rakveres 7)Kuidas muudab sõda inimest? Sõjaolukord toob inimeses esile palju kaalutlusi ja arutlusi iseendaga, huvitud ümbritsevast keskkonnast rohkem, üritad valida õiged pooled. Teed palju tööd endaga. Romaanis on kujutatud koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda jälestanud noortes ärkab aegamööda tapakirg. 8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha
Martinson tahtis saada tähtsaks teadusmeheks, filosoofiks kes mõtleb sügavaid ja suuri mõtteid. Ahas endale raamatuid korja ei hakanud. Ahas jättis Martinsoni sinnapaika ja kõndis edasi talle tuli vastu Miljan kellel oli kaks seajalga käes. Varsti aeti mehed juba magama. Seegi kord ei saanud Ahas magada. Öö lähenedes kuuldi äkki püssipauke, mis lähenesid. Kõik ärkasid ja olid valmis kaitseks aga punaseid ei tulnud. See oli roodu kokk, kes oli valvetõkkele süüa käinud viimas. Kiruti kohutavalt ja heideti uuesti magama. Nüüd Ahas veidikeseks ikka uinus. Peagi äratas teda Käsperi kisa. Selge oli see, et ees ootas neid öine rännak. Varsti olid kõik rühmad rivis ja hakati edasi liikuma. Ahas tundis ennast päris halvasti, tundus nagu ta oleks haige. Tagalasse ei tahtnud ta ka minna, sest tahtis teistega võrdne olla. Varsti võeti positsioonid sisse. Käsperi rühm pidi punastele paremalt tee ära lõikama
Martinson tahtis saada tähtsaks teadusmeheks, filosoofiks kes mõtleb sügavaid ja suuri mõtteid. Ahas endale raamatuid korja ei hakanud. Ahas jättis Martinsoni sinnapaika ja kõndis edasi talle tuli vastu Miljan kellel oli kaks seajalga käes. Varsti aeti mehed juba magama. Seegi kord ei saanud Ahas magada. Öö lähenedes kuuldi äkki püssipauke, mis lähenesid. Kõik ärkasid ja olid valmis kaitseks aga punaseid ei tulnud. See oli roodu kokk, kes oli valvetõkkele süüa käinud viimas. Kiruti kohutavalt ja heideti uuesti magama. Nüüd Ahas veidikeseks ikka uinus. Peagi äratas teda Käsperi kisa. Selge oli see, et ees ootas neid öine rännak. Varsti olid kõik rühmad rivis ja hakati edasi liikuma. Ahas tundis ennast päris halvasti, tundus nagu ta oleks haige. Tagalasse ei tahtnud ta ka minna, sest tahtis teistega võrdne olla. Varsti võeti positsioonid sisse. Käsperi rühm pidi punastele paremalt tee ära lõikama
Nüüd, kus sõda oli lõppenud, sai ta minna tagasi Tartu ja hakata uuesti koolis käima. Jõudes koju, nägi ta, et kõik ta toas on endisel kohal, midagi ei olnud muutunud. Perenaine tõi talle vahepeal vennalt saabunud ümbriku, milles oli ühes kirjaga ka raha. Selle raha otsustas Ahas saata postiga oma vanematele. Nüüd läks ta koolimajja ja märkas, et ka seal oli kõik endine, v.a. Langenud kaaslaste tindipotidessse asetatud lillekimbud. Direktor lausus, et langenute nimed lõigatakse kooliseintele marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga teadis, et neile on need lõigatud südamesse...Täägiga...
Lugemistöö "Nimed marmortahvlil" A. Kivikas 1. Millise linna ja kooli poistest romaan jutustab? Tartu Kommertskooli 7. klassi poistest. 2. Milline oli Enn Ahase päritolu ja kuidas see mõjutas tema arusaamasid? Ta oli pärit vaesest maaperest. Tema perekond oli pigem punaste poolt. Arvates, et venelaste võidu korral saavad nad endale päris maad mida harida. Maa abil suurest vaesusest välja tulla. Hennu vend sõdis punaste poolel. Seetõttu oli Henn pidevalt sisemiselt konfliktis. Ta oli ise ühtlpoolt rahvuslane ja teistpidi sotsialisi pooldaja. Eelkõige aga patsifist (sõja vastane). 3. Milliseid poliitilisi vaateid esindasid klassikoosolekul Käämer ja Viires, milliseid Käsper ja Tääker? Ava, selgita konflikti. Käämer ja Viire olid kommunistlike vaadetega, Käsper ja Tääker aga rahvuslased. Klassikoosolekul arutati terve klassi astumist omakaitsesse. Käämer ei olnud sellega kõvahäälselt nõus ja poiste vahel tekkis konflikt. Osad poisid olid punaste poolt,
asub sõjas siiski Eesti eest võitlema. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades. Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile. Raamatust jäi enim meelde... Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Olles lahingus, kaotab Kohlapuu enesevalitsemise ja marsib üksinda punaarmee vastu. Taoline tegu pani teda ennast ohtu-sai haavata ja tekitab ka kaaslastes pingeid. Aitäh!!... KINDLASTI LUGEGE
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid